Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2063
Haldusasi
HORECA-Agendid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – HORECA-Agendid OÜ, seaduslik esindaja RP Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja JP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
HORECA-Agendid OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta HORECA-Agendid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2063 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-2063 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 12.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/059090-1 HORECA-Agendid OÜ (Horeca-Agendid OÜ) maksustamisperioodi mai ‒ juuni 2022 (k.a) käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Sama korraldusega kohustas MTA kaebajat hiljemalt 25.08.2022 esitama dokumendid ning 30.08.2022 andma suulisi seletusi kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta.
2.Horeca-Agendid OÜ volitatud esindaja esitas 18.08.2022 taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 08.09.2022 dokumentide esitamise osas ja kuni 13.09.2022 või 14.09.2022 suuliste seletuste andmise osas. Lisaks soovis kaebaja taotluses muuta korralduse täitmise viisi, taotledes suuliste seletuste andmist IT-rakenduse vahendusel.
3.MTA pikendas 25.08.2022 otsusega nr 12.2-3/059090-1-2 korralduse täitmise tähtaega ja määras dokumentide esitamise uueks tähtajaks 08.09.2022 ning suuliste seletuste andmise tähtajaks 21.09.2022 kell 11.00. Otsuses selgitati, et MTA ei pea võimalikuks korraldada vestlust IT-rakenduse vahendusel (Skype’i teel), sest MTA soovis saada seletusi seoses dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-d, saatelehed jne), mistõttu on vajalik neid dokumente koos kaebaja seadusliku esindajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT-rakenduse vahendusel seletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha. Viitamine volitatud esindaja abikaasa tervislikule seisundile ei ole põhjus, et kaebaja esindusõiguslik isik Ruslan Prosnjak ei saaks anda suulisi seletusi maksuhalduri juures kohapeal. Seda enam, et MTA küsimused puudutavad perioodi mai ‒ juuni 2022 majandustegevusega seotud asjaolusid, millest on teadlik ja millele saab vastata üksnes juhatuse liige RP. Kaebajal on piisavalt aega, et leida endale esindaja, kes vajadusel saaks tulla koos juhatuse liikmega maksuhalduri ruumidesse. Juhul kui MTA-l on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, saab MTA need esitada kirjalikult volitatud esindajale ja raamatupidajale AHle.
4.Horeca-Agendid OÜ esitas MTA 25.08.2022 otsuse peale vaide, mille MTA jättis 19.09.2022 vaideotsusega nr 6-1/5208-2 rahuldamata.
Horeca-Agendid OÜ ei ilmunud 21.09.2022 kell 11.00 suulisi seletusi andma.
6.MTA tegi 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2, millega kohustas HorecaAgendid OÜ-d tasuma sunniraha 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et Horeca-Agendid OÜ jättis MTA 12.08.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-1 osaliselt täitmata.
7.Horeca-Agendid OÜ esitas 29.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2 tühistamiseks. Sunniraha tasumise korraldus on põhjendamatu. Seadus lubab kaugvestlusi korraldada, kui silmast silma küsitlemine võib tervist ohustada. Kaugvestlused on tänapäeval levinud praktika, kuna esineb oht haigestuda mitte ainult COVID-sse, vaid ka muudesse haigustesse. Kaebaja on korduvalt saanud Tööinspektsioonist teavet COVID-i leviku kohta. Seetõttu järgivad kaebaja ja tema esindaja ka tervisega seotud ohutusreegleid. Kaebaja esindajal on laialdased kogemused kaugsuhtluses MTA ja teiste riigiasutustega. Selliste vestluste tulemusena saavutati häid tulemusi, kompromisse ja lahendusi takistusteta.
2(7)
3-22-2063 Kaebajal on õigus valida esindajat. Kaebaja esitas vastustajale volikirja, kus oli märgitud, et kaebaja juhatuse liige volitab volitatud isikut ja raamatupidajat esindama kaebajat MTA-s. Esindaja kasutamine tähendab, et omanik või ettevõtte juhatuse liige ei pruugi üldse kohal olla. Seega usaldas kaebaja kogu MTA-ga toimuva esindajale. Vastavalt volikirjale oli MTA kohustatud volitatud esindajaga suhtlema, mitte juhatuse liiget igal võimalikul viisil survestama. Maksuhalduri põhjendus juhatuse liikmega majandustegevust puudutava vestluse pidamiseks ei ole õigustatud, kuna kontroll ei puudutanud ettevõtte majandustegevust. Kontroll puudutas otseselt TSD ja KMD deklaratsioone ning tegevus on raamatupidamisega seotud. Kaugvestluse korraldamisest keeldudes ei põhjendanud maksuhaldur juhatuse liikme kohustuslikku kohapeal viibimist. Maksukohustuslane esitas sisuliselt kõik vajalikud dokumendid ja kõik tõendid maksuhalduri nõudmisel õigeaegselt. MTA ruumides toimus ajavahemikul 21.11.2022‒27.11.2022 kontaktvestlus maksuhalduriga, keda esindas JB, ja kolmandate isikutega, kes olid selle maksumenetlusega seotud. Pärast toimunud kontaktvestlust haigestusid COVID-sse kõik selles osalejad, sh ka maksuhalduri esindaja, kes selle vestluse läbi viis. Neid asjaolusid kinnitasid kaebajale kõik vestluses osalejad. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vestlust ei saa pidada kaugvestluse vormis, kuna seda on keeruline kui mitte võimatu teha. Vastustaja jätab selle kohta tõendid ja kaebaja esitatud asjaolud tähelepanuta.
8.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA 26.09.2022 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane. Täidetud on maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg-s 2 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks. Kaebaja on täitnud MTA 12.08.2022 korralduse dokumentide esitamiseks 08.09.2022, kuid on jätnud täitmata korralduse suulise teabe andmiseks. MTA 12.08.2022 korraldus nr 12.2-3/059090-1 sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot. MTA kohustas 12.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/059090-1 kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma 30.08.2022 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn andma suulisi seletusi kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta. Korralduse täitmise tähtaega pikendas maksuhaldur kaebaja soovil kuni 21.09.2022. Asjaolus, et sama korraldus ja pikendamise otsus on kaebajale kätte toimetatud ja need on kehtivad, pole vaidlust, mistõttu on täidetud sunnivahendi rakendamise eeldused. Seadus ei näe maksukohustuslasele ette võimalust keelduda seletuste andmisest põhjusel, et volitatud esindaja ei saa seletuste andmisel osaleda, ega ka maksukohustuslase nõudeõigust maksuhalduri menetlustoimingute viisi osas. Praegusel juhul pidi maksuhaldur vajalikuks ja efektiivseks meetmeks kaebaja seadusliku esindaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks ja seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja volitatud esindaja/raamatupidaja osaleb seletuste võtmisel või mitte. Vastustaja on veendumusel, et vahetu suhtlus võimaldab paremini hinnata seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav, vaid kõik selgitused maksuhalduri ametiruumidesse mitte ilmumiseks on seotud volitatud esindaja/raamatupidaja võimatusega vestlusel osaleda. Maksuhaldur märkis 25.08.2022 otsuses nr 12.2-3/059090-1-2, et maksuhaldur soovib saada seletusi kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-d, saatelehed jne) seoses, mistõttu on vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT-rakenduse vahendusel seletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha. 3(7)
3-22-2063 MTA-l on MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Üldreeglina toimub isikutelt suuliste seletuste võtmine MTA ametiruumides. Kuigi MKS § 491 lg 2 annab maksuhaldurile õiguse võtta suulisi seletusi ka telefonitsi või muude tehniliste lahenduste abil, ei anna see õigust menetlusosalisele nõuda sel viisil seletuste võtmise läbiviimist, vaid tegemist on MTA otsusega, mil viisil konkreetsel juhul menetlustoimingut läbi viia. MKS § 491 lg 2 sõnastusest nähtuvalt on tehniliste lahenduste abil seletuste võtmine mõeldud olukorraks, kus menetleja ja seletuste andja asuvad erinevates haldusüksustes. Praegusel juhul aga on kaebaja aadress äriregistri kohaselt Pärnu mnt 142, Tallinn ning kaebajat kohustati ilmuma MTA Tallinna büroosse aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn, st menetleja ning seletuste andja asusid samas haldusüksuses. Maksukohustuslasel on küll õigus kasutada esindajat, kuid seejuures ei ole tal õigust jätta korraldusi täitmata põhjendusel, et esindaja ei saa seletuste andmisel viibida. Maksuhaldur sooviski selgitusi äriühingu seaduslikult esindajalt, kes eeldatavasti on mai ‒ juuni 2022 majandustegevusega seotud asjaoludega kursis ning vajadusel saab maksuhaldur raamatupidajale raamatupidamist puudutavaid küsimusi esitada kirjalikult (seda on maksuhaldur ka kaebajale 25.08.2022 otsuses selgitanud). Kaebaja nõue korraldada selgituste andmine IT-rakenduse vahendusel ei tugine ühelegi seadusesättele, kuna seadusandja ei ole näinud ette maksumenetluses tehtavate toimingute viisi osas maksukohustuslasele mingisugust nõudeõigust. Kaebaja on küll esitanud soovi vestluse korraldamiseks IT-rakenduse vahendusel, kuid maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta sellele soovile vastu ei tule. Küll aga tuleb MKS § 60 lg-st 1 maksuhaldurile selgelt õigus kutsuda maksukohustuslane oma ametiruumidesse.
9.Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Suuliste seletuste andmise kohustus määrati kaebajale MTA 12.08.2022 korraldusega nr 12.23/059090-1. Tegemist on kehtiva korraldusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. MKS § 491 lg-st 2 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse vahendusel, sest säte puudutab olukorda, kus menetleja ja seletuste andja asuvad samal ajal erinevates haldusüksustes. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad asukohaga Tallinnas. Ka erinevates haldusüksustes paiknemisel ei saaks kaebaja eeldada MKS § 491 lg 2 rakendamist, sest sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist MTA diskretsiooniga, mitte kohustusega. Seega puudub kaebajal ja tema volitatud esindajal subjektiivne õigus nõuda kaugvestluse võimaldamist. Sellist õigust ei saa tuletada kaugvestluse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolust ega sellest, et teised riigiasutused on kaugvestluste läbiviimisi võimaldanud. MKS § 60 lg 1 teises lauses on selgelt sätestatud maksuhalduri õigus vajaduse korral kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MTA on vastavat vajadust põhjendanud 25.08.2022 otsuses ja 19.09.2022 vaideotsuses. Maksuhaldur soovis saada kaebajalt seletusi seoses dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-d, saatelehed jne), mistõttu oli vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata. Lisaks tõi MTA välja, et kaebaja volitatud esindaja abikaasa tervislik seisund ei saa olla põhjuseks, miks vaide esitaja seaduslik esindaja RP ei saa anda suulisi seletusi maksuhalduri juures kohapeal. MTA põhjendused on asjakohased ning MTA-le ei saa ette heita meelevaldset või pahatahtlikku käitumist, nõudes kaebaja esindusõigusliku isiku ilmumist MTA ametiruumidesse. MTA-l on maksumenetluse läbiviimisel ja tõendite kogumisel lai otsustusruum (vt MKS § 11 lg 2). MTA on selgitanud, et kaebaja juhatuse liige sai suulisi seletusi anda volitatud esindaja kohalviibimiseta, tulenevalt nõutava teabe iseloomust, kuid see ei tähenda, et kaebajalt võeti õigus volitatud esindajat kasutada. Kui kaebaja volitatud esindaja ei saa või ei soovi MTA korraldusi täita, tuleb kaebajal kaaluda volitatud esindaja vahetamist. Volitatud esindaja isikuga 4(7)
3-22-2063 seotud probleemid ei vabasta kaebajat MTA korralduste täitmisest ega välista kaebaja suhtes sunniraha rakendamist. Lisaks sätestab MKS § 60 lg 3, et kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Seega saab maksuhaldur vajadusel pöörduda ka otse maksukohustuslase poole, olenemata sellest, kas maksukohustuslane on kogu suhtluse maksuhalduriga volitanud teisele isikule. Maksude tasumise kohustus tekib ettevõtte majandustegevuse tulemusel, mistõttu puudutab maksukontroll alati ettevõtte majandustegevust. MTA soovis kaebajalt teavet majandustehingute kohta, millega kursis olemist saab äriühingu juhatuse liikmelt eeldada. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus MTA nõudis kaebajalt teavet, mida oskaks anda ainult raamatupidamisalase haridusega isik. MTA on 25.08.2022 otsuses ka eraldi välja toonud, et juhul, kui maksuhalduril on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, siis saab maksuhaldur need kirjalikult esitada kaebaja volitatud esindajale. Kaebaja on 28.12.2022 täiendavates seisukohtades viidanud ajavahemikul 21.11.2022‒ 27.11.2022 MTA ruumides toimunud kontaktvestlusele, milles osalejad väidetavalt haigestusid COVID-sse. Kaebaja ei ole tõendanud vestluse toimumise fakti, kes olid vestlusel osalejad, millal ja kas nad kõik COVID-sse haigestusid ja kas nad kasutasid isikukaitsevahendeid (nt maski). Lisaks toimus väidetav nakatumine paar kuud pärast seda, kui kaebaja pidi MTA-sse suuliste seletuste andmiseks ilmuma (21.09.2022). Seega ei ole ajavahemikul 21.11.2022‒ 27.11.2022 väidetavalt toimunud nakatumine kaebaja kohustuse täitmata jäämise seisukohalt asjakohane ja COVID-sse nakatumine ei olnud 21.09.2022 seisuga vältimatu oht kaebaja ja tema volitatud esindaja tervisele. Kaebaja poolt viidatud ja kaebuse lisana 6 esitatud Tööinspektsiooni soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks töökohtades ei ole MTA-le maksukontrolli läbiviimisel ja menetlustoimingute valikul siduvad. MTA 12.08.2022 korralduse tähtaegselt täitmata jätmiseks ei esinenud mõjuvat põhjust. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Seega oli 12.08.2022 korralduse täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli olemas alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.Horeca-Agendid OÜ palub 13.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. MTA 12.08.2022 korraldusega pandud kohustus ei võta kaebajalt õigust taotleda vestluse korraldamist IT-rakenduse kaudu. Kaebaja ei keeldunud korralduse täitmisest. Kaebaja mitte ei nõudnud vestluse korraldamist IT-rakenduse vahendusel, vaid taotles seda ja tõi välja põhjendused. Viide samas haldusüksuses viibimisele ei ole põhjendatud, sest algselt lähtus kaebaja sellest, et vestlusele kohapeale ei saanud ilmuda ohu tõttu tervisele. Vastustaja sundis maksukohustuslast ilmuma vestlusele esindajata, võttes sellega kaebajalt õiguse kasutada vestlusel volitatud esindajat. Kaebaja esindaja on raamatupidamisega tegelenud aastaid. Sellise esindaja kohene vahetamine on majanduslikult koormav. Korralduses toodud kontroll on otseselt seotud kaebaja raamatupidamise dokumentidega. Pelgalt dokumentide esitamiseks ei ole uue esindaja otsimine mõistlik. See võtaks aega ja takistaks kontrolli. Kaebaja on viidanud, et pärast ajavahemikul 21.11.2022‒27.11.2022 MTA ruumides toimunud kontaktvestlust haigestusid kõik osalejad COVID-sse. 06.12.2022 vestlusel osales kaebaja esindaja Skype’i vahendusel. Seega ei takistanud see kuidagi kontrollimenetlust ja vastutajal oli võimalik rahuldada samalaadne taotlus ka varem.
5(7)
3-22-2063
11.MTA palub 19.04.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja mingeid seisukohti sunniraha rakendamise õiguspärasuse osas, vaid on esitanud üldise etteheite õigusnormide rikkumise kohta. Kaebaja nõue korraldada selgituste andmine IT-rakenduse vahendusel ei tugine ühelegi seadusesättele. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta ei tulnud vastu kaebaja nimetatud soovile. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb maksuhaldurile õigus kutsuda maksukohustuslane oma ametiruumidesse. Kõik sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Praeguse vaidluse kontekstis ei oma tähendust, milliseid dokumente oli maksuhaldur õigustatud kaebajalt nõudma või kas maksuhalduril oli üldse õigus kohustada kaebajat suuliste seletuste andmiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA 12.08.2022 korraldust dokumentide esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks. Praeguse vaidluse ese on küsimus, kas vastustaja oleks pidanud võimaldama anda kaebajal seletusi IT-rakenduse vahendusel ja sellega seonduvalt MTA 26.09.2022 sunniraha määramise korralduse õiguspärasus. Selles kontekstis ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust küsimus, miks soovis vastustaja küsitleda kaebaja juhatuse liiget, kui küsimused puudutasid kaebaja hinnangul raamatupidamist.
14.Asjaolu, et põhimõtteliselt on vestlust maksuhalduriga võimalik pidada ka IT-rakenduse vahendusel ja seda on maksuhaldur puhuti ka võimaldanud, ei tähenda automaatselt, et maksuhalduril oli kohustus seda võimaldada ka kaebajale. Kaebajale on vastustaja poolt korduvalt asjakohaselt selgitatud, et viisi, kuidas maksumenetlus läbi viia, sh milliseid menetlustoiminguid millises vormis toimetada, otsustab maksuhaldur ja tal on selle otsustamisel lai kaalutlusruum (MKS § 11 lg 2). Maksukohustuslasel puudub subjektiivne õigus nõuda mingit konkreetset menetlusviisi. Kuna praegusel juhul oli äriühingu registrisse kantud asukoht Tallinn nagu maksuhaldurilgi, ei saa maksuhalduri ametiruumidesse kohale minemist pidada kaebaja jaoks liiga koormavaks. Seda pole kaebaja ka väitnud.
15.Tähele tuleb panna, et 12.08.2022 korraldusega kohustati maksuhalduri ametiruumidesse seletuste andmiseks ilmuma äriühingut, mitte mingit konkreetset volitatud esindajat. 18.08.2022 taotluses (dtl 16) ei taotletud seletuste andmist IT-rakenduse vahendusel mitte üksnes volitatud esindaja, vaid äriühingu osas. Vaidluse all ei ole maksukohustuslase õigus kasutada maksumenetluses esindajat (MKS § 48 lg 1). Kuid kui äriühing keeldub põhimõtteliselt tulemast maksuhalduri ametiruumidesse vestlusele, viidates ohule oma volitatud esindaja tervisele, tuleb maksukohustuslasel organiseerida endale vestluse ajaks teine esindaja. Maksumenetluse läbiviimise takistuseks ei saa osutuda volitatud esindaja või tema abikaasa/elukaaslase tervis. Asjas esitatud 06.12.2022 suuliste seletuste protokollist (dtl 119) nähtuvalt toimus vestlus maksuhalduriga siiski lõpuks selliselt, et kaebaja juhatuse liige viibis maksuhalduri ametiruumides, mis oligi 12.08.2022 korralduse eesmärk. Asjakohane on ka maksuhalduri viide nakatumist vähendavate kaitsemeetmete kasutamisele maksuhalduri ametiruumides. Kaebaja väited maksuhalduri ametiruumidest viibimisest kui erilisest nakkusallikast on tõendamata.
16.Asjaolust, et halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei saa teha järeldust, et kohus oleks kaebaja esitatud seisukohti ja tõendeid ignoreerinud. Halduskohtu otsus on piisavalt
6(7)
3-22-2063 põhjendatud ja analüüsitud on kõiki kaebaja neid väiteid ja tõendeid, mis omasid vaidluse lahendamisel tähendust.
17.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.