EMG Karjäärid OÜ kaebus Rõuge Vallavolikogu 15. märtsi 2022. a otsuse nr 1-3/22 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Rõuge valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – EMG Karjäärid OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Vastustaja – Rõuge vald, seaduslikud esindajad vallavanem Britt Vahter ja õigusspetsialist Maire Kulla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. jaanuaril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.EMG Karjäärid OÜ esitas 16. novembril 2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks Sänna liivakarjääris (digitaalse toimiku leheküljed (dtl) 19-27).
3-22-843
2.Keskkonnaamet palus 27. jaanuari 2021. a kirjaga nr DM-112268-3 Rõuge Vallavalitsust, et vallavolikogu esitaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 alusel põhjendatud arvamuse Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse osas (dtl 135-136).
3.EMG Karjäärid OÜ esitas Rõuge Vallavolikogule 22. märtsil 2021 ettepaneku seoses Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmisega (dtl 142-143).
4.Rõuge Vallavolikogu andis 23. märtsil 2021 arvamuse Sänna liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta (dtl 144-148). Kaebaja esitas Rõuge Vallavolikogu 23. märtsi 2021. a otsusele vaide (dtl 149-158). Rõuge Vallavolikogu rahuldas 15. juuni 2021. a vaideotsusega EMG Karjäärid OÜ vaide ja tunnistas kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 23. märtsi 2021. a otsuse (dtl 160-165). Rõuge Vallavalitsus alustas uuesti Keskkonnaameti 27. jaanuari 2021. a Rõuge Vallavalitsusele kirja nr DM-112268-3 kaevandamisloa taotluse läbivaatamise menetlust.
5.Rõuge Vallavolikogu 25. jaanuari 2022. a otsuse nr 1-3/ eelnõuga anti arvamus Sänna liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta (dtl 188-192).
6.Rõuge Vallavolikogu ei nõustunud 15. märtsi 2022. a otsuses nr 1-3/22 Rõuge vallas Rõuge metskond 19 ja Sänna karjäär kinnistutel kaevandusloa andmisega EMG Karjäärid OÜ-le (dtl 227-236).
7.EMG Karjäärid OÜ esitas 14. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse tunnistada Rõuge Vallavolikogu 15. märtsi 2022. a otsus nr 1-3/22 õigusvastaseks ning kohustada Rõuge valda uuesti otsustama arvamuse andmine EMG Karjäärid OÜ 16. novembri 2020. a kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates (dtl 118).
8.Tartu Halduskohus võttis 18. aprilli 2022. a määrusega EMG Karjäärid OÜ kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Rõuge valla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 259-261).
9.Rõuge vald esitas 18. mail 2022 vastuse kaebusele (dtl 262-271).
10.Kaebaja esitas 12. septembril ja 14. novembril 2022 täiendavad selgitused (dtl 1242-1250, 1275-1280) ja 14. novembril 2022 menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 1290-1304).
11.Vastustaja esitas 14. novembril 2022 täiendava seisukoha (dtl 1305-1311).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb Rõuge Vallavolikogu 15. märtsi 2022. a otsuse nr 1-3/22 õigusvastaseks tunnistamist ja Rõuge valla kohustamist otsustada uuesti arvamuse andmine, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
12.1.Eraldi on taotluses ja sellele järgnenud kohtumistel Rõuge valla esindajate ning kohalike elanikega selgitatud nii kaebaja kui ka Keskkonnaameti poolt kaevandamisega kaasnevat ning maandatud kohalike elanike võimalikke hirmusid. Veelgi enam, Sänna liivakarjääris
3-22-843 kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile on andnud oma eksperthinnangu OÜ Inseneribüroo STEIGER (dtl 171-181), kelle hinnangu lõppjäreldusena on leitud, et kaebaja poolt kavandatava tegevusega ei mõjutata piirkonna veevarustust ega kvaliteeti. Samuti puuduks karjääril mõju Pärlijõele.
12.2.Liiva kaevandamisel ei mõjutata põhjaveetaset, mistõttu mõju põhjaveele, sh kaevuvee tasemele puudub. Kaevandamistegevusel puudub kokkupuude Pärlijõega, mistõttu mõju puudub. Keskkonnaamet on täiendavalt märkinud, et jõgi on kõige lähem karjäärile 200 m kaugusel. Seega ei saa väita, et seal oleks jõel põhjaveega ühendus. Keskkonnaamet on lubanud Pärlijõega seonduvaid kohalike elanike küsimusi täiendavalt arutada, sh kaevandamise võimalikku mõju Pärlijõe vee-elustikule.
12.3.Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid, kallurautod, pinnasepump-süvendaja, mobiilne sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu ~320 m kaugusel lõunas, Tamme katastriüksusel. Sõelumiskompleksi müratase ei ületa lubatud päevast piirnormi, milleks on 60 dB. Lisaks vähendab mürataset tulevase karjääri ja elamu vahele jääv mets, mis töötab kui mürasummutaja. Samuti saab reguleerida mürataset sõelumiskompleksi asukoha valikuga.
12.4.Kuna piirkonnas on juba mitmeid müratekitajaid, siis Sänna liivakarjäär enda tegevusega eraldi ega koosmõjus kirjeldatud objektidega ei tekita olulist muutust piirkonnas juba väljakujunenud mürafoonis. Lisaks ei tegutse kõik müratekitajad tihti samaaegselt.
12.5.Tolmu võib eralduda vähesel määral ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ehk ei tolma. Veealuse varu väljamisel tolmu ei teki. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.
12.6.Karjäär asub vahetult riikliku kõrvalmaantee ääres, mistõttu on võimalik materjali veoks kasutada eranditult riiklikke maanteid, järgides liiklusseaduses sätestatud nõudeid.
12.7.Olulise mõjuga vibratsioon võib tekkida karjäärides, kus kasutatakse puur-lõhketöid nt lubjakivi puhul, kuid isegi seal on võimalik töid nii juhtida ja dimensioneerida selliselt, et olulist vibratsiooni mõju ei tekiks.
12.8.Keskkonnaamet kontrollis kaebaja taotluse vastavust maapõueseaduses (MaaPS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud nõuetele ning tuvastas 27. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-112268-3, et taotlus vastas seaduses esitatud nõuetele. Rõuge Vallavolikogu 15. märtsi 2022. a otsuses märgitu, justkui kaasneks kaevandamisega Sänna karjääris eeldatavasti oluline keskkonnahäiring, ei vasta tõele. Liiati on selles otsuses kirjeldatud võimalik mõju hüpoteetiline ja ebamäärane.
12.9.Antud juhul puuduvad 15. märtsi 2022. a otsuses mistahes selgitused selle kohta, miks olemasolevad selgitused kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mille alusel ja milliste täiendavate uuringute läbiviimist peatakse vajalikuks. Vastavad argumendid tulnuks selgelt välja tuua ja neid põhjendada. Seda enam, et Keskkonnaamet on pidanud taotlust nõuetekohaseks ja võtnud selle menetlusse. Kaebaja küsis vallalt korduvalt, milliseid täiendavaid keskkonnauuringuid peab vald vajalikuks, et fikseerida uuritavad küsimused (dtl 167-170). Täiendavalt palus kaebaja esindaja Rõuge valla esindajaid korduvalt seda teha ka telefonis. Rõuge vald ekspertiisi teostamisele eelnevalt küsimusi ei edastanud.
12.10.Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi poolt teostatud hinnangust ei tulene ega nähtu, et OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud eksperthinnangus esitatud seisukohad oleksid olnud ebaõiged või et kaebaja kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju. Vastupidi, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi arvamuses on kokkuvõtvalt leitud, et OÜ Inseneribüroo STEIGER teostatud uurimustööd ja eksperthinnang Sänna liivakarjääri kohta järgivad erialaseid seadusandlikke nõudeid. Küll aga ei saa õigeks pidada Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi järeldust selle kohta,
3-22-843 justkui ei oleks ametkondadele ning maavara kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikele täpsemalt selgitatud maavara kaevandamisel ja keskkonnaseire läbiviimisel teostatavaid töid elik lähtutud valdkonna erialaseltsis (Eesti Mäeselts) vastu võetud kutse eetikakoodeksist.
12.11.Vald edastas Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudile dokumente valikuliselt ning jättis olulise info, sh valla, kohaliku kogukonna, Keskkonnaameti ning kaebaja ühistel kohtumistel antud selgitused, hinnangu andjale edastamata. Juhul kui Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi ekspert oleks saanud tutvuda kogu Sänna liivakarjääri kaevandamise loa menetlust hõlmava dokumentatsiooniga, oleks ka ekspert pidanud vaieldamatult jõudma järeldusele, et Eesti Mäeseltsi vastu võetud kutse eetikakoodeksit ehk head tava on igati järgitud.
12.12.Keskkonnamõju eelhinnangu koostab Keskkonnaamet pärast kohaliku omavalitsuse (KOV) arvamust ning sellest lähtuvalt otsustab keskkonnariskide seire jms vajaduse. Puudub mistahes alus kahelda, et Keskkonnaamet lähtub võimalikele keskkonnamõjudele hinnangu andmisel eelkõige keskkonnakaitselistest eesmärkidest.
12.13.15. märtsi 2022. a otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei ole kaebaja taotluses ja hilisemalt taotluse üle otsustamise protsessis saadud selgitused ja OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud eksperthinnangus tehtud järeldused võimalike keskkonnamõjude kohta piisavad ning mis tingib taotluse kooskõlastamata jätmise konkreetses menetlusstaadiumis.
12.14.Vaidlusaluses otsuses esitatud selgitused kohalikule elanikkonnale väidetavalt kaasnevatest kahjulikest mõjudest ning väidetavast vastuolust riigihalduse ministri
13.aprilli 2018. a kehtestatud käskkirja nr 1.1-4/81 „Võru maakonnaplaneering 2030+“ lisaga „Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne“ on väga üldsõnalised ega vasta tõele.
12.15.Kaevandamisloa taotluse kooskõlastamata jätmiseks ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest asjaolule, et kohalikud elanikud on avaldanud vastuseisu planeeritavale kaevandamisele Sänna liivakarjääris. Rõuge Vallavolikogu ei ole välja toonud konkreetseid (kogukonna) huve, mille pinnalt oleks võimalik mõista ja aru saada, miks keelduti kaebaja taotlusele heakskiidu andmisest. 15. märtsi 2022. a otsuses on küll viidatud kohalike elanike poolt esitatud keskkonnaküsimustele, kuid nimetatud küsimused said 23. märtsi 2021. a ja 15.märtsi 2022. a otsuste tegemisele eelnevalt vastatud. Hilisemad küsimused, millele vald on viidanud 15. märtsi 2022. a otsuses, olid juba eelnevalt vastatud. Kuna vald esindab kogukonna huve, siis oli küsimuste kogumine ja formuleerimine valla ülesanne. Vald küsimused ka esitas ning kaebaja (eksperdi kaasabil) neile ka vastas.
12.16.Kummastavaks tuleb pidada keeldumise põhjusena esitatud väidet, mille kohaselt ei pea kogukond kasuks kaevandamise lõpetamisel rajatavat tehisjärve. Kaebaja nendib, et Sänna karjääri näol on tegemist endise korrastamata ja osaliselt ohtlike nõlvadega karjääriga. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas olemasoleva olukorra parendamine saab olla taotluse kooskõlastamata jätmise põhjuseks.
12.17.Võru maakonnaplaneeringu 2030+ lisaga „Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne“ ei saa keeldumist samuti õigustada, sest viide väga suure üldistusastmega maakonnaplaneeringule ei ole piisavalt konkreetne, vaid selle asemel tulnuks selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus reaalselt takistaks planeeringuga seatud eesmärkide saavutamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 17; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17).
12.18.15. märtsi 2022. a otsuses toodu, mille kohaselt õigustab taotluse kooskõlastamata jätmist väidetavalt juba piirkonnas olemasolev varustuskindlus, on asjakohatu ja sobimatu kaalutlus.
3-22-843
12.19.Rõuge Vallavolikogu on viimasel kolmel aastal kooskõlastanud ja andnud oma heakskiidu mitmetele karjääridele, mis asuvad Sänna karjääri lähedal. Nii näiteks on Rõuge Vallavolikogu 1. märtsi 2018. a otsusega nr 1-3/16 nõustunud Rõuge vallas Nogopalu IV kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega OÜ-le Aigren (dtl 249); 17. aprillil 2019. a otsusega nr 1-3/27 nõustunud Rõuge vallas Ala-Palo külas Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega Avalor Invest OÜ-le (dtl 250-251); 7. aprilli 2020. a otsusega nr 1-3/19 nõustunud Rõuge vallas Kuutsi külas Kolgamäe II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega OÜ-le Aigren (dtl 252-253) ning 21. detsembri 2021. a otsusega nõustunud Rõuge vallas Kuiandi külas Alanurme kinnistul kaevandusloa pikendamisega OÜ-le Aigren (dtl 254-256). Olukorras, kus samadel kaalutlustel on EMG Karjäärid OÜ taotluse kooskõlastamisest keeldutud, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega kuna ühesuguseid isikuid ja asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Rõuge valla menetletav üldplaneering seab rohevõrgustiku eesmärgiks kasutada valla looduskeskkonda selliselt, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Võru maakonnaplaneering seab rohevõrgustiku eesmärgiks maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, st säilitada tuleb metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning tagada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et kavandatava karjääri rajamine kõrge elurikkusega rohevõrgustiku tuumalale on negatiivse keskkonnamõjuga.
13.2.Sänna liivakarjääris kaevandamist ei saa pidada vältimatult vajalikuks. Arendaja ei ole tänaseni selgitanud, miks on karjääri rajamine möödapääsmatu. Asjaolu, et arendajal on soov tegeleda kinnistul kaevandamisega, ei muuda kaevandamist möödapääsmatuks. Kohustus valida rajatise asukohta eriti hoolikalt toob aga kaasa keskkonnamõju hindamise vajaduse (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 18 lg 1).
13.3.KOV arvamuses ei ole keelatud esitada enda seisukohti ka riiklikke huve puudutavates küsimustes, kuid riiklikke huve puudutavad asjaolud ei ole olnud vastustaja kaalutlusotsuse aluseks.
13.4.Olukorras, kus pole teada eeldatav mõju veerežiimile, ei pea vastustaja võimalikuks ega õigeks teha kaevandamisloa osas isegi hüpoteetilisi ettepanekuid.
13.5.Vaid piisava teabe olemasolul saab otsustaja seada tingimusi keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral. Teabe kogumine on vajalik ka kooskõlastusest keeldumise andmiseks, kui keeldumine on vajalik keskkonnaohu vältimiseks.
13.6.Looduskaitse on põhiseadusega kehtestatud igaühe kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda. Seega on looduskaitse avalik huvi ning nii kohalik omavalitsus kui riik oma institutsioonidega peavad seisma selle eest, et enne keskkonnahäiringutele loa andmist tuleb piisava põhjalikkusega keskkonnamõjusid ja nende ulatust uurida.
13.7.Keskkonnahäiringu(te) võimalikult suures ulatuses vähendamiseks tuleb esmalt nende ulatusest ja olemasolust teadlik olla. Kuna kaevandamisest tekkiv keskkonnamõju pole hetkel usaldusväärselt välja selgitatud, ei saanud Rõuge Vallavolikogu arvamuse andmise hetkel teadaolevale tuginedes kaevandustegevusega Sänna liivakarjääris nõustuda.
13.8.Menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6. Vajaduse korral tuleb haldusorganil koguda selleks tõendeid omal algatusel. Üksnes siis, kui otsustajal on piisavalt teavet, saab ta seada tingimusi, mille abil keskkonnariski võimalikult suurel määral vähendada (KeÜS § 11 lg 1). Teavet on vaja koguda ka selleks, et keelduda kooskõlastust andmast, kui see peaks
3-22-843 osutuma vajalikuks, et vältida keskkonnaohtu (KeÜS § 10). Vastustaja hinnangul on ta põhjendatult leidnud, et enne kaevandamisloa võimalikku kooskõlastamist on vaja teavet juurde koguda.
13.9.Väär ja kohatu on kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja Geoloogiainstituudilt ekspertiisarvamuse tellinud kaebaja ekspertiisi õõnestamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi poolt koostatud hinnangu kohaselt ei ole Sänna liivakarjääri kohta tehtud eksperthinnangu koostamisel järgitud head tava ning paljud eksperthinnangus välja toodud väited ja andmed on viitamata ning põhjendamata. Lisaks on mitmes kohas kasutatud vanu, puudulikke ja kaootilisi registriandmeid. Piirkonnas asuvad puur- ja salvkaevud on eksperthinnangus täpselt ja õigesti kaardistamata, seega ei ole võimalik teada saada võimalikku kaevandamise mõju veerežiimile ja kohalike elanike kaevude vee kvaliteedile ja tasemele. Pärlijõe veerežiimi mõjudega seoses on kasutatud andmeid 2017. aastast, mis on ilmselgelt vananenud ja ei anna õiget ülevaadet hetke olukorrast ja võimalikest kaevanduse mõjudest Pärlijõele.
13.10.Hetkel ei ole teada, milline on võimalik kaevandamisest tulenev oht piirkonna veerežiimile, mistõttu ei saa olemasolevate andmete põhjal öelda, kuidas ja millal veerežiim muutub ning kas ja milliste meetmetega oleks ohu realiseerumise korral võimalik tagajärgi leevenda.
13.11.Olukorras, kus mõjutused joogivee ning Pärlijõe vee kvaliteedile ja kvantiteedile pole teada, ei ole KOV-l mitte üksnes teema tõstatamise õigust, vaid ka vastavalt tegutsemise kohustus. Antud juhul pole teada, kas ohtu keskkonnale, nt veerežiimi olulisest muutusest, on võimalik vähendada. Kahtluste kõrvaldamata jätmise korral on omavalitsusel õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.
13.12.Pärlijõe hoiuala piir jääb taotletavast karjäärist lähimas kohas 170 meetri kaugusele. Arvestades, et Pärlijõe hoiuala piiranguvöönd on 100 meetri laiuses jõest, siis on karjäär mõnes kohas väga lähedal Pärlijõe hoiuala piiranguvööndile, kus on vastavalt Pärlijõe hoiuala kaitsekorralduskavale keelatud veekogu seisundit mõjutavad arendustegevused. Pärlijõe loodusala on moodustatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseks ning loodusala kuulub ka Natura 2000 alade hulka. Loodusala piir jääb karjäärist samuti umbes 170 meetri kaugusele karjääri piirist. Seega toimuks kavandatav tegevus Pärlijõe hoiuala ja loodusala vahetus läheduses, mistõttu võib eeldada, et kaevandamisloa väljastamise tagajärjel saab mõjutatud ka loodus ning elupaigad ja seal elavad kaitsealused liigid.
13.13.Sänna liivakarjääris kaevandamisega on tõenäoline, et Pärlijõe hüdroloogiline režiim muutub ning võib muutuda ka veekogu looduslik säng. Rõuge Vallavolikogu on seisukohal, et kaebaja ei ole vajalikus ulatuses usaldusväärselt tõendanud, et kaevandustegevusega ja lisaks veel veealuse kaevandamisega ei saa rikutud lähipiirkonna veerežiim ning et puudub ebasoodne mõju Pärlijõe loodusala kaitse-eesmärgile.
13.14.Eeldada tuleb kohalike inimeste ja vastustaja huvi uuringus toodule selgeid vastuseid saada ja toodud järeldusi täpsemalt kontrollida. Puhas joogivesi on igaühe õigus, kaetud avaliku huviga ning eluliselt vajalik.
13.15.Arvestades, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral, ei ole vastustaja vaidlusaluses asjas kaebajat kohelnud ebavõrdselt mitte ühegi kaevandusloa taotlejaga võrreldes. Ühegi teise kaevanduse suhtes ei ole olnud nii jõulist ja aktiivset kogukonna vastuseisu. Seega võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud ei ole, kuna kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt temaga võrreldavate isikutega. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel (vt lahendeid asjas nr 3-3-1-61-01, p 5; asjas nr 3-3-1-65-06, p 25).
3-22-843
13.16.Arvestades kohalike 14. märtsil 2021 esitatud ühist pöördumist ja ajavahemikus 9. veebruar kuni 14. märts 2021 esitatud üksikisikute pöördumisi, on kohalike mure ja vastuseis kaevanduse avamise osas väga tugev. Samuti esitas oma arvamuse Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakonna juhatus, kes ei pidanud tulenevalt võimalikust keskkonnale tekitatavast ohust õigeks Sänna liivakarjääri rajamist ja laiendamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Poolte vaidlus on eelkõige selle üle, kas vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seejuures hindab kohus toimingu õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause) ning kaalutlusõigust haldusorgani eest ei teosta (HKMS § 158 lg 3 viimane lause). Kaevandamisloa taotluse kohta arvamuse andmisel on loamenetluse läbiviijaks Keskkonnaamet ning KOV saab avaldada arvamust üksnes temale esitatud taotluse kohta, mitte asuda ise hindama võimalikke alternatiivseid variante ning pakkuma taotlejale võimalust taotlust sellest lähtuvalt muuta.
15.MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadetakse kaevandamisloa taotlus arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha KOV-le. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui KOV ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Sellisel juhul on kaevandamisluba võimalik MaaPS § 55 lg 4 kohaselt anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. KOV-i mittenõustumine on loa andjale siduv menetlustoiming, millest on võimalik mööda minna vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui esinevad kaalukad üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (nt Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i kaevandamisloa andmisega mittenõustumine on oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav.
16.Kaevandamisloa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11;
30.septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20; 30. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19).
17.Menetlustoimingu põhjendamise ulatuse osas on Riigikohus 14. jaanuaril 2009. a asjas nr 3-3-1-62-08 p-s 10 leidnud, et menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.
18.Kuna kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumine võib kaasa tuua kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, peaks seda põhjendama tavapärasest põhjalikumalt. Kui omavalitsusüksus nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised on need omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid,
3-22-843 mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik kaevandada, pole Vabariigi Valitsusel võimalik teha igakülgselt kaalutud otsust. Samuti pole kohtul võimalik hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vastustaja oma kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt ning otsuses on esitatud küllaldaselt põhjendusi tõhusa kaebeõiguse tagamiseks.
19.Vastustaja on keeldunud kaebaja kaevandamisloale nõusoleku andmisest kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: 1) kohalike elanike ning Rõuge valla suurim mure on piirkonna põhjaveega seotud muutused, kuivõrd kaevanduste ja karjääridega toimub alati mingisugune lokaalne mõju pinna- ja põhjaveerežiimile. Kuna piirkonnas asuvad majapidamised, kus joogivesi tuleb põhiliselt vanadest salvkaevudest, võib kaevandamise tagajärjel olla mõju salvkaevude veetaseme võimalike muutuste osas, mida OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt uuringus ei käsitletud; 2) antud juhul pole teada, kas ohtu keskkonnale, nt veerežiimi olulisest muutusest, on võimalik vältida; 3) kavandatav tegevus toimuks Pärlijõe hoiuala ja loodusala vahetus läheduses, mistõttu võib eeldada, et kaevandamisloa väljastamise tagajärjel saab mingil määral mõjutatud ka loodus ning elupaigad ja seal elavad kaitsealused liigid; 4) Sänna liivakarjääris kaevandamisega on tõenäoline, et Pärlijõe hüdroloogiline režiim muutub ning võib muutuda ka veekogu looduslik säng; 5) müratekitajate lisandudes mürasündmuste arv tõuseb; 6) puudub riiklik vajadus uue karjääri järele. Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne peab ebatõenäoliseks Kagu-Eestis olulisi probleeme liiva ja kruusa varudega, sest olemasolevate kaevanduste varusid jätkub praeguste mahtude juures enam kui 30 aastaks ning Kagu-Eestisse ei kavandata suuri tee-ehitusprojekte, mis võiksid regiooni liiva/kruusa kaevandamismahtude vajadust oluliselt suurendada. KOV-i seisukohalt puudub avalik huvi maavara kaevandamiseks, kuna arvestatav varu piirkonna jaoks on olemas; 7) kuigi kaevandamisega seoses laekuks kohaliku omavalitsuse tulubaasi kaevandustasud, ei kaalu see üles muude väärtuste kadumisega kaasnevat kahju kohalike elukeskkonnas ning tähelepanuta ei saa jätta kogukonna suurt vastuseisu; 8) ei ole ette näha, et Sänna karjääris kaevandamine tooks Rõuge valda juurde töökohti või suurendaks ettevõtlust Rõuge vallas; 9) kogukonnale saadavaks kasuks ei saa pidada kaevandamise tegevuse talumise eest 15 aasta jooksul rajatavat tehisjärve. Rõuge piirkond on tuntud oma järvede rohkuse poolest, mistõttu ei ole rajatav tehisjärv piirkonna jaoks oluline.
20.Uue kaevanduse rajamine või vana taasavamine puudutab kahtlemata kohaliku kogukonna huvisid ja õigusi, kuna kaevandamine toob endaga paratamatult kaasa erinevaid häiringuid, nagu näiteks müra, vibratsioon, kasvav liikluskoormus kohalikel teedel jms. Mitme karjääri lähestikku paiknemine võib sealjuures omada kumuleeruvat mõju. Kuigi kaebaja keskkonnaloa taotlusest nähtuvalt on liiva kaevandamisel põhilisteks keskkonda mõjutatavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne muutumine (dtl 20), on praeguses asjas peamiseks kaevandamisloa andmisega mittenõustumise põhjuseks kaevandustegevuse mõju ümbruskonna kaevudele, põhjavee tasemele ja kvaliteedile. Asja materjalidest nähtub, et ka kohalikele elanikele on kõige suuremaks probleemiks teadmatus, kui palju muudab kaevandamine nende kaevude veerežiimi, -kvaliteeti ja -taset (14. märtsi 2021. a ühispöördumine ja ajavahemikul 9. veebruar kuni 14. märts 2021 esitatud üksikisikute pöördumised, dtl 230, 272-1209). Veealuse kaevandamise korral lisandub oluliselt suurem risk põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse ülesandeks on mh korraldada vallas veevarustust, tuleb arvestada sellega, et kaevandamine võib olulisel määral mõjutada kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ülesande täitmist (KOKS § 6 lg 1). Seega tuleb vastustajal veenduda, et kavandatav tegevus ei mõjutaks kahjulikult piirkonna veevarustust. Puhas vesi on eluliselt vajalik. See on konkreetne kogukogukonna huvi, mille pinnalt on võimalik mõista ja aru saada, miks keelduti taotlusele heakskiidu andmisest.
3-22-843
21.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on astunud mitmeid samme veendumaks, et kaebaja poolt planeeritud tegevus piirkonna veevarustust negatiivselt ei mõjutaks. Nii nt on vastustaja pöördunud 6. mail 2021 Eesti Geoloogiateenistuse poole, kes selgitas 17. mai 2021. a vastuskirjas, et põhjavesi on väga oluline maapõueressurss ning kaevanduste ja karjääridega toimub alati mingisugune lokaalne mõju pinna- ja põhjaveerežiimile. Mõjude selgitamiseks peaks arendaja tellima uuringud pädevate ekspertide poolt. Sänna liivakarjääris kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile on andnud oma eksperthinnangu OÜ Inseneribüroo STEIGER, kelle hinnangu lõppjäreldusena on kaebaja arvates leitud, et EMG Karjäärid OÜ poolt kavandatava tegevusega ei mõjutata piirkonna veevarustust ega kvaliteeti. Viidatud eksperthinnangust nähtub, et „Pärlijõgi jääb karjäärist ~200m kaugusele, kus karjääri mõju on hääbunud. Vooluveekogud toituvad valdavalt sademetest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes. Vooluveekogud käituvad üldjuhul dreenina, mistõttu ei saa kaevandamise mõju ulatuda jõest kaugemale. Sänna liivakarjäärile lähimad majapidamised on Tamme ja Rita kinnistutel vastavalt ~300 m ja ~400 m kaugusel karjäärist. Piirkonna majapidamise kaugust karjäärist arvestades ei ole oodata veetaseme alanemist kaevudes.“ (dtl 177). Lisaks on eksperthinnangus leitud, et kavandatava tegevuse juures on veekeskkonna reostumise oht vähene (dtl 177).
22.Vastustaja selgitas, et 21. jaanuaril 2022 sai Rõuge vald kaebaja ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud vastused, kus ei olnud vastatud ühelegi kohaliku elaniku küsimusele ega vastuväitele. Vastati vaid keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni poolt tulnud küsimustele (dtl 198-199). Vastustajal tekkis seoses OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnanguga küsimus, kas kõnealune eksperthinnang on piisavalt põhjalik ning kas see annab õige ja põhjendatud vastuse kaevandustegevusest tingitud Pärlijõe veerežiimi ja sellele kohalduvate mõjude kohta, mistõttu tellis vastustaja TalTechi geoloogia instituudilt täiendava hinnangu (dtl 239). TalTech leidis küll oma hinnangu kokkuvõttes, et teostatud uurimistööd ja eksperthinnang Sänna liivakarjääri kohta järgivad erialaseid seadusandlikke nõudeid, kuid lähtuvalt valdkonna erialaseltsi (Eesti Mäeselts) vastu võetud kutse eetikakoodeksile ehk heale tavale, tuleks eri ametkondadele ning maavara kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikele täpsemalt selgitada maavara kaevandamisel ja keskkonnaseire läbiviimisel teostatavaid töid (dtl 247). Hinnangust nähtusid ka järgmised olulised faktid ja hea tava vastased puudused: 1) hüdrogeoloogiliselt on oluline fakt mäeeraldise piires määratud põhjaveetase abs kõrgus 70,0 m, mis ühtib lähedal oleva Pärlijõe tasemega. Kaevandamise käigus tuleb seda järgida ning kavandada meetmeid, et veetase ei muutuks drastiliselt (ptk 2.1.); 2) puudub viide, mida tähendab sobilik tehnoloogiline liiv ja täiteliiv. Peaks olema viide ministri määrusele, mis sätestab tehnoloogilise liiva ja täiteliiva omadused, et neid saaks koheselt võrrelda dokumendis toodavate geoloogilise uuringu tulemustega. Hea tava kohaselt tuleb viidata ka mis tüüpi teede korrashoiuks sobivat materjali soovitakse kaevandada ning turustada (ptk 4.1.); 3) jääb arusaamatuks, kui suures osas toimub toitumine sademetest. Kui kaevandamine toimub veetaset alandamata, siis tegelikkuses veetase siiski alaneb väljatava liiva mahu arvelt. Tuleb näidata taotletava ala liiva füüsikalis-keemilisi parameetreid ning välja tuua prognoos, kui palju veetase alaneb liiva mahu arvelt (ptk 4.2.); 4) puuduvad viited geoloogilise uuringu aruandes vastavatele joonistele, mis näitavad ära tootsa kihindi samapaksusjooned (ptk 4.4.); 5) täiendav eksperthinnang ei anna kõigile olulistele mõõdetavatele tulemustele vastuseid ning täiendavalt ei kirjeldata olukordi tabelite, jooniste ja viidete abil. Selgusetuks jääb, kas puurkaevude ja salvkaevude inventuur mõjupiirkonnas on tehtud. Puuduvad viited uuringutele, kas salvkaevud jäävad sesoonselt kuivaks või mitte. Millised on veetasemed salvkaevudes? See on oluline teadmine, et planeerida vastumeetmeid veetaseme võimalikuks alanemiseks. Viidatakse, et puurkaevusid keskkonnaregistrisse kantud ei ole ja salvkaevude kohta info puudub. Kelle
3-22-843 ülesanne on kontrollida ja kaardistada salvkaevud, ning määrata neis veetaseme absoluutkõrgus? Kas see on kohaliku omavalitsuse ülesanne (teadmaks, mis piirkonnas toimub) või arendaja ülesanne (teadmaks ja planeerimaks oma leevendusmeetmeid)? Eksperthinnangus on välja toodud viimased seire tulemused (2017. aasta). Hea tava kohaselt tuleks puudulik andmete rida uuendada viimaste kättesaadavate andmetega veendumaks, et olukord ei ole muutunud ja veekvaliteet Pärlijões on sarnane seire andmetele. Veeseire ja veeproovidega saaks koheselt teada, milline on vee seisund, vastavaid proove võtab ja analüüsib näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Eksperthinnangu raames oleks mõistlik olnud kontrollida andmete vastavust täiendava veeproovivõtuga. (ptk 5.)
23.Seega nähtub TalTechi hinnangust, et OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangus on ridamisi küsitavusi ja ei saa kindlalt väita, et kaebaja kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Arusaadav on vastustaja seisukoht, et kuna Rõuge Vallavalitsusel on kahtlusi veerežiimi muutmise kohta antud hinnangu osas, on nende kõrvaldamata jätmise korral omavalitsusel õigus kaevandusloa kooskõlastamisest keelduda. Kahtlusi võib veelgi süvendada asjaolu, et Rõuge vallas on näiteid teiste kaevandustegevusega piirkondadest, mille tagajärjel on salvkaevude vee kogus ja kvaliteet kohalike elanike hinnangul rikutud. Nõustuda saab vastustajaga ka selles, et senise läbiviidud uuringu suunitlus on olnud liivakaevandamise mõjude prognoos hinnangu tasemel, mitte veerežiimi muutuse ja ulatuse väljaselgitamine.
24.Kaebaja väidab küll, et on võimalikke keskkonnamõjusid nõuetekohaselt selgitanud enda taotluses, kuid keskkonnaloa taotluses (dtl 21) on põhjaveega seonduvalt selgitatud vaid seda, et liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimile kuna kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset. Põhjavesi toitub karjäärialal sademetest, seega maavara kaevandamine võib avaldada mõju pinnavee tasemele juhul kui karjääris alandatakse veetaset, mille tagajärjel langeks veetase karjääri ümbritsevatel aladel. Taotletaval karjäärialal ei planeerita tulevikus kaevandamise käigus veetaset alandada ning kaevandamine toimuks veekeskkonnas selliselt, et pinnavett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks olev liivsavi kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korra. Seega planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile. Käesoleva kohtuotsuse p-st 22 nähtub, et TalTechi eksperdid on vähemalt osaliselt need väited sisuliselt kahtluse alla seadnud.
25.Kaebaja väidab, et vastustaja edastas TalTechile dokumente valikuliselt ning jättis olulise info, sh valla, kohaliku kogukonna, Keskkonnaameti ning kaebaja ühistel kohtumistel antud selgitused, hinnangu andjale edastamata. Kaebaja leiab, et juhul kui TalTechi geoloogiainstituudi ekspert oleks saanud tutvuda kogu Sänna liivakarjääri kaevandamise loa menetlust hõlmava dokumentatsiooniga, oleks ka ekspert pidanud vaieldamatult jõudma järeldusele, et Eesti Mäeseltsi vastu võetud kutse eetikakoodeksit ehk head tava on igati järgitud.
26.Asja materjalidest nähtuvalt edastati Rõuge Vallavalitsuse poolt TalTechile hinnangu teostamiseks järgmised alusmaterjalid: 1) Keskkonnaameti 27. jaanuari 2021. a kiri nr DM112268-1; 2) EMG Karjäärid OÜ kaevandusloa taotlus; 3) Sänna liivakarjääri kaevandusloa taotluse seletuskiri; 4) Sänna liivakarjääri graafiline lisa; 5) Sänna liivakarjääri eksperthinnang
19.oktoobrist 2021 (OÜ Inseneribüroo STEIGER). Lisaks kasutas TalTech järgmisi allikaid: 1) Ametlikud Teadaanded; 2) Keskkonnaagentuur; 3) Keskkonnaseire Infosüsteem; 4) Keskkonnalubade ja registreeringute register; 5) Geoloogia fond. Seega võib nõustuda kaebaja järeldusega, et vastustaja ei edastanud TalTechile valla, kohaliku kogukonna, Keskkonnaameti ning kaebaja ühistel kohtumistel antud selgitusi. Samas ei ole kohtule
3-22-843 arusaadav, kuidas oleksid pidanud need selgitused muutma TalTechi hinnangut või kuidas saab kindlalt väita, et kui TalTechi geoloogia instituudi hinnangu meeskond oleks saanud tutvuda kogu dokumentatsiooniga, oleksid ka eksperdid pidanud vaieldamatult jõudma järeldusele, et head tava on igati järgitud.
27.Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja väited on paljasõnalised ja kõhklused tõendamata. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et ta on põhistanud, et negatiivset mõju veerežiimile ei teki. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kuigi ka Keskkonnaamet peab loamenetluses kontrollima, millist mõju võib kaevandamine joogivee kvaliteedile avaldada, on kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmise raames õigus anda sellele küsimusele oma hinnang, arvestades kohaliku omavalitsuse pädevusvaldkonda kuuluva kohaliku huviga.
28.Kohalikud elanikud on pöördunud Rõuge vallvalitsuse liikmete poole, selgitades, et kohalikud peavad igapäevaselt taluma Sänna baasi tegevusest ja Nursipalu harjutusväljast tulenevaid müra- ja vibratsioonihäiringuid, mis halvendavad otseselt mõjuväljas elavate inimeste igapäevast elukvaliteeti. Sänna karjääri avamine ületaks lõplikult kohalike inimeste taluvusläve (dtl 272). Ka kohalike elanike poolt 4. märtsiks 2021 laekunud küsimuste hulgas oli müraga seoses küsimus, millest nähtub, et juba praegu peavad kohalikud elanikud taluma müra, mis tuleneb teiste kaevanduste (Püssapalu kruusamaardla) vahel liikuvate raskeveokite mürast; militaarmürast, mis tuleb Nursipalu harjutusväljakult ja Sänna baasidest ning OÜ Baltic Vianco veisejaamamürast (dtl 137). Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna piirkonnas on juba mitmeid müratekitajaid, siis Sänna liivakarjäär enda tegevusega eraldi ega koosmõjus kirjeldatud objektidega ei tekita olulist muutust piirkonnas juba väljakujunenud mürafoonis. Vastupidi, üks müratekitaja (nt ekskavaatorid, frontaallaadurid, kallurautod, pinnasepumpsüvendajad, mobiilsed sõelumiskompleksid) veelgi lisaks, mõjutab inimeste taluvusläve. Kui piirkonnas on juba müratekitajaid, mis toovad elanikele kaasa negatiivse mõju, toob see kaasa neist tulenevate mõjude kuhjumise. Kui eraldiseisvalt ei pruugi müra- ja vibratsioonihäiringud kohalike elanike elukeskkonda ülemäära mõjutada, siis mitu müratekitajat võivad koosmõjus endaga kaasa tuua oluliselt intensiivsemad mõjutused. Keskkonnahäiring on ka selline kahjulik mõju, mis ei ületa arvulist normi või pole normiga reguleeritud (KeÜS § 3 lg 1) ning isegi kahjuliku mõju normi piiresse jäämine ei tähenda automaatselt seda, et elanikel tuleks sellist igapäevaelu oluliselt häirivat mõju (kogumis) taluda.
29.KOV saab arvamuse andmisel tugineda üksnes enda pädevusele, st keeldumise otsustamisel saab ta välja tuua omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (Riigikohtu 8. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-4-07, p 12). Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-18-1298, p 10; Riigikohtu 30. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-909, p 25). Riiklikke huve arvestavad loa andja (Keskkonnaamet) ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus. KOV-il ei ole põhimõtteliselt keelatud viidata olemasolevatele sama maavara kaevandavatele karjääridele, kuid eeltoodu ei saa üldjuhul olla nõusoleku andmisest keeldumisel olulise kaaluga argumendiks. Praegusel juhul ei olegi vastustaja keeldunud nõusolekut andmast ainuüksi või peamiselt seetõttu, et KOV-i hinnangul on Kagu-Eestis liiva ja kruusa varustuskindlus piisavalt tagatud. Nii vaidlustatud otsusest kui ka vastusest kaebusele nähtub, et tegemist oli vaid täiendava argumendiga, mis vastustaja hinnangul toetab otsustust mitte lubada piirkonnas kaevandamist. KOV-l pole keelatud viia ennast ajakohaste ja usaldusväärsete andmete põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning arvestada
3-22-843 seda kohalike huvide kõrval lisaargumendina nii kaevandamist kooskõlastades kui ka kooskõlastamisest keeldudes (Riigikohtu 30. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 31). Seega ei tekita vastustaja poolt välja toodud varustuskindluse argument kohtul kahtlust vaidlustatud otsuse ratsionaalsusest. Seda enam, et kaebaja on maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ise selgitanud, et üheks mäeeraldise saamise vajaduse põhjenduseks, kasutamise eesmärgiks ja maavara kasutusalaks on ettevõtte soov pakkuda lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali (dtl 39). Vastustajal oli õigus sellele selgitusele esitada omapoolne seisukoht.
30.Kaebaja leiab, et vaidlusaluses otsus esitatud selgitused kohalikule elanikkonnale kaasnevatest kahjulikest mõjudest ning väidetavast vastuolust riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a kehtestatud käskkirja nr 1.1-4/81 „Võru maakonnaplaneering 2030+“ lisaga „Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne“ on väga üldsõnalised ega vasta tõele. Kohtu hinnangul selgitas vastustaja, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks. Esmalt viitas vastustaja, et vastavalt keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandele tuleks maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Samuti viitas vastustaja sellele, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande kohaselt tuleks kaevanduslube väljastades lähtuda kaalutlusest, kas kaevandatava varu mahtu on vaja suurendada riigi, maakonna või ainult ettevõtte huvides. Viidates Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandele järeldas vastustaja, et puudub riiklik vajadus uue karjääri järele. Samuti selgitas vastustaja, et karjäärist 10 km kaugusel ei ole lähiajal ette näha ulatuslikke teeehitustöid. Asjakohased on ka vastustaja põhjendused, et valla territooriumil on juba rajatud üle 25 kohaliku tähtsusega karjääri, mis on praegusel hetkel kasutuses. Seega ei seisnenud vastustaja tegevus üksnes maakonnaplaneeringule viitamises.
31.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et keskkonnaloa saamiseks nõusoleku mitteandmine rikub võrdse kohtlemise printsiipi. Pelgalt see, et eelnevalt on vastustaja territooriumil kaevandamiseks lubasid väljastatud, ei tähenda, et vastustaja peaks kaebajale kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andma. Iga keskkonnaloa taotluse lahendamiseks viiakse läbi eraldiseisev menetlus, mille raames tuleb arvestada konkreetsel ajahetkel konkreetse asukoha ja kavandatava tegevusega seotud asjaoludega. Ühegi teise kaevanduse suhtes ei ole olnud nii jõulist ja aktiivset kogukonna vastuseisu. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt (nt Riigikohtu
20.detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-61-01, p 6). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et praegusel juhul on sellise olukorraga tegemist.
32.Kaebaja leiab, et kummastavaks tuleb pidada keeldumise põhjusena esitatud väidet, mille kohaselt ei pea kogukond kasuks kaevandamise lõpetamisel rajatavat tehisjärve. Kaebaja nendib, et Sänna karjääri näol on tegemist endise korrastamata ja osaliselt ohtlike nõlvadega karjääriga. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas olemasoleva olukorra parendamine saab olla taotluse kooskõlastamata jätmise põhjuseks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seisukohas midagi kummastavat või arusaamatut. Vastustaja on selgelt märkinud, et kogukonnale saadavaks kasuks ei saa pidada kaevandamise tegevuse talumise eest 15 aasta jooksul rajatavat tehisjärve. Eriti arvestades, et Rõuge piirkond on tuntud oma järvede rohkuse poolest, mistõttu ei ole rajatav tehisjärv piirkonna jaoks oluline.
33.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastustaja nõustumisest keeldumine oli õiguspärane ning esitatud tuvastamisnõue ja sellega seotud kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata
3-22-843 (kohustamisnõude rahuldamine eeldab õigusvastasuse tuvastamist). Vastustaja seisukoht oli talle arvamuse andmise menetluses kättesaadava info põhjal piisavalt põhjendatud. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vaidlusaluses otsuses esitatud vastustaja väited karjääriga kaasnevatest eeldatavatest olulistest keskkonnamõjudest ja -häiringutest on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata. Vaidlustatud otsuse põhjendused on kohut veennud, et diskretsiooni teostades on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.