HORECA-Agendid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – HORECA-Agendid OÜ, volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.03.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 12.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/059090-1 HORECAAgendid OÜ (kaebaja) maksustamisperioodi mai - juuni 2022 (k.a) käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Sama korraldusega kohustas MTA kaebajat hiljemalt 25.08.2022 esitama dokumendid ning 30.08.2022 andma suulisi seletusi kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta.
Kaebaja volitatud esindaja esitas 18.08.2022 taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 08.09.2022 dokumentide esitamise osas ja kuni 13.09.2022 või 14.09.2022 suuliste seletuste andmise osas. Lisaks soovis kaebaja taotluses muuta korralduse täitmise viisi ja taotles suuliste seletuste andmist IT-vahendusel.
3.MTA pikendas 25.08.2022 otsusega nr 12.2-3/059090-1-2 korralduse täitmise tähtaega ja määras dokumentide esitamise uueks tähtajaks 08.09.2022 ning suuliste seletuste andmise 1(7)
tähtajaks 21.09.2022 kell 11.00. Otsuses selgitas MTA, et ei pea võimalikuks korraldada vestlust ITvahendusel (Skype teel), sest suures osas soovis MTA saada seletusi seoses dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-id, saatelehed jne), mistõttu on vajalik neid dokumente koos kaebaja seadusliku esindajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT-vahendusel seletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha. Viitamine volitatud esindaja abikaasa tervislikule seisundile, ei ole põhjuseks, et kaebaja esindusõiguslik isik Ruslan Prosnjak ei saa anda suulisi seletusi maksuhalduri juures kohapeal. Seda enam, et MTA küsimused puudutavad perioodi mai-juuni 2022 majandustegevusega seotud asjaolusid, milledest on teadlik ja milledele saab vastata üksnes juhatuse liige Ruslan Prosnjak. Kaebajal on piisavalt aega, et leida endale esindaja, kes vajadusel saaks tulla koos juhatuse liikmega maksuhalduri ruumidesse. Juhul, kui MTA-l on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, siis saab MTA need esitada kirjalikult volitatud esindajale ja raamatupidajale Aleksandra Hlebnikova-Stepanovale.
4.Kaebaja esitas MTA 25.08.2022 otsuse peale vaide.
5.MTA jättis 19.09.2022 vaideotsusega nr 6-1/5208-2 vaide rahuldamata.
6.Kaebaja ei ilmunud 21.09.2022 kell 11.00 suulisi seletusi andma.
7.MTA tegi 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2, millega kohustas kaebajat tasuma sunniraha 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et kaebaja jättis MTA 12.08.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-1 osaliselt täitmata.
8.Kaebaja esitas 29.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2 tühistamiseks.
9.Kohus võttis kaebuse 10.10.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 28.12.2022 täiendavas avalduses
10.Kaebaja leiab, et sunniraha tasumise korraldus on põhjendamatu. Seadus lubab kaugvestlusi korraldada, kui silmast silma küsitlemine võib tervist ohustada. Kaugvestlused on tänapäeval levinud praktika, kuna esineb oht haigestuda mitte ainult COVID-isse, vaid ka muudesse haigustesse. Kaebaja on korduvalt riigi poolt, eriti Tööinspektsioonist, saanud teavet COVID-i leviku kohta. Seetõttu järgivad kaebaja ja tema esindaja ka tervisega seotud ohutusreegleid.
11.Kaebaja esindajal on laialdased kogemused kaugsuhtluses MTA ja teiste riigiasutustega. Selliste vestluste tulemusena saavutati häid tulemusi, kompromisse ja lahendusi ilma takistusteta. Vastustajal tuleks anda piisavalt teadmisi oma ametnikele, et nemad saaks maksukohustuslastega vabas vormis kaugvestlusi pidada.
12.Kaebajal on õigus valida oma esindaja, kes esindab tema huve. Kaebaja esitas vastustajale volikirja, kus oli märgitud, et käesolevaga volitab kaebaja juhatuse liige volitatud isikut ja raamatupidajat esindama kaebajat MTA ees ja pidama läbirääkimisi, esitama ja kätte saama vajalikke dokumente ning tegema kõik, mis on seotud volitusega. Samuti volitatakse alla kirjutama kaebaja nimel, esitama ja saama dokumente (v.a. lepingud) ja teostama muud toimingud, mis on vajalikud ülesannete täitmiseks MTA poolt kaebaja kontrollimise käigus. Esindaja kasutamine tähendab, et omanik või ettevõtte juhatuse liige ei pruugi üldse kohal olla. Seega usaldas kaebaja kogu MTA-ga toimuva esindajale ning maksuhaldur oli kohustatud volikirjaga tutvuma ja hoolikalt tutvuma maksukohustuslasel õigustega. Vastavalt volikirjale oli MTA kohustatud volitatud esindajaga suhtlema, mitte juhatuse liiget igal võimalikul viisil survestama. 2(7)
13.Maksuhalduri põhjendus juhatuse liikmega majandustegevust puudutava vestluse pidamiseks ei ole iseenesest õigustatud, kuna kontroll ei puudutanud ettevõtte majandustegevust. Kontroll puudutas otseselt TSD ja KMD deklaratsioone ning tegevus on raamatupidamisega seotud. Kaugvestluse korraldamisest keeldudes ei põhjendanud maksuhaldur juhatuse liikme kohustuslikku kohapeal viibimist.
14.Maksukohustuslane esitas sisuliselt kõik vajalikud dokumendid ja kõik tõendid maksuhalduri nõudmisel õigeaegselt. Vaidlus tekkis vaid seoses kaugvestluse korraldamisega. Kaebajal võib vajadus esindaja järgi tekkida erinevatel põhjustel, olgu selleks siis töölähetus, puhkus või muud asjaolud, mida maksukohustuslasel on õigus jätta maksuhaldurile selgitamata, kuna tal on seaduslik õigus seda teha. Seega anti maksuhaldurile volikiri ja seetõttu on maksuhalduril kohustus sellega arvestada.
15.MTA ruumides toimus ajavahemikul 21.11.2022-27.11.2022 kontaktvestlus maksuhalduriga, keda esindas Jana Brujeva ja kolmanda isikutega, kes olid selle maksumenetlusega seotud. Pärast toimunud kontaktvestlust haigestusid COVID-isse kõik selles osalejad, sealhulgas ka maksuhaldur ise, kes selle vestluse läbi viis, mistõttu järgnevat vestlust ei toimunud. Neid asjaolusid kinnitasid kaebajale kõik vestluses osalejad ehk kolmandad isikud, advokaat ise ja loomulikult ka maksuhaldur, kes andis telefoni teel teada, et haiguse tõttu lükkuvad vestluse kuupäevad edasi. Kaebaja ja tema esindaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vestlust ei saa pidada eemalt, kuna seda on IT-vahendusel keeruline kui mitte võimatu teha. Vastustaja jätab selle kohta tõendid ja kaebaja esitatud asjaolud tähelepanuta, samas kui kohus omakorda tugineb pidevalt vastustaja seisukohale. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
17.Erinevalt kaebajast on vastustaja seisukohal, et MTA 26.09.2022 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane ning 29.09.2022 kaebuses esitatud väited ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on täidetud MKS § 67 lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks.
18.Kaebaja on täitnud MTA 12.08.2022 korralduse dokumentide esitamiseks 08.09.2022, kuid on jätnud täitmata korralduse suulise teabe andmiseks. Vastustaja märgib, et MTA 12.08.2022 korraldus nr 12.2-3/059090-1 sisaldas endas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot.
19.12.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/059090-1 kohustas MTA kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma 30.08.2022 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn andma suulisi seletusi kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta. Korralduse täitmise tähtaega pikendas maksuhaldur kaebaja soovil kuni 21.09.2022. Asjaolus, et sama korraldus ja pikendamise otsus on kaebajale kätte toimetatud ja need on kehtivad, pole vaidlust, mistõttu on täidetud sunnivahendi rakendamise eeldused.
20.Seadus ei näe maksukohustuslasele ette võimalust keelduda seletuste andmisest põhjusel, et volitatud esindaja ei saa seletuste andmisel osaleda, ega ka maksukohustuslase nõudeõigust maksuhalduri menetlustoimingute viisi osas, mistõttu on vastustajale arusaamatud kaebaja argumendid.
3(7)
21.Praegusel juhul peab maksuhaldur vajalikuks ja efektiivseks meetmeks kaebaja seadusliku esindaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks ja seejuures pole maksuhalduri seisukohast tähtsust omav, kas kaebaja volitatud esindaja/raamatupidaja seletuste võtmisel osaleb või mitte. Vastustaja on veendumusel, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav, vaid kõik selgitused maksuhalduri ametiruumidesse mitte ilmumiseks on seotud volitatud esindaja/raamatupidaja võimatusega vestlusel osaleda. Maksuhaldur märkis 25.08.2022 otsuses nr 12.2-3/059090-1-2, et maksuhaldur soovib suures osas saada seletusi kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-id, saatelehed jne) seoses, mistõttu on vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT-vahendusel seletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha.
22.Vastustaja selgitab, et MTA-l on MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Üldreeglina toimub isikutelt suuliste seletuste võtmine MTA ametiruumides. Kuigi MKS § 491 lg 2 annab maksuhaldurile õiguse võtta suulisi seletusi ka telefonitsi või muude tehniliste lahenduste abil, siis ei anna see õigust menetlusosalisele nõuda sel viisil seletuste võtmise läbiviimist, vaid tegemist on MTA otsusega, mil viisil konkreetsel juhul menetlustoimingut läbi viia. MKS § 491 lg 2 sõnastusest nähtuvalt on tehniliste lahenduste abil seletuste võtmine mõeldud olukorraks, kus menetleja ja seletuste andja asuvad erinevates haldusüksustes. Käesoleval juhul aga äriregistri kohaselt on kaebaja aadressiks Pärnu mnt 142, Tallinn ning kaebajat kohustati ilmuma MTA Tallinna büroosse aadressil Lõõtsa 8a, st menetleja ning seletuste andja asusid samas haldusüksuses.
23.Maksukohustuslasel on küll õigus kasutada esindajat, kuid seejuures ei ole tal õigust jätta korraldusi täitmata põhjendusel, et esindaja ei saa seletuste andmisel viibida. Kokkuvõttes soovibki maksuhaldur selgitusi äriühingu seaduslikult esindajalt, kes eeldatavasti on mai-juuni 2022 majandustegevusega seotud asjaoludega kursis ning vajadusel saab maksuhaldur raamatupidajale raamatupidamist puudutavaid küsimusi esitada kirjalikult (seda on maksuhaldur ka kaebajale 25.08.2022 otsuses selgitanud).
24.Kõik eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et maksuhaldur on maksukohustuslasele vastu tulnud, kuid maksukohustuslane pahatahtlikult venitab maksumenetluse läbiviimist jättes suulise teabe maksuhaldurile andmata. Vastustajale jääb mulje nagu maksukohustuslane ei saa aru, et sellise käitumisega (kaasaaitamiskohustuse rikkumisega) jätab ta end ise maksumenetluses ilma ärakuulamisõigusest.
25.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja nõue korraldada selgituste andmist IT-vahendusel, ei tugine ühelegi seadusesättele, kuna seadusandja ei ole näinud ette maksumenetluses tehtavate toimingute viisi osas maksukohustuslasele mingisugust nõudeõigust. Kaebaja on küll esitanud soovi vestluse korraldamiseks IT-vahendusel, kuid maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta sellele soovile vastu ei tule. Küll aga tuleb MKS § 60 lg-st 1 maksuhaldurile selgelt õigus kutsuda maksukohustuslane oma ametiruumidesse ja käesoleval juhul on maksuhaldur õiguspäraselt seda õigust kasutanud ja sellist vajadust ka selgitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4(7)
27.Kaebaja nõuab MTA 26.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059090-2 tühistamist, millega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 320 eurot. Sunniraha rakendati seetõttu, et kaebaja ei täitnud MTA 12.08.2022 korraldust nr 12.2-3/059090-1 suuliste seletuste andmise osas. Dokumentide esitamise osas on korraldus täidetud.
28.Vaidlus puudub selles, et algselt oli suuliste seletuste andmise tähtaeg 30.08.2022 kell 10.00. MTA pikendas 25.08.2022 otsusega 12.2-3/059090-1-2 suuliste seletuste andmise tähtaega ja määras uueks tähtajaks 21.09.2022 kell 11.00. Samas ei olnud MTA nõus võtma suulisi seletusi IT vahendusel nagu kaebaja soovis ja kohustas kaebajat ilmuma suuliste seletuste andmiseks aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn. Kaebaja ei ilmunud määratud tähtajal suuliste seletuste andmiseks kohale.
29.Kui isik leiab, et tema suhtes on rakendatud sunniraha õigusvastaselt, saab ta nõuda sunniraha rakendamise korralduse tühistamist.
30.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
31.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
32.ATSS kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
33.Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on ATSS § 8 lg 3 kohaselt järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
34.MKS sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise osas erinorme ATSS-i suhtes. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
35.Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. MKS § 136 lg 2 kohaselt vormistatakse hoiatus kirjalikult ja hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse.
5(7)
36.Suuliste seletuste andmise kohustus määrati kaebajale MTA 12.08.2022 korraldusega nr 12.23/059090-1. Tegemist on kehtiva korraldusega, mida kaebaja ei ole vaidlustanud vaide ega kaebusega. Hiljem on korralduse täitmise tähtaega pikendatud ja kaebajal tuli ilmuda 21.09.2022 kell 11.00 MTA aadressile suulisi seletusi andma.
37.MTA 12.08.2022 korraldus sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on MTA-l õigus rakendada sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot.
38.Kaebaja põhiline vastuväide suuliste seletuste andmise kohustusele on see, et tema volitatud esindajale Aleksandra Hlebnikova-Stepanovale ei ole võimaldatud suuliste seletuste andmisel osalemist IT-lahenduse kaudu. Kaebaja volitatud esindaja eelistab IT-lahendust, sest MTA ametiruumidesse ilmumine ohustab tema hinnangul tervist ja vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks kaugvestlus ei võimalda vajalikku teavet saada.
39.MKS § 491 lg-le 2 sätestab, et isiku kutsumisel ametiasutusse suuliste seletuste andmiseks võib selle menetlustoimingu sooritada maksuhalduri ametiruumides telefonitsi või sellise tehnilise lahenduse abil, et samal ajal erinevates haldusüksustes asuvad menetleja ja seletuste andja teineteist otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad. Suuliste seletuste protokolli tehakse vastav märge. Kohus leiab, et sättest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda suulise teabe andmist IT vahendusel, sest säte puudutab olukorda, kus menetleja ja seletuste andja asuvad samal ajal erinevates haldusüksustes. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad asukohaga Tallinnas. Ka erinevates haldusüksustes paiknemisel ei saaks kaebaja eeldada MKS § 491 lg 2 rakendamist, sest sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist MTA diskretsiooniga, mitte kohustusega („võib selle menetlustoimingu sooritada“). MKS-s puuduvad muud sätted, mis reguleeriksid suuliste seletuste andmist IT-lahenduse kaudu. Seega puudub kaebajal ja tema volitatud esindajal subjektiivne õigus nõuda kaugvestluse võimaldamist. Sellist õigust ei saa tuletada kaugvestluse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolust ega asjaolust, et teised riigiasutused on kaugvestluste läbiviimisi võimaldanud. Seevastu on MKS § 60 lg 1 teises lauses selgelt sätestatud maksuhalduri õigus vajaduse korral kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MTA on vastavat vajadust põhjendanud 25.08.2022 otsuses (kaebuse lisa 4) ja 19.09.2022 vaideotsuses (MTA 09.11.2022 vastuse lisa 2). Maksuhaldur soovis suures osas saada kaebajalt seletusi seoses dokumentidega (sõlmitud lepingud, arved, CMR-id, saatelehed jne), mistõttu oli vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata, mida on IT vahendusel keeruline, kui mitte võimatu teha. Lisaks tõi MTA välja, et kaebaja volitatud esindaja abikaasa tervislik seisund ei saa olla põhjuseks, miks vaide esitaja seaduslik esindaja Ruslan Prosnjak ei saa anda suulisi seletusi maksuhalduri juures kohapeal. Seda enam, et maksuhalduri küsimused puudutavad perioodi mai-juuni 2022 majandustegevusega seotud asjaolusid, millest kõigi eelduste kohaselt on teadlik ja millele oskab vastata just juhatuse liige Ruslan Prosjnak. Kohus leiab, et MTA põhjendused on asjakohased ning MTA-le ei saa ette heita meelevaldset või pahatahtlikku käitumist, nõudes kaebaja esindusõigusliku isiku ilmumist MTA ametiruumidesse. MKS § 11 lg 2 sätestab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Seega on MTA-l maksumenetluse läbiviimisel ja tõendite kogumisel lai otsustusruum.
40.Kaebaja on oma seisukohtades käsitlenud esindusõiguse sisu ja rõhutanud õigust kasutada volitatud esindajat. Kohus leiab, et kaebajalt ei ole võetud õigust kasutada volitatud esindajat. MTA on küll selgitanud, et kaebaja juhatuse liige sai suulisi seletusi anda ka ilma oma volitatud esindaja 6(7)
kohalviibimiseta, tulenevalt nõutava teabe iseloomust, kuid see ei tähenda, et kaebajalt võeti õigus volitatud esindajat kasutada. Kui kaebaja olemasolev volitatud esindaja ei saa või ei soovi MTA korraldusi täita, tuleb kaebajal kaaluda volitatud esindaja vahetamist. Volitatud esindaja isikuga seotud probleemid ei vabasta kaebajat MTA korralduste täitmisest ega välista kaebaja suhtes sunniraha rakendamist. Lisaks juhib kohus tähelepanu MKS § 60 lg-le 3, mis sätestab, et kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Seega saab maksuhaldur vajadusel pöörduda ka otse maksukohustuslase poole, olenemata sellest, kas maksukohustuslane on kogu suhtluse maksuhalduriga volitanud teisele isikule.
41.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, et kontroll ei puudutanud ettevõtte majandustegevust, vaid raamatupidamist. MTA alustas 12.08.2022 korraldusega kontrolli maksustamisperioodi mai - juuni 2022 (k.a) käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Maksude tasumise kohustus tekib ettevõtte majandustegevuse tulemusel, mistõttu puudutab maksukontroll alati ettevõtte majandustegevust. MTA soovis kaebajalt teavet majandustehingute kohta, millega kursis olemist saab äriühingu juhatuse liikmelt eeldada. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus MTA nõudis kaebajalt teavet, mida oskaks anda ainult raamatupidamisalase haridusega isik. MTA on 25.08.2022 otsuses ka eraldi välja toonud, et juhul, kui maksuhalduril on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, siis saab maksuhaldur need kirjalikult esitada kaebaja volitatud esindajale.
42.Kaebaja on 28.12.2022 täiendavates seisukohtades viidanud ajavahemikul 21.11.202227.11.2022 MTA ruumides toimunud kontaktvestlusele, milles osalejad väidetavalt haigestusid COVID-isse. Kaebaja ei ole seda väidet mitte millegagi tõendanud. Kaebaja ei ole tõendanud vestluse toimumise fakti, kes olid vestlusel osalejad, millal ja kas nad kõik COVID-isse haigestusid ja kas nad kasutasid isikukaitsevahendeid (nt maski). Lisaks toimus väidetav nakatumine paar kuud pärast seda, kui kaebaja pidi MTA-sse suuliste seletuste andmiseks ilmuma (21.09.2022). Seega ei ole ajavahemikul 21.11.2022-27.11.2022 väidetavalt toimunud nakatumine kaebaja kohustuse täitmata jäämise seisukohalt asjakohane ja kohus ei saa lugeda tõendatuks, et COVID-isse nakatumine oli 21.09.2022 seisuga vältimatu oht kaebaja ja tema volitatud esindaja tervisele.
43.Kaebaja poolt viidatud ja kaebuse lisana 6 esitatud Tööinspektsiooni soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks töökohtades ei ole MTA-le maksukontrolli läbiviimisel ja menetlustoimingute valikul siduvad.
44.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 12.08.2022 korralduse tähtaegseks täitmata jätmiseks ei esinenud mõjuvat põhjust. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Seega oli 12.08.2022 korralduse täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli alus olemas.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus MTA 26.09.2022 korralduse nr 12.23/059090-2 tühistamiseks.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.