Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-716 20. mai 2024 Karin Jõks Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 23.01.2024.a käskkirja nr 6-1/24/44-1 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
1.Võtta asja juurde kohtuasjast 3-24-225 Viru Vangla 23.01.2024.a käskkiri nr 6-1/24/44-1 ja 09.02.2024.a käskkiri nr 6-1/24/120-1.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
6.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
1.Kaebaja Jaak Reinomägi esitas 08.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on Viru Vangla 23.01.2024.a käskkirja nr 6-1/24/44-1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) tühistamine ja õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi määramist.
2.Vaidlustatud käskkirjaga paigutati kaebaja ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda täitmisplaani § 22 lg 6 sätestatud ajavahemikuks. Käskkirjas on öeldud, et kaebajal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebaja on toime pannud veel kaks tegu, mis võivad osutuda õiguserikkumisteks. 20.01.2024 ostis kaebaja kauplusest kaks musta tindiga pastapliiatsit. 18.01.2024 selgus, et kaebaja on helistanud kolmele numbrile, mida ta ei ole registreerinud. Kaebajaga on 07.11.2023 vesteldud telefoninumbrite registreerimise kohustusest, kuna ka 03.11.2023 ei registreerinud kaebaja telefoninumbreid. Kaebaja on kuritarvitanud usaldust, mida vangla näitas tema paigutamisega avavangla osakonda. Kaebaja paigutatakse kinnisesse osakonda ajutiselt, menetluse läbiviimiseks ja asjaolude selgitamiseks. Käskkiri antakse
kaebajat ära kuulamata, kuna ajutine ümberpaigutamine kinnise vangla osakonda ei mõjuta püsivalt kaebaja õigusi ja kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi taotluse esitamisega ümberpaigutamise lõpetamiseks.
3.Viru Vangla 09.02.2024.a käskkirjaga nr 6-1/24/120-1 paigutati kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 02.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 6-1/24/120-1 tühistamiseks, see registreeriti kohtuasjana 3-24-400. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
5.Vaidlustatud käskkirjaga paigutati kaebaja kinnisesse vanglasse ajutiselt. Täitmisplaani § 22 lg 1 sätestab, et kinnipeetava, kelle kohta on alust arvata, et ta võib olla toime pannud õiguserikkumise, võib ajutiselt paigutada distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks kinnisesse vanglasse. Täitmisplaani § 22 lg 6 kohaselt ei või ajutise ümberpaigutamise aeg ületada 30 päeva. Kohtu arusaamisel paigutati kaebaja ümber, kuna kaebaja oli toime pannud kaks tegu, mille puhul võis tegemist olla distsiplinaarsüüteoga vangistusseaduse § 63 lg 1 tähenduses, ning kaebaja paigutati ümber distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks.
6.Vaidlustatud käskkiri oli tähtajaline ja tähtaeg lõppes 22.02.2024. Kohtu hinnangul lõppes vaidlustatud käskkirja kehtivus isegi varem, määruse punktis 3 nimetatud käskkirja andmisega. Määruse punktis 3 nimetatud käskkirjas tegi vastustaja kindlaks, et kaebajal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (kaebajale määrati 08.02.2024 kaks uut distsiplinaarkaristust telefoninumbrite registreerimata jätmise ja keelatud esemete ostmise eest) ning kaebaja ei vasta enam avavanglasse paigutamise tingimustele. Vastustaja otsustas paigutada kaebaja ümber kinnisesse vanglasse. Kaebaja viibis vaidlustatud käskkirja alusel kinnises vanglas 23.01-08.02.2024, s.o 16 päeva.
7.Kaebaja esitas kaebuse 08.03.2024. See tähendab, et kaebuse esitamise ajal oli vaidlustatud käskkiri juba kehtivuse kaotanud. Kohtupraktikas reeglina ei aktsepteerita kaebeõigust kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude esitamisel.
8.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et erandina on kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust põhjust menetleda, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu määrus asjas 3-20-580 p 11 ja selles viidatud lahendid). Praegusel juhul ei ole vaidlustatud käskkirja „ületühistamine“ kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tegemist oli ajutise ümberpaigutamisega distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtule ei ole äratuntav ükski olukord, milles oleks alust tugineda vaidlustatud käskkirja varasemale kehtivusele. Kui kaebaja satub uuesti olukorda, kus ta on paigutatud avavanglasse ja vangla kaalub tema ajutist ümberpaigutamist distsiplinaarmenetluse ajaks, siis ei sõltu otsuse tegemine mingil moel
sellest, kas kaebajat on varem distsiplinaarmenetluse ajaks kinnisesse vanglasse ümber paigutatud. Ka muude kaebaja õigusi mõjutavate otsuste tegemisel ei ole tuginemine kaebaja ajutisele ümberpaigutamisele kohane. Sisuline otsus kaebaja ümberpaigutamise kohta tehti määruse punktis 3 nimetatud käskkirjas, selle on kaebaja vaidlustanud eraldi kaebusega.
9.Eeltoodu ei tähenda, et kaebajal ei olnud üldse võimalust kaitsta oma õigusi lühikese kehtivusajaga haldusakti puhul. Kohus selgitas eespool, et kaebajal oleks kaebeõigus, kui haldusakt endiselt mõjutaks tema õigusi. Kaebajal oli võimalus esitada esialgse õiguskaitse taotlus, kaebaja tegi seda kohtuasjas 3-24-225 ja kasutas ka edasikaebe võimalust.
10.Tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus HKMS § 45 lg 2 alusel, kuna kaebaja esitas samas kaebuses tõhusama ehk tühistamisnõude. Kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ei anna kaebajale ka see, et kohus tühistamiskaebuse tagastab, kuna määruse punktis 8 toodud põhjendustel ei aita tuvastamiskaebuse esitamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1).
11.Kui kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei oma tähtsust, kas kaebaja on tühistamisnõude osas nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus ei kogu selle kohta tõendeid. Samuti puudub sel juhul vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12.Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuna määruse punktis 4-10 toodud põhjendustel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames ilmselt vähene.
13.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.