Korrakaitse › Relvaload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.04.2021 laekus politseisse info seoses raha väljapressimisega. Kontrolli tulemusena selgus, et X. X. kasutas avaldaja sõidukit avaldaja loal ning tema väljapressimisega ei ole seotud. 10.12.2021 laekus politseisse info, et elukaaslane (X. X.) tuli kallale, lõi rusikatega ja lahkus autoga. Avaldaja nutab, ütleb, et kiirabi, ega politseid ei vaja kuna elukaaslane lahkunud. 20.12.2021 oli tehtud piirkonnapolitseiniku poolt kodukülastus. Avaldaja teatas, et tüli oli verbaalne ning mõnel hetkel X. X. tõukas teda eemale. Füüsilist vägivalda polnud. Avaldaja kinnitas, et tal on kõik hästi ning mingisugust abivajadust ei ole. Kontrolli käigus vesteldud naabritega, kelle sõnul kuulsid nad, kuidas korteris number 3 üks meesterahvas karjus. Seoses selle juhtumiga avaldust ei ole laekunud. /---/ Vastavalt RelvS § 41 lg 9 relvaluba või relvakandmisluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib relvaloa andmisest keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja seetõttu on relvaomanikule kõrgendatud nõudmised. Isikult, kellele tulirelv usaldatakse oodatakse õiguskuulekat käitumist ja eluviisi, ta peab olema usaldusväärne. Käitumist ja eluviisi ei vaadelda ainult taotluse esitamise ajal ja vahetult sellele eelneval lühikesel ajaperioodil, vaid tähtsust omavad ka varasemalt toimunud sündmused. Isiku usaldusväärsuse hindamisel ei oma tähtust ainult karistatuse fakt, vaid arvesse võetakse kõiki temaga seotud juhtumeid. Isiku tegudele ei anta karistusõiguslikku hinnangut. Tähtsust omavad kõik juhtumid, mis on taotlejat iseloomustavaks. Nii pöörab PPA relvaloa väljastamisel tähelepanu taotleja liikluskäitumisele, kui ka juhtumitele, mis on seotud alkoholiga ja kuidas isik peab end üleval igapäevaelus. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel antakse hinnang relvaloa taotleja tegudele, mitte sellele, kas ta omab kehtivat karistust. Isegi, kui süüteo toimepanemise eest on karistatus kustunud või see pole kohtusse jõudnud, võib see olla siiski nii suure kaaluga, mis välistab relvaloa saamise. Eluviisi ja käitumise hindamisel tulebki vaadata ka taotleja varasemat elu, võimalike käitumismustrite esinemist (sagedased liiklusrikkumised, vägivald, alkohol), sest eluviisi hinnata ei saa lühikese ajaperioodi jooksul. Isiku valikud käitumise osas annavadki aluse tema eluviisi ja käitumise hindamisel. X. X. eluviisi ja käitumise hindamisel on kasutatud politsei andmebaasis talletatud teavet, karistusregistri arhiiviandmete osas päringut tehtud ei ole. X. X. kohta kogutud teabest nähtub, et ta on läbi aastate toime pannud erineva iseloomuga õigusrikkumisi. Ta on olnud vägivaldne ja toime pannud erineva iseloomuga liiklusrikkumisi, sh alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja avarii põhjustamine. Varaseim õigusrikkumine on fikseeritud aastast 2001. Viimased liiklusalased rikkumised (ei näidanud suunatuld, ületas lubatud sõidukiirust) 2021. aastal. Nende aastate vahele jäävad kõik juhtumid, mida ülal on juba kirjeldatud. See järjepidevus näitab õiguskuulmatut käitumist, seda, et X. X. ei suuda või ei taha ühiskonnas kehtivastest reeglitest ja normidest kinni pidada. X. X. on läbi kahe aastakümne käitunud mitte õiguskuulekalt. X. X.ga on seotud juhtumid, kus ta on käitunud konfliktselt ja isegi vägivaldselt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Asjaolu, et konfliktidele või vägivallategudele ei ole järgnenud karistusi või nende osas ei ole alustatud süüteomenetlust tähtsust ei oma. Tähtsust omab, et need juhtumid on aset leidnud. PPA hinnangul 2014. aastal vägivallaga seotud kuritegu, 2006. aastal alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine,

2016. aastal mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning teised toime pannud liiklusalased rikkumised on sellise kaaluga, et praegu ei saa talle tulirelva usaldada. Juba eelnevalt detsembris 2021. aastal oli kaalutud isiku relvaloa kehtivust peatada või kehtetuks tunnistada seoses eelpool nimetatud alarmeerivate juhtumitega. X. X. sotsiaalvõrgustiku sõbralistis on isikud, kes on seotud kuritegevusega. X. X. enda õiguskuulmatu käitumise taustal tekib tahes tahtmata mõte, et ta tolereerib kuritegelikku eluviisi. Kui tulirelv usaldada inimesele, kelle tuttavad või sõbrad on kuritegeliku taustaga, ei paista see ühiskonna silmis hea välja. X. X. ise kommenteerinud oma seoseid või suhted nende inimestega ei ole. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. Viimane rikkumine oli toime pandud vähem kui aastat tagasi ja praegu X. X.l kehtivad karistused puuduvad, kuid see ilma alarmeerivate juhtumiteta aeg on liiga lühike, et teha järeldusi, et tema varasem käitumine on minevik ja enam ei kordu. PPA Põhja prefektuur leiab, et kui isik ei suuda käituda õiguskuulekalt muudes valdkondades, on põhjendatud ka arvata, et ka relvaomanikuna ei pruugi suuta ta täita relvaloa omajale seatud kõrgendatud ootusi ja kinni pidada tulirelva käitlemisega seotud reeglitest. Puudub igasugune kindlus, et X. X. ei asu konfliktisituatsiooni lahendama tulirelvaga. PPA Põhja prefektuur pöörab tähelepanu ka X. X. suhtumisele. Ta ei kahetse õigusrikkumisi, ei analüüsi oma käitumist ega luba, et need ei kordu, ta ei selgita ka suhted sotsiaalmeedia sõbralistis olevate kuritegevusega seotud isikute kohta. Ka see annab alust arvata, et ta ei saa aru relvaomanikule seatud kõrgendatud nõudmistest. PPA Põhja prefektuur ei ole X. X. kohta teinud karistusregistri arhiivi päringut. Otsuses viidatud juhtumid on talletud politsei infosüsteemi. Käitumise ja eluviisi hindamine ei saa toimuda selle põhjal, kas taotluse esitamise hetkel on isikul kehtivaid karistusi või pooleliolevaid süüteomenetlusi, ka ei piisa kui selleks perioodiks on näiteks aasta või paar enne taotluse esitamise hetkel. Käitumise ja eluviisi kohta saab järeldusi teha, kui vaadelda isiku käitumist pikema perioodi jooksul, sest ainult nii saab teha järeldusi, kas isiku käitumine on ajas muutunud, kas näiteks varasem õiguskuulmatu käitumine on jäänud minevikku või see jätkub. Käesoleva menetluse käigus ei anta hinnangut sellele, kuidas ja milliste mõistetega on teave infosüsteemis fikseeritud, vaid tähtis on sündmus ise. X. X. osas ei heideta ette, et tema kohta on märge „kontrollitav“, vaid viidatakse konkreetsele sündmusele, käitumise faktile. X. X. relvaloa väljastamata jätmine küll riivab tema vaba eneseteostuse õigust, kuid selle riive kaalub üles PPA kohustus kaitsta teiste inimeste turvalisust ja tagada avalik kord. Samuti tuleb tähele panna, et relvaloa väljastamata jätmine ei tähenda, et X. X.l puudub võimalus end kaitsta. Tulirelv ei ole ainult enesekaitse vahend“ (dtl 8-9, 12-13).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna kaevatav haldusakt on õiguspärane puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.