Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 17. aprill 2025, Tartu 3-21-2254
Haldusasi
Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla kohustamiseks 3. septembri 2021. a ettekirjutushoiatuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Protesti esitaja – Andmekaitse Inspektsioon Vastustaja – Viru Vangla Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. mai 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X taotles vanglalt koopiat psühholoogi sissekandest vangiregistrisse seoses Xega 28. aprillil 2021 toimunud kohtumisega. Viru Vangla keeldus sellest. X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles palus andmete väljastamata jätmise osas järelevalvemenetluse algatamist. AKI tegi 3. septembril 2021 Viru Vanglale ettekirjutushoiatuse, milles kohustas Viru Vanglat väljastama Xele tema taotluses soovitud psühholoogi sissekanne. Ettekirjutuse kohaselt on vangla viidanud, et psühholoogi sissekande puhul on tegemist julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku infoga, kuid arusaamatuks jääb, kuidas psühholoogi kommentaar saaks anda kinnipeetavale infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Viru Vangla teavitas 17. septembril 2021 AKI-it, et ei nõustu tehtud ettekirjutusega ega väljasta soovitud koopiat.
AKI esitas protesti, milles palus kohustada Viru Vanglat ettekirjutust täitma. Protesti kohaselt ei ole täidetud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-s 6 sätestatud andmete väljastamisest keeldumise alused.
3.Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2024. a otsusega rahuldati protest ning kohustati Viru Vanglat ettekirjutust täitma 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Juurdepääs vangiregistrile ja sinna kantud andmete väljastamine on reguleeritud VangS §-s
52.Selle paragrahvi lg 6 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
3.2.Kohus ei nõustunud vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohaga, et vaidlusalune sissekanne kaebaja kohta sisaldab endas infot meetodite, taktika ja julgeolekuriskide hindamise kohta, või et samuti võib see ohustada vangistuse täideviimist ning avaliku korra kaitset. Vaidlusaluse psühholoogi sissekande sisuga seoses ei ole vangla suutnud ära näidata, kuidas psühholoogi kommentaarid saaks anda kinnipeetavale infot vangla töös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Ainuüksi asjaolu, et psühholoogi sissekande sisu võetakse aluseks kinnipeetavate julgeolekuriskide hindamisel kogumis teiste andmetega, ei tee seda sissekannet teabeks kinnipeetava julgeolekuriskide hindamise või vangla töös kasutatavate meetodite ja taktika kohta.
3.3.Asjaolust, et kaebaja on ka varem taotlenud vähemalt 6 korral päevikukannete koopiaid, ei saa veel järeldada, et ta saaks vaidlusaluse psühholoogi sissekandega enda kasuks manipuleerida.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja protest rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus pidanuks andma õigusliku hinnangu AKI ettekirjutuse lubatavuse osas.
4.2.AKI ja halduskohus on põhjendamatult lihtsustanud vangla julgeoleku mõistet ning jõudnud ekslikule järeldusele, nagu ei võiks psühholoogi kanne anda vanglale infot vangiga seonduvate riskide, hoiakute jms kohta.
4.3.Kõik vangla tegevused, mis ei ole reguleeritud muude sätetega (nt tervishoiuteenus) on suunatud vangistuse eesmärgi täitmisele. Psühholoogi töö vanglas on tihedalt seotud kuritegeliku tegevuse riskidega, kurjategija vaadetega jne. Vangi riskide hindamine on tegevuste kompleks, kus paljuski vangi enda avaldatud infost kujuneb vangla hinnang, kas vangistus on oma eesmärgid täitnud. Vestluse läbiviija kannab vangiregistrisse info, mida ta konkreetsest vestlusest peab oma erialateadmiste pinnalt oluliseks ja mis tema arvates võib isiku hindamisele kaasa aidata.
4.4.Riskihindamise ankeet sisaldab endas erinevat infot, sh erinevaid hinnanguid, mis kujuneb infokildudest, mida vangla kogub ja mida paljuski saadakse kinnipeetava enda käest. Kui isik ühes kohas tunnistab enda süüd, aga teises vestluses otsib vigu ainult kannatanus või ühiskonnas, ei ole isik oma kuriteost ja karistusest järeldusi teinud.
4.5.Riskide hindamisel on infoks nii see, mida kinnipeetav avaldab, kui ka see, mida ta rääkimata jätab. Hinnangu andmisel on tähtis ka see, kuidas isiku seisukohad on ajas muutunud või kas ta on erinevatele isikutele erinevat juttu rääkinud. Kuigi esmapilgul tundub, et ühe päevikukande, mille on teinud psühholoog, väljastamine on riskide hindamise kohalt süütu info, siis kui kinnipeetav on suutnud välja nõuda mingi selliste kannete kogumiku, saab ta ise kontrollida, mida ta on varasemalt rääkinud ja mida võiks edaspidi öelda, et parandada teadlikult nt enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.
4.6.Avaliku korra kaitse vajadus kaalub üles isiku õiguse saada oma isikuandmeid. 2
5.Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebusega .
vastuses
apellatsioonkaebusele
nõustutakse
Viru
Vangla
6.AKI vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.AKI-l on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 p 8 ja § 49 lg 3 järgi õigus teha ettekirjutusi ning pöörduda protestiga halduskohtusse.
6.2.Apellatsioonkaebuse seisukohad on esitatud ka halduskohtus ning need ei lükka ümber halduskohtu järeldusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Nagu vangla on ise apellatsioonkaebuses märkinud, oli apellatsioonkaebuse esitamise hetkel kohtute menetluses ka analoogne haldusasi numbriga xxx. Ka selles asjas taotleti muuhulgas koopiat vangiregistrisse tehtud sissekannetest, taotlejaks oli samuti X ning vaidlus jõudis halduskohtusse tänu Xe poolt AKI-le esitatud kaebusele ja AKI protestile. Ka selles asjas rahuldas halduskohus AKI protesti. Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2024. a otsusega jäeti selles asjas apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel.
7.1.Olukorras, kus vastustaja on keeldunud kinnipeetavale andmete väljastamisest, saab viimane pöörduda AKI poole vastavalt IKS § 28 lg-le 1. AKI-l on IKS § 56 järgi õigus teostada haldusjärelevalvet, sh ettekirjutuse tegemise õigust isikuandmete töötlemise kooskõlla viimiseks õigusaktides sätestatuga. Seega on vanglale ettekirjutuse tegemine õiguspärane (p 26).
7.2.Üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames kaplani ja sotsiaaltöötaja tehtud päevikukanded ei sisalda sellist informatsiooni, et oleks õigustatud nende väljastamisest keeldumine VangS § 52 lg 6 alusel.
7.3.VangS § 52 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi nende kohta vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeolekukaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks sisutuks VangS § 5 2 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada. Vaidlusaluste kannete puhul on suuremas osas tegemist faktiliste andmetega, milles on kirjeldatud suhtlusprogrammi raames toimunud kokkusaamise sisu, ajalist kestust, vestluse teemasid ja millise kirjandusega kinnipeetav soovib tutvuda. Selleks, et vanglal oleks alust andmete väljastamisest keelduda, tuleb vanglal igal konkreetsel juhtumil hinnata küsitud teabe olemust ning sisu ja alles seejärel saab vangla teha kaalutletud otsuse. Vangla ei ole kaalutlusõigust teostanud. Vangla ei ole esitanud kohtule andmeid, millega koosmõjus omandavad vaidlusalused kanded sellise tähenduse, et nende kinnipeetavale teatavaks saamine võib kahjustada vangistuse täideviimist (otsuse p 31).
8.Selles asjas Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 11. märtsi 2025. a määrusega menetlusse võtmata. Menetlusse mittevõtmise faktist saab järeldada, et Riigikohus nõustus AKI protesti rahuldamisega ning ei pidanud vangla poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti põhjendatuteks. Kuna tegemist on olemuselt samasuguste asjadega, on põhjendatud lahendada ka käesolev asi sarnaselt haldusasjaga nr xxx.
9.Seetõttu on eelnevalt refereeritud ringkonnakohtu varasemad seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas. 3
10.Ettekirjutuse tegemine AKI poolt oli õiguspärane ja lubatav (vt eespool p 7.1).
11.Sõltumata sellest, kuidas toimub riskide hindamine, on oluline see, et VangS § 5 2 lg 6 alusel tehtud andmete väljastamisest keeldumise otsus oleks igal konkreetsel juhul eraldi kaalutletud (vt eespool p 7.3). Käesolevas asjas ei nähtu, et seda oleks tehtud. Kinnipeetavale andmete väljastamisest keeldumise otsuses (dtl 9) toodud põhjendused, miks andmete väljastamisest keelduti, on identsed nendega, mis olid esitatud ka haldusasjas xxx (vt selles asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse p-i 29) ning neist ei nähtunud individuaalsete, konkreetsete asjaoludega seotud kaalutluste esitamist. Kahe erineva taotluse puhul täpselt samasuguste põhjenduste esitamine viitab hoopis vastupidisele, st sellele, et konkreetsete asjaoludega seotud kaalumist aset ei leidnud. Ka avaliku korra kaitse vajadus ei saa õigustada kaalutlusotsuse tegemata jätmist.
12.Sarnaselt viidatud haldusasjaga ei saa ka käesolevas asjas näha, et vaidlusalune psühholoogi sissekanne sisaldaks sellist infot, mille puhul oleks õigustatud nende väljastamisest keeldumine VangS § 52 lg 6 alusel, st seetõttu, et vaidlusalused andmed sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta või kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Vaidlusalune psühholoogi sissekanne nägi välja järgmine: „Sisu: RH-st tulenevad ITK vestlused kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest ja psühholoogiline nõustamine 2021 II kv-2022 II kv.“ Psühholoogi kommentaar: „Kohtumisel 28.04.2021 käsitletud toimetulekut COVID-19 leviku tõkestamisega kehtestatud isolatsiooni ning kaitsevisolatsioonis. Enesehinnanguliselt olevat pingeline, täheldanud unehäireid ja meeleolu häirumist, viibinud Tartus psühhiaatria osakonnas. Seisund olevat mingil määral stabiliseerunud, kuid ikkagi olemine häiritud. Tulevat toime. Puudust tunneb kontaktist pojaga. Leevendavalt mõjuvat lugemine, viimasel ajal just ajaloolised asjad. Käitumiselt korrektne, sõnakasutuselt viisakas, emotsionaalselt kontrollitud.“ (dtl 17). Ringkonnakohus ei näe, et kõnealune kanne võiks anda kinnipeetavale infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta või võiks see takistada vangistuse täideviimist. Vangla pole esitanud andmeid, mis koosmõjus selle kandega omandaks tähenduse, mis võiks kahjustada vangistuse täideviimist (vt eespool p 7.3). Seetõttu on oletuslik vangla väide, et mitmete vangiregistri kannetega tutvumise korral võiks isik teadlikult parandada enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.