Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 20. märts 2024, Tartu 3-22-843
Haldusasi
EMG Karjäärid OÜ kaebus Rõuge vallavolikogu 15. märtsi 2022. a otsuse nr 1-3/22 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Rõuge valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2022. a otsus EMG Karjäärid OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – EMG Karjäärid OÜ Vastustaja – Rõuge vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta EMG Karjäärid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta EMG Karjäärid OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Jätta EMG Karjäärid OÜ taotlus asja lahendamiseks istungil rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. aprill 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna liivakarjääris. Keskkonnaamet edastas taotluse arvamuse andmiseks Rõuge vallale. Rõuge Vallavolikogu 15. märtsi 2022. otsusega nr 1-3/22 ei nõustutud kaevandamiseks keskkonnaloa andmisega. Otsuse kohaselt võib kaevandamisel olla mõju piirkonna kaevude veetasemele, mõjutatud võivad saada läheduses oleva Pärlijõe loodusala
elupaigad ning kaitsealused liigid, tõenäoline on Pärlijõe hüdroloogilise režiimi muutumine, tõuseb mürahäiring ning piirkonnas puudub vajadus uue karjääri järgi.
2.EMG Karjäärid OÜ esitas kaebuse, milles palus tunnistada volikogu otsus õigusvastaseks ning kohustada valda arvamuse andmine uuesti otsustama. Kaebuse kohaselt ei mõjutata kaevandamisel põhjaveetaset, mistõttu mõju kaevudele puudub. Mõju puudub ka Pärlijõele, kuna sellega puudub kaevandamisel kokkupuude. Müra osas ei ületata lubatud piirnorme.
3.Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maapõuseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p-st 11 tulenevalt keeldub Keskkonnaamet kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Kaevandamisloaga mittenõustumine on siduv menetlustoiming, millest on võimalik mööda minna vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul MaaPS § 55 lg 4 alusel.
3.2.Vastustaja on seoses mõjuga veetasemele tellinud Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudilt täiendava hinnangu, millest nähtus, et kaebaja poolt esitatud OÜ Inseneribüroo Steiger eksperthinnangus kaevandamise mõju kohta veerežiimile ja -kvaliteedile on ridamisi küsitavusi ning ei saa kindlalt väita, et kaebaja kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kohus pidas arusaadavaks vastustaja seisukohta, et kuna Rõuge Vallavalitsusel on kahtlusi veerežiimi muutmise kohta antud hinnangu osas, on nende kõrvaldamata jätmise korral omavalitsusel õigus kaevandusloa kooskõlastamisest keelduda.
3.3.Kuigi vastustaja ei esitanud Tallinna Tehnikaülikoolile hinnangu andmiseks kõiki menetluses kogutud materjale (valla, kohaliku kogukonna, Keskkonnaameti ja kaebaja ühistel kohtumistel antud selgitusi), ei olnud kohtule arusaadav, kuidas oleks need selgitused Tallinna Tehnikaülikooli hinnangut muutma pidanud. Kokkuvõttes ei nõustunud kohus kaebajaga, et vastustaja väited veerežiimi mõjude osas on paljasõnalised ja kõhklused tõendamata.
3.4.Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et kuna piirkonnas on juba mitmeid müratekitajaid, siis Sänna liivakarjäär enda tegevusega ei tekita olulist muutust piirkonnas juba väljakujunenud mürafoonis. Vastupidi, ühe müratekitaja lisandumine mõjutab inimeste taluvusläve. Mitu müratekitajat koosmõjus võivad endaga kaasa tuua oluliselt intensiivsemad mõjutused.
3.5.Vastustaja keeldumise peamiseks argumendiks polnud see, et Kagu-Eestis on liiva ja kruusa varustuskindlus piisavalt tagatud. Tegemist oli täiendava argumendiga.
3.6.Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja etteheidet, et vastustaja viited Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandele on üldsõnalised.
3.7.See, et vastustaja on varem kaevandamislubadega nõustunud, ei tähenda, et nõusolek tuleks anda ka kaebajale. Sellega ei rikuta võrdse kohtlemise põhimõtet. Iga keskkonnaloa taotluse osas viiakse läbi eraldi menetlus. Ühegi teise kaevanduse suhtes pole olnud nii jõulist ja aktiivset kogukonna vastuseisu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.EMG Karjäärid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja on selgitanud, et kaevandamine ei mõjuta piirkonna veevarustust ega kvaliteeti. Sellele on oma eksperthinnangu andnud OÜ Inseneribüroo Steiger. Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu nähtuks Tallinna Tehnikaülikooli hinnangust, et kaebaja esitatud eksperthinnangus on ridamisi küsitavusi. Selles ei öelda, et kaebaja esitatud eksperthinnangu seisukohad oleksid ebaõiged või et kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju.
4.2.Kaebajale esitati Tehnikaülikooli hinnangust vaid üksikud väljavõtted ning tal polnud võimalik sellele täiendavalt vastata.
4.3.Tehnikaülikoolile edastamata jäetud info tõi kaasa selle, et ülikool luges, et selgitamiskohustust ei olnud täidetud, kuigi tegelikult oli seda tehtud.
4.4.Kaevandamisloa taotluses ei peagi sisalduma keskkonnamõjude hinnangut ega eelhinnangut. Kaebaja tegi isegi rohkem, kui MaaPS ette näeb, sest tellis omaalgatuslikult eksperthinnangu mõju kohta kohalikule veerežiimile. 4.5.Vald pole esitanud tõendeid, et kaebaja kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju kohalikule veerežiimile. Tõendamata on ka väide, et Rõuge vallas on näiteid kaevandamise negatiivsest mõjust salvkaevudele.
4.6.Paljasõnaliste ja hüpoteetiliste kahtluste kaebaja eksperthinnangust kõrgemale seadmine näitab kaalutlusvea tegemist.
4.7.Ei tohi lubada olukorda, kus kohalik omavalitsus saab alati keelduda keskkonnaloa kooskõlastamisest seetõttu, et kõik kahtlused pole arendaja poolt kõrvaldatud. Sellised otsused ei oleks kontrollitavad.
4.8.Sarnastes asjades on kaebusi rahuldatud (haldusasi nr 3-21-101).
4.9.Põhjendamatu on seisukoht, et Sänna karjäär tekitaks mürahäiringute kuhjumise. Kaebaja on selgitanud, et müra piirnorme ei ületata. Õige pole halduskohtu seisukoht kumulatiivse müra osas, kuna erinevate müratekitajate müratasemed ei summeeru, vaid maksimaalseks müra tasemeks jääb suurima müratekitaja väärtus. Tegemist poleks ka keskkonnahäiringuga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 mõttes, st häiringuga sõltumata selle jäämisest normi piiresse, kuna kaebaja on selgitanud ja tõendanud, et olulise mõjuga mürahäiringut kavandatava tegevusega ei teki. Lisaks on KeÜS eelnõu seletuskirjas selgitatud, et igasugune keskkonnahäiring ei nõua vältimist või vähendamist. Käesoleval juhul võib kavandatava tegevusega kaasneda vähetähtis müra, mitte aga oluline keskkonnahäiring.
4.10.Halduskohtu argumendid varustuskindlusest kui kaevandamisloa kooskõlastamisest keeldumise alusest on lubamatud. Maavarade uurimine ja kaevandamine on riigielu küsimus. Ka täiendava argumendina pole lubatav kohaliku omavalitsuse väide, et Kagu-Eestis on varustuskindlus piisavalt tagatud. Lisaks ei kaevandata kaebajale teadolevalt Rõuge vallas tehnoloogilist liiva. Sänna karjäär on endine korrastamata ja osaliselt ohtlike nõlvadega karjääriala. Riigi huvi on mahajäetud ja korrastamata karjääride jääkvaru ammendamine ja alade korrastamine.
4.11.Võru maakonnaplaneering ei välista Sänna liivakarjääris kaevandamist. Vastustaja on teinud sellele üksnes üldsõnalisi ning formaalseid viiteid.
4.12.Vald rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Viimasel kolmel aastal on vald nõustunud mitmete karjääridega, mis asuvad Sänna karjääri lähedal. Seda ei saa õigustada üksnes väitega, et kaevandamise vastu on palju kohalikke elanikke.
4.13.Halduskohus jättis käsitlemata kaebaja väited selle kohta, et vallavolikogu ei arvestanud kaebaja huvidega
5.Rõuge valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Õige on halduskohtu järeldus, et kaebaja esitatud eksperthinnangus on ridamisi küsimusi. Paikapidav pole kaebaja seisukoht, et ta on tõendanud, et negatiivset mõju veerežiimile ei teki.
5.2.Kohalike elanike vastuseis kaevandamisele on väga tugev, selle kohta on esitatud ühiseid pöördumisi. Oma arvamuse esitas ka Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakonna juhatus.
5.3.Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.
5.4.Õige pole kaebaja väide, et kaevandamisest tekkiv mõju Pärlijõele puudub.
5.5.Isegi kui suurimaks müratasemeks jääb suurima müratekitaja väärtus, tuleb arvestada, et müratekitajate lisandudes mürasündmuste arv tõuseb. Lisaks suureneb ümbruskonnas müra tänu Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele niigi, kuna Nursipalu harjutusvälja piirist liivakarjäärini on 150 meetrit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja põhiline argument seoses kaevandamise mõjuga põhjaveele on see, et ta on esitanud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud eksperthinnangu (tl 96-100p, kd I), mille järgi kaevandamine ei mõjuta piirkonna veevarustust. Valla poolt Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud hinnangut sellele ekspertarvamusele (tl 131-136p, kd I) ei pea kaebaja kaalukaks tõendiks, sest selles pole leitud, et kaebaja eksperthinnangu seisukohad oleksid ebaõiged või et kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju.
7.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tehnikaülikooli hinnangus on välja toodud mitmeid puudusi seoses OÜ Inseneribüroo Steiger eksperthinnanguga. Tehnikaülikooli hinnangus kaebaja eksperthinnangule on üldistatult märgitud, et see ei anna vastuseid kõigile olulistele mõõdetavatele tulemustele (tl 135, kd I). Osades kohtades on eksperthinnang lünklik ning ei anna seetõttu täit ülevaadet liiva kaevandamisest tingitud muudatustest veerežiimile. Arusaamatuks jääb, kas eksperthinnangu raames on objekti üldse füüsiliselt külastatud. Vajalik on täpsem ja paremini selgitav eksperthinnang. Eksperthinnang ei paku lahendusi veerežiimi võimalike mõjude jälgimiseks ning leevendamiseks. Kuna piirkonna mõjualasse jäävaid puur- ja salvkaevusid ei ole kaardistatud ja nende parameetreid mõõdetud, ei saagi hetkeolukorda kirjeldada. Pärlijõe kohta oleks olnud võimalik saada kaasaegsemaid andmeid (tl 135p-136, kd I). Konkreetsemate näidetena on Tehnikaülikooli poolt välja toodud muuhulgas järgmised puudused: - kaebaja eksperthinnangus väidetakse, et liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimis, kuna kaevandamise käigus ei alandata põhjavee taset, mis toitub karjäärialal sademetest. Tehnikaülikooli hinnangus on osutatud sellele, et arusaamatuks jääb, kui suures osas toimub toitumine sademetest. Hea oleks näidata tabelit piirkonna sademete hulgast, loomulikust aurustumisest ning keskmisest juurdevoolust sademetest. Kui kaevandamine toimub veetaset alandamata, siis tegelikkuses veetase siiski alaneb väljatava liiva mahu arvelt. Tuleb näidata taotletava ala liiva füüsikalis-keemilisi parameetreid (poorsustegur, sisehõõrdenurk jt) ning välja tuua prognoos, kui palju veetase alaneb liiva mahu arvelt (tl 133, kd I); - kaebaja eksperthinnangus väidetakse, et kaevandamine toimub veekeskkonnas selliselt, et pinnavett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks olev liivsavi kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korral. Tehnikaülikool märkis, et pole selgitatud, kuidas tagatakse lamamiks oleva liivsavi kaitse, et see ei kahjustuks (tl 134, kd I); - selgusetuks jääb, kas puurkaevude ja salvkaevude inventuur mõjupiirkonnas on tehtud. Puuduvad viited uuringutele, kas salvkaevud jäävad sesoonselt kuivaks või mitte. Pole öeldud, millised on veetasemed salvkaevudes (tl 134p, kd I); - kaebajapoolses eksperthinnangus on nenditud, et karjäärialast 500 meetri raadiusesse jääb kolm kinnistut ning neil kinnistutel ei ole keskkonnaregistrisse kantud puurkaevusid, salvkaevude kohta aga info puudub, kuna neid registrisse ei kanta. Tallinna Tehnikaülikooli hinnangus püstitatakse küsimus, kelle ülesanne on salvkaevude kohta info kogumine ja neis veetaseme absoluutkõrguse määramine ning viidatakse võimalusele, et see on arendaja ülesanne, teadmaks ja planeerimaks oma leevendusmeetmeid (tl 135, kd I); - Pärlijõe veetaseme ja vee kvaliteedi osas on kaebaja eksperthinnangus viidatud 2017. a seirele. Tehnikaülikooli hinnangus märgitakse, et kasutada tulnuks viimaseid kättesaadavaid andmeid, veendumaks, et olukord ei ole muutunud. Veeseire ja veeproovidega oleks koheselt teada saanud, milline on vee seisund, sellise analüüsi oleks saanud tellida näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt (tl 135, kd I);
-
-
-
-
kaebaja eksperthinnangus märgitakse, et väljatava materjali mahu arvelt karjäärialal veetase siiski mõnevõrra alaneb, kuid kuna maavara ei väljata korraga lühikese aja jooksul, ei ole oodata järsku veetaseme alanemist. Tehnikaülikooli arvamuses viidatakse, et puudub prognoosgraafik varude väljamise kohta (tl 135, kd I); seoses kaebaja väidetega Pärlijõe kohta ja lähimate majapidamiste kaevudes veetasemega (et Pärlijõgi jääb karjäärist ca 200 meetri kaugusele, kus karjääri mõju on hääbunud; et vooluveekogud ja seega ka Pärlijõgi toituvad valdavalt sademetest; et vooluveekogud käituvad üldjuhul dreenina, mistõttu ei saa kaevandamise mõju ulatuda jõest kaugemale; ning et lähimad majapidamised asuvad 300-400 meetri kaugusel, mistõttu ei ole oodata veetaseme alanemist kaevudes) on Tehnikaülikooli hinnangus märgitud, et puuduvad viited allikatele, mille alusel sellised järeldused on tehtud (tl 135, kd I); ka kaebaja ekspertarvamuse väitega seoses, et saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub ja ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, on Tehnikaülikool leidnud, et puuduvad viited vastavale geoloogilisele uuringule (tl 135, kd I); seoses kaebaja eksperthinnangu nägemusega, et pärast keskkonnaloa väljaandmist selgitatakse välja karjäärist 500 meetri kaugusele jäävad kaevud ja hakatakse neis ja Pärlijões seirama veetaset, märgitakse Tehnikaülikooli hinnangus, et seiret tuleks teha juba nüüd, sest sellest olenevad leevendusmeetmed (tl 135p, kd ).
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul on need etteheited piisavalt tõsised, et seada kaebaja esitatud OÜ Inseneribüroo Steiger ekspertarvamuse tõelevastavus kahtluse alla. Paljud Tehnikaülikooli seisukohad viivad järeldusele, et kaebaja eksperthinnangus ei ole hinnangu andmiseks vajalikke asjaolusid (nt veetaset lähiümbruse kaevudes, Pärlijõe vee olukorda, veetaseme langust väljatava liiva mahu arvelt jne) piisava täpsusega välja selgitatud. Niisuguses olukorras ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et kaebaja eksperthinnangu seisukohad on õiged ning et kaebaja põhiväide – et kaevandamine ei mõjuta piirkonna veevarustust ega kvaliteeti – ka tegelikult paika peab.
7.3.Siinkohal märgib ringkonnakohus ka seda, et ehkki kaebaja on korduvalt väitnud, et kaevandamise käigus ei alandata põhjavee taset, siis Tehnikaülikooli hinnangus on märgitud, et tegelikkuses veetase siiski alaneb väljatava liiva mahu arvelt (tl 133p, kd I) ja seda on mööndud tegelikult ka kaebaja esitatud eksperthinnangus (tl 135). Samuti on Tehnikaülikooli hinnangus välja toodud, et põhjaveetaseme absoluutne kõrgus on 70,0 meetrit, mis ühtib lähedal oleva Pärlijõe tasemega ja mida on oluline järgida (tl 133, kd I). Kaebaja ekspertarvamuses öeldakse aga, et karjääri kujuneb veekogu, mille „veetase on lähedane kaevandamise eelse põhjavee tasemega 70 meetrit“ (tl 135, kd I). Väljend „lähedane kaevandamise eelse põhjavee tasemega“ on ringkonnakohtu hinnangul umbmäärane ning pole võimalik mõista, mida selle all mõeldakse ja mida see lõppkokkuvõttes piirkonna põhjavee tasemele kaasa toob. Pole välistatud, et „lähedaseks kaevandamise eelsele veetasemele“ võib nimetada ka sellist veetaseme langust, mis võib nt lähiümbruse kaevudes siiski probleeme tekitada.
7.4.Kaebaja väidab, et Tehnikaülikooli hinnangus ei öelda, et kaebaja eksperthinnangu seisukohad oleksid ebaõiged või et kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et vald ei tellinudki Tehnikaülikoolilt keskkonnamõju hindamist või selle keskkonnamõju olemasolu kohta eelhinnangut. Vald esitas Tehnikaülikoolile üksnes konkreetsed küsimused (kas kaebaja eksperthinnang on piisavalt põhjalik ja annab õige ja põhjendatud vastuse kaevandustegevusest tingitud Pärlijõe veerežiimi ja sellele kohalduvate mõjude kohta; kas eksperthinnangus on arvestatud kaevude veerežiimi mõjusid; kas eksperthinnangu andmine olemasolevate dokumentide põhjal annab usaldusväärse tulemuse, vt tl
132, kd I), millele Tehnikaülikooli hinnangus vastati. Seega ei saa Tehnikaülikooli hinnangule ette heita seda, et seal polnud võetud selget seisukohta keskkonnamõju olemasolu või selle suuruse kohta. Mis puudutab seda, et Tehnikaülikooli hinnangus pole öeldud seda, et kaebaja eksperthinnang oleks otseselt ebaõige, siis nagu ülal märgitud, piisab eksperthinnangu kahtluse alla seadmiseks ka sellest, et Tehnikaülikool on juhtinud tähelepanu mitmetele olulistele puudustele kaebaja eksperthinnangus.
7.5.Kaebaja heidab vallale ette seda, et tal polnud võimalik tutvuda Tehnikaülikooli hinnanguga tervikuna ning sellele vastata. Samas ei ole kaebaja ka kohtumenetluses ega apellatsioonkaebuses vaielnud vastu Tehnikaülikooli järeldustele. Muuhulgas pole ta selgitanud ka küsimusi, mis Tehnikaülikooli hinnangus püstitati, nt seda, kas kaevude suhtes on inventuuri tehtud, kas ekspertarvamuse andmisel on käidud ka kohapeal olukorraga tutvumas jne. Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et isegi kui kaebaja väide paika peab, oleks see viinud ebaõige otsuse tegemiseni valla poolt.
7.6.Arvestades eelnevalt loetletud puudusi, mida Tehnikaülikooli hinnangus kaebaja eksperthinnangu kohta välja toodi, on ilmne, et osade materjalide (ühistel kohtumistel antud selgituste) Tehnikaülikoolile edastamata jätmine ja seetõttu väidetavalt Tehnikaülikooli poolt kaebajale tehtud etteheide selgitamiskohustuse rikkumise kohta omab kogu Tehnikaülikooli hinnangu kontekstis niivõrd väikest kaalu, et see ei saanud viia ebaõige lõpptulemuseni. Lisaks puudutas see küsimus vaid selgitamiskohustuse täitmist, mitte kaevandamise mõjusid veerežiimile.
7.7.See, et kaebaja tegi rohkem, kui MaaPS ette näeb ja tellis omaalgatuslikult eksperthinnangu mõju kohta kohalikule veerežiimile, ei tähenda, et lähtuda tuleks ainult sellest eksperthinnangust. Vald on igati õigustatult asunud kontrollima seda, kas kaebaja eksperthinnangus esitatud seisukohad paika peavad, tellides selleks eraldi hinnangu Tehnikaülikoolilt. See, et kaebaja omaalgatuslikult tegutses, ei saa olla garantiiks, et ta soovitud nõusoleku vallalt saab.
7.8.Kaebaja heidab vallale ette seda, et ta pole esitanud tõendeid, et kaebaja kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju kohalikule veerežiimile ja et tõendatud pole valla väide, et vallas on olemas näiteid kaevandamise negatiivsest mõjust salvkaevudele. Ringkonnakohus märgib, et vallal ei olegi kohustust käesolevas menetlusstaadiumis esitada tõendeid olulise mõju kohta veerežiimile. Eelhinnang selle kohta, kas kaevandamisel on oluline keskkonnamõju, tuleb anda Keskkonnaametil (MaaPS § 48, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 9 lg 1 ja 61 ning 6 lg 2 p 2). Ka Riigikohus on leidnud, et kohalik omavalitsus ei pea ise keskkonnauuringuid tegema (RKHKo 3-20-1247, p 12). Mis puudutab valla väite tõendatust selle kohta, et vallas on esinenud kaevandamise negatiivseid mõjusid salvkaevudele, siis märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole sellise kaaluga küsimusega, mis omaks asjas määravat kaalu ning võiks viia kaebuse rahuldamiseni. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.
7.9.Kaebaja arvates on vastustaja seadnud esikohale paljasõnalised ning hüpoteetilised kahtlused ja teinud sellega kaalumisvea. Ka ei tohiks kaebaja arvates lubada olukorda, kus kaevandamise kooskõlastamisest saab keelduda seetõttu, et arendaja pole kõiki kahtlusi kõrvaldanud.
Kaebaja jätab arvestamata, et tegelikult ei ole ta ise esitanud ka veenvaid tõendeid selle kohta, et negatiivne keskkonnamõju või -häiring kaevandamisega ei kaasne. Kaebaja poolt korduvalt rõhutatud OÜ Inseneribüroo Steiger eksperthinnang ei ole ülal esitatud põhjendustel veenev. Seega lähtub ka kaebaja tegelikult suurel määral oletustest, et negatiivset keskkonnamõju, eeskätt mõju veerežiimile, kaevandamisega ei kaasne. Sellises olukorras on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud, et vastustaja keskkonnaõiguses kehtivast ettevaatuspõhimõttest lähtudes pidas kaalukamaks võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ärahoidmist. Ringkonnakohus ei näe midagi halba ka selles, kui kaevandamisloa kooskõlastamisest saab keelduda olukorras, kus arendaja pole kõiki kahtlusi kõrvaldanud. Ka see on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. See ei tähenda kaugeltki seda, et niisugune otsus pole kohtulikult kontrollitav. Kohus saab kontrollida sellist otsust samamoodi nagu muid kaalutlusotsuseid.
8.Kaebaja väitel on sarnases olukorras kaebusi rahuldatud. Ta viitab haldusasjale nr 3-21-101, mida lahendas samuti Tartu Ringkonnakohus ning viimasena Riigikohus. Samas nähtub selles asjas kohtute poolt tehtud otsustest, et selle vaidluse tehiolud ei olnud käesolevale asjale eriti sarnased. Ehkki vaidluse all oli samuti kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumine, oli selles asjas tuginenud kohalik omavalitsus peamiselt kaevandamise vastuolule üldplaneeringuga. Käesolevas asjas see nii ei ole. Ringkonnakohus märgib ka, et kohalike omavalitsuste poolt kaevandamislubadele nõusoleku andmise asjades on kohtupraktika küllaltki erinev ning sõltub väga palju konkreetse juhtumi asjaoludest. Nii ei rahuldanud Tartu Ringkonnakohus nt asjas 3-21-438 arendaja kaebust kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise peale ning Riigikohus seda asja ei menetlenud.
9.Seoses mürahäiringute kuhjumisega on vastustaja põhjendatult välja toonud selle, et ehkki müra kattumisel see ei summeeru ning maksimaalse müra tasemeks jääb suurima müratekitaja tehtav müra, siis oluline on hoopis see, et mürasündmuste hulk suureneb. Ringkonnakohtu jaoks on igati veenev ja põhjendatud see, et olukorras, kus müra tekitavaid allikaid on niigi palju, tuleb võimalusel vältida täiendava müraallika lisandumist isegi siis, kui see allikas ei teeks olemasolevatega võrreldes suuremat müra. Täiendava müratekitaja lisandumine tähendab, et väheneda võib müravaba (või väiksema müraga) aeg. Seega saab ikkagi rääkida müra kumuleerumisega kaasnevast negatiivsest häiringust. See, et KeÜS-i seletuskirjas on leitud, et igasugune keskkonnahäiring ei nõu selle vältimist või vähendamist, ei tähenda, et vald ei võiks otsuse tegemisel arvesse võtta seda, et niigi mürarikkas keskkonnas pole täiendava müraallika lisandumine mõistlik ning võib olla kohalikele liigselt koormav. Seda eriti olukorras, kus, nagu vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud, suureneb tulevikus piirkonnas mürafoon tõenäoliselt veelgi, sest Sänna karjäärist 150 meetri kaugusele tuleb Nursipalu harjutusväljaku piir.
10.Kaebaja heidab vastustajale jätkuvalt ette seda, et viimane puudutas kooskõlastusest keeldumises maavara varustuskindluse küsimust. Ringkonnakohus viitab, et valla nõusolekust keeldumine oli vormistatud üheksal leheküljel (tl 126-130, kd I). Varustuskindluse tagatust puudutas vald sellest vaid mõnes lõigus (tl 129-129p, kd I). Ilmselgelt ei olnud see küsimus keeldumise põhimotiiviks ega saanud viia ekslikule tulemusele, isegi kui nõustuda kaebajaga, et kohalik omavalitsus ei saa enda seisukohas tugineda maavara varustuskindlusele kui riiklikule küsimusele. Ringkonnakohus märgib siiski, et Riigikohus on
leidnud, et varustuskindluse aspektile tuginemine ei ole määrav, aga on siiski asjakohane. Kohalik omavalitsus võib sellega arvestada kohalike huvide kõrval lisaargumendina kaevandamise kooskõlastamisest keeldumisel (RKHKo 3-21-101, p 31). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on muuseas esitanud ka väite, et Sänna karjäär on endine korrastamata karjääriala, kuid tugineb sealjuures sellele, et riigi huvi on mahajäetud ja korrastamata karjääride jääkvaru ammendamine ja alade korrastamine. Samas ei tohiks kaebaja enda loogika järgi kohalik omavalitsus nõusoleku andmise üle otsustamisel riigi huve arvesse võtta. Kaebaja tugineb seega riigi huvide argumendile valikuliselt.
11.Kaebaja etteheitega selle kohta, et vastustaja on teinud kaevandamise vastuolu kohta Võru maakonnaplaneeringu lisaga üksnes üldsõnalisi ning formaalseid viiteid, ringkonnakohus ei nõustu. Vaidlusaluses nõusolekust andmisest keeldumises on vald näiteks välja toonud, et maakonnaplaneeringu lisaks oleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande järgi tuleks kaevandamislube väljastades hinnata, kas kaevandatava varu mahtu on vaja suurendada riigi, maakonna või ainult ettevõtja huvides ning et tuleb põhjendada, kas kaevandamisest saadav majanduslik kasu kaalub üles kaasneva kahju. Vald asus seisukohale, et kaevandamise eripära ja tööde mahtu arvestades ei ole ette näha, et Sänna karjääris kaevandamine tooks kaasa Rõuge valda uusi töökohti või suurendaks ettevõtlust Rõuge vallas, kuna kaebaja on registreeritud Harju maakonda (tl 129-129p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest piisavalt arusaadavalt, et valla hinnangul on kaevandamine vajalik sisuliselt vaid kaebaja majanduslikes huvides, mingeid muid arvestatavaid lisaväärtusi vald sellest ei saaks. Ringkonnakohus ei näe alust välistada selle kaalutluse asjakohasust.
12.Ringkonnakohus ei nõustu sarnaselt halduskohtuga kaebaja seisukohaga, et kaevandamisloast keeldumisega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et viimastel aastatel on vald nõustunud ka sellistes karjäärides kaevandamisega, mis asuvad Sänna karjääri lähedal, ei tähenda, et käesoleva keeldumisega oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Iga kaevandamisloa taotlust tuleb hinnata konkreetse olukorra eripärasid arvestades. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et kohalike elanike varasemast suurem vastuseis võib olla selliseks eripäraks, mis tingib kaevandamisloaga mittenõustumise, sest reeglina peegeldab vastuseis ohtude olemasolu, mis kaevandamisega võib kaasneda. Lisaks oli käesolevas asjas esitatud veerežiimi osas eksperthinnang, mis tekitas vallas kahtlusi ning mille kohta tellis vald Tehnikaülikoolilt eraldi hinnangu. Pole teada, et sarnased asjaolud oleksid esinenud teistes kaevandamisloa menetlustes, millele kaebaja viitas. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja lähenemise järgi tähendaks ühe kaevandamisloaga nõustumine kohaliku omavalitsuse jaoks sisuliselt seda, et nõustuda tuleb koheselt ka teiste kaevandusloa taotlustega lähiümbruses, sest vastasel juhul rikutaks kaebaja nägemuses võrdse kohtlemise põhimõtet. On ilmne, et nii see olla ei saaks, sest siis muutuks kaevandamisloa suhtes nõusoleku andmise instituut sisutuks.
13.Kaebaja väitel jättis halduskohus käsitlemata kaebaja väited selle kohta, et vald ei arvestanud kaebaja huvidega.
Isegi kui see väide paika peab ja halduskohus selgesõnaliselt seda argumenti ei puudutanud, ei ole see, arvestades halduskohtu poolt analüüsitud muude küsimuste kordades suuremat tähtsust, oluline ega vii halduskohtu otsuse tühistamiseni. Lisaks taandub paljuski kogu vaidlus niikuinii sisuliselt sellele, kas kaalukamad on kaebaja erahuvid või kaevandamisele vastanduv avalik huvi. Seega isegi kui vastav selgesõnaline käsitlus kohtuotsuses puudub, on seda sisuliselt siiski hinnatud. Ka valla nõusoleku andmisest keeldumisest on selgelt järeldatav, et vald on küll kaebaja erahuve (eeskätt ettevõtlusvabadus) arvestanud, kuid ei ole pidanud neid kaalukamateks muudest asjas esinevatest huvidest (vt nt tl 129p, kd I).
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kuna kaebaja apellatsioonkaebuse seisukohad ei vii selle rahuldamiseni, ei käsitle ringkonnakohus täiendavalt neid põhjendusi, mis on valla poolt lisaks ülal käsitletutele keeldumise põhjenduseks toodud. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (2794,16 eurot) kaebaja enda kanda.
15.Kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalisel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohus leiab, et ehkki vaidluse all on ka faktilisi küsimusi, puudub asja materjalide mahtu ning olemasolevaid tõendeid arvestades vajadus asja lahendada istungil. Seal antavad menetlusosaliste ütlused ei annaks asja lahendamisele lisaväärtust. Faktilised asjaolud on vajalikus ulatuses piisavalt selged ning puudub igasugune vajadus nende täpsustamiseks. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab asja lahendada oluliselt kiiremini kui istungil, kuna vajalik pole kõigile menetlusosalistele sobiva istungi aja leidmine. Neil kaalutlustel jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.