Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-1010 29. mai 2024 Karin Jõks Ilmar Tageli kaebus Põlva valla vastu tee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja – Ilmar Tagel Vastustaja – Põlva vald
1.Võtta asja juurde - Maa-ameti kaardirakenduse väljatrükk - kinnisasja Põlva, Piiri tn 4 asendiplaan; - Tartu Maakohtu 13.02.2024.a määrus tsiviilasjas 2-2317696; - ehitisregistrist Põlva linn, Piiri 6 parkla põhiprojekti seletuskiri.
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
Kaebaja Ilmar Tagelile kuulub korteriomand (registriosa number 615038), mille koosseisu kuulub mõtteline osa kinnisasjast asukohaga Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4, katastritunnus 62001:002:0271. Kaebuse andmetel paikneb Piiri tn 4 kinnisasjal 30 korteriga elamu. Piiri tn 4 kinnisasi piirneb ühelt poolt Piiri tn 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt Piiri tn 6 kinnisasjaga. Ka nendel kinnisasjadel paiknevad korterelamud. Kaebuse andmetel paikneb Piiri tn 6 kinnisasjal 45 korteriga elamu.
2.Kaebaja esitas Piiri tn 4 korteriühistu nimel 05.11.2020 Põlva Vallavolikogule ja Põlva Vallavalitsusele taotluse (dtl 12) määrata Piiri tn 6 kinnisasjal paiknev eratee (ligi 100 meetrit) avalikuks kasutamiseks ning algatada sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetlus.
3.Põlva Vallavalitsus selgitas 03.12.2020.a vastuses nr 1-18/20-2222-2 (dtl 14), et tegemist on kahe eraomandis oleva kinnisasja vahelise eratee küsimusega ja probleem tuleb lahendada vastavalt asjaõigusseadusele kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppega. Vastustaja teada Piiri tn 4 kinnisasjale pääsemiseks takistusi ei tehta.
4.Põlva Vallavalitsus vastas 02.04.2024 kaebaja 27.03.2024.a kirjale (dtl 13). Vastustaja teatas, et kaebaja avalduses ei ole esitatud uusi asjaolusid ja vastustaja jääb 03.12.2020 esitatud seisukoha juurde. Kirjale oli lisatud määruse punktis 3 nimetatud vastus.
5.Kaebaja esitas 05.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on - kohustada Põlva Vallavalitsust algatama menetlus ja määrama Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 korterelamute vaheline tee avalikult kasutatavaks teeks; - hüvitada mittevaraline kahju alusel, et vastustaja tegevus on tekitanud kaebajale raskeid psüühilisi üleelamisi ja kahjustanud tervist; - peatada Kinnistu Haldus OÜ tegevus Piiri tn 4 kinnisasjale tee rajamiseks. Kaebuse kohaselt piirneb Piiri tn 4 kinnisasi avalikult kasutatava teega, Piiri tänavaga. Hoone sissepääsud ja õu paiknevad teisel pool hoonet. Juurdepääs õuealale on naaberkinnisasjade kaudu. Põlva Linnavalitsus arvas 1998. aastal Piiri tn 4 huvides rajatud juurdepääsutee Piiri tn 6 kinnisasja koosseisu. Tegemist oli maakorralduse nõuete rikkumisega. Asjaolu, et Piiri tn 4 elanikud jäeti ilma juurdepääsust avalikule teele, selgus 2005. aastal, kui läbipääs Piiri tänavale tõkestati. Kaebaja on korduvalt pöördunud Põlva Vallavalitsuse poole taotlusega määrata Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 vaheline eratee avalikult kasutatavaks teeks, kuid on saanud eitavad vastused. Põlva Vallavalitsuse tegevus on tekitanud kaebajale suuri psüühilisi üleelamisi ja halvendanud tervist. Haldusfirma Kinnistu Haldus OÜ on algatanud Piiri tn 4 korterelamu lõunapoolsesse otsa uue tee projekteerimise, mis võib maja elanikele maksma minna üle 50 000 euro. Kaebaja on selle tegevuse maakohtus vaidlustanud. Kaebajale tekitab sügavaid hingelisi piinu, et selline ebaseaduslik tegevus Eesti Vabariigis võimalik on. Kaebaja õigusi ja õiglustunnet on rikutud. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja oli Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu (registrikoos 80546836) juhatuse liige 22.03.2018-13.07.2021. Kaebaja ei saa praegu tegutseda korteriühistu nimel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja 2 alusel ei saa kaebaja tegutseda teiste Piiri tn 4 korteriomanike nimel. Käesolevat kaebust tuleb tõlgendada nii, et kaebaja on esitanud kaebuse üksnes oma õiguste kaitseks.
7.Kaebaja on käesolevas kohtuasjas esitanud - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) algatada sundvalduse seadmise menetlus ja määrata Põlva linnas Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 vaheline tee avalikuks kasutamiseks; - kahju hüvitamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) mittevaralise kahju hüvitamiseks; - keelamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 3) Kinnistu Haldus OÜ vastu.
8.Kohus tagastab kaebuse Kinnistu Haldus OÜ vastu esitatud nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Ehitamine korteriomanikele kuuluvale maale korteriühistu ja/või korteriomanike kulul on eraõiguslik küsimus. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud maakohtule kaebused seoses korteriühistu tegevusega uue tee ehitamise eesmärgil.
9.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (Riigikohtu 26.05.2022 määrus asjas 3-21-1411, p 12).
9.1.Kohus alustuseks täpsustab, et vaidlusalust teed ei ole õige nimetada Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade vaheliseks teeks. Kaardilt (dtl 34) nähtub, et tee asub Piiri tn 6 kinnisasjal ja on kinnisasjade vahelisest piirist küllalt kaugel. Kaebaja tugineb omandiõiguse riivele ehk sellele, et juurdepääs kinnisasjale, mille mõtteline osa kuulub kaebajale, ei ole korraldatud nii, nagu kaebaja seda soovib. Kaebaja peab ainuõigeks juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu, mis on korraldatud sundvalduse seadmise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise teel. Tegelikku probleemi juurdepääsuga ei esine. Tartu Maakohus tegi kohtuasja 2-23-17696 lahendamisel kindlaks, et kaebajal on olemas reaalselt kasutatav juurdepääs oma kinnisasjale jala ja sõidukiga Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ning jala Piiri tn 2 kinnisasja kaudu. Juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ei ohusta parkla ehitamine sellel kinnisasjal. Ehitusprojekti seletuskirjas on selgelt öeldud, et ühistute vahel kehtivad liikluskorralduse kokkulepped, need ehitamise tulemusena ei muutu, Piiri tn 6 korterelamu esiselt alalt on võimalik sõita Piiri tn 4 korterelamu esisesse parklasse ning prügiauto saab Piiri tn 4 kinnisasja teenindada tn Piiri tn 6 korterelamu lõunapoolset teed kasutades (seletuskirja lk 4, 8). Kaebuse põhjal on Piiri tn 4 korteriühistul kavas ka iseseisva juurdepääsu rajamine oma kinnisasjale. Kui kaebajal on olemas juurdepääs oma kinnisasjale, kuigi mitte sellel alusel, nagu kaebaja soovib, siis on tegemist väheintensiivse riivega.
9.2.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmise üle otsustamisel avar kaalumisruum, kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) ei näe isikule ette nõudeõigust teise isiku omanduses olevale erateele sundvalduse seadmiseks ning isiku kaebeõigus piirdub õigusega nõuda, et kohalik omavalitsus otsustab sundvalduse seadmisest keeldumise kaalutlusvigadeta (Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2024.a määrus asjas nr 3-23-2882, p 11). Eratee avaliku kasutamise saavutamiseks on esiteks vaja, et vastustaja omandab vaidlusaluse tee aluse maa kasutamise õiguse, üks võimalus selleks on sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine KAHOS alusel. Seejärel saab vastustaja teha ehitusseadustiku § 94 lg 1 nimetatud otsuse tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (Riigikohtu 13.10.2020.a määrus asjas 319-2255, p 11.3). KAHOS kohaldamise eelduseks omakorda on, et teealuse maa omandamiseks või sundvalduse seadmiseks on avalik huvi (KAHOS § 2 lg 1). Eraomandis oleva kinnisasja põhjendamatu koormamine sundvaldusega ei ole lubatud. Kohtule ei nähtu asja materjalidest vajadust reguleerida kaebaja juurdepääsu oma kinnisasjale avalik-õiguslike meetmetega. Kohus ei pea tõenäoliseks, et vastustaja saab kaalutlusõigust
õiguspäraselt teostada viisil, mis toob kaasa Piiri tn 6 kinnisasja sundvaldusega koormamise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise. S.h arvestades, et tegemist on juurdepääsuga ühele, s.o Piiri tn 4 kinnisasjale, Piiri tn 4 korteriühistu ei pöördunud pärast vastustaja 2020. aasta negatiivset vastust kohtusse, asjaolud ei ole võrreldes 2020. aastaga muutunud, korteriühistu ei ole praeguses asjas kaebajaks ja on otsustanud teistsuguste lahenduste kasuks. Olemuselt on pigem tegemist Piiri tn 4 korteriomanike või kaasomanike sisesuhtes toimuva vaidlusega.
10.Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et mittevaralise kahju rahalist hüvitamist saab nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 17 lg 3 alusel tuleb hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Eeltoodut arvestades ei ole mingeid eduväljavaateid kahju hüvitamise nõudel, mille aluseks on rohkem kui 3 aastat enne kaebuse esitamist toimunud sündmused. Kaebuse põhjal oli kaebaja alates 2005. aastast teadlik, et juurdepääsutee tema kinnisasjale paikneb Piiri tn 6 kinnisasjal. Kohtu hinnangul oleks kaebajale ka enne seda pidanud teada olema, millised on Piiri tn 4 kinnisasja suurus ja piirid. Tee kuuluvus ei ole n-ö piiripealne küsimus, vaid tee paikneb selgelt Piiri tn 6 kinnisasjal. Piiri tn 4 katastriüksuse piirid määrati haldusaktiga enne 17.07.1998. See nähtub asjaolust, et korteriomandite esmakinnistamine toimus 17.07.1998.a kinnistamisavalduse alusel 14.09.1998 (dtl 32-33). Tõenäoliselt määrati Piiri tn 4 kinnisasja suurus ja piirid ligikaudu samal ajal Piiri tn 6 kinnisasjaga, mis toimus 26.02.1998 (dtl 11). Kohtule ei ole äratuntav, et alates 05.04.2021 oleks vastustaja tegutsenud õigusvastaselt viisil, millele tuginedes on reaalselt võimalik saavutada mittevaralise kahju hüvitamine. Ainsaks kaebuse aluseks, mis jääb sellesse ajavahemikku, on vastustaja 02.04.2024.a kiri kaebajale. Kohtupraktika põhjal ei ole seda võimalik käsitleda väärikuse alandamisena. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoliselt võimalik tõendada, et kiri on põhjustanud kaebajal tervisekahjustuse tekkimise.
10.2.Määruse punktis 9 ja 10.1 toodud põhjendustel ei ole kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude aluseks kaebaja õiguste intensiivne riive.
11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada asja sisulise lahendamisega seotud kaebaja taotlusi (näiteks tunnistaja ülekuulamiseks).
12.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.