3.Jätta riigilõiv summas 20 eurot, mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud, Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.10.2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Erik Tomingas esitas 28.03.2022. a Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/653-1, milles soovis väljavõtete saamist tema kohta Tartu Vanglas peetavast digipäevikust alates juulist 2019.
2.Tartu Vangla inspektor-kontaktisik keeldus 05.04.2022. a otsusega nr 6-24/1653-2 kinnipeetavale vangiregistri päevikukannete väljastamisest, leides, et vangiregistrisse kantud päevikukannete näol on tegemist kokkuvõtva infoga, mis on mõeldud vanglateenistuses
asutusesiseseks kasutamiseks, et täita karistuse täideviimise ja vangla julgeoleku tagamise eesmärki, päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja nende väljastamine kinnipeetavale võib ohustada vangistuse täideviimist. Vastustaja tugines 05.04.2022. a otsuses avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg-le 1 viitega vangistusseadusele (VangS). VangS § 53 lg 1 p 18 kohaselt kantakse vangiregistrisse vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave. See teave on vangiregistris päevikukannete näol. VangS § 52 lg 1 järgi on vangiregistrisse kantud teave ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. VangS § 52 lg-st 6 tulenevalt võib vanglateenistuse ametnik teatud tingimustel keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest. Vangla viitas otsuses ka AvTS § 35 lg 1 p-le 9.
3.E. Tomingas esitas vangla otsuse peale 25.04.2022. a registreeritud vaide nr 1-11/149-1, mis edastati lahendamiseks Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). AKI peatas 12.05.2022. a kirjaga nr 2.1.-3/22/1140 E. Tomingase asjas vaidemenetluse kuni kohtuasjas nr 3-21-2254 lõpliku lahendi jõustumiseni.
4.E. Tomingas esitas 30.08.2022. a Tartu Halduskohtule liitkaebuse, milles muuhulgas nõudis Tartu Vangla kohustamist väljastama tema kohta nn digipäevikusse kogutud andmed – liitkaebus registreeriti haldusasjana nr 3-22-1842. Haldusasjas nr 3-22-1842 tegi Tartu Halduskohus 18.10.2022. a määruse, mille resolutsiooni p 1 alapunktiga 2 eraldati liitkaebusest iseseisvasse menetlusse E. Tomingase kaebus Tartu Vangla kohustamise nõudes väljastada kaebajale vangiregistri päevikukanded alates aastast 2019 ja mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-2231.
5.Kohus võttis 08.11.2022. a määrusega E. Tomingase kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale vangiregistri päevikukanded alates 2019. aastast menetlusse ning otsustas kaasata menetlusse arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsiooni (AKI). Kohus luges kaebuse tähtaegseks HKMS § 47 lg 3 järgi.
6.AKI esitas 29.11.2022. a seisukoha E. Tomingase kaebuse osas. Kokkuvõtvalt ei ole kaasatud haldusorgan veendunud, et päevikukanded kogu ulatuses sisaldavad teavet, mida kinnipeetav saada ei tohiks, kuna vangla otsus ei kajasta, et oleks arvesse võetud konkreetse juhtumi asjaolusid.
7.Tartu Vangla esitas 13.12.2022 vastuse kaebusele, milles ei vaielnud vastu kaebuse menetlusse võtmisele. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tartu Vangla jäi 05.04.2022. a vastuskirjas nr 6-24/1653-2 toodud seisukohtade juurde. Tartu Vangla esitas 22.12.2022. a täiendavad seisukohad. Vastustajal ei olnud vastuväiteid menetluse peatamisele kuni kohtuasjas nr 3-21-2254 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
8.E. Tomingas esitas kohtule 28.12.2022. a, 12.02.2023. a ja 17.08.2023. a täiendavad omapoolsed seisukohad. Kaebaja vaidles vastu menetluse peatamisele.
9.Kohus otsustas 16.08.2023. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Menetlusosaliste seisukohad
10.Kaebaja leiab, et vastustaja on andmeid kogunud tema tahte vastaselt. Kaebaja viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 42, mille kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. Päevikukannetes on väiteid kaebaja meelsuse kohta.
Kaebaja taotleb kaebuses tema tahtevastase andmete kogumise osas menetluse algatamist põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
11.Õigusvastane andmete salastamine rikub kaebaja õigusi. Vanglas koostatakse iseloomustusi päevikukannete alusel. Digipäevikusse kantud andmeid kasutatakse avavanglasse ümberpaigutamise ja enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamisel.
12.Kaebajale ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel on digipäevikusse kantud eraelulised andmed meditsiinitöötajate poolt selliselt, et andmed on nähtavad vanglaametnikele. Kaebaja on keelanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lg 3 alusel juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele (28.12.2022. a seisukoha lisa 1, tl 94).
13.Kaebaja tugineb VangS § 52 lg-le 4 ning nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastama talle tema kohta digipäevikusse kogutud andmed. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2022. a lahendile asjas nr 3-20-1420, samuti Tartu Halduskohtu 28.04.2023. a otsusele asjas nr 3-22-2227. Digipäeviku väljastamine on vangla jaoks kohustuslik. Kaebaja soovib vanglale definitiivse ettekirjutuse tegemist.
14.IKS § 24 lg 1 alusel peab andmete töötleja muuhulgas andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete päritolu (p 2) ja kellele isikuandmeid on avalikustatud (p 4). Tartu Vangla keeldus vastamast kaebaja 23.01.2023. a teabenõudele ning kinnitust leidis veelkord fakt, et vangiregistrile on juurdepääs kellel iganes, kuid mitte andmesubjektil.
15.Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatuga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
16.AvTS § 35 reguleerib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise üldiseid aluseid, kuid AvTS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. VangS § 52 lg 4 annab küll kinnipeetavale õiguse taotleda tema kohta andmekogusse kantud andmete väljastamist, kuid sama paragrahvi lõige 6 annab ka õiguse andmete väljastamisest keelduda. VangS § 52 lg 6 puhul on tegemist erinormiga.
17.Vangiregistris sisaldub teave, mida ei panda kinnipeetava paberkandjal peetavasse isiklikku toimikusse. Käesoleval juhul keelduti kaebajale soovitud teabe väljastamisest VangS § 52 lg 6 alusel. Tartu Vangla on 05.04.2022. a vastuskirjas nr 6-24/1653-2 selgitanud, miks ei ole võimalik kaebaja soovitud teavet väljastada. Vastustaja jääb jätkuvalt selle juurde, et päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja nende väljastamine kinnipeetavale võib ohustada vangistuse täideviimist. Päevikukannete väljavõtte väljastamine annab kinnipeetavale ülevaate, milliste vahejuhtumite, milliste vahendite ja millise detailsusega vangla infot kogub. See annab kinnipeetavale teavet selle kohta, milliseid olukordi peab vangla sedavõrd oluliseks, et koguda nende kohta infot ja pidada neid vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavateks. Sellest infost saab kinnipeetav teha järeldusi, milliseid vanglale teavet andvaid kohti või olukordi vältida. See võib aga omakorda ohustada vangistuse täideviimist. Seega on vangla põhjendatult keeldunud soovitud teabe väljastamisest ja piisava põhjalikkusega selgitanud keeldumise põhjuseid.
18.Kas konkreetne registrikanne võib sisaldada teavet, mida ei ole võimalik väljastada, on iga sissekande hindamise küsimus. Vangiregistrisse päevikukannete ossa tehtud sissekannetest ei ole võimalik programmi abil genereerida eraldiseisvat dokumenti, mistõttu andmete väljastamiseks tuleks iga kanne eraldiseisvalt kanda mõnda muusse dokumenti (nt vastuskiri vms). Vangiregistri kannete puhul tuleb vanglal iga kanne eraldiseisvalt avada, tutvuda selle
sisuga ning hinnata teabe väljastamise lubatavust, mistõttu teabe väljastamise lubatavuse seisukohast eeldab see iga kande eraldiseisvat läbitöötamist, mis on aga ebamõistlikult koormav.
19.Alates 08.07.2019. a on vangiregistrisse tehtud kaebaja kohta 139 päevikukannet. Sissekanded vangiregistrisse sisaldavad muuhulgas inspektor-kontaktisiku sissekandeid riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskava (ITK) vestluste kohta, aga ka sissekandeid sotsiaalprogrammis osalemise kohta. Vangla on õigustatud andmeid mitte väljastama, sest need sisaldavad julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku teavet ja selle teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Vaidlusalused sissekanded kogumis juba sisaldavadki meetodeid ja taktikat, st teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul peab oluliseks. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika selle teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta, samuti selle kohta, millele vangla igapäevategevustes tähelepanu pöörab ja kuidas ohte tuvastab või õigusrikkumise toimepanemise ohu korral nende toimepanemist vanglas ennetab.
20.Kaasatud haldusorgan on varasemalt teinud ettekirjutusi vanglatele päevikukannete väljastamiseks. Parasjagu on pooleli kohtumenetlus asjas nr 3-21-2254 (AKI protest Viru Vangla vastu).
21.AKI ei välista, et päevikukanded tõepoolest sisaldavad AvTS § 35 lg 1 p 9 juurdepääsupiiranguga teavet või VangS § 52 lg 6 mõttes infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mida ei saa kinnipeetavatele väljastada. Vangla põhjendused aga, ka käesolevas asjas, on napid ja liialt üldsõnalised. AKI saab aru, et kinnipeetavale antud selgitused ja põhjendused andmete väljastamise keeldumisel ei saa olla ka niivõrd detailsed, et juba nende pinnalt saaks kinnipeetav teha järeldusi, milleks ja kuidas päevikukandeid vanglatöös täpsemalt kasutatakse. Siiski ei saa selgituste andmisel piirduda nentimisega, et päevikukanded võivad sisaldada juurdepääsupiiranguga teavet.
22.Vangistuse täideviimise raames isikuandmete töötlemine on Eesti seadusandja valiku kohaselt allutatud EL direktiivi 2016/680 ülevõtmiseks kehtestatud IKS 4. peatükile ning eriseadustele. Direktiivi 2016/680 art 14 sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda tema kohta töödeldavate andmetega ning art 15 annab liikmesriikidele volitused kehtestada oma siseriikliku seadusega selle õiguse piirangud. Direktiivist 2016/680 tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lg 4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh koopia või väljatrükina. Eesti seadusandja on direktiivi 2016/680 art 14 sätestatud õigust piiranud IKS §-ga 24 ning vangistuse täideviimise raames veel ka VangS § 52 lg-ga 6. Eesti seadusandja ei ole ette näinud seaduse tasandil absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus.
23.Andmetega tutvumise võimaldamine või neist koopia väljastamine on toiming, seega oli vangla otsus antud asjas HMS § 43 lg 4 p 2 kohane otsus toimingut mitte sooritada. Ka vangla ise on nõustunud, et andmetega tutvumise ja neist koopia saamise taotlust tuleb igakordselt hinnata ning langetada kaalutlusotsus, kuid otsus, mis vangla selles konkreetses asjas langetanud on, ei kajasta kuidagi, et vangla oleks arvesse võtnud konkreetse juhtumi
asjaolusid. Vangla otsus ütleb sisuliselt seda, et päevikukannet ei saa kinnipeetavatele kunagi tutvustada ega sellest koopiat väljastada. Kohtu seisukoht
24.Vaidlus puudutab kaebaja isikuandmete töötlemist vanglas. Kaebaja soovib tutvuda tema enda kohta vangiregistrisse kantud andmetega. Kaebaja vaidlustab nii andmete kogumist kui ka nendega tutvumise võimaldamata jätmist.
25.Kinnipeetava kohta vangiregistrisse kantud andmete puhul ei ole tegemist avaliku teabega. Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt karistuste täideviimisel reguleerib isikuandmete kaitse seadus (IKS), selle § 1 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Kaebaja taotluse lahendamisel ei saa seega tugineda AvTS sätetele, nagu seda on teinud vastustaja, kohaldades seega materiaalõigusnorme ebaõigesti. Vangla peab vangiregistrisse kantud andmete väljastamise üle otsustades lähtuma IKS-i regulatsioonist ja lisaks VangS-is sätestatud erinormidest.
26.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistri pidamine on seadusega ette nähtud vastavalt VangS § 51 lg-le 1. Vangiregistrisse kantakse teavet, mis on sätestatud VangS § 53 lg-s 1. Muuhulgas kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta. Täpsemalt reguleerib seda, millised andmed vangiregistrisse tuleb kanda, VangS § 51 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määrusega nr 19 vastu võetud „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse“ lisa 1 „Vangiregistrisse kantavad andmed“. Andmete koosseis, mida vangiregistrisse kantakse, on sätestatud VangS § 53 lg-s 1 ning viidatud andmekogu põhimääruses.
27.Seega on vangiregistri pidamiseks õiguslik alus sätestatud ning vangiregistri pidamise eesmärgid sõnastatud VangS § § 51 lg-s 1. Kaebaja on kinnipeetavana allutatud vangistusseadusest tulenevatele kohustustele ega saa keelata enda kohta andmete kogumist ja salvestamist vangiregistrisse. Vanglateenistusel on õigus VangS § 53 lg-s 1 sätestatud andmekogusse kantavate andmete saamiseks esitada päringuid ning saada andmeid teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogudest või ristkasutuse korras teistest andmekogudest (VangS § 53 lg 3).
28.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus. Vanglal on õiguslik alus vangiregistrisse kaebaja isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid koguda. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab paratamatult isiku hoiakuid või ka veendumusi, kuid vangiregistri pidamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning kaebaja õigusi ei ole seetõttu piiratud põhiseadusvastaselt. Kohus jätab kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
29.Käesoleva vaidluse esemega sarnastes varasemates haldusasjades on kohtud järjepidevalt leidnud, et vangla ei või keelduda VangS § 52 lg 4 alusel esitatud kinnipeetava taotlusel andmete väljastamisest, väites üldsõnaliselt ja viidates VangS § 52 lg-le 6, et vangiregistri päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning nende avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Tartu Halduskohus asus juba 27.09.2019. a otsuses asjas nr 3-19-546 seisukohale, et vangistusseaduse järgi on vanglal kaalumisruum andmete väljastamisel ning vanglal puudub õigus keelduda andmete väljastamisest eelnevalt hindamata iga kande vastavust VangS § 52 lg5
s 6 sätestatud alusele. Vanglal tuleb taotluse lahendamisel hinnata iga päeviku sissekande sisu ning väljastamise võimalikkust eraldi (vt Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsuse p 10), nagu kohtud on varasemalt vanglat suunanud.
30.Vastustaja ei hinnanud praegusel juhul 05.04.2022. a kaebaja teabenõude täitmisest keeldumisel iga kaebaja kohta tehtud päevikukande sisu. Vastustaja jättis üldsõnaliselt, VangS § 52 lg-le 6 viidates, kaebaja 28.03.2022. a taotluse rahuldamata. Vastustaja tegevus ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja tõlgendusega, kuidas kehtivat õigust sellistel puhkudel rakendada.
31.Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.01.2022. a otsuses asjas nr 3-20-1420 sarnases vaidluses, et vanglale on etteheidetav eelkõige see, et kinnipeetava taotluse rahuldamisest keelduti üldise viitega VangS § 52 lg-s 6 sätestatud alustele ja suurele halduskoormusele, kuid ei arvestatud konkreetse juhtumi asjaolusid. Käesolevas asjas ei ole vangla 05.04.2022. a keelduvas vastuses tuginenud ebamõistliku halduskoormuse kaalutlusele. Vastustaja tugines sellele argumendile alles kohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohus märkis eelnevalt viidatud 14.01.2022. a otsuses (p 16), et vangiregistrisse kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamise kaalumisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus (vrd Riigikohtu 21.02.2019. a otsus nr 3-16-2348, p 20). Seega ei saa vangla keelduda vangiregistri päevikukannete väljastamisest, tuginedes ainuüksnes kaalutlusele, et vangiregistri päevikukannete väljastamine oleks vanglale ülemäära koormav.
32.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse lisas 1 on loetletud andmed, mida vangiregistrisse kantakse. Kanded on teemade kaupa süstematiseeritud ning kõikide päevikukannete puhul ei saa ilmselgelt olla tegemist informatsiooniga vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Haldusasjas nr 3-22-2227 esitas Tartu Vangla kohtule tõendi, mis näitas konkreetses asjas registrikannete rohkust, kuid samas ka tõendas, et vangla süstematiseerib kandeid nende sisu ja olemuse alusel (vt Tartu Halduskohtu 28.04.2023. a otsuse p 19). Vastustaja on käesolevas asjas seisukohal, et kuna vangiregistri kannete sisu jõuab kinnipeetavate riskihindamise ankeeti, siis olukorras, kus riskihindamise ankeetidega tutvumise mittelubamist on peetud õiguspäraseks, ei saa öelda, et teabega, mis jõuab samuti riskihindamise ankeeti, võiks kinnipeetav tutvuda. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse lisa 1 järgi kantakse vangiregistrisse ka kriminogeensete riskide hindamise ja nende maandamise tegevuste andmed. Vangiregistrisse tuleb riskihindamise läbiviimiseks kanda põhimääruse lisa 1 p 8 kohaselt muuhulgas kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundiga seotud andmed (p 8.1.9), mõtlemise ja käitumisega seotud andmed (p 8.1.10), väärtushinnangute ja hoiakutega seotud andmed (p 8.1.11). Samuti tuleb vangiregistrisse kanda lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta (p 8.2.3). Seetõttu mõistab kohus, et vangiregistrisse võib olla kantud mitte üksnes faktilisi andmeid, vaid ka vanglateenistujate hinnanguid kinnipeetava käitumisele. Riskihindamise läbiviimise käigus kogutud algandmed peavad olema aga faktiliselt tõesed ja kontrollitavad. Andmete väljastamisest ei saa keelduda põhjusel, et kinnipeetav võib pärast andmetega tutvumist muuta oma käitumist ja seda eelduslikult õiguskuulekuse suunas. Vastustaja ei ole kohtumenetluses ka täpsustanud, millised konkreetsed VangS § 53 lg-s 1 ja andmekogu põhimääruse lisas 1 loetletud andmed võivad tõepoolest sisaldada informatsiooni vanglatöös kasutatavate
meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning võivad ohustada vangistuse täideviimist.
33.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla tegi kaebaja 28.03.2022. a taotlust lahendades kaalutlusvea. Vastustaja täielik keeldumine kaebaja küsitud andmete väljastamisest on õigusvastane. Kohus ei saa siiski asuda vangla asemel hindama iga kaebaja kohta tehtud päevikukande väljastamise võimalikkust, kuna vastustaja ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt läbi viinud, vaid on tuginenud üldisele keeldumise alusele. Vastustajal tuleb uuesti kaaluda, kas väljastada andmed kaebajale täielikult koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõttena. Seetõttu rahuldab kohus kaebaja kohustamiskaebuse selliselt, et kohustab vanglat kaebaja taotluse andmete väljastamiseks uuesti läbi vaatama (HKMS § 41 lg 3).
34.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõiv summas 20 eurot, mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud, jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu ning võimalikud ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.