Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2290
Haldusasi
Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 18.06.2021 kirja nr 6-5/21/11390-2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts Generaator, seaduslik esindaja Q.K; esindajad vandeadvokaadid Britta Retel ja Allar Jõks Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Moonika Järvela, Kaili Viilma, Meelis Järvemägi ja Siret Punnisk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaseltsi Generaator apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
19.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Lubada kaebust täiendada nõudega kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama Põlva Vallavalitsuse poolt 21.05.2021 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitatud Saesaare elektrijaama kinnistute ja lähiala detailplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.
2.Jätta aktsiaseltsi Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu 15.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-2290 muutmata.
ja
Tallinna
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.04.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-21-2290 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Vallavalitsus esitas 21.05.2021 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Saesaare elektrijaama kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (DP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.
2.Keskkonnaamet jättis 18.06.2021 kirjaga nr 6-5721/11390-2 planeerimisseaduse (PlanS) v.r § 17 lg 4, veeseaduse (VeeS) § 32 lg 1, looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 26.09.2014 määruse nr 147 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitseeeskiri“ (kaitse-eeskiri) § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel DP kooskõlastamata. Planeeringualasse jäävad mh Saesaare elektrijaam ja pais. Valdav kõlvikuline koosseis on metsamaa. DP-ga nähakse ette hüdroenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil koos sanitaarvooluhulga tagamisega, ja kalapääsu rajamine. DP p 3.1.1 sätestab, et ette on nähtud rekonstrueerida olemasolevat liigveelasku ja pinnaspaisu ning rajada kalapääs, mille üheks tehnilise lahenduse variandiks on KSH-s pakutud kruvikalapääs. Kirja kohaselt on kooskõlastamisel tähtsust omavateks asjaoludeks, et: 1) planeeritav ala asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala Ahja jõe piiranguvööndis, kus reguleerib tegevust kaitse-eeskiri. Liikidena kaitstakse mh loodusdirektiivi II lisas nimetatud paksukojalist jõekarpi (Unio crassus), harilikku hinki (Cobitis taenia) ja harilikku võldast (Cottus Gobio); 2) maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Ahja loodusalana, mille kaitse-eesmärgiks on lisaks eelnimetatud liikidele loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) jne; 3) Keskkonnaameti peadirektori 02.12.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/508 on kinnitatud „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015‒2024“; 4) Ahja jõgi kuulub LKS § 51 lg 2 alusel keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 kehtestatud “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja. Keskkonnaregistri andmete alusel on Ahja jões jõeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad. Täitmata on paisu omanikule või valdajale seatud nõue tagada kalade läbipääs nii paisust üles- kui ka allavoolu; 5) veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt on vooluveekogude kaitse põhieesmärgiks kõikide vete, sh pinnavee hea seisundi (kalastik on üheks indikaatoriks) saavutamine. Ahja jõe seisund on kesine just kalastiku tõttu ja hea seisund 2021. a-ks on saavutamata; 2(14)
3-21-2290 6) kruvikalapääsude osas on seni asutud seisukohale mitte rajada kruvitõstukeid Natura jõgedele; toimiv (kruvi)kalapääs oleks Saesaare paisu puhul vaid poolik lahendus ning Saesaare paisu ja hüdroelektrijaama säilitamisel tõhus lahendus kalade läbipääsu tagamiseks puudub; kalapääsu rajamine ei aitaks saavutada soovitud keskkonnaeesmärke; 7) DP KSH aruandest jääb selgusetuks, kuidas kaasneb pikaajaline positiivne mõju paisu säilimisel Natura liikide (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp) osas ning kuidas on jõutud tulemuseni, et kruvikalapääsu rajamisega kaasneb pikaajaline positiivne mõju, kui samas viidatud kalastiku ekspert tõdeb oma hinnangus et: „Seetõttu oleks toimiv (kruvi)kalapääs siin vaid poolik lahendus“. Kaitsekorralduskava järgi tuleb nii hingu kui võldase kaitse-eesmärgi saavutamiseks rajada Saesaare paisule kalapääs või paisutus likvideerida. Mõeldud on kalapääsu, mis tagaks nende liikide vaba liikumise paisust üles- ja allavoolu. Kavandatava kruvikalapääsu rajamine ja ulatusliku paisjärve säilitamine ei taga paisjärvest üles- ja allavoolu jääva kalastiku (eelkõige hingu ja võldase) soodsat seisundit. Seega puudub Keskkonnaametil keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (KeHJS) § 45 lg-s 2 viidatud veendumus, et kruvikalapääsu rajamise tulemusena ei mõjutata kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Puudub teaduslikult tõendatud info, kuidas kruvikalapääs toimiks kaitse-eesmärgiks oleva hingu ja võldase huvides ning kas ja kuidas mõjuks positiivselt Ahja jões asuvate jõeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadele. Samuti ei paranda kruvikalapääs eeldatavalt oluliselt elupaigatüübi seisundit. Kuni liikide mõlemapoolne liikumine ei ole (varsematele kogemustele ja seirele tuginedes) usaldusväärselt tõendatud, ei saa väita, et kalapääsu rajamisega kaasneks senisega võrreldes positiivne mõju. Mõju võib osutuda pigem negatiivseks, kuna ka mittetoimiva kalapääsu rajamise korral paisjärv säilitatakse. Kaitsekorralduskavas seatud eesmärgi saavutamise osas veendumuse puudumiseni ei saa hinnata kruvikalapääsu ja paisutuse likvideerimist eesmärkide vaatest võrdväärseks. Natura loodusala kaitse-eesmärkide seisukohast oleks parim lahendus paisu võimalikult kiire likvideerimine ning loodusliku jõesängi taastamine ja kõik teised lahendused oleks kas negatiivse või neutraalse mõjuga. Keskkonnaamet esitas ka täiendavad märkused DP osas (p 5).
3.Aktsiaselts Generaator (AS Generaator) esitas 07.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 18.06.2021 kirja nr 6-5/21/11390-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja toodab vee erikasutusloa nr L.VV/300535 alusel hüdroelektrienergiat Saesaare hüdroelektrijaamas, mille kinnistud ja lähiala on DP-ga hõlmatud. Riik ei saa keelata sellise planeeringu kehtestamist, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva kohustuse täitmine. Vaidlustatud kiri kohustab toime panema õigusrikkumise ja on tühine. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus LKS ega kaitse-eeskirjaga. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis ei ole kaitse-eeskirjaga keelatud. Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud. Kalapääsu rajamine, tehnovõrkude asukohtade määramine ja sanitaarvooluhulga tagamiseks vajalike ehitiste rajamise võimaluste määramine ei ole keelatud tegevuste nimekirjas. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ala kaitsestaatuse soodsaks jäämine tähendab seda, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega. Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on vajaliku meetmena ette nähtud kalapääsu rajamine ning kaebaja on soovinud seda kohustust täita. 3(14)
3-21-2290 Vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea. R. Järvekülje ekspertarvamus kinnitab, et kruvikalapääs ja -turbiin sobivad enamusele kalaliikidele, nende seas ka harilikule võldasele. Ükski uuring ei kinnita, et see ei sobi harilikule hingile. Vastustaja pidi võtma arvesse, et kalapääsu rajamine on vajalik selleks, et saaks jätkata taastuvenergia tootmisega, seetõttu ei saa vastustaja keelduda põhjusel, et loodusele võiks olla soodsam, kui paisu ei eksisteeri. Eesti riik ei pea täielikult taastama olukorda, mis valitses enne paisu rajamist. Kalapääsu rajamine ei ole tegevus, mille keskkonnamõjusid peaks hindama, vaid tegemist on Natura alade üldise kaitsekohustuse täitmisega.
4.Keskkonnaamet palus 15.12.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Nii LKS kui VeeS sätestavad selgelt kohustuse tagada kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu, mis tähendab, et sobiva tehnilise võimaluse (kalapääsu) puudumise korral tuleb läbipääs tagada paisutuse likvideerimisega. Kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused lähedased looduslikele tüübispetsiifilisetele tingimustele ja kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi. Vaidlusalune DP pakub välja kalapääsu, mis kalade läbipääsu ei taga ega täida seega kaitseeesmärke. Vastustaja järeldust kinnitab KSH aruanne ja selles toodud vastuolud; R. Järvekülje eksperthinnang ning KSH aruande lisad, nt lisa 5, s.o kalastiku eksperthinnang; inventariseerimistöö ja Saesaare KMH aruanne. Kruvikalapääsu rajamine ja ulatusliku paisjärve säilitamine ei taga kalastiku soodsat seisundit. Kalapääsu läbinud kalad ei leia paisjärves teed koelmualadele, kuna tegemist on omaduselt järvelise elupaigaga. Paisu säilimisel jätkuvad sellele iseloomulikud tagajärjed. Vastustaja on jõudnud tänaste teaduslike seisukohtade alusel järeldusele, et ainsaks kaitse-eesmärkide täitmise viisiks on paisutuse likvideerimine. DP menetluse kestel on ka alternatiivsete kalapääsude variantide puhul leitud, et pakutud variandid, nt kamberkalapääs ei täida oma eesmärki. Paisu omanikul on kohustus tagada kalade läbipääs, mis võib tähendada ka paisutuse likvideerimist. Kaitsekorralduskava sätestab, et kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja Kiidjärve paisule 2015. a-ks. Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida. Vastustaja on jõudnud menetluse käigus seisukohale, et mis tahes kalapääsu rajamine oleks perspektiivitu ja kaaluda tuleks paisutuse likvideerimist. DP koostamise menetluse algatamine ei tähenda, et DP-d on võimalik ka kehtestada. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta DP menetluses tegevust, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Mittetöötava kalapääsu rajamine ei ole põhjendatud ning lükkab edasi toimivate lahenduste rakendamise. Ehitustegevusega kaasneksid paratamatult häiringud, mis ei ole ebavajaliku tegevuse elluviimiseks põhjendatud. KSH aruande hinnangud on küsitavad ega lähe kokku aruande lisas 5 toodud kalastikueksperdi järeldustega. Eksperthinnangus on leitud, et kõik teised lahendused peale paisutuse likvideerimise on negatiivse või neutraalse mõjuga. Kavandatav tegevus mõjutab Natura ala terviklikkust, kuna võimaldab jätkata tegevusel, mis ala kahjustab. Kaitseala kaitseeesmärgiks ei ole olukorra säilitamine, vaid elupaigatüübi seisundi parandamine. Mittetoimiv kalapääs ei saa omada soodsat mõju. Tegemist oleks planeeringu elluviimise korral ehitisega, mis vormiliselt kannab kalapääsu nime, kuid ei toimi kalade läbipääsuna ning tekitaks näilise olukorra, kus paisutaja on täitnud küll oma seadusest tulenevad kohustused, kuid seaduste eesmärk (tagada kaladele läbipääs) jääb täitmata.
4(14)
3-21-2290 Kuna hink on tugevasti kohastunud eluks põhjaeluviisiga aeglase vooluga veekogu osades, siis on tõenäoline, et see liik ei ole võimeline astangulisi kalatreppe ning isegi looduslähedasi kalapääse läbima. Võldase võime kiirelt elupaiku vahetada on väga piiratud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 15.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. VeeS § 174 lg 5 p 2 alusel peab paisu omanik või valdaja tagama paisul vee-elustiku kaitse, sh Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava (LKS § 25 lg 1). Keskkonnaamet on kehtestanud Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024, mis sätestab järgmist: 1) 2.1.7. – paksukojaline jõekarp; meede: kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile /.../ 2015. a-ks. Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida; 2) 2.18 hingi ja 2.19 võldase osas sisaldavad sama meedet. Eelnevast tulenevalt on sõnastatud selgesõnaline kohustus objekti (Saesaare paisu), tähtaja (2015. a) kui ka tagajärje osas (paisude avamise või likvideerimise kohustus). Eeldada tuleb, et kaitsekorralduskavas on tehtud kaalutletud otsused, mis on vajalikud konkreetse liigi isendite elutingimuste parandamiseks. Seega saab kaitsekorralduskavas paksukojalise jõekarbi, hingi ja võldase seisundi parandamise meetmeks pidada piisavaks (tõhusa ja toimiva) kalapääsu rajamist ja toimimist. Kui vastustaja leiab, et mistahes juhul on toimiv ja tõhus kalapääs liikide elutingimuste parendamiseks ebapiisav, tuleb vastavalt muuta ka kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava (LKS § 49) ning näha seal ette ainsa lahendusena paisu ja paisjärve likvideerimine. Seega on kaitsekorralduskava ning ka VeeS § 174 lg 5 p-st 2 tuleneva kalapääsu rajamise kohustus täidetud siis, kui tegemist ei ole üksnes vormiliselt kalapääsuga, vaid sellise kalapääsu lahendusega, mis reaalselt toimib ja mis tagab kalapääsu sisulise eesmärgi – kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vastupidine järeldus oleks vastuolus: 1) veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EMÜ), milles on seatud eesmärk saavutada pinnavee ja põhjavee vähemalt hea seisund (preambuli p-d 25‒26) hiljemalt 15 aastat pärast direktiivi jõustumist (art 4 lg 1 a iii). Haldusakti andmise ajal kehtinud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Ahja_2 seisund kesine (lk-d 206, 243, 322). Ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ja selle lisa 2 kohaselt on Ahja_2 ökoloogiline seisund jätkuvalt kesine (lisa 2 lk 1); 2) Natura ala kaitsest tulenevate kohustustega, mis tulenevad elupaikade direktiivist nr 92/43/EMÜ; sh kohustusest kaitsta ühenduse tähtsusega liike (loetletud II lisas) ning kohustusest kehtestada vajalikud kaitsemeetmed, vältida liikide elupaikade halvenemist ja häirimist ning hinnata iga kava või projekti tagajärgi, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab (art 6 lg-d 1‒3); 3) kaitse-eeskirjas toodud kaitse-eesmärgiga kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku (§ 1 lg 1 p 2). Vastustajal on kohustus jätta kooskõlastamata tegevus, mis võib kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist (§ 7 lg 1), milleks on mh vaidlusaluste liikide kaitse. Liikide kaitse on ka piiranguvööndi kaitse-eesmärk (§ 13 lg 1); 4) kaitsekorralduskava eesmärgipärase tõlgendusega. Nii hingi kui ka võldase kaitseeesmärgiks on liigile sobilik elupaigatüüp. Kalapääs, mis ei võimalda hingi ega võldase liikumist paisust üles- kui ka allavoolu, ei saa olla liigile sobilik elupaigatüüp. Mistahes muu tõlgendus, mis lubaks küll kalapääsu, aga ei kontrolliks selle eesmärgi täitmist, s.o tõhusust, oleks vastuolus meetme eesmärgiga, milleks meedet (kalapääsu rajamist) üldse nõutakse.
5(14)
3-21-2290 Vastustaja ei ole keelanud kaebajal tegevust, mis on piiranguvööndis lubatud. Vastustajal on kohustus seista nii kaitsekorralduskava sisulise, eesmärgipärase täitmise kui ka veestiku hea seisundi saavutamise eest. Tegevus, millel on negatiivne või parimal juhul neutraalne mõju (nt mittetöötava kalapääsu lubamine), ei aita kummagi eesmärgi täitmisele kaasa. Vastustaja on 15.12.2021 vastuse p-s 3.2.1 põhjendatult välja toonud, et ehitustegevusega kaasneb negatiivne mõju. Kui ehitustegevusel on negatiivne mõju ja (mittetöötav) kalapääs ise on neutraalne, ei ole summaarne tulemus positiivne ega ka mitte neutraalne. Tegevus, mis mõjutab Natura ala negatiivselt, ei ole lubatud. Kaebaja toodud kaalutlust – vajadus/soov jätkata taastuvenergia tootmisega – ei olnud eeltoodust tulenevalt võimalik eraldiseisvalt arvestada. Kaitsekorralduskava ei saa tõlgendada nii, et taastuvenergia tootmisest tulenevalt saab jätta kalapääsu rajamata või rajada võib mittetoimiva, n-ö fiktiivse kalapääsu. Kui kalapääs toimib, ei tule kalapääsust tulenevalt takistusi taastuvenergia tootmisega jätkamiseks. Seetõttu ei sõltu praeguse asja lahendus kaebaja soovist või avalikust huvist taastuvenergia tootmise vastu. Nõudes tõhusat kalapääsu, ei ole vastustaja rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega kohusta kaebajat toime panema õigusrikkumist. Kaitsekorralduskava ei anna kohustatud isikule subjektiivset õigust lugeda mis tahes kalapääsu rajamisega kohustus täidetuks. Kaitsekorralduskavaga ei ole ära määratud ka kalapääsu liiki ega valitud konkreetset tehnoloogiat. Kaitsekorralduskavas puudub küll analüüs, kas kalapääsu rajamine on üldse võimalik, kuid see ei muuda kaitsekorralduskavast tulenevat kohustust tühiseks, vaid jätab võimaluse arvestada uusimate tehnoloogiliste lahendustega, mis kaitsekorralduskava kehtestamise ajal ei olnud veel olemas. Kaitsekorralduskava näeb ette ka tagajärje – kui kalapääsu ei rajata, tuleb paisud avada või likvideerida. Kruvikalapääse ei ole varem Eestis proovitud ja lähtuda on võimalik üksnes teoreetilistest käsitlustest, teadusandmetest ning teiste riikide, valdavalt Austria kogemusest. Ei saa asuda seisukohale, et kuni puuduvad vastupidised andmed, tuleb eeldada, et kruvikalapääsud on tõhusad. Selline järeldus oleks vastupidine meetme eesmärgiga ega võimaldaks saavutada vee raamdirektiivi ega Natura loodusdirektiivi eesmärke. Kaitsekorralduskavas märgitud eesmärk – tõhus kalade läbipääs – tuli saavutada juba a-ks 2015 ning veeseisund hinnangule „hea“ a-ks 2021. Seega ei ole praegu võimalik üksnes proovida ja katsetada, vaid tagada tuleb sellise kalapääsu olemasolu, mis tõendatuna täidab ka talle seatud eesmärki. Seetõttu peab kruvikalapääsu osas olema teaduspõhiselt vähemalt tõenäosuslik kindlus, et see tagab eesmärgi saavutamise. Vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et puuduvad andmed, et kruvikalapääs võiks käesoleval juhul olla tõhus eesmärgi saavutamiseks. Vaidlustatud kirja ps 2.2 on selgitatud, et Keskkonnaametil puudub teaduslikult tõestatud info, kuidas kruvikalapääs toimiks kaitse-eesmärgiks oleva hingu ja võldase huvides ning kas ja kuidas mõjuks positiivselt Ahja jões asuvate jõeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadele. Asjas esitatud inventariseerimistöö (OÜ IBUN jt, 2012-2013) ei ole asjakohane, sest see ei puuduta kruvikalapääsu, selle rajamise võimalusi ega tõhusust. Vastustaja on tuginenud 2018. a aruandele „Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes“ (kirja p 1.6) ja DP KSH aruande lisale 5 ‒ kalastiku eksperthinnang „Kruvikalapääs ja selle kasutatavus Saesaare paisul“ (kirja p 1.7). Mõlemad aruanded tuginevad sisuliselt samadele andmetele (Austrias paigaldatud kalapääsudele), kuid on jõudnud kardinaalselt erinevatele järeldustele kruvikalapääsu tõhususe ja rakendatavuse kohta Eestis. Kokkuvõttes on mõlemas analüüsis nähtud kruvikalapääsu olulisi probleeme. Ka siis, kui on mööndud, et võldasele võiks kruvikalapääs toimida, on küsimusi tekitav põhjalise eluviisiga kalade laskumisvõimalus, samuti kõigi kalade puhul rändetee leidmine üldse. Sh on kohastumine nt võldase korral vähetõenäoline. Hingi, harjuse ja jõeforelli osas on isendeid 6(14)
3-21-2290 olnud liiga vähe, et põhjalikumat seisukohta kujundada. Niisiis puuduvad ammendavad tõenduslikud andmed, et kruvikalapääs kaitseks liikidele, kelle kaitseks vastavad meetmed on üldse kehtestatud, elupaiku ja läbipääsuvõimalusi. Sellisel juhul tuleb järeldada, et kalapääsu toimimine on tõendamata ega tule ära oodata neile kalaliikidele tekkivaid negatiivseid tagajärgi. Kumbki analüüs ei välista, et teoreetiliselt on võimalik konstrueerida kruvikalapääs, mis võib olla tehniliselt töökindel ja leidnud lahendused erinevatele probleemkohtadele. Praegusel juhul on aga tegemist Natura alaga, mille pinnavee hea seisund on tähtaegselt saavutamata ning tuleb täita nii kaebajale kui ka vastustajale haldusaktiga pandud kohustus. Sellises olukorras ei piisa hüpoteetilisest võimalusest, et võib-olla mingite tingimuste kokkulangemisel kruvikalapääs töötab. Kuivõrd ehitamisel on negatiivne mõju, ei kaalu teadmata tõhususe ja töökindlusega kalapääsu rajamise risk üles keskkonnale võimalikku tekitatavat kahju. Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 15 kruvikalatõstuki hindamise analüüsi Kunda jõel. Saesaare paisu kõrgust arvestades ei ole uuringu tulemused automaatselt ülekantavad. Ka on kalade liikuvust (uuringu lk 27; märge „1“ läbimise kohta) arvestades jäetud arvestamata, et isendite arvud (v.a võldase osas) on väga väikesed ning arvestamata on jäetud ka möödaviikpääsu kui võrdluse sobimatus. Lugitsch an der Raabi (lk 17) kruvikalatõstuki vaatluses ei nähtu vaatlusaluste liikide tõendatud liikuvust üles- ja allavoolu. Steiermarki kruvikalatõstuki korral võib märgata jõeforelli liikumist, kuid nii võldase kui ka harjuse liikumine piirdub üksiku isendiga (lk 18) ning sama järeldus tuleneb ka Mitterlehneri kruvikalatõstuki jälgimisest (lk 21). Põhjalise eluviisiga kalade laskumisvõimalust ei ole ka käsitletud, mistõttu ei saa teha järeldust positiivse tõendatud mõju kohta. Praeguse vaidluse kese ei ole KSH aruandele tehtud märkused, kuivõrd kalapääsu toimimise tõendamatuse tõttu tuli igal juhul jätta kooskõlastus andmata. Kooskõlastust küsitakse planeeringu lahendusele. Vastustaja ei pea planeeringut kooskõlastades laiapõhjaliselt analüüsima, milliseid kõikvõimalikud lahendused on veel võimalikud või kas tuleks muuta hoopis teisi haldusakte (käesoleval juhul kaitsekorralduskava). Vastustaja selgitas, et kaalus ka muid kalapääsu liike (looduslik möödaviik, kalalift), kuid need ei osutunud erinevatel põhjustel võimalikuks. Sellise analüüsiga on vastustaja teinud ammendavalt koostööd kaitsekorralduskava meetme täitmisel. Võib olla paratamatu, et kalapääsu planeerimise aja seisuga puudub sellise kalapääsu tehniline lahendus, mille osas oleks piisav kindlus, et see tegelikult ka kaitse-eesmärgi täitmist tagab. Seega ei ole vastustaja kiri tühine ega ka õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.AS Generaator palub 16.03.2023 apellatsioonkaebuses (ja 12.02.2024 täiendavas seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 15.02.2023 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. DP-ga on täidetud KeHJS § 45 lg 1 esimene kriteerium ehk tegevus on kooskõlas kaitsekorralduskavaga ning LKS-ga. Tulenevalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast on selline tegevus automaatselt lubatav. Halduskohus eksis KeHJS § 45 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ebasoodsa mõju kriteeriumi tõlgendamisel. Otsus on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ning asjas esitatud tõenditega. Kohtujuristi arvamuse kohaselt Euroopa Kohtu asjas nr C-258/11 on negatiivne mõju lubatud, kui projektiga kaasneb teatav ajutine väärtuse vähenemine, mida on võimalik täielikult tagasi pöörata ehk teisisõnu on võimalik taastada alal lühikese aja jooksul kohane 7(14)
3-21-2290 kaitsestaatus. Negatiivseks tuleb määratleda sellised meetmed, millega hävitatakse püsivalt sellise elupaiga osa, mille olemasolu tõttu see ala kaitse alla võeti. Järelikult ei tähenda ajutine negatiivne mõju (nt ehitustegevus), et tegevusel on KeHJS § 45 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses negatiivne mõju. Euroopa Kohus on 11.04.2013 otsuses C-258/11 (p 60) selgitanud, et selleks, et loodusliku elupaiga terviklikkusele ei avaldataks negatiivset mõju loodusdirektiivi art 6 lg 3 teise lause tähenduses, on vajalik, et ala kaitsestaatus jääb soodsaks. Tegevuse keelamisel on määrav negatiivne mõju võrreldes olemasoleva olukorraga. Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, sh varasema kohtupraktika pinnalt jääb loodusdirektiivi tõlgendamine ebaselgeks, oleks põhjendatud Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine. DP-ga kavandatav lahendus ei ole fiktiivne. Kohus on ebaõigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ning jätnud kaebaja väited ja tõendid arvestamata ega ole põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Kruvikalapääs on Austrias ja Saksamaal täiesti töökindel ja sobiv lahendus. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et Eestisse ei ole rajatud kruvikalapääsu. Kaitsekorralduskava on kõigi kaitsealuste liikide osas märkinud, et eesmärgi tagab kalapääs. Võttes arvesse konkreetse paisu eripärasid, tulebki järeldada, et Keskkonnaamet pidas võimalikuks, et kaitsekorralduskava eesmärki on võimalik tagada mis tahes sobiva kalapääsuga. Loodusdirektiiviga ei oleks kooskõlas selliste kaitsemeetmete planeerimine, mis kaitsekorralduskava eesmärke ei taga. Kaitsekorralduskava muutmist ei ole alustatud. Järelikult on Keskkonnaametile siduv kaitsekorralduskava, mis võimaldab eesmärke tagada kalapääsuga. Kruvikalapääsu toimivus on tõendatud. Kaebajal ei ole kohustust tõendada, et tegevus aitab kaasa kõigi kaitsekorralduskava pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Kaebaja on täitnud tõendamiskoormuse kalapääsu toimivuse osas VeeS § 174 lg 4 ja LKS § 51 lg 2 kohaselt. Kalapääsu toimimist ja tõhusust käsitleb asjas esitatud tõendite põhjal apellatsioonkaebuses toodud tabel 1. Ülesrände puhul kinnitavad tõendid, et kalapääs on väga efektiivne. Allarände puhul tuleb täpsem lahendus töötada välja projekteerimise käigus. Kalapääsu rajamisel ei kao ära kaitsealuste liikide elupaigad, vaid tagatakse kalade liikumine paisust nii üles- kui ka allavoolu. Kalapääs sobib harjusele ja võldasele, sealjuures ei ole ka Keskkonnaamet keeldunud DP kooskõlastamisest põhjusel, et see ei sobiks võldasele. Jõekarbi osas ei saa negatiivset mõju kaasneda, sest seniste uuringute kohaselt ei esine jõekarpi Ahja jões ning ka riikliku kaitse tegevuskava kohaselt on tegemist liigile ebasobiva alaga. Vastustaja seadis kahtluse alla pikaajalise positiivse mõju, mitte kalapääsu mittetoimivusega kaasneva negatiivse mõju kaitsealuste liikide suhtes. Tuvastatud on, et kalapääs on läbitav ka hingile ja jõeforellile. DP ei ole vastuolus VeeS § 32 lg-ga 1 või veemajanduskavaga. Keskkonnaministeerium on kinnitanud kaebajale 21.10.2022 kirjas nr 17-6/22/2368-9, et veemajanduskava meetmeprogrammis toodud sõnastus „kalade rändetingimuste parandamine ja kaladele läbipääsu tagamine“ hõlmab ka kalapääsu rajamise võimalust. Antud juhul tagab kalapääs ühenduse ja tagab juurdepääsu elupaikadele, mis hetkel on tõkestatud. Halduskohus leidis ekslikult, et vastustajal puudub kohustus arvestada taastuvenergia kui avaliku huviga. Vastustaja jättis kirja koostamisel põhjendamatult käsitlemata seadusest tuleneva kalapääsu nõude leevendamise võimaluse. Seda erandit on võimalik võtta arvesse DP kooskõlastamisel. Kohus ei ole seda asjaolu analüüsinud. VeeS v.r § 17 seaduseelnõu seletuskiri kinnitab, et erandit saab kasutada ka Natura aladel. Kuna kalapääsu rajamise nõue tuleneb kaitsekorralduskavast, ei ole tegemist negatiivset mõju omava tegevuse lubamisega. Kui negatiivne mõju ka esineks, siis on võimalik erandi rakendamine olukorras, kus loodusdirektiivi art 6 lg 4 eeldused on täidetud. Halduskohus jättis analüüsimata, et otsuse 8(14)
3-21-2290 tegemise hetkeks oli Euroopa Liidu Nõukogu võtnud 22.12.2022 vastu uue ajutise erakorralise määruse, mille art 3 kohaselt on kõigi taastuvenergiaallikate käitamine Euroopa Liidu õiguse tähenduses tegevus, mis on ülekaalukalt avalikes huvides, seda ka loodusdirektiivi ja veepoliitika raamdirektiivi tähenduses. Ka Riigikohus kinnitas 26.05.2021 otsuses nr 3-172013, et pädevad asutused peavad taastuvenergiat puudutavate otsuste tegemisel arvestama riiklike eesmärkidega. 12.02.2024 menetlusdokumendi koostamise seisuga on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/24137, mille art 16f kohaselt tagavad liikmesriigid hiljemalt 21.02.2024 kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni, et loamenetluses eeldatakse taastuvenergiajaamade planeerimise, ehitamise ja käitamise vastavust ülekaalukale avalikule huvile. Järelikult peaks riik eeldama, et hüdroelektrijaama käitamine, sh selle juurde kalapääsu võimaluse rajamine, vastab ülekaalukale avalikule huvile, mh loodusdirektiivi tähenduses. Direktiiv lubab uute tehnoloogiate katsetamist. Eesti kohustub direktiivi 2023/24137 art 5 lg 1 kohaselt selle siseriiklikusse õigusesse üle võtma hiljemalt 21.05.2025. Asjaolu, et seda pole veel tehtud, ei tähenda, et direktiivist tulenevaid muudatusi ei peaks vaidluses arvesse võtma.
7.Keskkonnaamet palub 27.04.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. DP-ga kaasneb negatiivne mõju Natura 2000 alale, sest ehitustegevusel on negatiivne mõju. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kruvikalapääsu toimivus on tõendatud, jäädes 14.11.2022 vastuses toodu juurde. Kaebaja on püüdnud leida kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilist meedet DP menetluse käigus, kuid see ei ole kruvikalapääsu näol teostatav lahendus, sest oluliseks rändetõkkeks jääb Saesaare paisjärv ning veekogumi head seisundit ei saavutata ühenduse puudumise tõttu Ahja jõe ülemja alampiirkonnaga. Asjaolu, et menetlused on kestnud aastaid ning kaebaja pole saanud täita riiklikke eesmärke, ei saa panna vastustaja süüks. Keskkonnaamet on lähtunud kehtivast õigusest ja veemajanduskavast. Kuigi vastustaja osutas 15.12.2021 kirjas nr 1-6/21/230-6 (p 2.9) Saesaare paisu põhimeetmele, märkis Keskkonnaamet samas, et DP-ga kavandatav tegevus ohustab veemajanduskava kohast veekaitse eesmärgi saavutamist, kuna tegevuse jätkumisel ei ole vooluveekogumi Ahja_2 hea seisundi saavutamine võimalik. Vastustaja ei ole jõudnud järeldusele, et kruvikalapääs ongi tehniline meede, mille lahendus tuleb välja töötada selle lahendamiseks. Saesaare paisul on põhimeetmeks kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu tagamine loa L.VV/300535 tingimustel. Kui aga Natura seisukohast ei ole võimalik kalapääsu (sh kruvipääsu) meedet rakendada, tuleb kasutusele võtta meede, mis näeb ette paisutuse likvideerimise. Perspektiivitu oleks rajada kruvikalapääs, kui Natura eesmärgid jäävad tegelikkuses saavutamata. Kalade rändetee avamise meetmeks ei ole veemajanduskava kohaselt üksnes kalapääsu rajamine, vaid ka paisutuse likvideerimine. Keskkonnaamet ei pidanud 18.06.2021 kirja koostamisel käsitlema kalapääsu leevendamise võimalust. VeeS § 174 lg 4 alusel võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku vabastada VeeS § 174 lg-s 3 sätestatud kalade läbipääsu kohustuse täitmisest, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Kaitsekorralduskavas nähakse ette kalade vaba liikumise tagamine, mitte konkreetselt kalapääsu rajamine. Seega ei tulene kaitsekorralduskavast automaatselt kalapääsu rajamise kohustust, kui paisu taga olev veehoidla jääb endiselt osaliseks rändetõkkeks ning DP-ga kavandatu ei aitaks ka veekogumi Ahja_2 hea seisundi eesmärki saavutada. Kaebaja viidatud Euroopa Liidu Nõukogu määrus ei sisusta taastuvenergeetika edendamist kui absoluutset ülekaalukat avalikku huvi, vaid avalikku ülekaalukat huvi eeldatakse, seejuures võivad liikmesriigid nimetatud eeldust kohaldada vaid teatavate tehnoloogiate või teatud 9(14)
3-21-2290 territooriumi suhtes. Samuti kehtestab määrus kohustuse eelistada taastuvenergiajaamade ja seadmete ehitamist ja käitamist vaid siis, kui võetakse kasutusele ka asjakohased liigikaitsemeetmed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse muutmine
8.Kaebaja esitas ringkonnakohtu istungil kaebuse muutmise taotluse täiendada kaebust Keskkonnaameti kohustamise nõudega vaadata uuesti läbi Põlva Vallavalitsuse poolt 21.05.2021 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitatud Saesaare elektrijaama kinnistute ja lähiala detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ühtlasi esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohustamisnõude esitamiseks põhjusel, et oli arvamusel, et kaebaja õiguste kaitseks on piisav ka üksnes tuvastamiskaebuse esitamine ning õiguslik olukord selles küsimuses ei ole selge.
9.HKMS § 49 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks piisav, kuna kaebuse rahuldamise korral ning Keskkonnaameti menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisel ei tuleneks sellest Keskkonnaametile kohustust menetlustoimingut õiguspäraselt korrata ega kohalikule omavalitsusele kohustust esitada detailplaneeringut uuesti kooskõlastamiseks. Halduskohus oleks pidanud seda kaebajale selgitama ja soovitama kaebust täiendada kohustamisnõudega. Seetõttu on kaebuse muutmine ringkonnakohtu hinnangul otstarbekas ja HKMS § 49 lg 2 alusel ka lubatav.
11.Kohustamiskaebuse esitamiseks on rikutud aga HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega. Vaidlustatud menetlustoiming sooritati 18.06.2021, kuid kaebus esitati kohtusse alles 07.10.2021. Kaebaja ei vaielnud ringkonnakohtu istungil vastu sellele, et kohustamiskaebuse esitamiseks on kaebetähtaega ületatud ja esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks põhjusel, et kohustamiskaebuse esitamise vajadus ei olnud talle arusaadav ning õiguslik olukord selles küsimuses ei ole selge.
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebetähtaeg kohustamiskaebuse esitamiseks ennistada. Kaebajal on õigus, et õiguslik olukord selles küsimuses ei ole selge. Nii on sarnastes asjades esitatud kohtusse reeglina kohustamiskaebusi (vt nt asjad nr 3-14-51387, 3-17-740, 3-201222), aga on aktsepteeritud ka üksnes tuvastamiskaebuse esitamist (nt asjad nr 3-3-1-15-14, 3-15-2493 ja 3-16-910). Niisiis ei saa kaebajale ette heita, et ta pidas oma õiguste kaitseks piisavaks (ka kvalifitseeritud õigusabi kasutades) üksnes tuvastamiskaebuse esitamist.
13.Eelnevast tulenevalt lubab ringkonnakohus kaebust täiendada Keskkonnaameti kohustamise nõudega vaadata uuesti läbi Põlva Vallavalitsuse poolt 21.05.2021
10(14)
3-21-2290 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitatud Saesaare elektrijaama kinnistute ja lähiala detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Apellatsioonkaebuse lahendamine
14.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Keskkonnaameti 18.06.2021 keeldumine DP kooskõlastamisest ei takista seadusest tuleneva kohustuse täitmist, vaid vastupidi, soosib seda. 2010. a vee erikasutusloas (dtl 1537 jj), VeeS § 174 lg-s 3, LKS § 51 lg-s 2 ja Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskavas (dtl 168 jj) ette nähtud kalade läbipääsu rajamise kohustus ei tähenda, et seda eesmärki täidaks ükskõik millise kalapääsu rajamine, vaid kalade läbipääs peab täitma kaitsealuste liikide ja elupaigatüübi kaitse-eesmärki ning kalade läbipääsu rajamine võib seisneda ka paisu avamises ja likvideerimises. Ka R. Kutsari 25.11.2020 memorandumi p-s 2.4 märgitust ei saa järeldada, lihtsalt kalapääsu kui sellise rajamine oleks igal juhul kooskõlas õigusaktide ja kaitsekorralduskavaga. Seetõttu ei ole vale käsitleda kalapääsu alternatiivina paisu likvideerimist, sest mõlemal juhul on tegemist kalade läbipääsu rajamisega. Kalapääsu rajamise küsimus on olemuslikult seotud paisjärve säilimise või likvideerimise küsimusega ja kalapääsu rajamise hindamine eraldiseisvalt on lühinägelik. Sellise kalapääsu rajamine, mis ei tööta eesmärgipäraselt, ei aita tagada Ahja jõe hea seisundi saavutamist (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, dtl 417 jj, tabel 6-1 ja p 6.1.4). Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt ei tule hinnata üksnes kava või projekti elluviimist või ehitamist ennast, vaid ka kava või projekti tagajärgi laiemalt, mida kava või projekt ala kaitse-eesmärkidele avaldab.
16.Iseenesest on õige kaebaja väide, et kalade rändeteede avamine on kooskõlas kaitsekorralduskavaga, kuid asjas esitatud tõendite alusel saab järeldada, et kruvikalapääsu rajamine Saesaare paisule ei kõrvaldaks kalade rändetõket paisu taga oleva veehoidla tõttu. Teisisõnu jääks kruvikalapääsu rajamisel alles takistus kalade rändeteel säiliva paisjärve näol. Kaitsekorralduskavas esitatud alternatiivi – rajada kalapääs või kalapääsu mitterajamisel pais likvideerida ‒ tuleb mõista nii, et kui tehnoloogiliselt ei ole võimalik kalade rände eesmärki täitvat kalapääsu rajada, tuleb pais likvideerida. Kalade rände eesmärk ei ole kalu lihtsalt mööda kalapääsu üles ja alla rändama panna, vaid rändama sobiva kudemispaiga leidmise ja kudemise eesmärgil, aga ka sobivate sigimis-, talvitus- ja toitumisalade leidmiseks. Lisaks tuleb tähele panna, et Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kuulub Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 2 alap-i 8 kohaselt Natura 2000 võrgustiku koosseisu Ahja loodusalana. Ahja loodusala kaitse eesmärgiks on mh ka loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning liivakivipaljandid (8220). Paisjärve säilimisel ei paraneks jõelise elupaigatüübi ega liivakivipaljandite seisund, vaid nende olukord oleks määratud pikemas perspektiivis aina halvenema. Loodusdirektiivi art 2 lg 2 kohaselt ei ole võetavate kaitsemeetmete eesmärk mitte üksnes looduslike elupaikade ning looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine, vaid ka nende taastamine.
17.Kruvikalapääsu rajamine ei täida kaitsealuste liikide ja elupaigatüübi kaitse-eesmärki ega kalade rände eesmärki ning sellega kaasneb ebasoodne mõju KeHJS § 45 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Keskkonnaagentuuri poolt korraldatud programmi „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ raames koostatud koondaruande seletuskirja1 p-s 2.6.6 on välja toodud, et sageli unustatakse, et paisude negatiivne mõju kalastikule on väga ulatuslik ja mitmekülgne
3-21-2290 ning keskendutakse vaid ühele negatiivsele aspektile – kalade läbipääsu tõkestatusele paisude juures. Tuleb teadvustada, et paisu säilimisel säilib suur osa negatiivsetest mõjudest kalade jaoks igal juhul, isegi siis, kui kalade rändetee õnnestub avada ning rajatakse kalapääs, mis tõesti hästi toimib. Hästi toimiv kalapääs saab parimal juhul ainult osaliselt leevendada paisu poolt kalastikule tekitatavat kahju. Sama programmi raames jõudsid eksperdid seisukohale, et Saesaare paisu ja hüdroelektrijaama säilitamisel puudub tõhus lahendus kalade läbipääsu tagamiseks, kalapääsu rajamine ei aitaks saavutada soovitud keskkonnaeesmärke. Saesaare paisu puhul on valikus kas paisutuse likvideerimine või rändetee avamisest loobumine (vt ka viide Keskkonnaameti 18.06.2021 kirja p-s 1.8).
18.DP-ga taotletav ehitustegevus Natura 2000 alal, millel puudub soodne mõju ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele (või kui ka see mõju on neutraalne), on konkreetsel juhul oma olemuselt ebasoodsa mõjuga just pikas perspektiivis, sest see põlistab olukorra, kus kalade ränne ja jõelise elupaigatüübi olukord jätkuvalt ei parane. DP-ga taotletud ehitustegevuse puhul poleks tegemist ajutise ebasoodsa mõju või väärtuse vähenemisega (nagu see oleks paisu lammutamise puhul, kus pärast ehitustegevust oleks kaitstavate liikide kaitse-eesmärk täidetud), vaid pikaaegse ebasoodsa mõjuga. Kavale või projektile võib anda loa direktiivi art 6 lg 3 tähenduses vaid tingimusel, et pädev asutus on pärast kõigi kava või projekti aspektide väljaselgitamist ning parimate teadussaavutustega arvestades kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele püsivat negatiivset mõju. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumise osas (Euroopa Kohtu 11.04.2013 otsus nr C-258/11 p 40 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul see nii ei ole. On tõendamata, et planeeritav kalapääs aitaks kaasa kaitstavate liikide ja nende elupaigatüübi seisundi parandamisele ning mittetoimiva kalapääsu rajamisel puuduks kaitstavate liikide ja nende elupaigatüübi seisundile püsiv negatiivne mõju. Kui lubada eesmärgitu kalapääsu rajamine, lükkab see elupaigatüübi seisundi parandamisele suunatud lahenduse saavutamise teadmata ajaks edasi, millega kaasneb pikaajaline negatiivne mõju. See tähendab, et jõelise elupaigatüübi, liivakivi paljandite ja kaitstavate liikide olukord halveneks jätkuvalt. Eelnevast tulenevalt ei ole Keskkonnaameti 18.06.2021 menetlustoiming vastuolus ka apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahenditega. Õiguslik olukord on selge ja puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
19.Nagu eelmises punktis viidatud, ei ole asjas esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber järelduse, et kavandatava projektiga kaasneb Natura alale pikaajaline ebasoodne mõju. T. Jürgensteini 2017. a analüüsis (dtl 2018 jj) on märgitud, et Eesti oludes ei piisa alati jõe hea seisundi jaoks üksnes rännete võimaldamisest. Peab olema ka elupaik, kuhu kalal on mõtet rännata. Seega tuleb kalapääsu rajamist planeerides vaagida mõlemaid aspekte – rännete võimaldamist ja elupaiku teisel pool paisu. Saesaare paisu puhul toimiks kruvikalatõstuk eeldatavasti kõigi indikaator- ja tüübiomaste liikide puhul, aidates need rändel paisust üles. Kuid erinevate probleemide tõttu on vastuseta küsimus, kuidas tagada kõigile üles pääsenuile nende bioloogiakohane allarändevõimalus. Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et isegi kui läbimõeldud konstrueerimise korral peaks olema tehniliselt võimalik avada kalade rändetee kruvipääsu abil üle Saesaare paisu üles ning vähemalt mingis ulatuses ka paisurajatisest alla, säilib küsimus, kuidas panna kalu leidma ökoloogilises mõttes ohutu ajaperioodi vältel rändeteed praktiliselt seisvas, ilma vooluimpulsita paisjärves ülesvoolu ning samuti laskuvale rändele allavoolu? Ekspert järeldab, et Saesaare paisjärve suguse veekogu puhul oleks efektiivse kalapääsu rajamine ainult pool lahendust. Seda iseäranis seetõttu, kuna hüdromorfoloogiat arvestades on kogu Ahja jõe väärtuslikeim elupaik asunud just tänase veehoidla ja selle alla jäävate muudetud sängiosade kohal.
12(14)
3-21-2290
20.Eeltoodud järeldust ei lükka ümber ka C. Mitterlehneri 12.03.2018 ekspertarvamus (dtl 340 jj) ega apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud E. Prommiku ja T. Tamme analüüs (dtl 2683 jj). Küsimus ei ole selles, et teoreetiliselt oleks võimalik konstrueerida kalapääs, mida mööda saaksid kalad iseenesest paisust üles ja alla liikuda. Halduskohus ei ole sõna „fiktiivne“ kasutanud tähenduses „näilik“, vaid pidanud silmas, et taotletud kalapääsu rajamisega ei täidetaks kalarände eesmärke. C. Mitterlehneri ega E. Prommiku ja T. Tamme analüüsid ei tõenda, et kruvikalapääs tagaks kalade rände ja elupaigatüübi kaitse-eesmärgi Saesaare paisul ja paisjärvel. Asja materjalidest nähtuvalt teeb Saesaare paisu eriliseks see, et kõrguste vahe on väga suur (7,5 m) ja paisutuse tulemusel on tekkinud väga suur paisjärv, mistõttu ei ole võrdlused Austria ja Saksamaa jõgede, aga ka Kunda jõe või Võhandu jõe Viira veski näidetega asjakohased. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et Saesaare paisu tulemusel tekkinud paisjärv ei ole oluliseks takistuseks kalade rändele läbi paisjärve.
21.LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17: Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Euroopa Kohus on asjas nr C-399/14: Grüne Liga selgitanud, et kuigi loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei määra kindlaks ühtegi konkreetset kriteeriumi selle sätte alusel võetavate meetmete rakendamiseks, võib sellest sättest tuleneda vajadus hinnata tagantjärele projekti mõju asjaomasele alale. Sellisel juhul peab hindamine võimaldama pädeval asutusel tagada, et projekti elluviimine ei too kaasa elupaikade halvendamist või liikide häirimist, mis võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide saavutamist. Ennekõike on loodusdirektiivi art 6 lg 2 eesmärgiks hoida ära kaitstava elupaiga ja liigi seisundi edasine halvenemine. Tegemist on esmajoones ennetusmeetmetega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C387/15: Orleans jt, p 33). Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et erikaitsealade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid peab ka vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-404/09: Alto Sil, p 135; C-535/07: komisjon vs. Austria, p 59; C-418/04: komisjon vs. Iirimaa, p 154; vt ka Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 24 ja 29).
22.Ebaõige on Keskkonnaameti seisukoht, et DP kooskõlastamisel ei pidanudki arvestama avaliku huviga. Ehkki avalikku huvi tuleb arvesse võtta ka veeloa menetluses (VeeS § 174 lg 4), ei tähenda see, et loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses kava või projekti kooskõlastades tuleks avaliku huviga seonduvad argumendid jätta tähelepanuta. See kohustus tuleneb loodusdirektiivi art 6 lg-st 4 ja KeHJS § 45 lg-st 3. Ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina art 6 lg-st 2 lubada sama artikli lõikes 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C399/14: Grüne Liga, p 55; vt ka Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 32). Et kooskõlastamismenetluses tuleb kaaluda ka avalikke huve, on Riigikohus kinnitanud mh lahendites nr 3-3-1-15-14, 3-17-1739 ja 3-21-150.
23.Loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 45 lg 3 erand ei näe ette aga igasuguse avaliku huviga arvestamist, vaid see huvi peab olema ülekaalukas (eriti mõjuvad põhjused). Loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestab: kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või 13(14)
3-21-2290 esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. KeHJS § 45 lg 3 sätestab nende eriti mõjuvate põhjustena avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjused.
24.Avaliku huvina, millega kaebaja arvates tulnuks arvestada, on kaebaja toonud välja piirkonna sotsiaalmajanduslikud põhjused ja hüdroenergia tootmise. Kuna tegemist on hindamisotsusega, saab ringkonnakohus ise hinnata, kas tegemist on eriti mõjuvate põhjustega loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 45 lg 3 tähenduses. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, oleks Keskkonnaamet pidanud nendega arvestama kaalutlusotsust tehes. Kui vastus on eitav, ei saanud need asjaolud mõjutada Keskkonnaameti kaalutlusotsuse õiguspärasust.
25.Sotsiaalmajanduslikke huve on KSH aruandes (dtl 2230 jj) hinnatud (lk 70 jj). Esile ei ole toodud eriti mõjuvaid põhjuseid (nt rahva tervis või avalik julgeolek) loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 45 lg 3 tähenduses, mis võiksid õigustada projektile kooskõlastuse andmist. Arvestades Saesaare paisul elektrit tootva hüdroelektrijaama väikest tootlikkust, ei saa ka hüdroenergia tootmisega jätkamist pidada ülekaalukaks avalikuks huviks või eriti mõjuvaks põhjuseks planeeringu kooskõlastamiseks. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et Euroopa Komisjoni Nõukogu 22.12.2022 ajutine erakorraline määrus ei käsitle hüdroenergiat, kuid toob eraldi välja tuuleenergia, päikeseenergia ja soojuspumba tehnoloogia. Varustuskindluse seisukohast on vastustaja asjakohaselt viitega Eesti elektrivarustuskindluse aruandele esile toonud, et Eesti hüdroelektrijaamadest toodetav elekter ei oma varustuskindluse tagamisel mingit mõju. Järelikult ei ole vastustaja kooskõlastuse andmata jätmisel teinud kaalutlusvigu.
26.Eelnevast tulenevalt jääb AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetluskulude jagamine
27.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi apellatsioonimenetluse kulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.