Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 28.05.2024, Tartu 3-24-1422 X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Vanglas ära võetud asjadega Tartu Halduskohtu 15.05.2024. a määruse resolutsiooni p 3 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – X.X.
Tartu
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja 235 lg 1).
HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus lg 3 p 1 kohaselt teha lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 15.05.2024. a määruses toodud põhjendusi, määruskaebuse esitaja võimalus apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus
tagastada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse määruse põhjendustega ja seisukohaga, et X.X.-il puudus antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus.. X.X. leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Tartu Vanglalt välja nõuda vastused tema pöördumistele, videosalvestised 19.04.2024 kohta ja võtta vanglaametnikelt täiendavad ütlused. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohus jättis põhjendatult X.X.-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna nõutud tõenditel ei ole käesolevas asjas sisulist tähtsust. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda selliseid põhjendusi, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus kohtuistung. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua enam ise niipalju kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lgst 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.