X kaebus keelata Regionaalja Põllumajandusministeeriumil kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ning kohustada vastustajat nimetama kaebaja kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, esindajad vandeadvokaat PK ja advokaat MT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X 14.12.2023 määruskaebuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 19.12.2023 menetlusdokumendi ning X 19.12.2023 määruskaebuse täienduse lisad.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2777 muutmata.
3.Tagastada määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-2777 tasutud riigilõiv 70 eurot X Swedbank AS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
1.Regionaalministri 01.12.2023 kirjaga nr 2.2-7/1280 anti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (RPM) kalamajandusosakonna juhatajale Xle teada, et tulenevalt RPM koosseisust kalamajandusosakonna kaotamisega ei ole alates 01.01.2024 ministeeriumi teenistuskohtade koosseisus kalamajandusosakonna juhataja ametikohta ning X ametikoht
3-23-2777 koondatakse. Xle pakuti võimalust alates 01.01.2024 jätkata teenistussuhet kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohal ning teatati, et pakutud ametikohaga mittenõustumisel vabastatakse X teenistusest alates 01.01.2024 avaliku teenistuse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Xl tuli esitada vastus hiljemalt 08.12.2023.
2.X esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata tema teenistusest vabastamine koondamise tõttu ning kohustada kaebajat nimetama RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata praeguse kohtumenetluse ajal kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ning kohustada vastustajat andma haldusakti, millega kaebaja nimetatakse käesoleva kohtumenetluse ajaks RPM kalanduspoliitika juhataja ametikohale. Kaebaja leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on teenistussuhte jätkamine RPM-s senisega samaväärsel ametikohal, milleks on alates 01.01.2024 kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoht. Kaebajale pakutud kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikoht on pigem administratiivset laadi ning puuduvad sellised poliitika kujundamise ja inimeste juhtimisega seotud ülesanded, nagu kaasnesid kalamajandusosakonna juhataja (ja kaasnevad kalanduspoliitika osakonna juhataja) ametikohaga. Kaebaja on 22 aastat töötanud kalanduspoliitika kujundamisega seotud ametikohtadel. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, arvestades seda, et ta ei kuulu nende isikute hulka, kellel on ATS § 105 alusel õigus nõuda teenistusse ennistamist.
3.Tallinna Halduskohus võttis 05.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse, andis vastustajale esialgse õiguskaitse taotlusele ja kaebusele seisukoha esitamise tähtajad ning pikendas esialgse õiguskaitse korras RPM 01.12.2023 kirjaga nr 2.2-7/1280 kaebajale antud tähtaega kuni 14.12.2023.
4.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palus 11.12.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, kuna ministeeriumis toimunud struktuurimuudatuse tõttu kaob osakond, mida kaebaja seni juhtis, ning seega ka kaebaja ametikoht. Uue loodava osakonna ülesannete ja selle osakonna juhi vastutusala on suurem, mistõttu on kaebaja koondamine lubatav. Vastustaja kavatseb kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja kuulutada avaliku konkursi, kus ka kaebajal on võimalik kandideerida. Samuti on kaebajale pakutud võimalust asuda kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohale, kus kaebaja töötasu suurus jääks võrdseks senisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga selle vastu, et osakonna juhataja ametikoht täidetaks isikuga, kellel on selle ametikohaga kaasnevate ülesannete täitmiseks parim haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Selleks on vajalik avaliku konkursi läbiviimine.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohustamiskaebuse esitamisel on kaebuse rahuldamisega samaväärse tulemuseni viiva meetme võtmine esialgse õiguskaitse korras mõeldav erandlikel juhtudel, kui vastasel korral saabuks kaebaja jaoks iseäranis raske tagajärg, esialgne õiguskaitse ei kahjustaks oluliselt avalikke huve või kolmanda isiku õigusi ning kaebuse eduväljavaated on selgelt head. Praegu see nii ei ole. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult eitada, ent see vajadus on pigem väike. Kaebaja eesmärk on sisuliselt jätkata teenistust RPM-s kalanduspoliitika osakonna juhataja 2(8)
3-23-2777 ametikohal. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral osutub kaebajal selle eesmärgi saavutamine raskemaks, ei muutu see siiski võimatuks. Vastustaja on selgitanud, et kuulutab kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi. Nii teenistusest vabastamise korral koondamise tõttu kui ka asumise korral vastustaja 01.12.2023 teates nimetatud ametikohale, on kaebajal võimalik sellel konkursil kandideerida ning parima kandidaadina valituks osutuda. Lisaks ei saa kaebaja huvi töötada teatavate kindlate ülesannetega ametikohal pidada iseäranis kaalukaks. Seda eriti olukorras, kus vastustaja on pakkunud kaebajale võimalust jätkata teenistust senisega samaväärse töötasuga ametikohal. Isegi kui teenistusest vabastamine kujutab endast pöördumatut tagajärge, vähendab esialgse õiguskaitse vajaduse kaalu see, et sellise pöördumatu tagajärje on seadusandja ATS §-i 105 sõnastades selgelt ette näinud. Üldjuhul kuulub õigusvastane vallandamine heastamisele rahalise hüvitise maksmisega, millest on vaid ATS § 105 lg-s 4 nimetatud isikute puhul ette nähtud erand. Seeläbi, et seadusandja ei ole kaebajale ette näinud teenistusest õigusvastase vabastamise korral õigust nõuda enda teenistusse ennistamist, on seadusandja otsustanud, et õigusvastase teenistusest vabastamise korral on teenistusse jäämise võimatus selline pöördumatu tagajärg, millega tuleb leppida ning mille heastamiseks on võimalik nõuda üksnes rahalist hüvitist. Olukord, kus juba teenistusest vabastatud ametnikul ei ole õigust nõuda enda teenistusse ennistamist, ent ametnik, kelle puhul on teenistusest vabastamise küsimuse otsustamine alles n-ö otsustaja laual, saab teenistusest vabastamise pareerida keelava esialgse õiguskaitse kaudu, on ebaloogiline ja vastuolus ATS-i mõttega. Kaebuses osutatud Riigikohtu praktika valguses võib selline keelamine kõne alla tulla juhul, kui tulevane teenistusest vabastamine oleks ilmselgelt õigusvastane. Praegu see nii ei ole. Kaebuse eduväljavaated on pigem vähesed. Sisuliselt liidetakse RPM struktuuris kaks struktuuriüksust, mille tulemusena moodustatava üksuse tegevusvaldkonnad ja uue üksuse juhi vastutusala on laiem ükskõik kumma varasema osakonna (ja selle juhi) omast. Varasema kahe osakonna juhataja ametiülesanded jagatakse ära kalanduspoliitika osakonna juhataja ja (vähemalt ühe) juhataja asetäitja vahel. Sellisel juhul on tegemist ATS § 90 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga, kus kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Sedalaadi struktuurimuudatuste korral ei ole küll välistatud, et mõne kaotatava struktuuriüksuse juhile pakutakse võimalust asuda liitmise tulemusena moodustatava struktuuriüksuse juhi ametikohale, kuid kuna tegemist on uue ametikohaga (mis eelkõige vastutusvaldkonna ulatuse poolest erineb varasematest), ei pea asutus sellist ametikohta pakkuma, vaid võib otsustada selle täita avaliku konkursi korras. Avaliku konkursi kasuks otsustamine on eelkõige otstarbekuse küsimus ning lubatav ka sellises olukorras nagu käesolev, kus ilmselt pole põhjust kahelda, et kaebaja oleks oma hariduse ja töökogemuse poolest sobiv täitma ka kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohta. Vastustaja võib sellises olukorras siiski pidada otstarbekaks kuulutada uue ja senistest suurema vastutusalaga osakonna juhataja leidmiseks välja konkursi. Vastustaja 01.01.2023 teatest nähtub, et vastustaja eesmärk ei ole kaebajaga teenistussuhte lõpetamine, vaid vastupidi, kaebajale on tehtud mõistlik pakkumine teenistuse jätkamiseks senisest vähem vastutusrikkal, ent sama põhipalgaga ametikohal. Lisaks on kaebajal võimalik kandideerida kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks välja kuulutataval konkursil. Kaebajale selle osakonna juhataja ametikoha mitte pakkumine saaks küsitav olla eelkõige juhul, kui vastustaja oleks seda pakkunud näiteks samuti 01.01.2024 kaotatava senise kalavarude osakonna juhatajale või mõnele muule samade struktuurimuudatuste tõttu kaotataval ametikohal olevale ametnikule. Sel juhul oleks põhjust uurida, miks eelistati teist ametnikku kaebajale. Vastustaja selliselt aga toiminud ei ole. Vastustaja ei pidanud eelistama kaebajat ja loobuma kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmisest konkursi teel. Koondamissituatsiooni puudumisega oleks tegemist juhul, kui ametikoha põhiülesanded ja 3(8)
3-23-2777 vastutusala jäävad vähemalt üldjoontes samasuguseks ning asutuse struktuuris või koosseisus tehtavad muudatused on pelgalt formaalsed (nt ametikoht viiakse ühest struktuuriüksusest teise või muudetakse üksnes ametikoha või struktuuriüksuse nimetust, ent sisulised teenistusülesanded, vastutusala ning ametikoha täitmiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded ei muutu). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna kahe osakonna liitmise tulemusena tekkiva osakonna juhataja vastutusala suureneb oluliselt võrreldes kaebaja senise ametikoha vastustusalaga. See, et uude osakonda koondatud mõlema varasema osakonna tegevusvaldkonnad on kaebajale tuttavad ning kaebajal on arvestatav kogemus kõigis neis valdkondades, ei ole määrav. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks RMP kalanduspoliitika osakonna juhtimises ajutine olukord, mis võib pärssida sellise struktuurimuudatuste tulemusena loodud ühendatud osakonna tõhusat toimima hakkamist. Oluline avalik huvi on ka ametikohtade ja eeskätt juhtivate ametikohtade täitmise vastu avaliku konkursi teel, mis eelduslikult annab võimaluse leida ametikohtadele parimad isikud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 14.12.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Kuigi halduskohtu seisukoht, et sisuliselt on kaebaja eesmärk jätkata teenistust kalanduspoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutava osakonna juhataja ametikohal, ei ole põhimõtteliselt vale, on keelamiskaebuse vahetu eesmärk hoida ära kaebaja õigusvastane teenistusest vabastamine. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et riik peab kinni ATS-s sätestatust nii selle avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhte tekkimisel, ümberkujundamisel kui ka lõppemisel. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei ole enam võimalik saavutada keelamiskaebuse eesmärki – hoida ära kaebaja õigusvastane teenistusest vabastamine. Sisuliselt jäetakse kaebaja ilma õigusest tõhusale õiguskaitsele ja seda olukorras, kus kaebaja on analoogses situatsioonis võrreldes nendega, kelle puhul Riigikohus on sõnaselgelt möönnud, et kohtud on eksinud, kui nad on jätnud isikud ilma tõhusast kohtulikust kontrollist ja leidnud, et puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Võimalus kandideerida ametikohale, kust isik on õigusvastaselt vabastatud, ei muuda vabastamist kuidagi õiguspärasemaks ega heasta ebaõigust. Kaebajale on ühemõtteliselt öeldud, et ta võib küll kandideerida kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale, kuid lootust valituks osutuda ei ole. Seega on vastustajal ka edaspidi kavas rikkuda kaebaja õigusi ja teda ebavõrdselt kohelda. Teise ametikoha pakkumine ei tohi olla formaalne. Kaebajale pakutava osakonna juhataja asetäitja ametikoha ametijuhendist nähtub, et selle ametikoha ülesanded on pigem administratiivset laadi, kus puuduvad poliitika ettevalmistamisega ja inimeste juhtimisega seotud ülesanded. Pelgalt samaväärne töötasu ei muuda seda sarnaste tööülesannetega ametikoha pakkumiseks. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad analoogses asjas lahendis nr 3-21-2241 (p 12). Vaidluse üks määrava tähtsusega küsimus ongi see, kas tegemist on kahe struktuuriüksuse liitmise tulemusel uue struktuuriüksuse tekkimise või ühe struktuuriüksuse ümberkorraldamise ja teise struktuuriüksuse kaotamisega. Asjassepuutuvate struktuuriüksuste teenistujate õigused ja kohustused on täiesti erinevad sõltuvalt sellest. Praeguse asja korrektseks lahendamiseks tuleb kohtul võtta selles küsimuses põhjendatud seisukoht. Kohtu seisukoht, et vastustajal ei ole kohustust pakkuda kaebajale sellist ametikohta, mille vastustaja otsustab täita avaliku konkursi korras, ei tugine ATS-le ega ole sellega kooskõlas. Riigikohus on kinnitanud, et ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja 4(8)
3-23-2777 millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Kui selline ametikoht leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ja uut kohta tuleb pakkuda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-16, p 16). Koondamissituatsioonis kaalub huvi säilitada konkreetse ametniku teenistussuhe üles abstraktse huvi täita ametikohad avaliku konkursi korras. Kaebaja teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu puudub avalik huvi. Vastupidi, avalik huvi nõuab seda, et ametniku teenistusest vabastamine toimuks seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Samuti seda, et ühetaolises olukorras olevaid isikuid ei koheldaks ilma põhjuseta erinevalt. Ümberkorraldused ministeeriumi struktuuris ei piirdu kalamajandusosakonna ja kalavarude osakonnaga, vaid puudutavad mitmeid struktuuriüksusi. Kaebajale teadaolevalt on kõikide ümberkorraldatavate osakondade juhataja ametikohta pakutud senisele osakonna juhatajale. Ainus erand on kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoht.
7.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
19.12.2023
vastuses
jätta
Kuna kalamajandusosakonna juhataja ametikoht, mida kaebaja hetkel täidab, kaob alates 01.01.2024 vastustaja teenistuskohtade koosseisust, sest senised kalamajandusosakond ja kalavarude osakond liidetakse alates 01.01.2024 kalanduspoliitika osakonnaks, ning kaebaja ei võtnud talle pakutud kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohta vastu, andis vastustaja 18.12.2023 käskkirja, millega vabastas kaebaja alates 01.01.2024 kalamajandusosakonna juhataja ametikohalt koondamise tõttu. Kaebaja sai vastustaja 18.12.2023 käskkirja samal päeval kätte. Seega on haldusakt, mille andmise keelamist kaebaja taotles, antud. Esialgse õiguskaitse korras saab taotleda abinõude kohaldamist, mis on seotud vaidluse esemega. Kuna haldusakt, mille andmise keelamist kaebaja on nõudnud, on antud, ei ole keelamisnõue enam lubatav. Kaebaja kohustamisnõue on seotud keelamisnõudega, sest kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud pakkuma talle kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikoha asemel kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohta. Vastustaja on kuulutanud välja avaliku konkursi kalanduspoliitika osakonna juhataja leidmiseks. Muutunud asjaolude tõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Kaebaja ei ole analoogses situatsioonis võrreldes nende isikutega, kelle puhul leidis Riigikohus otsuses nr 3-21-2241, et keelamiskaebus oli kohane vahend isikutele tõhusa kohtuliku kontrolli tagamiseks. Tegemist oli Kaitseväe teenistujate ametist vabastamisega, kuna nad ei esitanud COVID-19 vaktsineerimise kohta tõendit. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus 01.01.2024 kaob ametiasutuse struktuuri ümberkorraldamise tagajärjel kalamajandusosakond, mille juhataja ametikohta kaebaja seni täidab. Ühel juhul jäi kaebajate ametikoht kohtumenetluse ajaks alles, teisel juhul see kaob.
8.X esitas 19.12.2023 määruskaebuse täienduse. Regionaalministri 18.12.2023 käskkirjaga nr 2.2-1/36 vabastatakse kaebaja teenistusest 31.12.2023 koondamise tõttu. Seetõttu ei ole enam võimalik keelata vastustajal esialgse õiguskaitse korras haldusakti andmist, millega kaebaja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. Samas on esialgse õiguskaitse korras võimalik peatada haldusakti kehtivus, mistõttu tuleb peatada regionaalministri 18.12.2023 käskkirja nr 2.2-1/36 kehtivus kuni praeguses asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja on 14.12.2023 kuulutanud välja konkursi kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale. Kaebaja palub peatada ka 14.12.2023 välja kuulutatud konkurss RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohale kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni. 5(8)
3-23-2777
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on koos määruskaebuse ja 19.12.2023 täiendusega esitanud järgmised lisad: RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametijuhend (dtl 67‒68 ja 87‒88), RPM 01.12.2023 ametikoha koondamisteade ja teenistuskoha pakkumine (dtl 69 ja 89), kalanduspoliitika osakonna juhataja konkursi teade (dtl 90), RPM 18.12.2023 käskkiri nr 2.21/36 (dtl 91‒92). Vastustaja on lisanud määruskaebuse vastusele RPM 18.12.2023 käskkirja nr 2.2-1/36 (dtl 79‒80) ja ekraanipildi dokumendihaldussüsteemist (dtl 81). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde.
10.RPM 18.12.2023 käskkirjaga nr 2.2-1/36 on kaebaja teenistusest vabastatud alates 31.12.2023 ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ning olema eesmärgipärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Eelneva tõttu ei ole kaebaja taotlus vastustaja keelamiseks anda haldusakt, millega kaebaja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, enam lubatav. Samas on kaebajal võimalik oma õiguste kaitsmiseks esitada halduskohtule HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise taotlus RPM 18.12.2023 käskkirja vaidlustamiseks, kasutades ATS § 105 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, st taotleda käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sellise kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada HKMS § 251 lg 1 p-s 1 nimetatud abinõusid. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja esitanud 20.12.2023 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, hindab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks olla muudetud kaebust arvestades põhjendatud või mitte. Seepärast saab ringkonnakohus lahendada määruskaebuse sisuliselt.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
12.Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui halduskohus oleks kaebaja kaebuse muutmise taotluse RPM 18.12.2023 käskkirja vaidlustamiseks juba rahuldanud ja vastavad nõuded menetlusse võtnud.
13.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, samas ei saa seda pidada ülekaalukaks. Kaebaja on küll RPM 18.12.2023 käskkirjaga teenistusest vabastatud alates 31.12.2023, kuid samas on kaebaja määruskaebuses kinnitanud, et tema sisuline eesmärk on jätkata teenistust RPM kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikohal. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja praeguseks kuulutanud välja avaliku konkursi kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoha täitmiseks (dtl 90). Kaebajal on võimalik konkursil kandideerida ja valituks osutuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja huvi töötada teatavate kindlate ülesannetega ametikohal ei saa pidada iseäranis kaalukaks.
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut kaebuse eduväljavaadetele. Kuigi esialgse õiguskaitse menetluse eripärast tulenevalt ei saa kaebuse perspektiivi hindamine olla kuigi põhjalik, sest kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud ei pruugi olla selged ja kõik tõendid
6(8)
3-23-2777 veel kogutud, ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada praeguses menetlusstaadiumis kuigi suureks.
15.Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määrusega nr 64 vastu võetud RPM põhimääruse § 13 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi on ministeeriumis kaks osakonda: kalamajandusosakond, mille põhiülesanne on kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet, ning kalavarude osakond, mille põhiülesanne on ette valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise poliitikat. Vabariigi Valitsuse 16.11.2023 määrusega nr 102 „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ muudeti määrust nr 64 ning sõnastati ümber § 13 lg 2 p 3, mille tulemusel liidetakse kalamajandusosakond ja kalavarude osakond kalanduspoliitika osakonnaks, ning tunnistati kehtetuks p 4. Määruse nr 102 seletuskirja kohaselt on kahe paralleelse struktuuriüksuse ühendamise tulemus tõhusam koostöö ja parem sünergia, samuti kaob vajadus piiritleda ülesandeid eri osakondade vahel, mille tegevus on omavahel tihedalt läbi põimunud. Kahe osakonna ühendamine lähtub laiemalt ministeeriumide ümberkorraldamise üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Seega on tegemist sisuliselt kahe struktuuriüksuse liitmisega. Vastustaja on 11.12.2023 vastuses selgitanud, et uues loodavas kalanduspoliitika osakonnas on ühendatud senise kahe osakonna ülesanded ning kalanduspoliitika osakonna juhatajal tuleb tegeleda rohkemate ning sisult teistsuguste tööülesannetega, võrreldes senise kalamajandusosakonna juhataja ülesannetega. Senise kalamajandusosakonna ülesannetele lisanduvad kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika kujundamise ülesanded. Kalanduspoliitika osakonna juhatajal tuleb ka läbi viia kahe erineva osakonna liitmine ning tagada nende koostoimimine, tehes selleks vajalikud strateegilised ja juhtimisotsused. Seega on uue üksuse juhi vastutusala laiem kui kummagi varasema osakonna ja selle juhi vastutusala. Varasema kahe osakonna juhataja ametiülesanded jagatakse ära kalanduspoliitika osakonna juhataja ja juhataja asetäitja vahel. Järelikult on tegemist ATS § 90 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga. Vastustaja selgituste kohaselt peeti põhjusel, et kalanduspoliitika osakonna ja selle juhataja põhiülesanded on oluliselt erinevad kahe liidetava osakonna ja nende juhatajate ülesannetest, vajalikuks täita loodava kalanduspoliitika osakonna juhataja ametikoht avaliku konkursi korras. Praeguseks ajaks on konkurss välja kuulutatud. Kaebajal on võimalik avalikul konkursil osaleda ning juhul, kui ta ei osutu valituks, selle tulemus vaidlustada.
16.Kaebaja väidetud koondamissituatsiooni puudumisega oleks tegemist juhul, kui loodava kalanduspoliitika osakonna juhataja põhiülesanded ja vastutusala jääks sisuliselt samaks ning asutuse struktuuris tehtavad muudatused oleks üksnes formaalsed. Sellise olukorraga seni esitatud andmetel tegemist ei ole, kuna uue osakonna juhataja ülesanded on erinevad ning osakonna juhataja vastutusala suureneb oluliselt võrreldes kaebaja senise ametikoha vastutusalaga.
17.Vastustaja on 01.12.2023 teates pakkunud kaebajale kalanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikohta ning selgitanud, et see vastab kaebaja senisele töökogemusele, teadmistele, oskustele ja teenistusülesannetele. Pakutud ametikoha põhipalk on sama suur kui kaebaja senisel ametikohal. Vastustaja 01.12.2023 teatest nähtuvalt ei ole vastustaja eesmärk olnud kaebaja teenistusest vabastamine, vaid kaebajale on tehtud ettepanek jätkata teenistust teisel sobival ametikohal, millel säilib senine palk (ATS § 90 lg 7).
18.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi viia ministeeriumis läbi vajalikud struktuurimuudatused ja täita vastutavad ametikohad avaliku konkursi teel, et tagada isikute võrdne ligipääs nendele kohtadele ning see, et valik põhineks kompetentsusel.
7(8)
3-23-2777
19.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 määrus muutmata.
20.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). X on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.