Ees Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 28. märts 2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2777
Haldusasi
X kaebus regionaalministri 18.12.2023 käskkirja nr 2.2.-1/36 õigusvastaseks tunnistamise ning kolme kuu keskmise palga suuruse hüvi se välja mõistmise nõuetes
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Esindajad: v.adv Piret Kergandberg, adv. Mariliis Timmermann
RESOLUTSIOON
1.Jä6a X kaebus rahuldamata.
2.Jä6a menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärkidega. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. aprillil 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kä,etoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Kaebaja töötas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi „RPM“ või „vastustaja“) kalamajandusosakonna juhataja ame kohal.
1.2.Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi „RPM põhimäärus“), mis jõustus 01.07.2023, nägi nimetatud ministeeriumis teiste hulgas e6e järgmised kaks osakonda: kalamajandusosakond, mille põhiülesanne oli kavandada ja ellu viia kalanduspolii kat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet (RPM põhimääruse § 13 lg 2 punkt 3) ja kalavarude osakond, mille põhiülesanne oli e6e valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise polii kat (RPM põhimääruse § 13 lg 2 punkt 4).
1.3.RPM põhimäärust muude Vabariigi Valitsuse 16.11.2023 määrusega nr 102 (edaspidi „VV määrus nr 102“) ja sõnasta selle § 13 lg 2 punkt 3 ümber selliselt, et alates 01.01.2024 on ministeeriumis kalanduspolii ka osakond, mille põhiülesanne on e6e valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise polii kat ning kavandada ja ellu viia kalanduspolii kat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet. Samas tunnista kehtetuks RPM põhimääruse § 13 lg 2 punkt 4.
1.4.Vastustaja teatas 01.12.2023 kirjaga nr 2.2-7/1280 (dtl. 12) kaebajale tema ame koha koondamisest alates 01.01.2024, pakkudes talle samas võimalust jätkata teenistussuhet kalanduspolii ka osakonna juhataja asetäitja ame kohal.
1.5.Vastustaja andis 18.12.2023 käskkirja nr 2.2-1/36 (dtl. 105, edaspidi ka „vaidlustatud käskkiri“), millega vabastas kaebaja 31.12.2023 teenistusest avaliku teenistuse seaduse (edaspidi „ATS“) § 90 lg 1 punk 2 alusel ehk koondamise tõ6u.
2.1.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes esmalt enda teenistusest vabastamise keelamist. 03.01.2024 menetlusdokumendis (dtl. 174) muu s kaebaja kaebuse nõuet, taotledes vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ning vastustajalt kaebaja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvi se välja mõistmist. Kaebaja täiendas oma seisukoh ka 02.02.2024 menetlusdokumendis (dtl. 216).
2.2.Kaebaja on seisukohal, et koondamissituatsiooni ei esinenud, kuna kalamajandusosakonda ei kaotatud, vaid see kujunda ümber. Kaebaja leiab, et VV määrusega nr 102 kaota kalavarude kaitse osakond, ent RPM põhimääruse § 13 lg 2 punk s 3 nimetatud osakond, mille juhataja ame kohal kaebaja töötas, jäi alles, selle nime muude ja selle varasematele ülesannetele lisandus kalavarude kaitse ja kasutamise polii ka kujundamise ülesanne.
2.3.Kaebaja on samu seisukohal, et koondamine oli ATS § 90 lg 3 kohaselt lubamatu ka juhul, kui asuda seisukohale, et kalamajandusosakond kaota , kuna sellisel juhul oleks kaebaja ikkagi tulnud ATS § 98 lg 1 punk 1 alusel üle viia kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohale, sest tegemist oleks senise kalamajandusosakonna juhataja ülesannete üleandmisega kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohale.
2.4.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus ATS § 90 lõikest 7 tulenevat kohustust pakkuda talle sarnaste teenistusülesannetega ame kohta, milleks oleks olnud kalanduspolii ka osakonna juhataja ame koht, arvestades kaebaja erialast haridust, Ees Merehariduskeskuses tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatuse erialal ning Tallinna Ülikoolis riigiteaduste alal, samu töötamist aastatel 2001—2012 Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja
ame kohal ning sestpeale vastavalt Põllumajandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning RPM kalamajandusosakonna juhataja ame kohal, kus enne vaidlustatud käskkirja andmist töötas tema alluvuses 16 inimest. Seejuures märgib kaebaja, et kalamajandusosakonna juhataja ame koha põhieesmärk hõlmas ka kalanduse arengusuundade väljatöötamist jätkusuutliku arengu ja sotsiaalsete ngimuste tagamiseks, arvestades veeorganismide ja veeviljeluse ratsionaalse ning säästliku kasutamise vajadust, mis tähendab, et sisuliselt osales kaebaja kalamajandusosakonna juhatajana ka kalavarude kasutamise ja kaitse tasakaalustatud polii ka kujundamises ja selle koordineerimises. Kaebaja osutab ka sellele, et aastatel 20122020 on ta töötanud Keskkonnaministeeriumis nimelt kalavarude kaitse ja kasutamise polii ka e6evalmistamise ja elluviimisega tegelenud osakonna juhatajana. Mis puudutab seda, et kalanduspolii ka osakonna juhataja alluvuses töötab 26 inimest, ent kalamajandusosakonna juhatajal oli alluvaid 16, siis selgitab kaebaja, et 2012. aastal, kui ta asus juh ma Põllumajandusministeeriumis kalamajandusosakonda, oli tal juh da 32 inimest.
2.5.Kaebaja hinnangul on vastustaja 01.01.2024 jõustunud struktuurimuudatuste konteks s kohelnud erinevate ümber korraldatud osakondade juhte põhjendamatult erinevalt, kuna kõikide ümber korraldatavate osakondade juhataja ame kohta paku senistele osakonnajuhatajatele. Kaebaja osutab ka sellele, et ümber kujunda ka ministeeriumi asekantslerite ame kohad, näiteks viidi põllumajandus- ja maaelupolii ka asekantsler üle biomajanduse asekantsleri ame kohale ning tema juh mise alla hakkas samast kuupäevast kuuluma ka kalanduspolii ka osakond.
3.1.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et koondamissituatsioon esines, kuna kaebaja ame koht kaota teenistuskohtade koosseisust seoses osakondade liitmisega. Vastustaja leiab, et ATS § 90 lõikes 3 sätestatud koondamise keeldu ei esinenud, kuna 01.01.2024 tegevust alustanud kalanduspolii ka osakonna ülesanded on laiemad kui need olid varasemal kalamajandusosakonnal, mistõ6u tuleb kalanduspolii ka osakonna juh misel tegeleda rohkemate ja sisult uute tööülesannetega. Seejuures osutab vastustaja vastavate ame kohtade ame juhenditele ning märgib, et ka6uvaks osaks on vastava osakonna töö planeerimine ja juh mine, milline eesmärk on tavapärane kõigi osakonnajuhatajate ame juhendite puhul, ning ka kalanduse arengusuundade väljatöötamisega seonduv, samas kui oluliseks erinevuseks on see, et kalanduspolii ka osakonna juhataja ame koha eesmärgiks on ka kalavarude kasutamise ja kaitse tasakaalustatud polii ka kujundamise koordineerimine ning sektori teadus- ja arenduspolii ka ning innovatsioonipolii ka koordineerimine. Vastustaja leiab, et seega ei ka6u kalamajandusosakonna juhataja ja kalanduspolii ka osakonna juhataja ülesanded olulises osas. Vastustaja selgitab, et kalanduspolii ka osakonna juhataja ülesannete hulgas on ülesanded, mida eelnevalt täi s kalavarude osakonna juhataja ning senise kalamajandusosakonna juhataja ame koha tööülesanded an osaliselt üle kalanduspolii ka osakonna juhatajale, osaliselt aga kalanduspolii ka osakonna juhataja asetäitjale. Vastustaja osutab ka sellele, et senisel kalamajandusosakonna juhataja ame kohal juh s kaebaja 16 inimest, kalanduspolii ka osakonna juhataja ülesanne on juh da 26 inimest.
3.2.Vastustaja on seisukohal, et kaebajale paku sobivat ame kohta ehk kalanduspolii ka osakonna juhataja asetäitja ame kohta, kusjuures pakutud ame koht oli kaebajale võimalikult soodne, kuna teenistuskoha asukoht ei oleks muutunud, säilinud oleksid kaebaja senised
palga ngimused ning teenistusülesanded olnuks ligilähedased varasema ame koha ülesannetega, v.a igapäevane osakonna töö planeerimine ja juh mine.
3.3.Vastustaja tõdeb, et isegi kui kalamajandusosakonna juhataja ame kohal võis kalanduse arengusuundade väljatöötamine hõlmata mingil määral ka kalavarude kasutamise ja kaitse teemasid, ei saa seda pidada kalamajandusosakonna juhataja ame koha oluliseks ülesandeks, sest see oli kalavarude osakonna põhiülesanne. Samu leiab vastustaja, et kaebaja väide, et läbi kalamajandusosakonna põhimääruse sisaldasid kalamajandusosakonna juhataja ülesanded ka kalanduse teadus- ja arenduspolii ka ning innovatsioonipolii ka kujundamist ja koordineerimist, ei anna alust jõuda järeldusele, et kalamajandusosakonna ja kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohtade ülesanded ka6uvad olulises osas.
3.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõ6e rikkumist. Seejuures märgib vastustaja, et muude osakondade liitmise puhul ei olnud olukorrad samasugused, nagu kalamajandusosakonna ja kalavarude kaitse osakonna liitmise puhul. Seejuures osutab vastustaja sellele, et üksnes kalanduspolii ka osakonna puhul oli tegemist olukorraga, kus liidetavate osakondade senised tegevuseesmärgid olid vastanduvad (kalamajandus vs. kalavarude kaitse), mis tähendab, et kalanduspolii ka osakonna juhatajal tuleb tagada seniste kalamajandusosakonna ja kalavarude kaitse osakonna sisuline liitmine ja koostoimimine ning läbi strateegiliste juh misotsuste leida kahe senise vastanduva tegevusliini vahel sünergia, eelistamata ühe või teise osakonna seniseid eesmärke.
3.5.Asjaolu, et kaebaja poolt näitena toodud biomajanduse asekantsleri vastutusvaldkond teatud määral muutus, ei ole vastustaja hinnangul samu võrreldav kalamajandusosakonna ja kalavarude osakonna liitmise tulemusel tekkinud uue osakonna juhataja ame koha ülesannete muutumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jä6a.
5.Kaebaja leiab ekslikult, et käesoleval juhul koondamissituatsiooni ei esinenud. ATS § 90 lg 1 punk 2 kohaselt võib ame asutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõ6u kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ame koht ame asutuse koosseisus. Vaidlustatud käskkirja põhjenduses on märgitud, et kaebaja ame koht kaotatakse ministeeriumi koosseisust seoses vastava osakonna kaotamisega alates 01.01.2024. RPM põhimääruse kuni 31.12.2023 keh nud redaktsiooni § 13 lg 1 punk de 3 ja 4 kohaselt oli ministeeriumis kaks eraldi osakonda: kalamajandusosakond ja kalavarude osakond. Esimese põhiülesanne oli „kavandada ja ellu viia kalanduspolii kat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet“ ning teisel „e6e valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise polii kat“. VV määrusega nr 102 muude RPM põhimäärust selliselt, et alates 01.01.2024 on eelnimetatud kahe osakonna asemel üks osakond, nimelt kalanduspolii ka osakond, mille põhiülesanne on „e6e valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise polii kat ning kavandada ja ellu viia kalanduspolii kat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet“. Võrreldes varasema kalamajandusosakonna ja kalavarude osakonna põhiülesannete kirjeldust uue kalanduspolii ka osakonna põhiülesannete kirjeldusega, on ilmne, et tegemist oli kahe osakonna liitmisega üheks osakonnaks, kuhu koonda mõlema varasema osakonna ülesanded.
6.Asjaolust, et kalanduspolii ka osakond on RPM põhimääruse 01.01.2024 jõustunud redaktsioonis nimetatud § 13 lg 1 punk s 3 ehk samas punk s, kus põhimääruse varasemas redaktsioonis oli nimetatud kalamajandusosakonda ning sama lõike punkt 4, mis käsitles kalavarude osakonda, on kehtetuks tunnistatud, ei saa teha järeldust, et osakond, mida kaebaja juh s, jäi alles ning ministeeriumi struktuurist kaota üksnes varasem kalavarude osakond. Kalanduspolii ka osakonna paigutamisel RPM põhimääruse § 13 lg 1 punk 3 on puhtalt normitehnilised põhjused.
7.Riigiasutuse struktuuri kinnitamiseks pädeval asutusel, kelleks antud juhul on Vabariigi Valitsus, on avar kaalutlusruum otsustamaks, millisel moel struktuurimuudatusi teha, eelkõige, kas moodustada mitme olemasoleva struktuuriüksuse asemel uus struktuuriüksus või kaotada teatav struktuuriüksus ja anda selle ülesanded üle ühele või mitmele alles jäävale struktuuriüksusele. See valik on eelkõige otstarbekuse küsimus. Seda, et sisuliselt on kahe struktuuriüksuse liitmise näol tegemist ühe alles jätmise ja teise kaotamisega, saaks väita juhul kui liidetud struktuuriüksuste suurused ja/või funktsioonide maht erinevad väga olulisel määral ning kui liitmise tulemusena suureneb ühe olemasoleva struktuuriüksuse vastutusvaldkond ja/või töömaht teise arvelt vaid silmnähtavalt ebaolulises ulatuses. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kuigi vaidlust ei ole selles, et varasem kalavarude osakond oli väiksema koosseisuga kui kalamajandusosakond, ei ole käesoleval juhul põhjust rääkida sellest, osakondade liitmise tulemusena suurenesid kalamajandusosakonna funktsioonid ja töömaht kalavarude osakonna arvelt vaid ebaolulisel määral. Juba pelgalt see, et kalanduspolii ka osakonna koosseisus allub osakonnajuhatajale 26 ametnikku, ent varasemas kalamajandusosakonnas oli neid 16, kinnitab vastupidist. Kusagilt ei nähtu, et endise kalavarude osakonna teatavad ülesanded oleksid lakanud või antud üle mõnele muule struktuuriüksusele kui loodud kalanduspolii ka osakond. Ka asjaolu, et uuele osakonnale an uus nimi ja et VV määruse nr 102 seletuskirja (dtl. 34) kohaselt oli osakondade liitmise eesmärk kahe senise osakonna „tõhusam koostöö ja parem sünergia“ kinnitab seda, et tegemist ei olnud pelgalt olemasoleva kalamajandusosakonna ülesannete suurendamisega ebaolulisel määral.
8.Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele ka ATS § 90 lg 3, kus on sätestatud, et koondamine ei ole lubatud, kui ame koha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ame asutuses või teisele ame asutusele. Selle sä6e sõnastusest võib jääda ekslik mulje, nagu välistaks see koondamise mistahes juhul, kui ame koha ülesanded alles jäävad ja neid asutakse täitma asutuse teises struktuuriüksuses või teises asutuses. Seda sätet tuleb tõlgendada siiski selliselt, et selles on silmas peetud vaid neid olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ame koht ühes struktuuriüksuses ning luuakse uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega ame koht teises struktuuriüksuses (või teises asutuses) või olukorda, kus ühest struktuuriüksusest kaotatava ame koha ülesanded antakse tervikuna teises struktuuriüksuses (või teises asutuses) olevale ame kohale nii, et selles teises struktuuriüksuses oleva ame koha sisu ja maht ka6ub vähemalt üldjoontes esimesest struktuuriüksusest kaotatud ame koha omadega. Selle sä6e eesmärk on väl da ametniku vallandamist n-ö kunstlikult tekitatud koondamissituatsioonis ehk olukorras, kus kogu ame koha funktsioon tervikuna antakse üle teisele struktuuriüksusele (või asutusele). ATS § 90 lg 3 ei kuulu kohaldamisele aga sellises olukorras, kus ame kohtade (sh sama tasandi juh de ame kohtade) arvu vähendatakse nii, et ülesandeid, mida varem täitsid mitu ametnikku, asub edaspidi täitma üks ametnik. Vastupidine tõlgendus oleks ilmselges vastuolus koondamise loogikaga ning piiraks koondamise tõ6u ametniku teenistusest vabastamise võimaluse üksnes selliste juhtudega, mil ametniku ame kohaga seotud teenistusülesanded sootuks kaovad. Kahtlemata on avalikus teenistuses ame koh , mis kaotatakse seetõ6u, et vajadus ame koha sisuks olevaid
funktsioone täita lõpeb, ent sellised olukorrad on siiski haruldased. Üldjuhul tekib koondamise vajadus just nimelt olukorras, kus teenistusülesanded, mida varem täitsid mitu ametnikku, on teatavate muudatuste tõ6u võimalik täita väiksema ametnike arvuga ning ehk teisisõnu, kus koondatava ametniku ülesanded antakse mõnele teenistusse jäävale ametnikule või jagatakse mitme teenistusse jääva ametniku vahel ära. Sellises olukorras ATS § 90 lg 3 kohaldamine ei oleks mõeldav. Käesoleval juhul liide VV määrusega nr 102 kaks RPM osakonda ning seniste osakonnajuhatajate ülesanded – mille osas ei ole iseenesest põhjust arvata, et mõni neist sootuks ära langes – jaga uue loodava osakonna juhataja ja tema asetäitja vahel selliselt, et olulisemad juh misfunktsioonid jäid uue osakonna ehk kalanduspolii ka osakonna juhatajale ja vähem olulised tema asetäitjale, kusjuures kalanduspolii ka osakonna juhatajale lisandusid teatavad ülesanded, mida eelnevalt täi s kalavarude osakonna juhataja. Sellise näite puhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja teenistusülesanded an üle teisele struktuuriüksusele samas asutuses ATS § 90 lg 3 tähenduses.
9.Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et vastustajal oli kohustus pakkuda kaebajale kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohta. ATS § 90 lõikes 7 on sätestatud, et enne ametniku koondamise tõ6u teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ame asutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ame kohaga sarnaste teenistusülesannetega ame kohta, välja arvatud ame asutuse likvideerimise korral. Siinkohal ei ole vaja analüüsida seda, kas kaebajale 01.12.2023 pakutud ame koht ehk kalanduspolii ka osakonna juhataja asetäitja oli kaebaja seisukohast vaadates ATS § 90 lõikes 7 nimetatud tunnustele vastav ame koht, vaid hinnata on vaja seda, kas vastustaja oleks pidanud pakkuma kaebajale kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohta.
10.Kaebaja leiab õiges , et koondamissituatsioonis ei ole asutusel kaalutlusõigust otsustamaks, kas ATS § 90 lõikes 7 nimetatud tunnustele vastava ame koha olemasolul seda pakkuda või mi6e. Kõiki selliseid ame koh tuleb pakkuda. Küll aga on asutusel hindamisruum küsimuses, millised ame kohad eelviidatud sä6es nimetatud tunnustele vastavad (vt. Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-201198, punkt 12). Vaba (sh alles loodava) ame koha olemasolul peab asutus hindama, kas tegemist on konkreetse ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastava ning eelmise ame kohaga sarnaste teenistusülesannetega ame kohaga. Eelviidatud kriteeriumid on ATS § 90 lõikes 7 sätestatud kumula ivsetena. Leian seejuures, et juhi ame kohtade puhul on asutuse sellekohane hindamisruum oluliselt avaram kui näiteks spetsialis de ame kohtade puhul ning seda juba pelgalt põhjusel, et juhi ame kohustused ja asutuse ootused struktuuriüksuse juhile võivad juhitava struktuuriüksuse eripäradest ngituna olla väga erinevad, olgugi, et formaalselt võivad need olla sõnastatud peaaegu ühtmoodi (struktuuriüksuse juh mine, töö korraldamine jne). Eelkõige on asutusel ulatuslik hindamisruum küsimuses, kas vaadeldav teine ame koht on „eelmise ame kohaga sarnaste teenistusülesannetega“. ATS § 90 lg 7 ei pane asutusele kohustust pakkuda koondamissituatsiooni sa6unud juhile teist juhi ame kohta pelgalt põhjusel, et ta oma hariduse, töökogemuse, oskuste ja teadmiste poolest sellele teisele ame kohale kvalifitseeruks. Olukorras, kus uue juhi ame koha (antud juhul kalanduspolii ka osakonna juhataja ame koha) teenistusülesanded on eelmisest ame kohast erinevad, ei pea seda teist ame kohta koondamissituatsiooni sa6unud juhile pakkuma, kui asutusel pole kindlat veendumust, et viimane on parim võimalik inimene seda teist ame kohta täitma. Sellises olukorras võib asutus otsustada kuulutada selle uue juhi ame koha täitmiseks välja konkursi eesmärgiga leida parim võimalikest kandidaa dest.
11.Mis puudutab veel hinnangu andmist sellele, kas teataval ame kohal on eelmise ame kohaga sarnased teenistusülesanded ATS § 90 lg 7 tähenduses, siis tuleb asuda seisukohale, et see säte ei pane asutusele põhimõ6eliselt kohustust koondamissituatsiooni sa6unud ametnikku edutada ega nimetada teda tema varasema ame kohaga võrreldes suurema vastutusega või teistsuguste (täiendavate) ülesannete täitmist eeldavale ame kohale. Koondamissituatsiooni sa6unud juhile tuleb pakkuda tema senise juhirolli ja juh misvastutusega nii sisulises kui mahulises mõ6es võrdväärseid juhi ame koh , samu seniste teenistusülesannetega võrreldes väiksema vastutusalaga juhi ame koh valdkonnas, mida ametnik sisuliselt piisavalt häs tunneb või ka spetsialis (nt nõuniku) ame koh mõnes viima nimetatud valdkonnas, ent talle ei tule pakkuda selliseid juhi ame koh , mille sisuks olevad juh misülesanded ja vastutus on tema eelmise ame kohaga võrreldes suuremad. Sellise ame koha pakkumine ATS § 90 lg 7 alusel ei ole seejuures välistatud, aga asutusel ei ole kohustust sellist ame kohta pakkuda.
12.Käesoleval juhul moodusta kalanduspolii ka osakond kahe senise osakonna liitmisel ning nii liitmise tulemusena tekkinud uue osakonna kui ka selle juhi ülesanded ja vastutus on oluliselt suuremad kui varasema kalamajandusosakonna juhataja omad. Nõustuda tuleb vastustaja selgitusega, et kalanduspolii ka osakonna juhatajal tuleb tegeleda rohkemate ning sisult teistsuguste tööülesannetega, võrreldes senise kalamajandusosakonna juhataja ülesannetega. Kuigi eelkõige osakonna juh mise ja säästliku kalanduse arengusuundade väljatöötamise funktsioonid on kesksel kohal nii varasema kalamajandusosakonna juhataja ame juhendis (dtl. 207) kui ka kalanduspolii ka osakonna juhataja omas (dtl. 213), hõlmab kalanduspolii ka osakonna juhi töö juh misülesannete täitmist ka neis valdkondades, millega eelnevalt tegeles kalavarude osakond ja mille eest vastutas selle osakonna juhataja, mi6e kaebaja. Vastustaja on asjakohaselt viidanud ka sellele, et kalamajandusosakonna ja kalavarude osakonna liitmisel koonda ühte struktuuriüksusesse kokku omavahel küll hedalt seotud, ent vähemalt teataval määral vastandlikud funktsioonid, millest üks seondub kalanduse kui majandusharu edendamise, teine aga kalavarude kaitsega. Mõistagi ei ole nende funktsioonide vastandumine täielik, kuna jätkusuutliku kalamajanduse arendamine kalavarude kaitsega arvestamata ei oleks mõeldav, ent olukorras kus varem oli nende kahe valdkonna eest seismine kahe erineva osakonnajuhataja ülesanne, võis vastustaja asuda seisukohale, et nende osakondade liitmise tulemusena tekkinud uue osakonna juhataja ame koht ei olnud kaebaja eelmise ame kohaga sarnaste teenistusülesannetega ame koht ATS § 90 lg 7 tähenduses. Seega ei pidanud vastustaja kaebajale kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohta pakkuma.
13.Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et väga hea hariduse ja varasema pikaajalise töökogemuse tõ6u nii kalamajanduse korralduse kui ka kalavarude kaitse ülesandeid täitnud ministeeriumi osakonnajuhataja ame kohtadel kvalifitseerunuks kaebaja kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohale. Vastupidist ei ole väitnud ka vastustaja ega osutanud ühelegi viima nimetatud ame koha kvalifikatsiooninõudele, millele kaebaja vähemalt formaalselt ei vasta. Sellele vaatamata on vastustaja kaebaja eelmise ame koha teenistusülesandeid ja kalanduspolii ka osakonna juhataja teenistusülesandeid võrreldes põhjendatult järeldanud, et tegemist ei ole sel määral sarnaste teenistusülesannetega, et kaebajale oleks tulnud pakkuda viima nimetatud ame kohta selle asemel, et kuulutada selle täitmiseks välja avalik konkurss. Olukorras, kus ministeeriumis liidetakse kaks osakonda eesmärgiga saavutada nende vaheline sünergia, on igal juhul lubatav see, et püütakse avaliku konkursi tulemusena leida parim võimalik juht ega piirduta küsimusega, kas üks liidetud osakondade juh dest saaks vähemalt nõutaval tasemel liidetud osakonna juh misega hakkama.
Seejuures on vastustaja kaebajale asjaomase konkursi raames kinnitanud (dtl. 219), et konkursil osales 9 kandidaa ja tugevaid kandidaate oli palju.
14.Viimaks ei ole põhjendatud kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise kohta. Ebavõrdse kohtlemisega on tegemist, kui samasuguses olukorras olevaid isikuid koheldakse põhjendamatult erinevalt või erinevates olukordades olevaid isikuid põhjendamatult ühtmoodi. Asutuse struktuuri ümberkorraldamisel, nagu see toimus VV määrusega nr 102, on iga konkreetne muudatus erinev. Asjaolu, et vastustaja mõnede teiste struktuuriüksuste liitmisel pidas vajalikuks või otstarbekaks viia kaotatava struktuuriüksuse juhi üle uue moodustatava (ja senisest suurema vastutusalaga) struktuuriüksuse juhi ame kohale, ei toonud kuidagi kaasa kohustust toimida samamoodi kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohaga seoses. Kaebaja ei olnud asjaomase struktuurireformi konteks s samasuguses olukorras ühegi teise kaotatud osakonna juhatajaga, välja arvatud kalavarude osakonna juhataja. Viimasega võrreldes ei ole kaebajat aga erinevalt koheldud. Samal põhjusel ei saa kaebaja e6e heita enda ebavõrdset kohtlemist asekantsleriga. Kaebaja on põhjendamatult järeldanud, et kui biomajanduse asekantsleri ame koha täitmiseks avalikku konkurssi välja ei kuulutatud, siis polnud vajadust ka kalanduspolii ka osakonna juhataja ame koha täitmiseks konkursi korras. See, mis põhjustel otsusta vastutusvaldkonnad asekantslerite vahel ümber jaotada ja see, miks pidas vastustaja võimalikuks ühe varasemalt ühel asekantsleri ame kohal olnud isiku üle viia struktuurireformi tulemusena loodud teisele asekantsleri ame kohale, ei ole tegelikult oluline hinnangu andmisel sellele, kas kaebajale tuli pakkuda kalanduspolii ka osakonna juhataja ame kohta. Võrdse kohtlemise põhimõ6est ei tulene, et sellise struktuurireformi puhul tuleks ühtmoodi kohelda kõiki kaotatavate struktuuriüksuste juhte. Ühtmoodi tuli kohelda neid, kes olid samasuguses olukorras – antud juhul olid nendeks vaid kaebaja ja kalavarude osakonna juhataja.
15.Halduskohtumenetluse seadus ku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus teh . Kuna vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude välja mõistmiseks, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
16.Kaebaja on 08.03.2024 menetlusdokumendis palunud asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mi6e avaldada kaebaja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad kaebajat üheselt iden fitseerida. Kõnealune eesmärk on saavutatav, kui asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega. Mingisugust avalikku huvi kohtuotsuse avaldamise vastu koos kaebaja nimega ei ole.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.