Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla kohustamiseks täitma Andmekaitse Inspektsiooni 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete asjas nr 2.1.-6/21/24
Menetlusosalised
Protesti esitaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Keili Kondike-Neiland
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Andmekaitse Inspektsiooni protest.
2.Kohustada Viru Vanglat täitma AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/21/24 hiljemalt 14 päeva jooksul käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Asendada otsuse avaldamisel Xe nimi tähemärgiga ning jätta avalikustamata käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p 24.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-2254
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas 19.05.2021 Viru Vanglale taotluse, milles soovis koopiat psühholoogi sissekandest kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (edaspidi vangiregister) seoses Xga 28.04.2021 toimunud kohtumisega.
2.Viru Vangla keeldus 15.06.2021. a kirjaga (digitaalse toimiku leht (dtl) 9) Xle koopia väljastamisest vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel, põhjendades keeldumist järgmiselt.
2.1.Vangiregistrisse kantav teave võib sisaldada ametnike poolt julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku infot. Kõnealune kanne, mis sisaldas teavet, millist infot täpselt kogutakse ja talletatakse, ongi vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika. Sellist teavet kasutatakse vanglatöös igapäevaselt julgeolekuriskide hindamiseks. Kui kinnipeetavale on täpselt teada, mida vangla julgeolekuriskide hindamiseks kogub ja kasutab, annab see kinnipeetavale parema võimaluse hindamist mõjutada või takistada. Seeläbi on ohustatud vangistuse täideviimine.
3.X esitas 17.06.2021 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse (dtl 7), milles palus alustada Viru Vangla suhtes järelevalvemenetlust andmete väljastamata jätmise osas. X selgitas, et vangla keeldus isikuandmete, s.o psühholoogi 28.04.2021. a sissekande väljastamisest. Psühholoogiga kohtus ta sotsiaalprogrammi raames.
4.AKI alustas järelevalvemenetlust ning tegi 27.07.2021 Viru Vanglale ettepaneku (dtl 12–14) X küsitud andmete väljastamiseks või kui ettepanekuga ei nõustuta, täiendavaks põhjendamiseks, millised kohad psühholoogi sissekandes sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika ja/või julgeolekuriskide hindamise kohta.
5.Viru Vangla ei nõustunud 17.08.2021. a kirjas (dtl 17–18) AKI ettepanekuga.
5.1.Vangla leidis, et tegemist on kinnipeetava riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskavaga seotud vestluse sissekandega ning seetõttu julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku infoga. Riskihindamise metoodika on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mida kinnipeetavale ei avaldata. Kõnealuses kandes sisalduv informatsioon võetakse aluseks nii kinnipeetava avavanglasse paigutamise kui ka ennetähtaegse vangistusest vabastamise toetamise või mittetoetamise otsustamisel, mistõttu on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks sellega manipuleerida. Kinnipeetava eesmärk vestluse kohta tehtud sissekandega tutvumisel võib olla soov veenduda, kas psühholoog on tema käitumise läbi näinud või mitte, märkinud üles midagi, mis kinnipeetavat soovitud valguses ei näita vms. Taustateadmised, mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes sisalduva informatsiooni hoopis teise konteksti ning hoolimata sellest, et kõrvalseisjale nii ei tundu, ohustada siiski vangistuse täideviimist. Seega on just vangla pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on tegemist infoga, mille avaldamine kinnipeetavale võib ohustada karistuse täideviimist või mitte. Nii avavanglasse paigutamise kui ka ennetähtaegse vabastamise menetluste raames on kinnipeetaval võimalik oma seisukohti avaldada ning soovi korral otsused vaidlustada. Seega on kinnipeetavale tagatud võimalus oma arvamust avaldada ja õigusi kaitsta.
6.AKI tegi 03.09.2021 Viru Vanglale ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/21/24 (dtl 20–24), millega kohustas Viru Vanglat hiljemalt 17.09.2021 väljastama X tema taotluses soovitud psühholoogi sissekanne ning põhjendas seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
6.1.VangS § 52 lg 4 annab kinnipeetavale võimaluse vangiregistrist enda kohta andmekogusse kantud andmete küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt võib andmete väljastamisest keelduda, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või
3-21-2254 julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Keeldumise korral tuleb põhjendada mõlema keeldumise eelduste täidetust. Nimetatud normid kohalduvad ka psühholoogi sissekandele, kuid vanglal tuleb andmesubjekti (kinnipeetava) taotluse saamisel langetada konkreetsetest asjaoludest lähtuv kaalutlusotsus ning hinnata iga kannet eraldi. Seega tulnuks vanglal hinnata, kas ja mis ulatuses sisaldab konkreetne psühholoogi kommentaar endas informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide kohta ning kuidas sellise sissekande väljastamine ohustaks vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist.
6.2.Kuigi Viru Vangla on viidanud, et psühholoogi sissekande puhul on tegemist julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku infoga, jääb siiski arusaamatuks, kuidas psühholoogi kommentaar, sh näiteks viited sellele, et puudust tunneb kontaktist pojaga ning sõnakasutuselt on viisakas, saaks kuidagigi kinnipeetavale anda informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Üksnes hüpotees, et kinnipeetav võib psühholoogiga peetavate tulevaste vestluste käigus olla manipuleeriv, pole teave julgeolekuriskide hindamise kohta. Viru Vangla ei ole edastanud inspektsioonile materjale (tõendeid), millest nähtuks, et vanglal olevate taustateadmise pinnalt on konkreetsel psühholoogi sissekandel hoopis teine kontekst, kui see välja paistab.
6.3.Psühholoogi sissekanne ei võrdu riskihindamise metoodikaga. Psühholoogi sissekanne on osa alusandmetest, mille põhjal, koosmõjus teiste andmetega, tehakse kinnipeetava riskihinnang. See, et psühholoogi hinnangut üldse riskihindamisel kasutatakse, ei ole saladus. Samuti on tulenevalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 3 lg-st 4 tulenevalt teada, et kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisel hinnatakse kinnipeetava suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Samuti on vanglal lisaks psühholoogi sissekandele hulgaliselt muud infot, mille põhjal kinnipeetavat hinnata. Kinnipeetav ei saa leida (ja vaidlustada seda), et talle on antud vale hinnang või lähtutud on valedest asjaoludest, kui ta selle hinnanguga üldse tutvuda ei saa. Kinnipeetava taotluse saamisel saab vangla muuhulgas arvesse võtta, kas kinnipeetava taotlus on selgelt ülemäärane ning oma õigusi kuritarvitav. Antud asjast inspektsioonile seda ei nähtu ning vangla ei ole ka põhjendanud, miks antud juhul tuli kinnipeetava taotlust ülemääraseks pidada.
7.Viru Vangla teavitas 17.09.2021. a kirjaga (dtl 40–41) AKI-t, et ei nõustu tehtud ettekirjutusega ega väljasta isikule koopiat soovitud vangiregistri kandest. Vangla jäi oma seisukoha juurde, et kõnealuse sissekande näol on tegemist julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldavate andmetega, mille kinnipeetavale avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist. X kannab alates 2015. aastast 13-aastast vanglakaristust raske narkokuriteo toimepanemise eest. Tegemist on kõrgohtliku kinnipeetavaga, kelle puhul esineb risk ehk mingi toiminguga kaasneva kahju tekkimise võimalus nii ühiskonnas kui ka vanglas, ning kes vajab tugevdatud järelevalvet. Samuti on tema puhul tuvastatud põgenemisrisk. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibinud. Vangla taustateadmised põhinevad seega väga pika perioodi jooksul kogutud andmetel, mitte ühel või kahel konkreetsel faktil. Vangla ei pea võimalikuks edastada AKI-le kogu olemasolevat informatsiooni, mis kinnipeetava tegevust ja selle võimalikke motiive mõista aitaks. Psühholoogi hinnangut arvestatakse kinnipeetava julgeolekuriskide hindamisel ning riskihindamise tulemus on omakorda aluseks avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vangistusest vabastamise toetamise otsustamisel. See tähendab, et kui riskihindamisel aluseks võetava infoga on manipuleeritud, siis võib otsus olla ekslik ning see omakorda võib
3-21-2254 kahjustada karistuse täideviimist. Kinnipeetav saab tutvuda vangla põhjendustega nii tema avavanglasse paigutamata jätmisel kui ka tingimisi enne tähtaega vabastamise mittetoetamisel. X on kinnipeetav, keda võib nimetada „sarikirjutajaks“. Ajavahemikus 01.03.2021–13.09.2021 esitas kinnipeetav ca 769 erinevat pöördumist, mis on enamasti sisutühjad ja esitatud pigem eesmärgiga vanglat koormata. Kinnipeetav taotleb pidevalt vanglalt väljavõtteid erinevatest andmebaasidest ja dokumentidest. Ainuüksi augustis 2021 esitas ta 13 pöördumist, milles soovis erinevate teenistujatega peetud vestluste kohta vangiregistrisse tehtud sissekannete logisid. Nende pöördumiste esitamiseks kasutab kinnipeetav spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud trükitud kujul blanketti, millest võib järeldada, et eesmärk on võimalikult vähese vaevaga palju samasisulisi taotlusi esitada. Seega on vanglal alust arvata, et ka konkreetse psühholoogi sissekande küsimise puhul ei ole tegemist ühekordse siira huviga, vaid süstemaatilise tegevusega andmeid koguda.
8.AKI esitas 04.10.2021 Tartu Halduskohtule protesti, milles palub kohustada Viru Vanglat täitma AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.6/21/24.
9.Viru Vangla esitas protestile 31.01.2022 kirjaliku vastuse, paludes jätta protest rahuldamata.
10.Kohus otsustas 12.01.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Seejuures kohustas kohus vanglat esitama kohtule kohtu palutud tõendid ja selgitused hiljemalt 05.02.2024.
11.Viru Vangla esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendid 09.02.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.AKI põhjendab protesti järgmiselt.
12.1.VangS § 52 lg 6 annab aluse andmete väljastamisest keeldumiseks üksnes siis, kui tegemist on infoga vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Kõnealune psühholoogi hinnang kinnipeetava meelestatuse/hoiaku kohta seda ei ole. Arusaadavalt, sh kinnipeetavale, märgib psühholoog vastuvõtule üles vestluse sisu, tulemusi ja enda hinnanguid. Tegemist on vastuvõtu käigus tehtud märkmetega, mis on sellise vastuvõtu puhul tavapärane. Vastustaja pole ka piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas psühholoogi märkmete avaldamine ohustaks vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Isegi, kui jõuda järeldusele, et psühholoogi märkmed on vajalikud vangla julgeolekuriskide hindamiseks, ei ole õigustatud igasuguste selliste andmete väljastamisest keeldumine ning kõnealuse päevikukande väljastamisel kinnipeetavale ei esine ohtu vangistuse täideviimise eesmärgile. Üksnes hüpotees, et kinnipeetav võib psühholoogiga peetavate tulevaste vestluste käigus olla manipuleeriv, ei saa kujutada endas sellist ohtu, et päevikukande väljastamisest keelduda. Psühholoogi erialane ettevalmistus eeldab ka võimet ja oskust ära tunda ning hinnata manipuleerivat käitumist.
12.2.Psühholoogi hinnang inimesele on tema isiksust sügavalt puudutav küsimus, samuti võidakse psühholoogile avaldada väga isiklikke, intiimseid asjaolusid. Seetõttu on mõistetav inimese huvi psühholoogi hinnangu ning selle suhtes, mida psühholoog tema kohta teistele isikutele avaldab. Psühholoogi hinnangul võivad olla inimese jaoks märkimisväärsed tagajärjed ning inimesel peaks olema võimalus sellega tutvuda ja selle kohta oma arvamust avaldada.
12.3.Psühholoogi päevikukanne sisaldab X isikuandmeid, mistõttu kohaldub selliste
3-21-2254 andmete väljastamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/680 art 14 lg 1. Direktiivist 2016/680 tulenevalt on andmesubjektil õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lg-d 4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh koopia või väljatrükina. Eesti seadusandja on piiranud direktiivi 2016/680 art-st 14 sätestatud õigust isikuandmetega tutvuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 24 ning vangistuse täideviimise raames veel ka VangS § 52 lg-ga 6. Seega ei ole Eesti seadusandja seaduse tasandil ette näinud absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus. Vangla kaalutlusotsus Xe taotluse lahendamisel ei olnud kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 nõuetega, kuna see ei kajasta kuidagi, et vangla oleks arvesse võtnud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vangla otsus ütleb sisuliselt seda, et päevikukannet ei saa kinnipeetavatele kunagi tutvustada (ega sellest koopiat väljastada). Otsusest ei selgunud, kuidas selle konkreetse päevikukande tutvustamine Xle tooks kaasa VangS § 52 lg-s 6 sätestatud keeldumisaluseks olevad olukorrad.
13.Viru Vangla leiab, et protest tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.
13.1.Kõnealuse kande sisuks on psühholoogi märkmed vestlusest kinnipeetavaga. Tegu oli riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskava vestlusega kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest. See tähendab, vangiregistri päevikusse kantud psühholoogi märkmete puhul on otseselt tegemist metoodiliselt vangla töö käigus kogutud andmetega, s.t riskihindamisega seotud tegevusega. Neid andmeid kasutab vangla nii kinnipeetavast lähtuvate riskide hindamisel kui ka julgeolekuriskide hindamisel üldisemalt.
13.2.Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse ja mida mitte, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Vaidlusalune sissekanne kogumis, mitte selles sisalduvad konkreetsed laused, sisaldabki meetodeid ja taktikat, s.t teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul oluliseks peab. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb muuhulgas vanglale isiku kohta teadaolevale infole. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika, et selgitada välja temaga seotud julgeolekuriskidele viitavad asjaolud ja mida saab vangla temast lähtuvate riskide kohta järeldada, siis on võimalik selle teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest. Teadlikult valeinfo andmisel, info varjamisel või vangla eksitamisel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Kuivõrd X vajab riskihinnangu järgi tugevdatud järelevalvet ning on konfliktne ja manipuleeriv, siis on eriti oluline, et ta ei saaks tutvuda teabega, mis võib vangla julgeoleku ohtu seada.
13.3.Kvaliteetse riskihindamise koostamise aluseks on eelkõige asjakohane info, mida on kinnipeetava kohta sihipäraselt kogutud ja säilitatud. Kohtupraktikas on jaatatud vajadust piirata kinnipeetavale juurdepääsu riskihindamise ankeedile. Vangiregistri kanded on sarnane teave, mis lõppastmes jõuab riskihindamise ankeeti. Ka juhul, kui riskihindamise ankeeti lisatakse üksnes kokkuvõte erinevatest vangiregistri kannetest, ei õigusta see kannete eraldi väljastamist, kuivõrd selliselt saaks kinnipeetav ikkagi teabega manipuleerida. Algandmetega
3-21-2254 manipuleerimise tulemusel koostatav ebakorrektne riskihinnang on suureks ohuks vangistuse täideviimise eesmärkidele ja vangla üldisele julgeolekule.
13.4.Tegu on põgenemisriskiga kinnipeetavaga, keda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh välisriigis. Kinnipeetav kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, mis tähendab, et tal on keskmisest suurem võimekus planeerida ja organiseerida õigusrikkumisi varjatult. Kinnipeetava varasemate kuritegude hulka kuuluvad ka mootorsõiduki joobes juhtimine, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine, kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine seadusliku aluseta, vargused, röövimine, väljapressimine, mootorsõiduki ärandamised. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult, mis näitab, et julgeolekuohtude ja kinnipeetavast lähtuvate riskide adekvaatseks hindamiseks on vaja vanglal koguda teavet nii, et seda ei oleks mingil juhul võimalik teadlikult manipuleerida. Seda ei ole võimalik teha, kui kinnipeetavale väljastatakse vangiregistri kanne, millest muuhulgas võib nähtuda teavet näiteks isiku seisundi, käitumise, oleku, hoiakute, vestluse vms olulise kohta.
13.5.X on lisaks vaidlusalusele kandele küsinud vanglalt välja hulgaliselt tema kohta käivat muud teavet ja kandeid, mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske. Perioodil 06.04.2020–12.04.2021 registreeriti 580 Xe pöördumist vangla poole, millest vähemalt 9 olid taotlused seoses riskihindamisega, sh taotlus riskihindamise ankeedi koopia saamiseks. Kinnipeetav on küsinud välja andmeid, mille väljastamisel saab ta teha järeldusi vangla töömeetodite ja taktika kohta ning seda teades soovi korral vanglat eksitada või anda teadlikult valeinfot või organiseerida kaaskinnipeetavate abiga valeinfo levitamise. Xe poolt hulgaliselt taotluste esitamine koostoimes muu vanglale teadaoleva teabega iseloomustavad tema tegevuse süstemaatilisust ja järjekindlust. Pika aja jooksul erinevate andmete kogumisega kaasneb tõsine oht, et see, kuidas riske hinnatakse (meetodid ja taktika) saab kinnipeetavale teatavaks. Kui kinnipeetav on välja nõudnud mingite kannete kogumiku, saab ta ise kontrollida, mida ta on varasemalt rääkinud ja mida võiks edaspidi öelda, et teadlikult parandada nt enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.
13.6.Avaliku korra kaitse seisukohalt on oluline, et isikud, kes on karistatud vangistusega ning kes ei ole täitnud vangistuse eesmärke, nt ei vabaneks ennetähtaegselt. Avaliku korra kaitse lai vajadus kaalub üles isiku õiguse saada oma isikuandmeid ehk vanglal on õigus keelduda käesoleval juhul isikuandmete väljastamisest IKS § 24 lg 2 p 4 alusel, et isikul ei oleks võimalik ühelt poolt andemetega manipuleerida ning teenistujad saaksid vabalt kirjeldada kõiki tähelepanekuid.
14.Justiitsministeerium on seisukohal, et vangla on õigustatud vaidlusaluseid andmeid Xle mitte väljastama, sest need sisaldavad julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku teavet ja selle teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Justiitsministeerium selgitab enda seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.
14.1.Vaidlusalune kanne kajastab riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskava vestlust kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest. See tähendab, et vangiregistri päevikusse kantud psühholoogi märkmete puhul on otseselt tegemist metoodiliselt vangla töö käigus kogutud andmetega. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Nii vihjab ka sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlusel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb muu hulgas vanglale
3-21-2254 isiku kohta teadaolevast infost. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, satub ohtu nii riskide hindamise kvaliteet kui ka vangla julgeoleku tagamine üldisemalt. Kõnealuses vangiregistri kandes sisalduv informatsioon võetakse muu hulgas aluseks kinnipeetava avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegselt vangistusest vabastamise toetamise otsustamisel. Seega on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks sellega manipuleerida.
14.2.Eestis on kasutusel riskihindamise vahend, mis põhineb Ühendkuningriigis rakendatud riskide hindamise ja juhtimise vahendile OASys. Riskihindamisega tegelevad vanglaametnikud on saanud kriminogeensete riskide hindamiseks erialase väljaõppe Sisekaitseakadeemias ning teavad, kuidas hinnatakse staatilisi ja dünaamilisi ohutegureid. Seepärast on just vangla pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on tegemist infoga, mille avaldamine kinnipeetavale võib ohustada karistuse täideviimist või mitte. Näiteks psühholoogi tehtud kandest vestluse kohta võib kinnipeetav järeldada, kuidas tema käitumist ning olekut tajutakse ning millise mulje ta on jätnud. Sarnaselt on riskihindamise ankeetide puhul kohtupraktikas leitud, et kinnipeetavale riskihindamise ankeedi väljastamine seaks ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide täitmise. Sama kehtib ka vangiregistri kannete (sh päevikukannete) puhul, mille sisu jõuab hiljem riskihindamise ankeeti. Vangla huvi nende andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles kinnipeetava huvi nende andmetega tutvuda. Manipuleerimise eest tuleb kaitsta ka algandmeid, millel põhineb hilisem analüüs. Lisaks vaidlusalusele kandele on X küsinud vanglalt välja hulgaliselt muud tema kohta käivat teavet, mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske.
14.3.Xl on keskmisest suurem võimekus planeerida ja organiseerida õigusrikkumisi varjatult, sh vanglas. Narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemine eeldab isikult oskusi ja konspiratsioonivõtteid ning seda on vaja kinnipeetavast lähtuva ohu hindamisel arvestada. Taustateadmised, mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes sisalduva informatsiooni teise konteksti. Lisaks on X pannud toime mitmeid teisi kuritegusid, nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult. See näitab selgelt, et julgeolekuohtude ja kinnipeetavast lähtuvate riskide adekvaatseks hindamiseks on vanglal vaja koguda teavet nii, et seda ei oleks mingil võimalik teadlikult manipuleerida.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohtule on esitatud protest Viru Vangla kohustamiseks täitma AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete asjas nr 2.1.-6/21/24. Protesti esitamise õiguslikuks aluseks on IKS § 59 lg 3 ning selles sättes kirjeldatud eeldused kohtusse pöördumiseks on olnud täidetud.
16.Kõnealuse ettekirjutus-hoiatusega kohustas AKI Viru Vanglat väljastama Xle tema taotletud psühholoogi 28.04.2021. a sissekande vangiregistrisse, leides, et Viru Vanglal puudus VangS § 52 lg-st 6 tulenevalt õigus selle väljastamisest keelduda. Pooled ei vaidle selle üle, et kõnealune sissekanne vangiregistrisse sisaldab X kohta käivaid isikuandmeid.
17.Isiku kaitset tema isikuandmete töötlemisel vangla poolt karistuse täideviimisel reguleerivad üldseadusena isikuandmete seadus (IKS § 1 lg 1 p 2) ning eriseadusena vangistusseadus. Nimetatud õigusaktidega on Eesti õiguskorda üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/680, mida kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 asemel siis, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende
3-21-2254 ennetamise eesmärgil (vt nt Riigikohtu 24.03.2022. a otsus nr 3-20-332, p 8). Direktiivi 2016/680 art-st 14 tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. Sama direktiivi art 15 näeb aga ette alused isikuandmete tutvumise õiguse piiramiseks ning selle lõikest 1 tulenevalt võivad liikmesriigid samas lõikes nimetatud aluste esinemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õigust täielikult või osaliselt piirata sellises ulatuses ja seni, kuni selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.
18.Vastavalt IKS § 24 lg 1 p-dele 1 ja 2 peab isikuandmete vastutav töötleja tegema andmesubjekti soovil talle muu hulgas teatavaks tema kohta käivad isikuandmed. IKS § 24 lg 2 kohaselt võib andmete vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel keelduda isiku kohta käivate isikuandmete väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist (p 1), kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi (p 2), ohustada riigi julgeolekut (p 3), ohustada avaliku korra kaitset (p 4) või takistada ametlikku uurimist või menetlust (p 5).
19.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle praeguses asjas vaidlus käib, on loodud vanglas karistust kandvate kinnipeetavate isikuandmete töötlemiseks ja muude seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks (vt VangS 51 lg 1), sh teabe koondamiseks vangla julgeoleku ja korra tagamiseks (VangS § 51 lg 1 p 9). Vangiregistrisse kantakse muu hulgas andmed kinnipeetava senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta, samuti andmed riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta (VangS § 53 lg 1 p 7). Vangiregistrisse kantavate andmete täpne koosseis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) lisas 1. Määruse nr 19 lisa 1 p 8 järgi on ühtedeks andmekogusse kantavateks andmeteks ka kriminogeensete riskide hindamise ja nende maandamise tegevuste andmed. Need andmed jagunevad kinnipeetava puhul omakorda andmeteks kriminogeensete riskide hindamise kohta (p 8.1 ja selle alapunktid) ja andmeteks individuaalse täitmiskava kohta (p 8.2 ja selle alapunktid). Andmeteks individuaalse täitmiskava kohta on ka märked täitmiskavas rakendatud sekkumiste täitmise või täitmata jätmise kohta (p 8.2.11).
20.Juurdepääs vangiregistrile ja sinna kantud andmete väljastamine on reguleeritud VangS §-s 52. Selle sätte lõigete 1 ja 2 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. VangS § 52 lg 4 järgi väljastatakse kinnipeetavale tema kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel. Vangistuse täideviimise kohta käiva teabe andmesubjektile väljastamise üle otsustab vangla, kus isik viibib, ning üksnes vajaduse korral otsustab teabe väljastamise vangiregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium (määruse nr 19 § 8 lg 4 laused 2 ja 3). VangS § 52 lg 6 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
21.Vangla ja Justiitsministeerium leiavad praeguses asjas kokkuvõtlikult, et vaidlusalune X kohta käiv sissekanne vangiregistris sisaldabki endas meetodeid, taktikat ja infot julgeolekuriskide hindamise kohta VangS § 52 lg 6 tähenduses. Samuti võib vangla ja Justiitsministeeriumi hinnangul selle teabe väljastamine Xle ohustada vangistuse täideviimist.
3-21-2254 Lisaks on vangla viidanud IKS § 24 lg 2 p-le 4, leides, et teabe väljastamine X võib ohustada avaliku korra kaitset.
22.Kohus ei nõustu Viru Vangla ja Justiitsministeeriumiga, et kinnipeetavale tema isikuandmete väljastamisest keeldumist VangS § 52 lg 6 ja IKS § 24 lg 2 alusel sai antud juhul õigustada põhjendus sellest, et kinnipeetav sai teha konkreetsest vangiregistri sissekandest järeldusi vangla poolt julgeolekuriskide hindamiseks kogutavate andmete koosseisu ja kasutatava taktika ja meetodite kohta ning kasutada sissekandes sisalduvat edaspidi vanglateenistujatega suheldes endale kasulikul, kuid lõpptulemusena avalikku korda ohustaval viisil. Kuigi need põhjendused võivad olla mõnel juhul asjakohased (vt kohtumenetluse dokumentidele juurdepääsu piiramisega seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9), ei ole kõnealuse sissekande puhul vangla nende väidete tõelevastavust siiski usutavalt põhistanud ega tõendanud.
23.Direktiivi 2016/680 selgituste p-st 44 tulenevalt peaks andmete vastutav töötleja iga konkreetse juhtumi puhul eraldi ja individuaalse uurimise käigus hindama, kas isikuandmetega tutvumise õigust tuleks osaliselt või täielikult piirata. Eelnevast saab järeldada, et üldised erandid isikuandmetega tutvumise õigusest ei ole lubatud. Sama selgituste punkti järgi tuleb isikule teabe väljastamisest keeldumisel arvestada nõuetekohaselt ka isiku põhiõigusi ja õigustatud huve (vt ka art 15).
25.Kohus nõustub AKI ettekirjutus-hoiatuses tooduga, et Viru Vangla ei ole ei 15.06.2021. a kirjas Xle ega 17.08.2021. a kirjas AKI-le suutnud ära näidata, kuidas psühholoogi kommentaarid nimetatud sissekandes saaks anda kinnipeetavale informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Samuti ei ole vangla käesolevas, tervikuna kinniseks kuulutatud kohtumenetluses usutavalt näitlikustanud, kuidas kõnealune psühholoogi sissekanne täpsemalt annaks kinnipeetavale teavet tema julgeolekuriskide hindamise kohta, näiteks miks on psühholoog pidanud vajalikuks märkida üles just konkreetse teabe ja millist muud teavet on peetud ebaoluliseks. Pelgalt see, et psühholoogi sissekande sisu võetakse aluseks kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamisel kogumis teiste andmetega (määruse nr 21 § 3 lg 4 p-d 7–9), ei tee selles sissekandes sisalduvast teavet kinnipeetava julgeoleku riskide hindamise või vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Nagu vangla on ka ise märkinud, on psühholoog vanglateenistuja, kelle ülesanneteks on kinnipeetavatele psühholoogilise abi osutamine, toimetuleku parandamine ning motiveerimine õigusnormidest kinnipidamiseks ja resotsialiseerimise protsessi soodustamine läbi kriminogeensete riskide maandamise.
26.Kohus palus vanglal kohtule avada seda, millistest suunistest või juhistest tuli psühholoogil lähtuda 28.04.2021 vangiregistrisse kannet tehes ehk selle otsustamisel, mida täpselt sissekandesse märkida ja mida mitte. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole psühholoogidele konkreetseid suuniseid vestluste läbiviimiseks ja päevikukannete tegemiseks, et neid saaks võtta aluseks kinnipeetavate julgeolekuriskide hindamisel. Vangla selgitas, et psühholoog, korraldades kinnipeetavaga vestlust, saab võtta aluseks vanglas olemasoleva teabe ning kui vastuvõtt toimub individuaalses täitmiskavas püstitatud ülesande raames, peab ta ise üles ehitama vestluse põhikonstruktsiooni, võttes aluseks oma erialateadmised. Veel selgitas vangla, et psühholoog kannab vangiregistrisse informatsiooni, mida ta konkreetsest vestlusest peab oma erialateadmiste pinnalt oluliseks ja mis tema arvates võib isiku hindamisele kaasa aidata. Kohus nõustub vanglaga, et psühholoogi tegevuse tulemus saab mõjutada mitmeid riskihindamise punkte. Nagu aga vangla ja Justiitsministeerium on viidanud, koostavad riskihinnanguid selleks spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes hindavad
3-21-2254 psühholoogi talletatud tähelepanekutes, hinnangutes või muudes üleskirjutustes toodut ning võtavad seda arvesse riskihindamise teostamisel. Riskide hindamiseks ja selleks kasutatavaks meetodiks ei kvalifitseeru aga kohtu hinnangul psühholoogi poolt kinnipeetavaga vestluse läbiviimine või tema nõustamine ja selle käigus märkmete tegemine. Ka vangla ja justiitsministeeriumi viidatud välja kujunenud kohtupraktika lähtub sellest, et riskihindamise ankeedi sisu, sh selle täpse ülesehituse ja sinna kantud hinnangute avaldamine kinnipeetavatele ei ole kohtumenetluses põhjendatud, sest sellest on selgelt näha, milliseid meetodeid vangla julgeolekuriskide hindamiseks kasutab. Sellega võrreldavat informatsiooni ei nähtu aga psühholoogi kõnealusest sissekandest vangiregistrisse.
27.Viru Vangla ega ka Justiitsministeerium ei ole kohtule veenvalt selgitanud, et kinnipeetaval ja vanglal oleks konkreetsesse sissekandesse puutuvalt sellised taustateadmised, mis asetaksid sissekandes sisalduva informatsiooni teise konteksti kui pelgalt selle sisust järeldada saab, ning et sissekande sisu kinnipeetavale avaldamine võiks seetõttu ohustada karistuse täideviimist. Konkreetse kinnipeetava karistatus ning muu isiku ja tema käitumise kohta teadaolev informatsioon on küll oluline, et hinnata ohte, mis võivad kaasneda talle andmete avalikustamisega, kuid pelgalt tema toimepandud teod ja sellest järeldatavad isikuomadused ja võimed ei saa siiski õigustada isikule tema kohta käivate andmete väljastamata jätmist olukorras, kus andmete sisust lähtuvalt ei saa vangistuse täideviimise ohu tekkimist jaatada. Üksnes X poolt vanglale väga suures koguses taotluste esitamise fakt ei anna veel alust järeldada, et vanglal oli põhjust talle sissekandest koopia väljastamise otsustamise ajal järeldada sellega manipuleerimise reaalset ohtu. Vangla ei ole viidanud sellistele asjaoludele, millest saaks sellise reaalse ohu esinemist järeldada ka käesoleval ajal.
28.Vangla on vastuses kaebusele märkinud, et alates 2019. aastast on X taotlenud vangiregistrist kannete koopiate väljastamist vähemalt 6 korral ning taotletud kanded on tehtud vanglateenistujaga peetud vestluste toimumise kohta ja ühel korral taotles X nimekirja kõigi päevikukannete kohta. Eeltoodu jätab kohtu hinnangul vanglale siiski mõistliku võimaluse hindamaks konkreetsete päevikukannete sisu ning nende kinnipeetavale avaldamise võimalikkust. Kui sissekandes sisalduvad näiteks selle teinud vanglateenistuja selged hinnangud või julgeolekukaalutlustest lähtudes tehtud ülestähendused, võib olla põhjendatud sissekande koopiat kinnipeetavale mitte ka väljastada. Asjaolust aga, et X oli ka varem taotlenud päevikukannetest väljavõtteid ja võis neid taotleda ka hiljem, ei saa veel järeldada, et ta saaks 28.04.2021. a psühholoogi sissekandes sisalduvaga enda kasuks manipuleerida. Ka siis, kui kõnealusest sissekandest koopia saamise sooviks ei ole olnud X siiras soov saada teada psühholoogi kirjapandud hinnangut, vaid näiteks soov veenduda, kas psühholoog on kohtumisel räägitut kajastanud korrektselt, ja vajadusel taotleda kande parandamist (IKS § 25 lg 1) või nt tugineda sissekandele muul viisil enda õiguste kaitsmiseks, puuduvad antud juhul selged alused andmete väljastamisest keeldumisest. AKI on asjakohaselt viidanud, et kinnipeetaval on õigustatud huvi ning direktiivist 2016/680, IKS § 24 lg 1 p-st 1 ja VangS § 52 lg-st 4 tulenev õigus tutvuda tema kohta psühholoogi poolt vangiregistrisse tehtud ülestähendustega. Antud konkreetsel juhul ei ole tuvastatud, et Viru Vanglal esines seaduses sätestatud alus selliste andmete väljastamisest keeldumiseks.
29.Eeltoodu pinnalt nõustub kohus AKI-ga, et Viru Vangla ei ole Xle 28.04.2021. a päevikukandest koopia väljastamisest keeldumisel ja ettekirjutus-hoiatuse täitmata jätmisel käitunud õiguspäraselt.
30.HKMS § 259 lg 2 kohaselt rahuldatakse halduskohtule esitatud protest, kui selle läbivaatamine halduskohtus on lubatav ning haldusakt või toiming või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmine on õigusvastane. AKI protest halduskohtule on olnud lubatav ning
3-21-2254 nagu kohus on eespool leidnud, on vastustaja käitunud Xle 28.04.2021 vangiregistrisse tehtud psühholoogi päevikukandest väljavõtte väljastamata jätmisel ja seega ka AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse täitmata jätmisel õigusvastaselt. Kohus leiab, et AKI on põhjendatult leidnud, et aluseid kinnipeetavale andmete väljastamiseks ei esinenud, mistõttu on Viru Vangla kohustatud need andmed talle väljastama. Seetõttu rahuldab kohus AKI protesti ning kohustab Viru Vanglat AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust täitma.
31.HKMS § 246 lg 1 alusel võib kohus määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades AKI ettekirjutus-hoiatuses vanglale määratud 14-päevast tähtaega, peab kohus põhjendatuks määrata Viru Vanglale ettekirjutus-hoiatuse täitmiseks samuti tähtaja 14 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohtule ei ole esitatud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, mistõttu tuleb jätta poolte võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ja § 256 lg 2 alusel nende endi kanda.
33.Kohus asendab X nime tema eraelu kaitseks avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Samuti peab kohus vajalikuks jätta avalikustamata käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p 24, milles on sõna-sõnalt ära toodud asjas vaidluse all olnud psühholoogi sissekanne vangiregistrisse, mis kujutab endast täpseid delikaatseid isikuandmeid, mille kaitse tagamiseks ei piisa kohtu hinnangul üksnes isiku nime asendamisest tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.