Kaebaja X, esindaja Indrek Põder Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 03.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 06.11.2017 Xle relvaloa RL790286 kehtivusega kuni 25.10.2022, mille alusel oli kaebajal õigus enese ja vara kaitse otstarbel omada ning kanda vintraudset püstolit Walther-PPQ ja vintraudset püstolit Tanfoglio-P-19-Compact.
3-22-2499
2.X esitas 14.09.2022 PPA-le taotluse relvaloa vahetamiseks seoses loa kehtivuse lõppemisega.
3.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 24.10.2022 otsuse nr 4.2-1/11399-1, millega keeldus kaebajale relvaloa väljastamisest ning kohustas teda andma relvad ja laskemoon üle politseile. Relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 kohaldamist põhjendas PPA järgmiselt. X kohta on politsei infosüsteemis järgnev teave. Isik on toime pannud mitmeid liiklusrikkumisi alates 2001. a-st. 2001. a ületas lubatud sõidukiirust; 2002. a juhtis sõidukit joobes; 2006. a juhtis sõidukit joobes, tekitas varalise kahju ja ei teavitanud politseid liiklusõnnetusest (sellega seoses peatati tal ka relvaloa kehtivus üheks aastaks); 2007. a kasutas telefoni sõidu ajal; 2011. a, 2012. a ja 2014. a ületas lubatud sõidukiirust; 2016. a sõitis juhtimisõiguseta; 2019. a eiras liiklusmärki „Sissesõidu keeld“; 2019. a, 2020. a ja 2021. a ületas lubatud sõidukiirust; 2021. a ei näidanud suunatuld. 2014. a oli X kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi (lõi inimest rusikaga näo piirkonda, põhjustades kehalisi vigastusi ja füüsilist valu). Kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 alusel (kohustuste määramisega). 2012. a-l kontrollis politseipatrull teda seoses kehalise väärteokohtlemise juhtumiga (baaris toimus kaklus), kahtlustust ei esitatud. 2021. a laekus info raha väljapressimise kohta, kuid kontrollimisel ei ilmnenud, et X oleks toime pannud kuriteo. 2021. a teatas elukaaslane, et X tuli kallale ja lõi rusikatega, lahkus autoga ning avaldaja abi ei vaja; hiljem teatas elukaaslane, et konflikt oli olnud verbaalne ja X tõukas teda eemale; naabrid kuulsid meesterahva karjumist; politseile avaldust ei laekunud. PPA palus Xl selgitada, miks on tema sotsiaalvõrgustiku sõbralistis kuritegevusega seotud isikud F, Q, T, C ja Y, kuid X kirjale ei vastanud. Politsei andmebaasi kantud erinevat laadi ja pika aja jooksul toime pandud õigusrikkumised näitavad, et X ei käitu õiguskuulekalt ega suuda või ei taha ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidada. Ta on käitunud konfliktselt ja isegi vägivaldselt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. 2014. a vägivallaga seotud kuritegu, 2006. a joobes juhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine ning 2016. a lubadeta sõitmine ja teised toime pandud liiklusalased rikkumised on sellise kaaluga, et praegu ei saa isikule tulirelva usaldada. Viimane rikkumine on toime pandud vähem kui aastat tagasi ja praegu Xl kehtivad karistused puuduvad, kuid see aeg on liiga lühike, et teha järeldusi, et varasem käitumine on minevik ja enam ei kordu. Tema sotsiaalvõrgustiku sõbralistis on kuritegevusega seotud isikud, mis isiku enda õiguskuulmatu käitumise taustal tekitab mõtte, et ta tolereerib kuritegelikku eluviisi. Kui usaldada tulirelv inimesele, kelle tuttavad või sõbrad on kuritegeliku taustaga, ei paista see ühiskonna silmis hea välja. X ei ole ise selgitanud oma seoseid või suhted nende inimestega. PPA leiab, et kui isik ei suuda käituda õiguskuulekalt muudes valdkondades, on põhjendatud ka arvata, et ka relvaomanikuna ei pruugi ta suuta täita relvaloa omajale seatud kõrgendatud ootusi ja kinni pidada tulirelva käitlemisega seotud reeglitest. Puudub igasugune kindlus, et X ei asu konfliktsituatsiooni lahendama tulirelvaga. Tähelepanu tuleb pöörata ka X suhtumisele: ta ei kahetse õigusrikkumisi, ei analüüsi oma käitumist ega luba, et need ei kordu, ta ei selgita suhteid sotsiaalmeedia sõbralistis olevate kuritegevusega seotud isikutega. Relvaloa andmata jätmine riivab X vaba eneseteostuse õigust, kuid selle kaalub üles PPA kohustus kaitsta teiste inimeste turvalisust ja tagada avalik kord. Relvaloa väljastamata jätmine ei tähenda, et inimesel puudub võimalus end kaitsta. Tulirelv ei ole ainult enesekaitse vahend.
4.X esitas relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse peale vaide, mille PPA jättis 13.11.2022 otsusega nr 4.2-1/11399-3 rahuldamata. Politsei ülesanne on tagada, et tulirelva kui kõrgema ohu allika valdamise õigus oleks inimesel, kes on õiguskuulekas ja usaldusväärne. Tulirelva valdamise õiguse aluseks on eelkõige kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. PPA on otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks 2(6)
3-22-2499 Xle tulirelva ei usaldata. Ekslik on X väide, et varem ei ole talle tehtud etteheiteid seoses relvaseaduse rikkumisega. Tema relvaloa kehtivus on olnud varasemalt peatatud. Nii politsei kui ka ühiskonna ootused tulirelva soovivatele inimestele on tõusnud. Tuleb ka tähele panna, millises seltskonnas relvaloa taotleja liigub, kellega suhtleb. Vaides ei ole X oma suhteid ja seotust kuritegevusega seotud inimestega ümber lükanud. Selline seotus on aga juba iseenesest sedavõrd alarmeeriv, et võib tingida relvaloa väljastamisest keeldumise. Politsei ega avalikkus ei soovi, et tulirelv oleks inimesel, kes lävib kuritegeliku taustaga inimestega.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 24.10.2022 otsuse nr 4.2-1/11399-1 ja 13.11.2022 vaideotsuse tühistamiseks. PPA ei ole varem teinud kaebajale etteheiteid seoses RelvS-s sätestatud nõuete rikkumisega. Kaebaja on omanud relvi kümneid aastaid. Ta pole võimaldanud kõrvalistele isikutele ligipääsu tulirelvadele. Kaebajat ei ole kriminaalkorras karistatud. Kaebaja ei ole isik, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu relva omama. Samuti ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebaja puhul esineb potentsiaalne oht relva väärkasutamiseks. Relvaloa väljastamisest keeldumine on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne abinõu.
6.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama (vt RelvS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) seletuskiri). Kaebaja liiklusrikkumiste hulk aastate jooksul viitab süstemaatilisele teisi isikuid ohustavale käitumisele. Kaebaja pole väitnud, et politsei andmebaasis sisalduv teave oleks ebaõige. Kaebaja oli 2014. a kahtlustatav KarS § 121 järgi, kuid kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Nõustudes nimetatud alusel menetluse lõpetamisega, on kaebaja ühtlasi nõustunud ka sellega, et ta on teos süüdi. Kaevatavas otsuses on välja toodud ka politsei andmebaasi info kaebajaga seotud 10.12.2021 lähisuhte vägivalla juhtumi kohta. Kaebuses pole väidetud, et see info oleks ebaõige. Seega on PPA põhjendatult leidnud, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad sellistele kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja nendele ei vasta. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervise kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus kaebajale relvaloa andmist, kui ta taastab oma ühiskonnaelu norme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis.
8.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 10.11.2023 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Puuduvad alused keelduda kaebajale relvaloa väljastamisest. PPA on korduvalt kontrollinud, kas kaebaja täidab RelvS-i nõudeid ega ole kaebajale etteheiteid teinud. Kaebajal on õigus omada relva turvalisuse kaitseks. PPA otsuses ega kohtuotsuses ei ole välja toodud, et apellandi käitumise puhul saab jaatada ohtu tema enda või teiste isikute turvalisusele. 2014. a juhtum on toimus ligi kümme aastat tagasi ning peale seda on apellandi relvalubasid korduvalt pikendatud. Apellant ei tea, miks esitati 2021. a politseile teade lähisuhte vägivalla kohta, kaebaja ei ole 3(6)
3-22-2499 seda tegu toime pannud ning politsei ei ole selle kohta menetlust alustanud. Politsei ei peatanud pärast seda teadet kaebaja relvaluba. Isikul peab olema mõistlik eeldada teatud aja möödudes õigusrahu saabumist. Apellanti ei ole kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole käimas kriminaalmenetlust.
9.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). PPA ega halduskohus ei ole RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eksinud.
11.RelvS § 36 lg 1 näeb ette imperatiivsed relvaloa andmisest keeldumise alused, sh taotleja mittevastavus relvaloa omamiseks esitatavatele teatud nõuetele, relvaseaduse korduvad rikkumised, karistatus teatud liiki süütegude eest jne. Sama paragrahvi lõiked 4 ja 41 sätestavad, millisel juhul võib PPA relvaloa andmisest keelduda kaalutlusõiguse alusel. Nii sätestab RelvS § 36 lg 4 p 3, et relvaloa andmisest võib keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 36 lg 4 p 5 kohaselt võib loa andmisest keelduda juhul, kui taotlejat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ning kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vaadeldes RelvS § 36 lg 4 p-i 3 koosmõjus lg 4 p-ga 5 ja teiste sätetega, saab järeldada, et enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviisist või käitumisest tulenev sobimatus hõlmab ka muid asjaolusid peale karistatuse korduvalt toimepandud süüteo eest. RelvS § 36 lg 4 p-s 3 peetakse silmas laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). Seetõttu ei oma määravat tähtsust asjaolu, et kaebajal puudus karistusregistrist nähtuvalt karistatus.
12.Asjassepuutumatu on apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja suhtes ei ole talle teadaolevalt käimas kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus märgib, et RelvS § 36 lg 1 p-d 6, 61 ja 8 välistavad imperatiivselt relvaloa andmise isikule, kes on kahtlustatav või süüdistatav teatud raskemate kuritegude toimepanemises. Siinses asjas pole neid asjaolusid siiski asjakohane hinnata, sest PPA otsuses ei ole tuginetud sellele, et kaebaja on kahtlustatav mõnes kriminaalmenetluses. Samas tuleb märkida, et ainuüksi asjaolu, et PPA ei ole tuginenud keeldumises sellele, et isiku suhtes on käimas kriminaalmenetlus, et tähenda, et tegelikkuses ei võiks seda toimuda. KrMS § 214 kohaselt ei ole võimaliku kriminaalmenetluse andmete avaldamine alati PPA otsustada.
13.Asjas omab olulist tähtsust see, et kaebaja ei selgita millegagi seoseid ja suhteid Facebooki sõbralistis olevate isikutega, kes PPA ja avalikel andmetel on seotud kuritegevusega. PPA ametnik KK teavitas 04.10.2022 luba menetlevat ametnikku, et Xl on seosed kurjategijatega: Facebooki sõbralistis on sellised isikud nagu Y, Q, F, D, R, G, W, D ja A, kelle kohta on info leitav meediast. Seejärel (omades uut teavet võrreldes 30.09.2022 teadmisega) saatis menetleja 18.10.2022 kaebajale kirja, milles viitas meedias ilmunud artiklitele, mille kohaselt seostatakse sõbralistis olevaid isikuid organiseeritud kuritegevusega, narkokuritegudega jm raskete kuritegudega ja palus selgitada, miks on sellised isikud kaebaja sõbralistis ning kuidas kaebaja suhtub sellesse, et nad on kuritegevusega seotud. Kaebaja ei vastanud sellele. Ka ei ole ta esitanud sellekohaseid selgitusi vaides, halduskohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses. Ehkki halduskohtu ja ringkonnakohtu istungitel esitasid kaebaja ja tema esindaja selle kohta seisukohti, jäid need hilinenult esitatud väited ka sisuliselt väheveenvaks. 4(6)
3-22-2499 Tõsiseltvõetavad pole väited, et pole tõendeid, kes need isikud on, et PPA pole varem esitanud etteheiteid kaebaja sidemete kohta nimetatud isikutega ning sõprade Facebookis tehtud kommentaaride kohta ja et nüüd haldab kaebaja oma sõbralisti hoolikamalt. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on isikutega, keda PPA ja meedia on seostanud raske kuritegevusega. Mõistagi on võimalik, et üksikul juhul võib seos nendega olla pelgalt juhuslik (sugulane või hõimlane, naaber, juhututtav vms). Kuid sedavõrd suure arvu kuritegevusega seotud isikute sõbralistis olemine ei saa vähemalt üldjuhul olla juhuslik ja viitab sellele, et isikul on lähem või kaugem kokkupuude ja lävimine isikutega, kes panevad organiseeritult toime raskeid kuritegusid. Relvaloa andmise menetluses on taotleja sobivuse hindamisel asjakohane ja põhjendatud uurida tekkinud väga tõsist kahtlust lähemalt. Seejuures ei pea PPA tuginema jälitusinfole või võimaliku käimasoleva kriminaalmenetluse andmetele (eespool viidatud KrMS § 214), vaid relvaloa andmist otsustav ametnik saab piirduda ka avaliku ja temale teadaoleva teabega. Kaebajale anti haldusmenetluses õigesti võimalus esitada selgitus ja lisaks põhjendada, kuidas ta suhtub sellistesse isikutesse. Küsitud teabe alusel saab PPA teha korrektse hindamisja prognoosotsuse taotleja õiguskuulekuse, eluviisi ja väärtuste kohta, mis on relvaloa andmisel keskse tähtsusega asjaolud. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et avalikult seotuse näitamine kuritegevusega seotud isikutega on juba iseenesest alarmeeriv. Kuid PPA-le nende kohta selgituste andmata jätmine suurendab õigustatult veendumust, et isiku eluviis ja käitumine pole relvaloa omajale sobiv. Ootuspärane käitumisviis oleks olnud usutava selgituse esitamine selle kohta, kuidas isikud on sõbralisti sattunud. Õige on PPA märkus, et selgituste esitamata jätmine tekitab paratamatult mulje, et taotleja võib tolereerida kuritegelikku käitumist. See muudab ta ka relvaloa omajana ennustamatuks, kas ta tegutseks igas konfliktolukorras õiguskuulekalt. Põhjendatuks võib pidada, et organiseeritud kuritegevusega seostatavatele isikutele ja isikutele, kes oma seoseid nendega ei soovi lähemalt põhjendada, relvaluba ei anta. Tuginemine asjaolule, et ühiskondlik ootus relvadega seotud turvalisusele on muutunud tingimustes kõrgenenud, jääb PPA kaalutlusõiguse piiridesse (HKMS § 158 lg 3).
14.Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). PPA on tuginenud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses õigesti sellele, et kaebaja pole kahetsenud oma tegusid ega kinnitanud pühendumust edasisele õiguskuulekale eluviisile. Apellandi kohtuistungil esitatud väide, et suhtumist oma tegudesse näitab see, et tal puudub praegu karistatus ja 2014. a vägivalla episoodis toimus kannatanuga leppimine, ei ole piisavalt veenev. Kaebaja on pikema aja jooksul toime pannud erinevaid liiklusrikkumisi (mida ta ei eita). Kriminaalmenetluse lõpetamine lepituskokkuleppe alusel võis olla kahtlustatava jaoks soodne lahendus. Siirast kahetsust ja lubadust hoiduda edaspidi seaduse rikkumisest haldusmenetluse materjalidest ei ilmne. PPA märkis oma otsuses isiku rikkumisi ajateljel ja kogumis analüüsides õigesti, et X viimane etteheidetav tegu oli toime pandud vähem kui aastat tagasi ning praegu kehtivad karistused puuduvad, kuid see aeg oli liiga lühike, et teha järeldust, et varasem käitumine on minevik ja enam ei kordu.
15.Asjaolu, et relvade hoidmise tingimuste kohta pole PPA kaebajale märkusi teinud, ei tähenda, et isikule tuleb igal juhul anda relvaluba. Tuleb siiski märkida, et ühel korra on PPA kaebaja relvaloa kehtivuse peatanud. Kuigi seni oli kaebaja relvaluba pikendatud ning seda pole kehtetuks tunnistatud, tuleb relvaloa pikendamisel iga kord taotleja vastavust uuesti hinnata, võttes arvesse isiku varasemat käitumist ja tema kohta teatavaks saanud asjaolusid kogumis, ilmnenud uusi andmeid ning võimalikke arenguid relvalubade andmise põhimõtetes. Praegusel juhul ilmnesid PPA-le kaebaja seosed kuritegevusega seotud isikutega ning ühiskondlike muutuste ja sündmuste tõttu on karmistunud relvalubade andmise põhimõtted. Isikul, kelle
5(6)
3-22-2499 relvaluba on seni pikendatud, ei ole õigustatud ootust, et seda tehakse ka edaspidi, kui värske hinnangu kohaselt ei ole selleks täidetud seaduses sätestatud eeldused.
16.PPA otsuses toodi kaebajale relvaloa andmisest keeldumise alusena esile sidemed kuritegevusega seotud isikutega, 2014. a vägivallaga seotud kuritegu, 2006. a joobes juhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine ning 2016. a lubadeta sõitmine ja korduvalt toime pandud liiklusalased rikkumised. Asjaolu, et karistusi karistusregistris enam ei ole, ei tähenda, et PPA ei tohi tugineda politsei andmebaasist nähtuvatele teokirjeldustele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 otsus asjas nr 3-22-257, p-d 11 ja 12). Baarikakluse episoodile ning 2021. a lähisuhtevägivalla episoodile, mille puhul pole tõendatud, et kaebajale saaks etteheiteid teha), PPA põhjendustes ei tuginetud. Seepärast ei saa nende tõendamatus ega nende kohta PPA esindaja kohtumenetluses väljendatud seisukohad mõjutada PPA otsuse õiguspärasust. Riigikohus on 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26 (p 51) leidnud, et riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele inimesele, kelle puhul ta on veendunud, et ta ei kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Ei saa väita, et relvaloa kehtetuks tunnistamisega või uue relvaloa taotlemisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused kaaluksid üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervise kaitsmise vajaduse (samas, p 50).
17.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsus ei välista tulevikus uue relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja on oma õiguskuuleka käitumisega pikema aja jooksul näidanud, et ta ei ohustaks relvaomanikuna enda ega teiste isikute turvalisust ning vahepeal ei ole ilmnenud ka muid aluseid relvaloa andmisest keeldumiseks. Sealhulgas on kaebajal võimalik selgitada haldusmenetluses oma seoseid kuritegevusega seotud isikutega.
18.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata, jääb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu tema enda kanda. Vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.