Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 14.03.2024, Tartu 3-22-2713 Xi kaebus Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022. a otsuse nr 28 „Setomaa valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliselt tühistamiseks ja Setomaa Vallavolikogu kohustamiseks viia läbi uus menetlus Lüübnitsa küla ehituskeeluvööndi vähendamise osas Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja Aleksander Sven Esse Vastustaja Setomaa vald Volitatud esindaja Tuulikki Laesson Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 26.02.2024. a seisukoha lisana esitatud tõend.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.04.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Setomaa Vallavolikogu algatas 27.09.2018. a otsusega nr 41 Setomaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). 15.-17.12.2020 toimusid avalikud arutelud.
2.Setomaa Vallavolikogu võttis 23.09.2021. a otsusega nr 19 üldplaneeringu vastu. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.10.-02.12.2021. 14.01.2022 toimus üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamuste ja seisukohtade avalik arutelu.
3.Setomaa vald esitas Keskkonnaametile (KeA) taotluse ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks üldplaneeringu alusel. KeA andis 15.03.2022. a otsusega nr 7-13/21/21995-8 nõusoleku EKV vähendamiseks, kuid Lüübnitsa küla osas märkis, et ei pea põhjendatuks EKV vähendamist kogu küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest. Vähendatav EKV piir oli dokumendile lisatud manusena (pealkiri „KeA ettepanek Lüübnitsa külas: looduslikest oludest lähtuv EKV piir“). KeA täpsustas 23.09.2022. a kirjas nr 7-23/22/18709 EKV vähendamise ulatust, nõustudes EKV vähendamiseks veekaitsevööndini X katastriüksuse õuemaal ja sellega olemuslikult sarnasel loodusliku rohumaa kõlvikul.
4.Setomaa vald küsis 29.03.2022. a kirjaga nr 7-1/610 Maa-ametilt seisukohta KeA ettepaneku kohta Lüübnitsa ja Beresje külades EKV vähendamiseks. Maa-amet teatas 28.04.2022. a vastuses nr 6-3/21/7174-11, et amet saab kanda maakatastri kitsenduste kaardile EKV kujul, nagu see planeeringuga kinnitatakse.
5.Setomaa Vallavalitsus teavitas 13.04.2022. a kirjaga maade omanikke alates Silla tn 6-st kuni Kalda tn 6-ni EKV vähendamise ulatusest.
6.Setomaa vald esitas 01.06.2022. a kirjaga nr 7-5/1059 üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Isikud, kelle arvamusi üldplaneeringule ei arvestatud, kuulati ära 31.08.2022. Riigihalduse minister andis 04.11.2022. a kirjas nr 15-3/4848-5 heakskiidu Setomaa valla üldplaneeringule.
7.Setomaa Vallavolikogu kehtestas 24.11.2022. a otsusega nr 28 Setomaa valla üldplaneeringu, võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 ja riigihalduse ministri heakskiidu. Üldplaneeringu kohaselt määratakse EKV laiuseks 20 m kaldast. Erisus on tehtud Kalda tänaval, kus on hoonestamata krundid ning Silla tn 6-st alates, kuna sellel alal on kehtestatud detailplaneering. Vald arvestas KeA nõusolekut EKV vähendamiseks.
8.X esitas 28.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 26.01., 10.04. ja 28.04.2023 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022. a otsus nr 28 Lüübnitsa küla EKV vähendamist puudutavas osas ning kohustada Setomaa Vallavolikogu viima Lüübnitsa küla EKV vähendamise osas läbi uus menetlus. Kaebaja põhjendused: 1) Valla üldplaneering ega vaidlustatud otsus ei sisalda kaalutlusi, millele tuginedes otsustati muuta Lüübnitsa külakeskus hajakülaks. Lüübnitsa küla asustustiheduses ei ole toimunud olulisi muutusi. Lüübnitsa külakeskus on käsitletav looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p-s 3 nimetatud kompaktse asustusega alana. Valla üldplaneeringus on ebaõigesti määratud Lüübnitsa külas EKV ulatuseks 100 m ning tegelikkuses ei toimu külas EKV ulatuse vähendamist. 2) Lüübnitsa küla elanikke tulnuks intensiivsemalt kaasata üldplaneeringu koostamise protsessi ja selgitada neile üldplaneeringu järgseid piiranguid, kuna külas elab palju vene keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kellele üldplaneeringu keeruka teksti mõistmine tekitab raskusi. Värska aleviku ja Lüübnitsa küla elanikke on EKV vähendamise ulatusest erinevalt teavitatud. 3) Kui arvestada Lüübnitsa külas Eesti põhikaardile kantud veepiiri, siis üldplaneeringu joonisele kantud EKV piiri puhul toimub hoopis EKV ulatuse suurendamine. Üldplaneeringu jooniselt ei selgu, kui suur on EKV ulatus ega ole välja toodud kinnistute kaupa EKV ulatust.
Üldplaneeringu joonisel nr 7 ei ole määratletud Lüübnitsa külas EKV ulatus meetrites. Üldplaneeringus ei võetud EKV lähtejooneks põhikaardile kantud Pihkva järve veepiiri. 4) Kaldajoon (veepiir) ei kulge läbi Xxx kinnistu, vaid mööda betoonplokkidega piiratud poolsaare piiri, mille õigsust kinnitab Maa-amet 25.03.2021. a kirjaga nr 6-3/21/2710-2. Vald ei ole üldplaneeringus EKV täpsustamisel arvestanud rajatud paadikanalitega ega olemasolevate hoonetega. Rahandusministeeriumi tellitud “Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise” uuringu lõpparuande p-s 2.2.7.2 tehakse Setomaa vallale ettepanek olemasolevate seadustamata paadikanalite seadustamiseks, milleks tuleks üldplaneeringuga vähendada vastavates kohtades EKV-d veepiirini. Kinnistu soise osa täitmine on toimunud KeA ametnike järelevalve all. Sellega seonduv väärteomenetluse asi on lõpetatud. 5) Kaebaja ei taotle üldplaneeringuga Xxx püstitatud elamu vundamendi seadustamist. Mõistlik oleks lahendada üldplaneeringu menetluses Xxx kinnistu EKV vähendamise ulatus. Muidu peab kaebaja jätkama üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist, mis on kulukas ja aeganõudev. 6) Kohtumenetluse käigus esitatud valla viide hajaasustuse programmile on eksitav. Koostamisel oleva Setomaa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 eelnõu kohaselt on Lüübnitsa külas kavandatud ühisveevärgi väljaarendamine.
9.Setomaa vald ja KeA palusid jätta kaebus rahuldamata.
10.X esitas 10.04.2023 taotluse KeA 15.03.2022. a otsuse nr 7-13/21/21995-8 õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus jättis 03.05.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse täiendada kaebust õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
11.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Ei ole alust väita, et Lüübnitsa küla elanikud ei olnud üldplaneeringu menetlustoimingutest teadlikud ega saanud osaleda ning et nende intensiivsemalt kaasamata jätmine oleks takistanud menetluses osalemist. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid tinginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-s 2 sätestatud erandi (võõrkeele kasutamine) tegemise. Lüübnitsa küla elanikud, s.h kaebaja olid menetlusest teavitatud ning said arvamusi ja ettepanekuid esitada. Asjaolu, et kaebaja ettepanekuga arvestati osaliselt, ei mõjuta kohtu järeldust kaebaja kaasatuse ega ärakuulamiskohustuse täitmise suhtes. Ettepaneku(te)ga mittearvestamine ei muuda üldplaneeringut õigusvastaseks. Vastustaja on planeeringu kehtestamise otsuses ja seal viidatud dokumentides ning seletuskirjas ja selle lisades kogumina esitanud piisavad põhjendused. Vastustaja on selgitanud kaebaja ettepanekuga osalist arvestamist. 2) Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu puuduks lõplik otsus Lüübnitsa küla EKV vähendamise kohta ja KeA seisukohta saaks käsitada üksnes ettepanekuna, mille vastustaja pidanuks veel eraldi heaks kiitma. Vastustaja ei ole jätnud läbimata üldplaneeringu menetlemise etappe. Vastustajal puudus kohustus pärast kaasatud haldusorganilt ettepanekule osalise kooskõlastuse saamist uue ettepaneku tegemiseks, et saada veel uus kooskõlastus. Ei nõustu kaebajaga, et üldplaneering Lüübnitsa küla EKV kindlaks määramise osas tugineb KeA ebaõigel seisukohal. 3) Pädeval haldusorganil on pädevus välistada uue üldplaneeringuga tiheasustusalade hulgast varasemalt nendena määratletud alad. Vaidluse raames ei lahendata küsimust, kas ja kuivõrd mõjutab Lüübnitsa küla määramine hajaasustusalaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ning kas ja mil määral on sealsetel elanikel võimalik saada hajaasustuse proogrammi raames erinevaid hüvesid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, määratledes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõiste ning sätestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise eeldused ja tingimused, ei seo seda piirkonna määratlemisega haja- või tiheasutusalana.
4) Ebaseadusliku tegevuse tulemusel kujundatud ja põhikaardile kantud veepiir ei ole ranna kasutamise kitsenduste lähtejoon LKS § 35 lg 2 ja veeseadus § 118 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei eita ebaseaduslike ehitiste olemasolu. Kaebaja ei saa detailplaneeringu menetluse asemel detailplaneeringu eesmärki saavutada üldplaneeringu menetluses esitatud ettepanekutega EKV vähendamiseks, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja ülesandeid ning sellele detailplaneeringuga võrreldes omast suuremat üldistusastet. Ebaseaduslikke ehitisi rajades võtab isik paratamatult riski, et tal tuleb tegeleda nende seadustamiseks vajaliku asjaajamisega ning arvestada ka kaasneva aja- ja rahakuluga. Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole määrav, et KeA on lõpetanud menetluse väärteoasjas. KeA 19.01.2022. a otsus (II kd, tl 16) ei tõenda, et kaebajale ette heidetud tegevust (vastava loa või registreeringuta tahkete ainete Peipsi järve uputamine) ei oleks toimunud ega muuda olematuks asjaolu, et kaebaja kinnistul on õigusliku aluseta rajatised, mis muu hulgas moonutavad looduslikku kaldajoont. 5) Kuna Lüübnitsa küla ei ole määratletud tiheasustusalana, tuleb EKV määramisel lähtuda LKS § 38 lg 1 p-st 2 (EKV laius 100 m). Menetlusosalised ei vaidle, et kaebajale kuuluv Xxx kinnistu jäi enne haldusreformi kehtestatud Mikitamäe valla üldplaneeringu järgi EKV-sse. Seega ei ole uue üldplaneeringu järgi kaebaja õigusi omandi kasutamisel varasemast enam piiratud. 6) Ranna või kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse arvestamisel on lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir (LKS § 35 lg 2 ja lg 1 p-d 1 ja 2). Vastupidiselt kaebajale on vastustaja välja toonud veepiiri asukohast (I kd, tl 226) tehtud mõõtmistulemused, mille kohaselt on vahemaa Vana tänava ning veepiiri vahel ca 15-30 m sõltuvalt konkreetsest asukohast ja veepiiri paiknemisest. Seega ei ole kaebaja väide EKV suurendamisest tõendatud ega põhjendatud. 7) EKV ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena kujundatud veepiirist. Kaebajaga võib nõustuda, et kõiki paadikanaleid ning EKV-sse jäävaid hooneid ei pruugi olla alust pidada ebaseaduslikeks ehitisteks. Samas on iga hoone puhul oluline ükshaaval õigusliku aluse olemasolu välja selgitada. Üldplaneeringu üldistusaste ei eelda üksikute hoonete rajamise õiguspärasuse analüüsi. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja lahendaks üldplaneeringu raames õigusliku aluseta ehitiste seadustamise küsimuse ning arvestaks sellega üldplaneeringuga EKV-d kindlaks määrates. LKS § 38 on sätestatud EKV laius meetrites, kuid sellest ei tulene nõuet sätestada EKV ulatus kinnistute kaupa meetrites. Samaväärselt võimaldab mõista EKV ulatust selle joonena kaardil kujutamine. Erineva ulatusega EKV määramine erinevates asustusüksustes ei kujuta võrdse kohtlemise nõude rikkumist põhiseaduse § 12 tähenduses. 8) Vaidlustatud otsus on sisuliselt ja vormiliselt õiguspärane. täidetud ei ole kohustamisnõude rahuldamise eeldused vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le 6.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.X esitas 30.06.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis käsitlemata planeerimisseaduse (PlanS) § 76 lg-st 2 tuleneva kohustuse kaasata üldplaneeringu menetlusse isikud, kelle õigusi võib üldplaneering puudutada. EKV ulatus ja küla muutmine hajakülaks puudutab kinnistu omanikke, kes tulnuks PlanS-st tulenevalt kaasata üldplaneeringu menetlusse. Lüübnitsa külas elab palju vene keelt emakeelena rääkivaid isikuid, kes ei saa hästi aru eesti keelest. Seega tuleb Lüübnitsa küla elanikke intensiivsemalt kaasata üldplaneeringu koostamise protsessi ning selgitada neile üldplaneeringu järgseid piiranguid. 2) Üldplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole kaebaja taotlust käsitletud ega põhjendatud selle mitterahuldamist. 3) Seni Pihkva järve äärsed kompaktse asustusega alad, s.h Lüübnitsa küla on põhjendamata
arvatud välja LKS-i mõistes tiheasustusega ala koosseisust ja nimetatud ümber hajaasustusalaks. Üldplaneeringus ega kohtumenetluse käigus ei esitanud vastustaja ühtegi näitajat, mis on Lüübnitsa külas muutunud ja millele tuginedes on varem tiheasustusala muudetud hajaasustusalaks. Lüübnitsa küla nimetamisega hajaasutusalaks rakendub LKS § 38 lg 1 p-st 2 tulenev EKV 100 m. 4) Kohtu seisukoht, et ebaseadusliku tegevuse tulemusel kujundatud ja põhikaardile kantud veepiir ei ole ranna kasutamise kitsenduste lähtejoon LKS § 35 lg 2 ja veeseadus § 118 lg 3 tähenduses, on põhjendamata ega tugine LKS-le ega veeseadusele. Põhikaardile kantud veepiir Xxx kinnistu osas on kehtiv ning seda tuleb LKS-st tulenevalt arvestada EKV ulatuse määramisel. 5) Ebaõige on kohtu seisukoht, et vaidluse lahendamise seisukohast ei ole määrav, et KeA lõpetas menetluse väärteoasjas. 6) Kaldajoon on kujunenud inimtegevuse tulemusena, mitte looduslike protsesside tagajärjel, kaevatud on paadikanalid ja kanalite vahele on tekkinud poolsaared nn maismaaribad, muulid. Seega ei saa rääkida Lüübnitsa külas looduslikust kaldajoonest. 7) Tõene ei ole kohtu seisukoht, et uue üldplaneeringu järgi ei ole kaebaja õigusi omandi kasutamisel varasemast enam piiratud. Mikitamäe valla üldplaneeringu järgselt oli Xxx EKV ulatuseks 50 m, uue üldplaneeringu järgselt on EKV ulatuseks ca 104 m. Xxx kinnistu osas ei ole vastustaja tuginenud põhikaardile kantud veepiirist, kohtule esitatud joonis ei kajasta õiget veepiiri asukohta. 8) Vastustaja ei ole paadikanalite osas teinud EKV vähendamise ettepanekut. Paadikanalid (s.h seaduslikult rajatud) on arvestatud Pihkva (Peipsi) järve koosseisu vaatamata sellele, et tegemist on iseseisva veekoguga. Kohus selles küsimuses seisukohta ei andnud. Ka ei ole kanalite omanikke puudutatud isikutena kaasatud üldplaneeringu menetlusse. Vana tn 40 kinnistu paadikanal muudab veepiiri asukohta ja EKV ulatust Vana 38 kinnistul. 9) EKV suurendamise või vähendamise korral tuleb valla üldplaneeringus määratleda EKV ulatus meetrites, arvestatuna põhikaardile kantud veepiirist ning seda tuleb teha kinnistu osas. 10) KeA ei ole põhjendanud ega piisava põhjalikkusega kaalunud Lüübnitsa küla erinevat kohtlemist ja erinevatele küla piirkondadele erineva ulatusega EKV ulatuse määramist. Vastustaja on põhjendamatult kohelnud Setomaa valla erinevaid järve äärseid külasid erinevalt.
13.Setomaa vald palub 13.07.2023. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Lüübnitsa küla elanikud, s.h kaebaja on üldplaneeringu menetluses osalenud, on saanud esitada ettepanekuid ja ettepanekutega on osaliselt arvestatud. Puudulik riigikeele oskus ei saa olla aluseks, miks tuleks seda isikut menetlusse intensiivsemalt kaasata, kui teisi isikuid. 2) Kuna üldplaneeringuga ei ole Lüübnitsa küla nähtud ette tiheasustusalana, siis ei ole õige kaebaja väide, et Lüübnitsa külas rakenduks EKV ulatusega 50 m. Lüübnitsa küla keskus on Setomaa valla keskuste hierarhia (seletuskirja p 2.1) järgi väikekeskus koos Beresje, Võõpsu, Matsuri ja Luhamaa-Määsi keskustega. Otsus jätta kõik väikekeskused välja tiheasustusala määratlusest on olnud vastustaja teadlik kaalutlusotsus. 3) Kaebaja eesmärgiks näib olevat soov tugineda LKS § 38 lg 4 p-le 11, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala EKV-s varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Xxx kinnistule püstitatud ebaseaduslike ehitiste suhtes antud erand ei kohalduks, kuna puuduvad ehitised, mille vahele oleks kaebaja uusi ehitisi saanud püstitada. Xxx kinnistule ebaseaduslikult püstitatud ehitised asuksid väljakujunenud ehitusjoonest järve suunas, mitte maismaa suunas. Ehitusõigus EKV vähendamiseta ja vastava menetluse läbiviimiseta puuduks kaebajal igal juhul. 4) KeA ei lahendanud 15.03.2022. a otsuses ja selles esitatud kaalutlusega Xxx katastriüksusel EKV-sse rajatud ehitiste seaduslikkuse ja seadustamise küsimust. EKV arvutamise aluseks ei ole alust võtta ebaseaduslikult täidetud järve pinnase ja järve vee piiri. Asjaolu, et
väärteomenetlus lõpetati aegumise tõttu, ei saa tuua kaasa kaebaja soovitud järeldust, nagu oleks seeläbi tema poolt teostatud ebaseaduslik ehitustegevus seadustatud või esineks tal õigustatud ootus ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamiseks. 5) Kaebaja ei ole arvestanud korrektselt järve veepiiri asukohta. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et Rahandusministeerium on tellinud uuringu, millega tehakse vastustajale ettepanek seadustada olemasolevad paadikanalid. Tegemist ei ole õigusaktiga, millest tuleneks vastustajale õigusi või kohustusi. KeA 15.03.2022. a nõusolek on vastustajale siduv (mitte soovituslik, nagu viidatud uuring). 6) Ebaõige on kaebaja väide, et EKV peab olema kindlaks määratud meetrites. EKV kontrollitavus ja selgus on tagatud ka juhul, kui vööndi ulatus on märgitud joonena kaardil.
14.KeA palub 27.07.2023. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Xxx katastriüksuses on toimunud ebaseaduslik ehitustegevus, kuid EKV määramisel tuleb jälgida kalda looduslikku situatsiooni ja olemasolevat hoonestust. Asjaolu, et veepiiri on ebaseaduslikult muudetud, ei tähenda, et tegemist ei ole loodusliku veepiiriga.
15.X esitas 26.02.2024. a täiendava seisukoha lisana täiendava tõendi (E. Valdmaa 16.02.2024. e-kiri), mille ta palus lisada haldusasja juurde. Kaebaja märkis järgmist: Lüübnitsa küla elanikke puudutab küla muutmine hajaasustusalaks ja EKV ulatuse vähendamine. Puudatud isikute kaasamine üldplaneeringu koostamisele on kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Vastustaja on valikuliselt viinud läbi puudutatud isikute kaasamise. Puudutatud isikute kaasamata jätmine on toonud kaasa vead üldplaneeringus, õiguspärased ehitised (hooned ja paadikanalid) on arvatud põhjendamatult EKV alale. Vald alusetult loob valet ettekujutust, et Vana 38 katastriüksusel asuvad ehitised on ebaseaduslikud. Vana 38 kinnistul asuvat ja ehitusregistrisse kantud ehitist ei ole vald tunnistanud ebaseaduslikuks ehitiseks. Põhikaardile kantud veepiir on nähtav Maa-ameti geoportaali kitsenduste rakenduses, mis on riigi poolt hallatav andmekogu ja peab sisult olema õige. Maa-ameti katastriarendusosakonna peaspetsialist E. Valdmaa 16.02.2024. a e-kirjas selgitab, et geoportaali kitsenduste kaardil nähtav veepiir on põhikaardile kantud veepiiriks. Vald jättis õigusvastaselt põhikaardile kantud veepiiri tähelepanuta ja arvestas veepiiri kanali kaldast. Vald kaebuse vastuse lisas nr 15 esitatud tõendiga eksitas kohut. Valla lisas nr 15 on esitatud ebaõiged numbrid EKV ulatuse kohta Vana 38 kinnistul. EKV vähendamisel ei ole arvestatud olemasolevate ja seaduslikult rajatud kanalitega ega EKV-s asuvate seaduslikel alustel rajatud hoonetega.
16.Setomaa vald märkis 05.03.2024. a seisukohas järgmist: 1) Kaebaja tõlgendust, nagu tuleks üldplaneeringu menetlusse kaasata planeeringualasse jäävad isikud isiklikult, ei toeta kohtupraktika. Isiklik teavitus olnuks nõutav, kui üldplaneeringu menetlusega oleks isikute õigusi kuidagi kitsendatud, kuid praegusel juhul see nii ei ole. 2) KeA esitas 20.11.2023. a kirjaga nr 6-2/23/21756-2 vallale seisukoha Xxx detailplaneeringu osas, milles KeA soovitab detailplaneeringu koostamisest loobuda, sest EKV vähendamise taotlemine detailplaneeringu alal on perspektiivitu. KeA seisukoht esitati pärast apellatsioonkaebusele vastuse esitamist, mistõttu ei saadud seda varem esitada (kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1ddbbf39-fdb2-4c0c-a094- 4d3bfbec7e91). 3) Olukorras, kus veekogu on aastate jooksul ebaseaduslikult täidetud ja selle tulemusena on veekogu muutunud maismaaks, muutub ebaseadusliku ehitustegevusega piirneva ala osas põhikaardile kantud veepiir ebaõigeks. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja 26.02.2024. a menetlusdokumendile lisatud tõend, kuna tegemist on üldsõnalise kinnitusega Maa-ameti peaspetsialisti poolt, ilma et oleks küsitud konkreetse kinnistu veepiiri osas. Ringkonnakohus
nõustus 30.01.2024. a otsuses nr 3-22-1174 halduskohtu otsusega, et kaebaja on Xxx kinnistul teostanud ebaseaduslikku ehitustegevust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Lüübnitsa küla määramine hajaasustusalaks
18.Kaebaja leiab ka ringkonnakohtus jätkuvalt, et Pihkva järve äärsed kompaktse asustusega alad, s.h Lüübnitsa küla on üldplaneeringuga põhjendamatult tiheasustusega alade koosseisust välja arvatud.
19.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et varasemas, Mikitamäe valla üldplaneeringus oli Lüübnitsa küla kompaktse hoonestusega ala, mis oli üldplaneeringu kohaselt määratud tiheasustusalaks (vt üldplaneeringu seletuskirja p-d 3, 4.1.1 ja 7.1)1. Lüübnitsa küla arvamine uue üldplaneeringuga tihe- või hajaasustusala koosseisu on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis peab olema asjakohaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on üldplaneeringus Lüübnitsa küla tiheasustusalade koosseisust väljaarvamist piisaval määral põhjendatud ning see on ka seaduse nõuetega kooskõlas. PlanS § 75 lg 1 p 27 järgi tuleb üldplaneeringuga määrata tiheasustusalad maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Üldplaneeringu seletuskirja järgi ongi seda tehtud (vt seletuskirja p 3.1 teine lõik, lk 10), millega võib nõustuda. LKS § 41 lg 1 välistab uue tiheasustusala moodustamise ranna või kalda piiranguvööndis. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal võib toimuda vaid kehtestatud üldplaneeringu alusel (lg 2). Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel (lg 5). Ringkonnakohtule ei nähtu, et eelviidatud nõudeid oleks rikutud. MaaRS § 7 lg 4 esimese lause järgi on tiheasustusaladeks maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Seadused ei takista seega kohalikul omavalitsusel üldplaneeringuga tiheasustusalade muutmist ja nende hajaasustusaladeks arvamist, vastavalt valla arengule.
20.Halduskohus on otsuses asjakohaselt viidanud üldplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt määrati üldplaneeringus tiheasustusala piirkondades, kus on keskmisest intensiivsemas kasutuses olev ehitatud keskkond, kuhu on koondunud rohkem inimesi, huve ning väärtusi. Tiheasustusala iseloomustab üldplaneeringu järgi lähestikku ja tihedalt paiknev hoonestus ning asustus, funktsioonide paljusus, sidus tänavavõrk ning soovituslikult ühtsete tehnovõrkude olemasolu (seletuskirja p 3.1 esimene lõik). Ühtlasi ei järgi tiheasustusala piir asustusüksuse lahkmejoont, kuna alade määramisel arvestati hoonestuse ja rahvastikutihedust ning piirkonna üldist arenguperspektiivi (seletuskirja p 3.1 kolmas lõik). Eeltoodust tulenevalt määrati tiheasustusaladeks Värska aleviku keskus, Mikitamäe küla keskus, Obinitsa küla keskus ja Meremäe küla keskus. Hajaasustusalaks on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid (seletuskirja p 3.1) – seega on hajaasustusalaks ka Lüübnitsa küla.
21.Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et Värska, Mikitamäe ja Meremäe on maakonnaplaneeringuga määratud kohalikud keskused ning Obinitsa maakonnaplaneeringuga
määratud lähikeskus, Lüübnitsat maakonnaplaneeringus kohaliku ega lähikeskusena ei nimetata. Lüübnitsa on vaid üldplaneeringuga määratud väikekeskuseks (vt skeem 1, üldplaneeringu seletuskirja lk 9, I kd, tl 16). Üldplaneeringu seletuskirjas selgitatakse, et asustuse arengu suunamisel on Setomaa valla üldplaneering võtnud aluseks maakonnaplaneeringute järgse keskuste hierarhia ja täiendanud seda väikekeskustega, mida on asustuse arendamisel täiendavalt vaja arvesse võtta. Keskuste võrgustiku määramisel on täiendavalt lähtutud elamute (rahvastiku arv ja eluhoonete tihedus), ettevõtete ning tehnilise taristu paiknemisest ja tihedusest. Maakonnaplaneeringu pelgalt teenustel baseeruv keskuste võrgustik ei ole piisav üldplaneeringu tasandil asustuse suunamiseks, mistõttu on täiendavaid näitajaid juurde vaadatud ning selle alusel võrgustikku täpsustatud. Lisatud on väikekeskuste tasand, kus maakonnaplaneeringu metoodika alusel teenused puuduvad, kuid kus üldplaneeringu jaoks on olulised asustuse koondumiskohad, sest seal paikneb tihedam hoonestus ja üldjuhul on olemas ühine tehniline taristu. Seega üldplaneeringus säilitati maakonnaplaneeringu järgsed kõrgema tasandi keskused olemasoleval kujul, kuid üldplaneeringuga määrati väikekeskusteks Võõpsu, Beresje, Lüübnitsa, Matsuri ja LuhamaaMääsi külakeskuste piirkonnad (seletuskirja p 2.1, lk 8; I kd tl 15p). See on kooskõlas ka üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiga, milleks on valla keskuste tihendamine ja mitmekesistamine ning traditsioonilise hajaasustuse säilitamine maalises piirkonnas. Halduskohus märgib õigesti, et Lüübnitsa küla keskus on üldplaneeringu järgi väljakujunenud ajalooline kaluriküla, kus kohalike elanike tegevused on veekoguga tihedalt seotud (seletuskirja p 4.15 alapunkt 2, kd I, tl 38). Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et vastustaja kaalutlused asustuskeskuste eristamiseks ning seeläbi ka tiheasustusala ja hajaasustusala määramiseks on üldplaneeringus selgelt esile toodud ja põhjendatud. Lüübnitsa küla ehituskeeluvööndi kooskõla seadustega
22.Kaebaja märgib õigesti, et Lüübnitsa külas kui hajaasustusalas rakendub LKS § 38 lg 1 p-st 2 tulenevalt ehituskeeluvöönd 100 meetrit, tiheasustusalas oleks p-st 3 tulenevalt ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Ühtlasi leiab kaebaja, et kohtu seisukoht, et uue üldplaneeringu järgi ei ole kaebaja õigusi omandi kasutamisel varasemast enam piiratud, ei vasta tõele. Kaebaja selgitab, et kui varasema Mikitamäe valla üldplaneeringu järgi oli tema kinnistu Xxx ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 meetrit, siis uue üldplaneeringu järgselt on ehituskeeluvööndi ulatuseks ca 104 meetrit (vt kaebuse lisana 5 esitatud väljavõte Maa-ameti geoportaalist, I kd, tl 58).
23.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga tema omandiõiguse piiramisel ei nõustu. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja taotles KeA-lt kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda keskkonnaameti nõusolekul. Vaidlustatud üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit KeA nõusolekul ka vähendati2. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjenduseks toodi üldplaneeringu seletuskirjas esile see, et Pihkva järv on osa traditsioonilisest eluviisist ning ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et säiliks atraktiivse elukeskkonna toimimine, mida toetab võimalus vajalike ehitiste (elu- või abihoone, väliköök, paadikuur jm elukondlikku tegevust teenindavad ehitised) rajamiseks veepiirile lähemale kui tavapärane olukord seda võimaldab. Ehituskeeluvööndi vähendamine tagab kõigile järveäärsetele küla keskuses tihedama asustusega piirkonnas paiknevate kinnistute omanikele võrdsed võimalused traditsioonilist eluviisi säilitada ja selleks vajalikke ehitisi rajada ning samas arvestab kalda kaitse eesmärke. Ehituskeeluvööndi vähendamine oli
Vt üldplaneeringu joonis nr 7, https://setomaa.kovtp.ee/documents/17842494/36151787/Joonis_7_Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6nd_L%C3 %BC%C3%BCbnitsa_30112022.pdf/48344a3c-defb-43a5-b239-af956190e1fc
vajalik avalikust huvist lähtuvalt, et toetada kohalikku kogukonda ja küla elujõulisust (vt üldplaneeringu seletuskirja p 4.15 alapunkt 2, kd I, tl 38).
24.Pooled ei vaidle selle üle, et KeA ei pidanud põhjendatuks ehituskeeluvööndi vähendamist kogu küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest (vt Setomaa Vallavalitsuse poolt koostatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek I kd, tl 184), vaid ulatuses, millest on vastustaja lähtunud ka üldplaneeringu koostamisel (KeA 15.03.2022. a kirja nr 7-13/21/21995-8 lisa „Keskkonnaameti ettepanek Lüübnitsa külas: looduslikest oludest lähtuv EKV piir“, I kd tl 76). Nii Mikitamäe valla üldplaneeringu joonise järgi, vastustaja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku joonise järgi kui ka kehtestatud üldplaneeringu joonise järgi asusid ning asuvad kaebaja hooned ehituskeeluvööndis. Joonisel 1 on väljavõte Mikitamäe valla üldplaneeringu kaardist, kus kalda ehituskeeluvöönd on tähistatud helesinise katkendliku (kriips – punkt – kriips) joonega. Jooniselt on selgelt näha, et suur osa Lüübnitsa küla elamuid, sh ka kaebajale kuuluva kinnistu asukoht (ümbritsetud tumesinise ringiga) jäävad ehituskeeluvööndi sisse. Ka jääb kaebajale kuuluv kinnistu KeA nõusolekul vähendatud ehituskeeluvööndi sisse vaidlustatud üldplaneeringul (vt ehituskeeluvöönd KeA ettepaneku järgi Joonisel 4 (punane joon) ning üldplaneeringul Joonisel 2 (tumeroosa punktiirjoon), kaebaja kinnistu asukoht on ümbritsetud sinise ringiga). Ka juhul, kui KeA oleks aktsepteerinud vastustaja ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks täiel määral, jäänuks kaebaja kinnistu ehituskeeluvööndi sisse (vt Joonis 3, kus on väljavõte vastutaja ettepanekust KeA-le ning ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks on tähistatud roosa punktiirjoonega).
JOONIS 1
JOONIS 2
JOONIS 3
JOONIS 4
Seega nihkus ehituskeeluvöönd varasema üldplaneeringuga võrreldes kaldale küll lähemale (vrdl ehituskeeluvööndi asukohta Lüübnitsa küla Vana tänava suhtes, mis on Joonisel 1 tähistatud musta joonega, Joonisel 2 pruuni joonega), mis ei mõjutanud samas kaebajale kuuluva kinnistu paiknemist ehituskeeluvööndi sees.
25.Kaebaja arvates on ehituskeeluvöönd määratud valesti. Nimelt leiab kaebaja, et halduskohtu seisukoht, et ebaseadusliku tegevuse tulemusel kujundatud ja põhikaardile kantud veepiir ei ole ranna kasutamise kitsenduste lähtejoon LKS § 35 lg 2 ja veeseaduse § 118 lg 3 tähenduses on põhjendamata ega tugine LKS ega veeseadusele. Kaebaja leiab, et põhikaardile kantud veepiir Xxx kinnistu osas on kehtiv ning seda tuleb LKS-st tulenevalt arvestada ehituskeeluvööndi ulatuse määramisel. Ühtlasi on KeA lõpetanud menetluse väärteoasjas nr 94002000045, milles kaebajat süüdistati veeseaduse § 258 lg-s 1 nimetatud teos.
26.Ringkonnakohus on vastupidiselt kaebajale seisukohal, et vastustajal ja KeA-l oli õigus ehituskeeluvööndi määratlemisel kaardil kaebaja ebaseaduslikku tegevust Pihkva järve kaldajoone muutmisel arvesse võtta, st mitte lähtuda tehislikult kaebaja poolt loodud kaldajoonest, vaid looduslikust kaldajoonest. KeA 15.03.2022. a ettepanekus (ettepaneku lk 10, I kd, tl 63p) märgitakse: „Taotletav EKV, mille ulatuseks soovitakse 30 m põhikaardile kantud kaldajoonest, ei järgi ei maastikul olevaid piire (nt tänavatevõrk), olemasolevat hoonestust, kõlvikuid, katastriüksuste piiri ega lokaalreljeefi. Kuna praktika näitab, et piirkonnas praktiseeritakse omaalgatuslikku Pihkva järve kaldajoone muutmist, leiab Keskkonnaamet, et järve kaldajoonest lähtuva fikseeritud EKV määramine võib olla segadusttekitav ning ei arvesta kalda looduslikku situatsiooni ega olemasolevat hoonestust. /.../ Arvestades ala aktiivset kasutust, väljakujunenud asustust, infrastruktuuri ning loodusliku keskkonna eripära, siis peab Keskkonnaamet väljapakutud alal EKV vähendamist põhjendatuks, kuid kaldajoont on ka ebaseaduslikult ümber kujundatud ning nõustuksime EKV vähendamisega ainult vastavalt looduslikule kaldajoonele. Lisaks ei pea Keskkonnaamet põhjendatuks EKV vähendamist kogu
küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest, taotletav EKV joon tuleks eelkõige määratleda lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest (nt tänavad, katastriüksuste piirid, olemasolev hoonestus, õuemaa ja haritava maa kõlvikud, lokaalreljeef). Keskkonnaameti ettepanek on lisatud manusena vastusdokumendile.“
27.Kui vaadelda KeA ettepanekut (Joonis 4) ning sellest lähtuvat Setomaa valla üldplaneeringut (Joonis 2), on selge, et ehituskeeluvöönd, mis kulgeb sirgelt mööda kalda äärt, ei arvesta kaldajoone liigendustega ning kulgeb seetõttu erinevate kinnistute suhtes erinevalt, st ehituskeeluvööndi laius võib olla erinevate kinnistute puhul erisugune. Ringkonnakohus on seisukohal, et siinkohal ei saa kaebaja kaitsta apellatsioonkaebuses märgitud kinnistuomanike õigusi väidetava avaliku huvi alusel. Kinnistuomanik, kes tunneb end ehituskeeluvööndi uuest ulatusest riivatuna, saab pöörduda enda õiguste kaitseks ise halduskohtusse. Kuna Setomaa valla üldplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvöönd kaebajat varem kehtinud Mikitamäe valla üldplaneeringu järgse ehituskeeluvööndiga võrreldes ebasoodsamalt ei mõjuta, ei näe ringkonnakohus ka kaebaja puhul kaebeõigust ehituskeeluvööndi ulatuse sisuliseks vaidlustamiseks. Asjaolu, et KeA ei rahuldanud vastustaja taotlust ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt vastustaja ettepanekule, ei riiva samuti kaebaja õigusi (vt otsuse p 23).
28.Kaebaja leiab, et tema kinnistul on ehituskeeluvööndi ulatuseks ca 104 meetrit, mis ületab seega ka seadusega hajaasustuses ettenähtud ehituskeeluvööndi ulatust (vt kaebuse lisa 5, I kd, tl 58). LKS § 35 lg-st 2 tulenevalt on ranna või kalda ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu piir. Seega on oluline saada vastus küsimusele, kust arvestada kaebaja kinnistul veekogu piiri. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, vastustaja ja kaasatud isikuga, et lähtuda tuleb looduslikust veepiirist, mille puhul ei saa arvesse võtta kaebaja poolt ebaseaduslikult ümberkujundatud kaldajoont. Asjaolu, et kaebaja on kaldajoont ise ümber kujundanud, nähtub selgelt vastustaja poolt esitatud fotomaterjalist Vana nt 38 pinnase täitmise kohta (vt 25.01.2023. a vastuse kaebusele lisa 17, I kd tl 227). Vastustaja esitas halduskohtule ka väljavõtte Maa-ameti põhikaardist, kust nähtub sinise joonega veepiiri asukoht (vt 25.01.2023. a vastuse kaebusele lisa 16, I kd tl 226, Joonis 5). Vastav põhikaart ei arvesta veepiiri asukohana kaebaja poolt ümberkujundatud kaldajoont. Ka esitas vastustaja halduskohtumenetluses looduslikust veepiirist lähtuva mõõdistuse (vt 25.01.2023. a vastuse kaebusele lisa 15, I kd tl 225, Joonis 6). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et see ei kinnita kaebaja seisukohta, et ehituskeeluvööndi ulatust üldplaneeringuga kaebaja kahjuks suurendati. Ka ei kinnita see, et ehituskeeluvööndi ulatus oleks seadusega vastuolus, st ületaks hajaasustuses ettenähtud 100 meetrit veepiirist.
29.Ringkonnakohus möönab, et erinevalt vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud andmetest, on hetkeseisuga Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardile kantud veepiir, kus on arvesse võetud kaebaja poolt tehislikult ümberkujundatud kaldajoont (vt Joonis 7, kaldajoon on tähistatud tumesinise joonega, ID 202407324)3. Kui mõõta ehituskeeluvööndi ulatust Pihkva järve kaldajoonest kuni kaardil tähistatud ehituskeeluvööndini, on selle ulatus ca 104 meetrit. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et LKS § 35 lg 2 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejooneks ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Veepiirist lähtudes tuleks nõustuda kaebajaga, et tema kinnistul on toimunud ehituskeeluvööndi laiendamine, sh üle seadusega lubatud (100 m) määra. Samas ei võta Eesti topograafia andmekogu (ETAK) arvesse seda, millistel asjaoludel on kaldajoon kujunenud.
30.Maa-ameti 28.04.2022. a vastusest Setomaa Vallavalitsuse küsimusele nähtub, et ETAK kaardistab kõlvikud, sh õued vastavalt tegelikule situatsioonile looduses (I kd tl 211). Seda kinnitab ka vastustaja 05.03.2024. a vastus kaebaja 26.02.2024. a menetlusdokumendile, mille kohaselt on kaebaja kinnisasja piiride ebaseadusliku muutmise tulemusena n.ö nihkunud ka põhikaardile kantud veepiiri asukoht, kuivõrd veepiiri asukohta ei määrata kitsenduste kaardil käsitsi, vaid tegemist on automaatselt veekogu ja maismaa kokkupuutepiiri alusel tõmmatava joonega. Seega võibki juhtuda, et olukorras, kus maa omanik laiendab oma õueala järve poole, nihkub tema maal asuvate ehitiste suhtes ka ehituskeeluvöönd. See ei tohiks aga viia tulemuseni, kus isik saab pinnase täitmise ja ümberkujundamise teel hooneid takistamatult ehituskeeluvööndisse püstitada. Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardile märgitud veepiirist selle aja seisuga, mil õigusvastast kaldajoone kujundamist veel ei toimunud. Ringkonnakohtu hinnangul ongi nii KeA kui vastustaja seda teinud. Vastustaja viitas 05.03.2024. a vastuses ka KeA 20.11.2023. a kirjale nr 6-2/23/21756-2, milles KeA soovitab Xxx detailplaneeringu koostamisest loobuda, sest ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine on perspektiivitu. KeA selgitusel saab ehituskeeluvööndit vähendada üksnes juhul, kui see tegevus on kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja poolt viidatud dokument korduval katsel ei avanenud. Samas pole dokumendil ka asjas tähtsust, sest kaebaja detailplaneeringu menetlus ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu puudub vajadus sellega lähemalt tutvuda ja seda asja materjalide juurde võtta. Ringkonnakohus nõustub seejuures halduskohtuga (vt halduskohtu otsuse p 21) selles, et vaidluse lahendamise seisukohast ei ole määrav ka see, et KeA lõpetas menetluse väärteoasjas nr 94002000045, milles kaebajat süüdistati veeseaduse § 258 lg-s 1 nimetatud teos.
31.Kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks ehituskeeluvööndi vähendamisel arvestama ka rajatud paadikanalite ja järveäärse hoonestusega. Nimelt on mitmed hoonestusalad, paadikanalid ja ehitised (Vana tn 22, Vana tn 22a, Vana tn 30, Vana tn 34, Xxx, Vana tn 39, Uus tn 39) jäänud täielikult ehituskeeluvööndisse. Ringkonnakohus sedastab, et Setomaa valla üldplaneeringu p-s 7 (lk 84, I kd tl 53p) märgitakse, et enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu korral lähtutakse kehtivast detailplaneeringust. Enne üldplaneeringu kehtestamist väljastatud projekteerimistingimuste või teatise- ja loamenetluse vastuolu korral lähtutakse kehtivatest projekteerimistingimustest, teatisest ja loast. Seega puudub ringkonnakohtul alus arvata, et õiguslikul alusel püstitatud ehitised muutuksid üldplaneeringu kehtestamisega õigusvastasteks. Lisaks saab lähtuda LKS § 38 lõike 4 punktist 1, mille järgi ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Ka kaebaja kinnistu puhul jääb Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardi järgi veekaitsevööndisse vaid väike tükike maast (58,18 m2). Kaebaja puhul on vastustaja ja kaasatud isik arvestanud ka sellega, et Xxx puhul on algatatud detailplaneering, mille eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, samuti kaldakindlustuste, paatide sildumiskohtade ja slipi rajamiseks. Seetõttu ei kaalutud ehituskeeluvööndi määramisel ka Xxx katastriüksusele rajatud ehitiste seaduslikkuse ja seadustamise küsimust (vt KeA 15.03.2022. a otsuse p 2.1, I kd tl 193p).
32.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et rahandusministeeriumi uuring „Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamine“ ettepanekutega olemasolevate paadikanalite seadustamiseks ei olnud vastustajale täitmiseks kohustuslik. Ringkonnakohus ei saa nõustuda ka kaebaja arvamusega, nagu pidanuks vald üldplaneeringus määratlema ehituskeeluvööndi ulatuse meetrites iga kinnistu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on igal kinnistuomanikul võimalik ehituskeeluvööndi ulatus
hõlpsasti ise Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardi, kus kajastuvad ka üldplaneeringu kohased kitsendused, alusel ise kindlaks teha, hindamaks, kas konkreetne ala jääb ehituskeeluvööndi sisse või välja.
33.Ringkonnakohus tagastab kaebajale 26.02.2024. a seisukoha lisana esitatud tõendi – Maa-ameti katastriarendusosakonna peaspetsialist E. Valdmaa 16.02.2024. a e-kirja, kuna see ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutuv ning kordab sisuliselt seda, mis on ka seaduses sätestatud.
34.Kaebaja väitel ei ole KeA otsuses põhjendanud ega piisava põhjalikkusega kaalunud Lüübnitsa küla erinevat kohtlemist ja erinevatele küla piirkondadele erineva ulatusega ehituskeeluvööndi ulatuse määramist. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. KeA on otsuses piisava põhjalikkusega peatunud Lüübnitsa külas asuvatel erinevatel katastriüksustel ning külas asuval hoonestusel. Nii on ka otsuses märgitud, et ehituskeeluvööndi joon tuleks eelkõige määratleda lähtudes muu hulgas katastriüksuste piiridest, olemasolevast hoonestusest, õuemaa ja haritava maa kõlvikutest jne (vt Kea 15.03.2022. a otsuse p 2.6, lk 10, I kd tl 194p).
35.Kokkuvõtlikult puudub ringkonnakohtul alus asuda ehituskeeluvööndi ulatust puudutavas osas halduskohtust teistsugusele seisukohale. Elanike kaasamine üldplaneeringu menetlusse
36.Kaebaja leiab, et halduskohus jättis käsitlemata PlanS § 76 lg-st 2 tuleneva kohustuse kaasata üldplaneeringu menetlusse isikud, kelle õigusi võib üldplaneering puudutada. EKV ulatus ja küla muutmine hajakülaks puudutab kinnistuomanikke, kes tulnuks menetlusse kaasata. Lüübnitsa külas elab palju vene keelt emakeelena rääkivaid isikuid, kes ei saa hästi aru eesti keelest. Seega tuleb Lüübnitsa küla elanikke intensiivsemalt kaasata üldplaneeringu koostamise protsessi ning selgitada neile üldplaneeringu järgseid piiranguid. Ka kohtles vald Lüübnitsa küla elanikke kaasamisel võrreldes Värska aleviku elanikega ebavõrdselt.
37.Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kaasamisreeglite vastu eksinud. PlanS § 9 lg 1 järgi on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
38.PlanS § 76 lg 2 järgi kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks jätnud planeeringumenetlusse kaasamata isikud, kes kaasamiseks ise soovi avaldasid. Mis puudutab nende isikute kaasamist, kelle õigusi planeering võib puudutada, siis selle kohta on eelnõu seletuskirjas selgitatud järgmist: „Samuti võib üldplaneeringu koostamisse kaasata kõik muud isikud (nii füüsilised kui juriidilised), kelle huve võib üldplaneering puudutada. Riigikohus on lahendis 3-3-1-56-02 [Viide 215: RKHK 08.10.2002, 3-3-1-56-02] märkinud, et tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik
ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. /.../ Info planeeringu algatamisest ja seega võimalusest selle koostamises osaleda, peaks jõudma isikuteni läbi ajalehtede või Ametlike Teadaannete, samuti saab isik vastava info leida ka planeeringu algataja ja koostaja veebilehelt. Nimetatud info saamisel tekib isikul võimalus planeeringu koostamise korraldajale teada anda, et ta soovib planeeringu koostamises osaleda.“4
39.Kinnistuomanike intensiivsemat kaasamist on kohtupraktikas rõhutatud eelkõige juhtudel, kui planeering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise5. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja selliste asjaolude esinemist ei väitnud. Ehituskeeluvööndi muutmine ei saanud sarnaselt kaebajale ka teiste Lüübnitsa elanike õigusi negatiivselt riivata (vt käesoleva otsuse põhjenduste p-d 21-34). Senise tiheasustusala muutmine hajaasustusalaks puudutab vaieldamatult kõiki alal asuvaid kinnistuomanikke, mis ei tähenda aga seda, et nende kõigi suhtes tuleks rakendada intensiivsemaid kaasamise meetmeid. Vastustaja seletuse kohaselt selgitati valla kodulehel, et valla üldplaneeringusse kantakse KeA otsuse põhjal ehituskeeluvööndid ning seejärel esitatakse üldplaneering rahandusministeeriumile järelevalveks. Lisaks selgitas vastustaja, et uue üldplaneeringu kehtestamisel suurenevad ehitusvõimalused nii Värska alevikus kui ka Beresje ja Lüübnitsa külades võrreldes praegu kehtiva olukorraga. Olemasolevate, seaduslikul teel ehitatud ehitiste renoveerimine ja esmakordne laiendamine ühe kolmandiku ulatuses, mis asuvad ehituskeeluvööndis, on lubatud (vastustaja 25.01.2023. a seletuse p 1.9; I kd, tl 100). Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et valla üldplaneering oleks riivanud mõne Lüübnitsa küla maaomaniku õigusi sedavõrd intensiivselt, et ta oleks tulnud kaasata PlanS § 76 lg 2 alusel intensiivsemalt üldplaneeringu menetlusse. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ka võimalik vähene eesti keele oskus ei saa olla isikute intensiivsema kaasamise põhjuseks.
40.Põhjendatud ei ole kaebaja väited Värska aleviku ja Lüübnitsa küla elanike ebavõrdsest kohtlemisest. Vastustajal on laialdane kaalutlusõigus otsustamaks, keda on põhjendatud planeerimismenetlusse intensiivsemalt kaasata ja keda mitte. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, miks puudus vastustajal vajadus Lüübnitsa küla elanikke üldplaneeringu menetlusse intensiivsemalt kaasata. Lisaks on vastustaja 13.07.2023 vastuseks apellatsioonkaebusele selgitanud, et Värska aleviku ja Lüübnitsa küla näol tegu kahe väga erineva asustusüksusega, mis erinevad oluliselt nii hoonestuse (sh hoonestustiheduse) poolest, rahvastikutiheduse ja rahvaarvu poolest kui ka üldise arenguperspektiivi poolest. 01.01.2020. a seisuga elab Värska alevikus ligi 6 korda rohkem elanikke kui Lüübnitsa külas ning ka ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus oli Värska alevikus ja Lüübnitsa külas erinev. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus Lüübnitsa küla puhul on kaasamine toimunud õigusega kooskõlas, ei anna inimeste kaasamine Värska alevikus kaebajale õigust tugineda väidetava võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.
41.Halduskohus selgitas otsuses põhjalikult valla elanike, sh kaebaja kaasamist Setomaa valla üldplaneeringu menetlusse (otsuse p-d 11.1-11.5) ning ringkonnakohtul puudub vajadus seda üle korrata. Avalikkuse huvi olla menetlusest teavitatud ning selles kaasa rääkida on ringkonnakohtu hinnangul täidetud. Apellatsioonkaebuse taotluste lahendamine ja menetluskulude jaotus
42.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei
SEN Seletuskiri RT I, 26.02.2015, 3 – jõust. 01.07.2015. Vt RKHKo 18.02.2002, 3-3-1-8-02, p 6.
ole ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.