Q.B , T.H, G.L ja E.S kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.07.2022 ehitusluba nr 2212271/18147 tühistamiseks Kaebajad: Q.B , T.H, G.L ja E.S, volitatud esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks, Britta Retel, advokaat Anu Liinsoo Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik: Maarjamäe Kodu OÜ, seaduslik esindaja G.L Karemäe, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
27.03.2024 istung
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmanda isiku taotlus kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks rahuldamata.
2.Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.07.2022 ehitusluba nr 2212271/18147 keskpaviljoni halli C osas, milles see ei näe ette veemõõdusõlme säilitamist. Selliselt rikub ehitusluba Maarjaheina tn 12 kinnisasja omaniku Q.B õigusi.
Mõista Tallinna linnalt Q.B , T.H, G.L ja E.S kasuks välja menetluskulud 2419,26 eurot.
6.Mõista Q.B-lt , T.H-lt , G.L-ilt ja E.S-ilt solidaarselt Maarjamäe Kodu OÜ kasuks välja menetluskulud 5600 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele 1(16)
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.B on aadressidel Maarjaheina tn 10 ja 12 ning Maarjamäe tn 14, Tallinn asuvate kinnisasjade omanik. T.H on aadressidel Maarjamäe tn 15 ja 17, Tallinn asuvate kinnisasjade omanik. G.L ja E.S on aadressidel Maarjamäe tn 18, Tallinn asuva kinnisasja omanikud. Maarjamäe Kodu OÜ on aadressil Pirita tee 28, Tallinn asuva kinnisasja omanik. Selle kinnisasja eelmiseks omanikuks oli Eesti Näituste Aktsiaselts.
2.Eesti Näituste Aktsiaselts osutab kaebajatele vee- ja kanalisatsiooni ning elektri teenust Pirita tee 28 kinnisasjal asuvate trasside kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus, et tänaseni toimub teenuste osutamine.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 12.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18147 (edaspidi lammutusluba), mille alusel saab lammutada Pirita tee 28 kinnisasjal asuvad ehitised: 1) keskpaviljon (ehitisregistri kood 120220560, aadress Pirita tee 28); 2) oksjoni-, turu- või näitusehall (ehitisregistri kood 120830796, aadress Pirita tee 28/1); 3) oksjoni-, turu- või näitushall (ehitisregistri kood 120830798, aadress Pirita tee 28/2); 4) oksjoni-, turu- või näitusehall (ehitisregistri kood 120830803, aadress Pirita tee 28/3). Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kaasanud kaebajaid lammutusloa menetlusse.
4.Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Paul Künnap pöördus 11.01.2023 (dtl 342) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole e-kirjaga, milles küsis, kas 12.07.2022 lammutusluba võimaldab muuhulgas likvideerida kaebajate elektri-, vee- ja kanalisatsiooni võrguühendused. Tallinna Linnaplaneerimisameti ehituslubade juhtivspetsialisti vastas 19.01.2023 e-kirjaga (dtl 343), et lammutusprojekti järgi tuleb tagada elektri, veevarustuse ja kanaliseerimise teenuse säilimine kinnistutele, mis on ühendatud lammutatavate hoonetega seonduvate torustikega.
5.Kaebajad esitasid 16.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse lammutusloa tühistamiseks. Kaebajad maksid kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 225 eurot riigilõivu.
6.Kohus võttis 24.03.2023 kaebuse menetlusse.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebajate lammutusloa tühistamisnõude aluseks on kaebajate õiguste rikkumine, mis seisneb lammutamise tagajärjel elektri-, vee- ja kanalisatsiooni võrguühenduste katkemises. Vastustaja jättis õigusvastaselt kaebajad kaasamata neid puudutava haldusakti menetlusse.
2(16)
8.Menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta. Kaasamise nõude rikkumise tõttu on lammutusluba formaalselt õigusvastane. Kaebajate kinnistud on seotud Pirita tee 28 kinnistul asuvate trassidega. Lammutusloa taotluses ja seletuskirjas ei olnud küll mainitud, et kaebajate kinnistute varustamine kommunaalteenustega käib läbi Pirita tee 28 kinnistu, kuid lammutusloa lisaks oleval ehituskorraldusplaanil on näha, et trassid lähevad kuni naaberkinnistute ehk kaebajate kinnistupiirideni. Vastustaja pidi seetõttu nad kaasama menetlusse. Seda aga vastustaja ei teinud.
9.Kaebajad T.H, G.L ja E.S said lammutusloast teada ehitisregistriga tutvudes 14.02.2023 ning kaebaja Q.B sai lammutusloast ehitisregistriga tutvudes teada 10.02.2023. Q.B osas tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuivõrd tal ei olnud võimalik lammutusloast aru saada eriteadmisi omava isiku abita.
10.Lammutusloa dokumentatsioonis puudub terviklik võrkude plaan. Seetõttu ei saa kaebajatel olla kindlust, et neid teenindavad trassid säilivad lammutuse järgselt.
11.Lammutusloa seletuskirjas on välja toodud juhised kaevus kanalisatsioonitorustike sulgemiseks tamponeerimisega veetihendalt betooniga ning ühiskanalisatsiooni kaevus otsadeavade sulgemiseks. Lammutustööde teostamise ajal on oht, et vigastatakse säilitatavat kanalisatsioonitrassi.
12.T.H hoonete lammutamist tuleb tellida liinide väljalülitamine ja hoone lahti ühendamine vooluvõrgust. Elektritoitekaablid ühendatakse alajaamast lahti. Puudub kindlus, et kaebajate elektriühendus säilib. Ehituskorraldusplaanilt on näha, et ühes lammutatavas hoones (väike paviljon) säilitatakse elektrikilp, kust on näidatud elektriühendus Maarjamäe tn 18 kinnistuga. Jääb ebaselgeks, kas elektrikilp säilitatakse õues maapinnal.
13.AS Tallinna Vesi kinnitas 15.01.2024 kohtumisel kaebaja kaasatud eksperdile E.S Tammikule, et Maarjaheina tn 12 veevarustus on tagatud läbi hallis C paikneva veemõõdusõlme. E.S Tammiku ekspertarvamuse kohaselt ei ole lammutusloas näidatud, et vastav veemõõdusõlm tuleb säilitada. Halli lammutamisel ei ole võimalik säilitada veemõõdusõlme lammutatava seinakonstruktsiooni küljes. Vajalikud oleksid tingimused, mis tagaks aastaringse katkematu veevarustuse (külmumise ja purunemise oht). AS Tallinna Vesi on kinnitanud ekspert E.S Tammikule, et ka Maarjamäe tn 14, 17, 18 kinnisasjade veeühendus kulgeb läbi lammutatavana näidatud näitusehalli. Lammutusprojektis puuduvad meetmed tagamaks veemõõdusõlme säilitamiseks vajalikud tingimused.
14.Kolmanda isiku nägemus veemõõdusõlme ja elektrikilpide töökindluse tagamisest tööprojektis ei ole pädev. Eelprojekt ei näe ette, milline lahendus tuleb tööprojektis teha. Lammutusprojekt peab sisaldama vähemalt tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viisi ja ulatuse (ministri määrus § 25 lg 5 p 2).
15.Lammutusloa projekti ja ehituskorralduskava on allkirjastanud projekteerija ja vastustav spetsialist ei oma pädevust veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojektide koostamiseks.
16.Ehitusseadustik paneb kolmandale isikule kohustuse tõendada, et lammutus on ohutu ning ka edaspidi on kaebajate kinnistuteni viivate rajatiste kasutamine ohutu. Kaebajate ülesanne on tõendada, et ehituskorraldusplaan ei vasta seaduse nõuetele ja kolmas isik ja vastustaja peavad tõendama, et vastavad. 3(16)
17.Trassid ei ole kantud ehitisregistrisse, kuigi vastav kohustus tuleb ehitise omanikule ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest.
18.Lammutusloas puudub vastava pädevusega spetsialisti poolt koostatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojekt.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt tuleb kaebus jätta rahuldamata.
20.Arvestades, et vandeadvokaat Paul Künnap esitas järelepärimise seoses lammutusloaga 11.01.2023, siis pidid kaebajad olema lammutusloast teadlikud vähemalt sel kuupäeval. Seega oleksid nad pidanud kaebuse esitama HKMS § 46 lg 1 alusel hiljemalt 10.02.2023. Kaebetähtaja ennistamist on kaebuses taotletud vaid ühe kaebaja suhtes, kuid seda tõele mittevastavatele väidetele tuginedes, mistõttu ei saa kaebetähtaega kaebaja Q.B suhtes ennistada. Teiste kaebajate osas ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud ning ei ilmne ka ühtegi mõjuvat põhjust, miks kaebetähtaja möödalaskmist võiks põhjendatuks lugeda. Seega tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kaebajad said juba 19.01.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt selgituse, et lammutusprojektiga ei lammutata naabruses olevate hoonete elektri-, vee- ja kanalisatsiooni võrguühendusi. Tegemist on mõistlikult arusaadava projektiga, millega tutvudes ei ole võimalik järeldada kaebajate kommunaalteenuste katkemist. Projektist arusaamist hõlbustab selle seletuskiri.
21.Puudus vajadus kaasata kaebajaid lammutusloa menetlusse, kuivõrd lammutusprojekt ei puuduta kaebajate õigusi ega huve.
22.Kaebajate väited nende õiguste rikkumise kohta on meelevaldsed ja tõendamata. Lammutusloa esemeks on nelja amortiseerunud hoone lammutamine. Lammutusprojekti seletuskirja punktid 2.1 kuni 2.4 näevad ette hoonete lammutamist maapinnani. Ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.1 märgitakse, et „enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest /---/ lahti ühendada elektrikaablid“. Veetorustiku kohta öeldakse seletuskirja p-s 4: „Olemasolev likvideeritav veetorustik sulgeda remontmuhvi või pimeäärikuga. Olemasolevad torustikud jäävad maa sisse. Lammutuse käigus ei toimu kinnistusiseste trasside/kaevude väljakaevamist, see lahendatakse uue hoone projekteerimisel ning ehitamisel. Hoone lammutamisel peab säilitama olemasolev veemõõdusõlm.“ Kanalisatsioonitorustiku kohta öeldaks seletuskirja p-s 4: „Kanalisatsioonitorustikud sulgeda kaevus tamponeerimisega veetihendalt betooniga (vt. EN032022_LA_AS-4-02_ehituskor). Olemasolevad torustikud jäävad maa sisse. Lammutuse käigus ei toimu kinnistusiseste trasside/ kaevude väljakaevamist, see lahendatakse uue hoone projekteerimisel ning ehitamisel. Ühiskanalisatsiooni kaevus otsad-avad sulgeda.“ Maapingekaablite kohta öeldakse seletuskirja p-s 4: „Õhuliinid on vaja demonteerida ja utiliseerida. (vt EN032022_LA_AS- 4-02_ehituskor). Hoonetel on olemas elektri liitumine. T.H hoonete lammutamist tellida liinide väljalülitamine ja hoone lahtiühendamine vooluvõrgust. Elektri toitekaablid ühendatakse lahti alajaamast. T.H hoonete lammutamist tellida läbi klienditeeninduse liinide väljalülitamine ja hoone lahtiühendamine vooluvõrgust. /.../ Olemasolevad kaablid jäävad maa sisse. Lammutuse käigus ei toimu kinnistusiseste maa-aluste 4(16)
kaablite väljakaevamist. Objekti peaelektrikilp tuleb säilitada. Näha ette meetmed peaelektrikilbi ja transiitkaablite ühenduskohtade kaitsmiseks vihma eest.“ Seega kuuluvad likvideerimisele üksnes lammutatavate hoonete endi võrguühendused. Maa all, kus kulgevad kaebajate kinnistuid teenindavad trassid, lammutustöid ei tehta.
23.Ka lammutusprojekti lisaks olev ehituskorralduskava näeb ette vaid lammutatavate hoonete võrguühenduste katkestamise: likvideeritavad võrgutrassid on punaste ristikestega ja lisatud on vastavad selgitused. Maarjaheina tn 10 ja 12, Maarjamäe tn 18 ning Maarjamäe tn T3 ehk kaebajate kinnistute suunal ei ole trasside likvideerimist ette nähtud. Maa-ameti kitsenduste kaart ei ole lammutusprojekti dokument. Asjassepuutuvad võrgutrassid on kantud ehituskorralduskava joonisele. Kaebajad ei ole välja toonud, millised trassid ja kas üldse sealt puudu on.
24.Lammutusprojekti projekteerija ja vastustav spetsialist omavad ehitusinseneri, tase 6, kutset (ehitustegevuse juhtimine, omanikujärelevalve) ja diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7, kutset (hoone ehitusprojekti koostamine, projekteerimise juhtimine).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
25.Kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt tuleb kaebus jätta rahuldamata.
26.Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Ühe kaebaja kohta on kaebetähtaja ületamist mööndud, taotledes tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud mõjuvat põhjust, sh põhistatud, miks kaebaja ei saanud (lammutusloast teades) kaebust tähtaegselt esitada. Teiste kaebajate kohta on vääralt väidetud, et nad said lammutusloast teada 14.02.2023. Kaebajaid esindav vandeadvokaat saatis 11.01.2023 vastustajale selgitustaotluse lammutusloa kohta.
27.EhS § 42 lg 7 p 2 alusel ei olnud vastustajal kohustust kaebajaid lammutusloa menetlusse kaasata, sest lammutusprojekt ei puuduta kaebajate õigusi ega huve (teenuste kättesaadavuse tagamine).
28.EhS § 44 p 4 alusel ehitusloa andmisest keeldumiseks peab negatiivne mõju olema intensiivne ja ülemäärane. Isikul tuleb taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada. Vastupidisel juhul oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada või leevendada. Kaebajad ei ole vastavat põhistamis- ega tõendamiskoormist täitnud ning see poleks ka võimalik, kuivõrd kaebajate õigusi ei ole võimalik nende väidetud viisil rikkuda. Lammutusprojektist nähtub, et likvideeritakse ainult lammutatavate hoonete endi võrguühendused ning lammutustööd ei puuduta maapinna alust, kust kulgevad vee- ja kanalisatsioonitorustik ning (madalpinge) elektrikaablid kaebajate kinnistute suunal. Täpsem selgitus on lammutusprojekti seletuskirja ptk-s 4. Lammutusprojekti lisaks olev ehituskorralduskava näeb ette ainult lammutatavate hoonete võrguühenduste katkestamise. Ehituskorralduskavas on näidatud likvideeritavad võrgutrassid punaste ristikestega ning lisatud asjakohased selgitused. Kaebajate kinnistute (ehk vahetult Maarjaheina tn 10 ja 12, Maarjamäe tn 18 ning Maarjamäe tänav T3) suunal Pirita tee 28 kinnistut läbivalt kulgevate maa-aluste trasside likvideerimist ei ole ette nähtud.
29.Arusaamatuks jääb kaebuse väide, et lammutusloa dokumentatsioonis puuduvat terviklik võrkude plaan, kuivõrd Maa-ameti kitsenduste kaardil ei ole kaebajate võrguühendusi. Maa5(16)
ameti kitsenduste kaart ei ole lammutusprojekti dokumendiks. Võrgutrassid on kantud ehituskorralduskava joonisele.
30.Samuti on arusaamatu etteheide, et lammutusprojektis ei ole kaebajate ühenduste säilitamist piisavalt käsitletud. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 25 lg 5 p 2 ja 4 kohaselt peab lammutusprojekt sisaldama tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõudeid, viisi ja ulatust ning tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimusi ja kohti. Seega ei pidanud lammutusprojektis eraldi kirjeldama ja rõhutama kaebajate kinnistute suunaliste trasside säilimist, arvestades, et lammutustööd kõnealuste võrkudeni (maa alla) ei ulatugi.
31.Maa-aluste tehnovõrkude lammutustöid ei ole ehituskorralduskavaga ette nähtud. Ehituskorralduskava märge olemasoleva veetoru „likvideerimine“ tähendab, et ebavajalikud torud ühendatakse süsteemist lahti. Kaevus, mille juurde on märgitud selgitus „veeühendus likvideerida“, sulgetakse tehniliselt muhviga vms Pirita tee 28 hoone suunaline veetoru ühendus, ent toru ise jääb olemasoleval kujul maa alla alles. Vastavat tegevust on kirjeldatud ka ehitusprojekti ptk-s 4.
32.Ehituskorraldusplaan ei ole ekslik ning ehituskorraldusplaani järgides ei katkestata Maarjaheina tn 12 varustamist veega. Arhiivist saadud tehnovõrkude koondplaan (mida toetavad AS Tallinna Vesi infosüsteemist võetud joonised) kinnitavad, et piirkonna kinnistute (k.a kaebajate omandis olevate kinnistute) varustamine vee, kanalisatsiooni ja elektriga toimub läbi Pirita tee 28 D-halli alt jooksvate tehnovõrkude. Kolmas isik lisab siinkohal tehnovõrkude koondplaani, plaani väljavõttel kolmanda isiku enda poolt märgitud tehnovõrkude kulgemise ja AS-i Tallinna Vesi infosüsteemist võetud joonised (12.02.2024 menetlusdokumendi lisad 1-4). Vee- ja kanalisatsioonitrass kulgevad Pirita tee 28 kinnistult D-halli alt Maarjaheina tn 10 kinnistu poole ning edasi jagunevad kaebajate kinnistute suunas (lisa 2 – rohelisega tähistatud). Elektritrass kulgeb Pirita tee 28 kinnistu D-halli kõrval olevast alajaamast (ehituskorralduskaval hoonete nr 1 ja 3 vahel) paralleelselt vee- ja kanalisatsioonitrassiga Maarjaheina tn 10 kinnistu poole ning edasi jaguneb kaebajate kinnistute suunas (lisa 2 – kollasega tähistatud). Kõnealuse alajaama toitekaablid säilitatakse.
33.Maarjaheina tn 12 veevarustus toimub D-halli alt kulgeva säilitatava veetorustiku ja säilitatava veemõõdusõlme kaudu. Seega, C-halli veemõõdusõlme ja torustike likvideerimine (sulgemine) ei mõjuta naaberkinnistute (k.a Maarjaheina tn 12 kinnistu) varustamist veega.
34.Mis puutub veemõõdusõlme külmumise vältimist, siis on võimalik paigaldada ajutine soojak, mis tagab nii turvalisuse kui kaitse külma eest. Sama on selgitanud projekteerija (vt kolmanda isiku 04.05.2023 menetlusdokumendi lisa 1).
35.Vastustaja on andnud ehitamiseks (lammutamiseks) ehitusloa ning johtuvalt leidnud, et ehitusprojekt on nõuetekohane ega riku kellegi õigusi (EhS § 42 lg 1, § 44 p 4). Kui kaebajad leiavad vastupidist ning rajavad niisugusele hinnangule oma kaebuse, tuleb neil oma väiteid tõendada (HKMS § 59 lg 1).
36.Kolmanda isiku kinnistut läbivad kaebajateni viivad võrgutrassid, kuid need ehitised ei ole asjaõiguslikult kolmanda isiku kinnistu osaks, st tema omandis.
37.Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebajate arusaam, et ehituskorralduskavale peaksid olema kantud kõik kaebajate kinnistud ning näidatud kogu nende võrguühendus. 6(16)
Ehituskorralduskava eesmärgiks on eelkõige näidata lammutamisele kuuluvate hoonete asukohad. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lammutusprojekt peaks kajastama terviklikult kõigi lammutusloaga reguleeritud kinnistut ümbritseva piirkonna kinnistute võrguühendusi. Maarjamäe tn 14 ja 17 kinnistud ei ole isegi Pirita tee 28 naaberkinnistud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38.Kolmas isik esitas pärast asja arutamise lõpetamist 23.04.2024 taotluse kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks. Taotluse põhjenduseks on väide, et projekteerija hindas pärast istungit veelkord lammutusprojekti ja avastas, et kaebajate kinnisasjade veega varustamine toimub keskpaviljoni C-halli veemõõdusõlme kaudu. Taotlusele on lisatud projekteerija seletus, mille kohaselt on selle tõdemuse aluseks täpsustatud tehnovõrkude andmed, mis on saadud EESTI NÄITUSTE AS-lt 2024.a. Neid andmeid ei ole taotlusele lisatud. Kolmanda isiku taotlus kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata. See võiks kõne alla tulla, kui kohus peab asja õigeks lahendamiseks koguda või uurida täiendavaid tõendeid (HKMS § 130 p 2). Kohus annab otsuses hinnangu kaebajate kinnistute veega varustamise kohta ning ei pea vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda. Kohtu hinnangul ei ole asja õigeks lahendamiseks vaja uurida projekteerija seletust, sest selle algandmeid ei ole kolmas isik esitanud.
39.Vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
40.Kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tühistab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18147 keskpaviljoni halli C osas, milles see ei näe ette veemõõdusõlme säilitamist. Selliselt rikub lammutusluba Maarjaheina tn 12 kinnisasja omaniku Q.B õigusi, sest lammutusprojekti järgimisel tähendaks see Maarjaheina tn 12 veevarustuse katkemist. Lammutusprojekti järgimisel Q.B kanalisatsiooni- ja elektriteenuste katkemist ning T.H, G.L ja E.S vee-, kanalisatsiooni- ja elektriteenuste katkemist ei ole kaebajad tõendanud. Kaebuse tähtaegsus
41.Puudub vaidlus, et vastustaja ei toimetanud lammutusluba kaebajatele kätte, see tähendab ei teinud kaebajatele haldusakti teatavaks. Seetõttu ei ole kaebetähtaja hindamisel kohaldatav mitte HKMS § 46 lg 1, vaid HKMS § 46 lg 7. Selle normi sisustamise kohta on kohtupraktikas selgitatud, et kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (umbes 30 päeva), ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2024 määrus asjas nr 3-23-1008, p 17 viidetega Riigikohtu praktikale). Kohtu hinnangul on määravaks, et on olemas kaebajat puudutav haldusakt, kuid haldusorgan on rikkunud haldusakti kättetoimetamise korda. Sel juhul peab isik pärast haldusakti väljanõudmist ja sellega tutvumist esitama kaebuse 30 päeva jooksul. Käesolev olukord on tüüpjuhtumist erinev. Haldusorgan selgitas 19.01.2023 kaebajatele, et lammutusloaga ei kaasne nende õiguste riivet. Haldusorgan ei tohi isikuid, kelle õigusi 7(16)
haldusaktiga riivatakse, eksitada. Haldusorgani vastus koosmõjus lammutusprojekti seletuskirjaga võis kaebajates tekitada arvamuse, et ei esine nende õiguste riivet. Sellest tulenevalt ei saa 11.01.2023 lugeda ajaks, mil kaebajad said teada neid puudutavast haldusaktist. Üksnes ehituskorraldusplaani analüüsimisel võis tekkida kahtlus, et selle alusel teostatava lammutamisega riivatakse kaebajate õigusi. Kohtu hinnangul ei viivitanud kaebajad pärast vastava kahtluse tekkimist ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt (HKMS § 46 lg 7). Kaebajate kaasamine
42.Haldusorganil lasub ehitusloa taotlust menetledes uurimiskohustus, st kohustus välja selgitada ehitusloa mõjud (EhS 12 lg 3). Ehituskorraldusplaaniga tutvudes oleks vastustajale pidanud aru saama, et Pirita tee 28 kinnistul asuvad trassid ei teeninda mitte üksnes lammutusloa esemeks olevaid hooneid, vaid ka lähipiirkonna kinnisasjadel asuvaid hooneid. Seega oleks vastustajal ehitusluba menetledes pidanud tekkima küsimus, kuidas tagatakse kaebajatele teenuste jätkuv osutamine. Seejuures ei saa vastustaja piirduda üksnes lammutusprojekti seletuskirjaga, mis ei kajasta mõju lähipiirkonna kinnisasjadel asuvatele hoonetele. Kohus nõustub kaebajatega, et kaasamiseks piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 13). Kohtu hinnangul ei teostanud vastustaja uurimiskohustust piisavalt, mille tulemusel jättis kaebajad põhjendamatult menetlusse kaasamata, rikkudes EhS § 42 lg 7 p 2. Seega on lammutusluba formaalselt õigusvastane. Lammutusloa osaline õigusvastasus
43.Haldusakti õiguspärasust tuleb eeldada. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vastustaja andis lammutusloa seetõttu, et lammutusprojekt on nõuetekohane ega riku kellegi õigusi (EhS § 42 lg 1, § 44 p 4). Lammutusloa tühistamise aluseks saab olla kaebajate õiguste rikkumine, seega tuleb kaebajatel tõendada lammutusloa õigusvastasust ja sellega kaasnevat õiguste rikkumist (HKMS § 59 lg 1).
44.Kohus loeb tõendatuks lammutusloa õigusvastasuse keskpaviljoni halli C osas, milles see rikub Maarjaheina tn 12 kinnisasja omaniku Q.B õigusi. Selle järelduse aluseks on järgmised tõendid.
1.Pirita tee 28 asuva Näituste Keskpaviljoni hallide joonis (dtl 548)
8(16)
2.Väljavõte ehituskorraldusplaanilt (kaebuse lisa 18) säilitatava veemõõdusõlme kohta (dtl 76)
9(16)
3.Väljavõte AS Tallinna Vesi jooniselt (3. isiku 12.02.2024 vastuse lisa 3) Maarjaheina tn 12 veega varustamise osas (dtl 535)
10(16)
4.Ekspertarvamuse lisaks olevad fotod (dtl 515)
11(16)
12(16)
7.18.01.2024 E.S Tammiku ekspertarvamus (dtl 512)
2.2.Maarjaheina tn 12 kinnistu veeühendus on tagatud läbi lammutatava halli C välisseina vastas asuvas metallist kapis paiknevas veemõõdusõlmes (fotod nr 1 ja 2). Viidatud veemõõdusõlme lammutusprojektis ei kajastu. Kitsenduste kaardilt (olemas ka geodeetilistel alusplaanidel) on näha, et Pirita tee poolt torustike hargnemiselt kulgeb veetrass (peasissepääsu piirkonnas) hallis C paiknevasse veesõlme. Vahetult halli välisseina läheduses veekaevus paikneb veeühenduse sulgseade. Läbi hallis C paiknevast veemõõdusõlmest saab toite Maarjaheina tn 12 kinnistu veepaigaldis ning sealt kulgevad veetrassid edasi ka kõrvalkinnistutele (teadmata tarbijatele kulgevad veetorustikud). Vastavalt lammutusprojektile on ette nähtud sulgeda halli C välisseina läheduses paiknevas veekaevus halli C veeühendus. Vastavalt lammutusprojekti asendiplaanil näidatud veetorustiku sulgemisel ja hallis C paikneva veesõlme demonteerimisel jääb Maarjaheina tn 12 kinnistu veeühenduseta.
8.Eksperdi E.S Tammiku 16.01.2024 e-kiri (dtl 505) Käisin eile Tallinna Vesi AS arhiivis. Sealt saadud info põhjal kinnitati, et Maarjamäe tn 8,10,14,16,17,18 ja 21 ning Maarjaheina tn 20 veevarustus on tagatud läbi hallis D paikneva veemõõdusõlme. Maarjaheina tn 12 veevarustus on tagatud läbi hallis C paikneva veemõõdusõlme.
8.Pirita tee 28 asuva Näituste Keskpalviljoni halli C joonis (dtl 547)
45.Kohus alustab tõendite hindamist kolmanda isiku poolt esitatud AS Tallinna Vesi jooniselt, millelt on näha veetrassi kulgemine keskpaviljoni hooneni, selle alt läbi ja edasi kuni 13(16)
Maarjaheina 12 kinnistuni. See joonis tõendab, et Maarjaheina tn 12 kinnisaja veega varustamine toimub joonisel kujutatud veetrassi kaudu. Kolmanda isiku väitega, et tegemist on keskpaviljovi, st messikeskuse D halliga, ei saa nõustuda. Selle väite lükkab ümber kohtu poolt tõendina juurde võetud messikeskuse hallide joonis. Joonisel eristatakse halli C ja halli D. Arvestades hallide kuju ja analüüsides AS Tallinna Vesi veetrassi joonist leiab kohus, et Maarjaheina tn 12 kinnisaja veega varustamine toimub halli C alt kulgeva veetrassi kaudu. Kohtu järeldust kinnitab eksperdi e-kiri, mille kohaselt AS Tallinna Vesi selgitas, et Maarjaheina 12 kinnisasja veega varustamine toimub halli C alt kulgeva veetrassi kaudu. Ekspert esitas fotod, mis kinnitavad veemõõdusõlme olemasolu hallis C. Eksperdi fotodelt on näha, et veemõõdusõlm asub hallis C osas C 6 (ehitise seinal olev tähis C6). Halli C jooniselt on näha kaubaväravad C1-C5. Sein C6 saab asuda veetrassi halli C alt läbimise suunas. Selle koha peal on punasega tähistatud sissepääs halli C. Ühtlasi kattub see AS Tallinna Vesi joonisel kohaga, kust veetrass hoone C alt kulgeb. AS Tallinna Vesi joonis kattub ehituskorraldusplaaniga osas, millel on näha veetrassi kulgemine hallini C. Ehituskorraldusplaanil on kajastatud üksnes, et selles kohas tuleb likvideerida veeühendus kaevus. Ehituskorraldusplaanis ei ole kajastatud, et hallis C asuks veemõõdusõlm. Samuti ei ole ehituskorraldusplaanis kajastatud, et see veemõõdusõlm tuleb säilitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajate poolt kaasatud ekspert on jõudnud õigele järeldusele, et kui lammutamisel lähtuda ehituskorraldusplaanist, siis kaotaks Maarjaheina tn 12 veevarustuse.
46.Lammutusprojektile esitatavad nõuded on esitatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 (https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv). Lammutusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta (määruse § 25 lg 2). Määruse § 25 ei erista sõnaselgelt lammutusprojekti puhul eel-, põhija tööprojekti staadiumit erinevalt ehitusprojektist (määruse § 8-10). Sellele vaatamata on ette nähtud, et lammutusprojektis antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes (staadiumis), et tööd ohutult lõpule viia. Järelikult saab ka lammutusprojekti puhul rääkida erinevatest staadiumitest. Täpsemad nõuded on seatud lammutusprojektile selles staadiumis, kui see esitatakse koos lammutusloa taotlusega (määruse § 25 lg 5). Lammutusprojektis ei ole täpsustatud, millise staadiumi projektiga on tegemist. Sellises olukorras oli vastustajal võimalik lammutusprojekti hinnata kui eelprojekti (määruse § 13 lg 2). Vastustaja pidi veenduma, et on täidetud vähemalt määruse § 25 lg 5 nõuded. Üheks selliseks nõudeks on tehnovõrkude- ja rajatiste säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus (määruse § 25 lg 5 p 2). Eelprojekt on siduv järgneva staadiumi projekti koostamiseks (määruse § 5 lg 3). Järelikult kui eelprojekt ei sisalda teatud tehnovõrgu- ja rajatise säilitatava elemendi kaitsmise nõuet, ei saa seda puudust kõrvaldada järgnevates staadiumites. Samale seisukohale on Riigikohus (13.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1050, p 18) jõudnud ehitusprojekti puhul: Ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste 14(16)
korral lähtuda „Nõuete“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis. Eelprojekti koosseisus olev ehituskorraldusplaan ei näinud ette hallis C asuva veemõõdusõlme säilitamist. Ilma kohtumenetluseta ei oleks kolmas isik teada saanud, et esineb vajadus selle veemõõdusõlme säilitamiseks. Kui tehnovõrgu- ja rajatise säilitatava elemendi kaitsmise nõuet ei ole eelprojektis sätestatud, siis ei saa rääkida kaitsmise nõude täpsustamisest tööprojektis. Järelikult on tegemist projekti muutmisega. Kuna sellest veemõõdusõlmest sõltub Maarjaheina tn 12 kinnisasja veega varustamine, siis on tegemist olulise muudatusega, mis eeldab uue ehitusloa taotlemist. Järelikult on lammutusluba, mis on antud välja ehituskorraldusplaanile toetudes õigusvastane, sest rikub sellisel kujul Maarjaheina tn 12 omaniku subjektiivseid õigusi.
47.Muus osas ei ole kaebajad tõendanud, et lammutusprojekt rikub nende õigusi.
48.Kaebajad on tõendanud, et Maarjamäe tn 14,18 kinnisasjade veevarustus on tagatud hallis D paikneva veemõõdusõlme kaudu (Eksperdi E.S Tammiku 16.01.2024 e-kiri). Kaebajad ei ole tõendanud, et Maarjaheina tn 10, Maarjamäe tn 15 ja 17 kinnisasjade veevarustus on tagatud hallis C paikneva veemõõdusõlme kaudu. Kuna eelprojekt näeb ette hallis D asuva veemõõdusõlme säilitamise, siis on kolmandal isikul õigus selles, et tööprojektis on võimalik täpsustada veemõõdusõlme säilitamiseks vajalikud tingimused.
49.Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et lammutustööde teostamise ajal on oht, et vigastatakse säilitatavat kanalisatsioonitrassi. Seetõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta.
50.Kaebajad väidavad, et elektritoitekaablid ühendatakse alajaamast lahti. Puudub kindlus, et kaebajate elektriühendus säilib. Elektrikaablite lahtiühendamine puudutab lammutatavaid hooneid. Kaebajad väidavad, et ehituskorraldusplaani kohaselt säilitatakse elektrikilp, kust on näidatud elektriühendus Maarjamäe tn 18 kinnistuga. Jääb ebaselgeks, kas elektrikilp säilitatakse õues maapinnal. Kuna eelprojekt näeb ette elektrikilbi säilitamise, siis on võimalik tööprojektis täpsustada elektrikilbi säilitamiseks vajalikud tingimused. Lammutusloa osaline tühistamine
51.Kohus selgitas eelnevalt, et lammutusluba on kaasamise nõude rikkumise tõttu formaalselt õigusvastane. Kaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas ärakuulamata jätmine võis mõjutada lammutusloa andmist (HMS § 58, Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 14). Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, sest kaebaja Q.B kaasamine ja ärakuulamine oleks võinud mõjutada lammutamisloa andmise otsust selliselt, et selles oleks ette nähtud keskpaviljoni halli C lammutamine selliselt, et säilitatakse seal asuv veemõõdusõlm. Muus osas ei saanud ärakuulamata jätmine mõjutada lammutusluba, mistõttu tuleb selles osas jätta kaebus rahuldamata. 15(16)
Muud küsimused
52.Kolmandal isikul on õigus selles, et lammutusprojekti eesmärgist lähtuvalt ei pidanud ehituskorraldusplaan kajastama kõikide Pirita tee 28 lähiümbruse tehnovõrkude asukohti. Sellegipoolest pidi ehituskorraldusplaanilt koos lammutusprojekti seletuskirjaga olema arusaadav, et lammutamise tagajärjeks ei ole elutähtsate teenuste katkemise oht. Sellise mõjuga lammutusprojekti puhul oleks arusaadavuse taganud puudutatud isikute kaasamine.
53.Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust tehnovõrkude omandiõiguse küsimus. Sõltumata sellest pidi vastustaja tagama, et lammutusloaga ei kaasne kahjulikke mõjusid elutähtsate teenuste säilimisele.
54.Kuna lammutusprojekt puudutas hoonete lammutamist, siis omasid projekteerija ja vastutav spetsialist vastava valdkonna ja taseme kutset. Riigilõivu osaline tagastamine
55.Kaebajatel tuli kaebuselt ja esialgselt õiguskaitselt tasuda riigilõivu 160 eurot. Kaebajad tasusid 225 eurot. Seega tuleb enammakstud riigilõiv 65 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). Menetluskulud
56.HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
57.Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ühe kaebaja ühe kinnisasja osas. Kohus leiab, et proportsionaalselt rahuldas kohus kaebuse 20% ulatuses ja jättis rahuldamata 80% ulatuses.
58.Kaebajad taotlevad esitatud arvete alusel menetluskulude 31473,30 eurot (ilma käibemaksuta, sealhulgas riigilõiv 240 eurot, panga teenustasud 0,3 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtted 16 eurot) väljamõistmist kaebajatelt. Erinevalt vastustajast leiab kohus, et vaidlus on tavapärasest suurema keerukusega. Kaebajatele ei saa ette heita, et nad kaasasid ehituskorralduskava hindamiseks, mis sisaldas tehnilisi küsimusi, eriteadmistega isikud. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud on 12000 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 80 eurot, panga teenustasud 0,3 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtted 16 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud 2419,26 (12096,3*20/100=) eurot.
59.Kolmas isik taotleb esitatud arvete alusel menetluskulude 8570 eurot ilma käibemaksuta väljamõistmist kaebajatelt. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud on 7000 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud 5600 eurot (7000*80/100=). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.02.2026 KOHTUOTSUSEGA
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.