lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-3018/8

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-3018/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1956
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3018

Haldusasi

Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19. aprilli 2023. a otsuse nr 2312996/01834 ja Tallinna Linnavalitsuse 29. novembri 2023. a vaideotsuse nr 1089 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn, esindaja v.adv Indrek Lillo Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV Kolmas isik – Kaston OÜ

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-3018 resolutsiooni punkt 4 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 24.11.2022 ehitusteatis nr 2211201/1389443 jahutuspaigaldise paigaldamiseks Kaston OÜ-le kuuluvale Narva mnt 38-41 mitteeluruumile (registriosa nr 6648401; pindala 328,7 m2). Ehitusprojekti (Smart Arch OÜ töö nr 0987) kohaselt on Narva mnt 38-41 äripinnal, mis asub hoone 3. korrusel, olnud teadmata ajast kasutusel õhksoojuspumbad jahutuse eesmärgil, mille välisosad on paigaldatud teise korruse kõrgusele fassaadile. Vanad ja amortiseerunud tehnoseadmed on kavas eemaldada ja asendada ühe uue, aga samaväärse seadmega. Uue seadme jaoks tehakse allaviik soklisse läbi

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-3018 välisseinas oleva õhkvahe ja soojuspump paigaldatakse maapinnale. Paigaldatava seadme helirõhk jahutamisel on 54 dB ja kütmisel 56 dB.

2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet luges 19.04.2023 haldusaktiga nr 2312996/01834 ehitusteatise teavitatuks ja esitas ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 1 alusel ehitamiseks täiendavad nõuded, mille kohaselt tuleb välisruumi puudutavad muudatused enne realiseerimist kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga ning enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4 p 1, § 42 lg 3 p 6).
3.Tallinna Linnavalitsus jättis 29.11.2023 korraldusega nr 1089 rahuldamata Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu ja korteriomanike 18.09.2023 vaide TLPA 19.04.2023 otsuse nr 2312996/01834 kehtetuks tunnistamiseks.
4.Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn esitasid Tallinna Halduskohtule 29.12.2023 kaebuse TLPA 19.04.2023 otsuse nr 2312996/01834 ja Tallinna Linnavalitsuse 29.11.2023 vaideotsuse nr 1089 tühistamiseks. Korteriühistu ei ole kooskõlastanud ehitusteatise aluseks olevat ehitusprojekti ja korteriomanikke ei teavitatud ehitusteatise menetlusest ega antud neile võimalust seisukohta avaldada. Jahutusseadme paigaldamiseks puudub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1 kohaselt nõutav kõigi korteriomanike nõusolek. Projektis on esitatud valeandmeid, sest selle järgi tekitab seade müra vahemikus 54–56 dB, kuid seadme tehniliste andmete kohaselt tekitab konkreetne õhksoojuspump müra kuni 70 dB. Narva mnt 38 korterelamu asub III mürakategooria alal, kus lubatud müra piirväärtused on vastavalt päeval 55 dB ja öösel 45 dB (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) lisa 1). Kuna seadme tehniliste andmete kohaselt mõõdeti selle tekitatavat müra kajavabas ruumis, siis võib seadme poolt reaalsuses tekitatav müra olla suurem, arvestades, et seade paigaldatakse hoone välisseina lähedale maapinnale, kus tekib n-ö kõlakoda. Õhksoojuspumba paigaldamine hoone soklisse piirab niigi kitsa sisehoovi kasutusvõimalusi, sh takistab rattaparkla rajamist. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses peatada TLPA 19.04.2023 otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks. EhS § 35 lg-st 1 ja §-st 37 tulenevalt saaks kolmas isik realiseerida ehitusteatise juba kohtumenetluse ajal ning sel juhul muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riivaks avalikku huvi ega piiraks ülemääraselt kolmanda isiku õigusi. Õhksoojuspumba paigaldamine ei ole ajakriitiline töö ning eluliselt ei ole usutav, et kolmandal isikul oleks talveperioodil vajadus jahutusseadme järele.
5.Tallinna linn palus 05.01.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajad jäid ehitusteatise menetlusse õigeaegselt kaasamata ehitisregistri tehnilise rikke tõttu ning sellest tulenevalt ennistas vastustaja vaide esitamise tähtaja. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Heaks kiidetud ehitusteatis ja 19.04.2023 otsus ei asenda kaasomanike nõusolekut ning seega puudub kolmandal isikul õigus paigaldada kaasomandile tehnoseadet enne kaasomanike nõusoleku saamist. Kui kolmas isik peaks nõusoleku puudumisele vaatamata tehnoseadme ikkagi paigaldama, ei oleks selle eemaldamine tehniliselt keeruline. Seega ei esine olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamiseta osutuks kaebajate õiguste kaitsmine hiljem oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajate väited, et vaidlusalune seade hakkab kindlasti müranorme ületama, on tõendamata. Ehitusprojekti seletuskirja p 1.2.5 kohaselt vaidlusalune seade ei ületa määrusega nr 71 sätestatud müra normtasemeid.

2(5)

3-23-3018

6.Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2024 määrusega kaebuse käiguta ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebajad on taotlenud TLPA 19.04.2023 otsuse nr 2312996/01834 kehtivuse peatamist, et takistada jahutuspaigaldise (õhksoojuspumba) paigaldamist. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud korraldus ei too vahetult kaasa kaebuses väidetud kahjulikke tagajärgi. Ehitusteatis ega selle kõrvaltingimusi sätestav haldusakt ei asenda kaasomanike nõusolekut. Enne kaasomanikelt nõusoleku saamist puudub kolmandal isikul õigus kaasomandile tehnoseadet paigaldada. Ka juhul, kui seadme paigaldamiseks ei oleks kaasomanike nõusolekut vaja, puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna vaidlusalust tehnoseadet saab pidada kergesti eemaldatavaks, siis saaks kaebuse rahuldamise korral endise olukorra võrdlemisi lihtsa vaevaga taastada. Tegemist ei ole sellise olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei täidaks tühistamiskaebus oma eesmärki. Kuna kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei hinda kohus kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või kolmanda isiku õiguste riivet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn paluvad 24.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.01.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja uue määrusega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlustatud ehitusteatise kehtivus võimaldab ehitustööd lõpule viia juba kohtumenetluse ajal. Kolmas isik ongi asunud ehitusteatist kaasomanike nõusolekuta realiseerima, puurides jahutusseadme paigaldamiseks vajalikud augud korterelamu fassaadi ja paigaldades hoone külge jahutusseadme kasutamiseks vajalikud torud. Ehitusprojekti elluviimiseks puuritakse tõenäoliselt hoone fassaadi veel auke. Seega ei takistaks KrtS § 38 lg 1 kohase kokkuleppe puudumine vaidlusaluse ehitusteatise realiseerimist ja kaebajatele kahjulike tagajärgi saabumist. Kolmas isik lihtsalt ignoreerib teiste korteriomanike õigusi ning vajadust saada ehitusteatise realiseerimiseks kõigi korteriomanike nõusolek. Halduskohus on sisuliselt nõustunud kaebajatega, et vaidlustatud ehitusteatis ei ole õiguspärane ja ei anna alust jahutusseadme paigaldamiseks. Samas leidis kohus vastuoluliselt, et isegi kui kolmas isik ehitusteatise realiseerib, ei kahjusta see kaebajate õigusi. Kui kaebajad peaksid oma nõudega pöörduma hagiavaldusega maakohtusse, pidanuks kohus seda selgitama. See ei välistaks iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamist (nt Riigikohtu 15.03.2016 otsus nr 3-3-1-82-15, p 29). Ebaõige on seegi, et isegi kui kolmas isik ehitusteatise realiseerib, on senise olukorra taastamine lihtne. Jahutusseadme paigaldamiseks hoone fassaadi aukude puurimisega muudetakse oluliselt hoone konstruktsioone ning aukude täitmine on keeruline ja kulukas. Kaebus on perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riivaks ülemääraselt ega ebamõistlikult kolmanda isiku õigusi, samuti puudub avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata (vt 29.12.2023 kaebuse põhjendusi).
8.Tallinna linn palub 12.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, jäädes varasemalt esitatu juurde. Määruskaebusele lisatud fotod ei tõenda, et kolmas isik on asunud ehitusteatist realiseerima ehk sellele vastavat tehnoseadet paigaldama. Üks foto kajastab väikest auku maja seinas ja kahel fotol on näha kokku keritud juhtmestikku maja seinal. Ehitusprojekti dokumentatsiooni kohaselt on hoone seinal ka varasemalt olnud mitmeid õhksoojuspumpasid ja seega võib fotodel kujutatu seonduda varasemate seadmetega. Isegi kui fotodel kajastuv on seotud kolmanda isiku kavandatava tehnoseadmega, on auk hoone seinas lihtsasti täidetav ja juhtmed kergesti eemaldatavad. Seega puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaston OÜ ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

3(5)

3-23-3018

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise esmaseks tingimuseks on õiguskaitsevajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid määral, mil see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kaebuses on toodud välja põhjendused, kuidas vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja õigusi, vaid kahjulikud tagajärjed peaksid kaebajale saabuma juba kohtumenetluse ajal ning need peaksid olema sellist laadi, et neid ei saaks isegi kaebuse rahuldamise korral hiljem täielikult kõrvaldada või heastada või oleks see ebamõistlikult keeruline. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).
12.Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist saaks järeldada pelgalt asjaolust, et vaidlusalune ehitusteatis ei anna õigust ehitada teiste kaasomanike nõusolekuta (vrd Tallina Ringkonnakohtu 01.12.2023 määrus nr 3-23-2247, p 11). Ehitusteatis ega ka EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel kehtestatud lisatingimused ei reguleeri isikute vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, vaid ehitamisele esitatavaid avalik-õiguslikke nõudeid (nt Riigikogu XII koosseisu 555 SE seletuskiri, lk 27, 73). Olenemata sellest, et korteriomanike kaasomandis olevale hoone fassaadile jahutusseadme paigaldamiseks peab olema kas kõigi korteriomanike nõusolek (KrtS § 38 lg 1) või korteriomanike häälteenamusega tehtud otsus (KrtS § 35 lg 1; nt Riigikohtu 30.01.2019 määrus nr 2-17-11887, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 määrus nr 2-19-16805, p 24.1), oleks ehitustööde aluseks siiski vaidlustatud ehitusteatis koos selle lisatingimustega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei saa eeldada, et kolmandal isikul puudub tsiviilõiguslik võimalus ehitamist alustada või vajalikke nõusolekuid ei anta enne praeguse haldusasja lahendamist.
13.Eeltoodule vaatamata nõustub ringkonnakohus, et kaebajatel puudub äratuntav esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlusaluse jahutusseadme hilisem eemaldamine (sh hoone fassaadi tehtavate avade sulgemine) ei oleks ehituslikult kuidagi võimatu ega oluliselt raskendatud ning seejuures ei ole mõistlikku alust arvata, et õhksoojuspumba paigaldamine võiks ohustada hoone püsimist või oluliselt takistada hoone (sh hooviala) kasutamist (nt müra tõttu). Ehitusprojekti seletuskirjast ja vaatejoonisest (vt kaebuse lisad 1.1 ja 1.2) nähtuvalt on kavas senised hoone fassaadile 2. korruse tasemele paigaldatud kaks õhksoojuspumpa asendada ühe seadmega, mis paigaldatakse maapinnale ja varjestatakse puitrestiga, kusjuures torustiku allaviik teostatakse seina sees olevas õhkvahes.
14.Ehitusprojekti järgi on kavas paigaldada välisseade Samsung AJ100TXJ5KG/EU, mille tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt on helirõhk jahutamisel 54 dB ja kütmisel 56 dB. Vaidlust ei ole selles, et Narva mnt 38 korterelamu asub keskuse maa-alal, mis on III mürakategooria ala. Määruse nr 71 lisa 1 allmärkusest 3 nähtuvalt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Sellest tulenevalt on III kategooria alal tehnoseadmete 4(5)

3-23-3018 tekitatava müra piirväärtuseks päeval 55 dB ja öösel 45 dB (s.o sama kategooria ala tööstusmüra sihtväärtus). Müra piirnormide tõenäolist ületamist puudutavad kaebajate väited vajavad asja sisulisel läbivaatamisel põhjalikumat analüüsimist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski alust eeldada, et ehitusteatise realiseerimise tagajärjel kaasneks kaebajate õigushüvede oluline kahjustamine, mida tuleks juba kohtumenetluse ajal vältida. Terviseamet on soojuspumpadega seotud mürahäiringu osas selgitanud, et kui nt seadme tehnilises passis on toodud helirõhutase 55 dB, siis oleks orienteeruv helirõhutase müraallikast 5 m kaugusel 41 dB.1 See jääks selgelt piirväärtusest allapoole.

15.Kaebajate väited kavatsusest rajada vaidlusaluse jahutusseadme kavandatavasse asukohta jalgrattaparkla on esiteks paljasõnalised ja üldised ning eelkõige ei seondu need ehitusteatise kontrollimisel lahendatavate küsimustega. Nii hoone kaasomandis olevate osade kui ka kinnistu hooviala kasutamine tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel (KrtS §-d 34–39). Kaebajate viide Riigikohtu 15.03.2016 otsusele nr 3-3-1-82-15 (p 29) ei ole asjakohane, sest kaebuses on vaidlustatud ehitusteatist ja tegemist on halduskohtus lahendatava vaidlusega. Samuti puudub praegusel juhul kaebajate õiguste pöördumatu kahjustumise oht. Kui kolmas isik paigaldab ilma kaasomanike nõusolekuta kaasomandi osale vaidlusalused seadmed, siis on korteriühistul või teistel korteriomanikel KrtS § 30 lg-te 2 ja 4 alusel võimalik esitada maakohtusse hagi seadmete eemaldamise nõudega (nt Riigikohtu 29.10.2020 määrus nr 2-18-11279, p-d 11–13).
16.Eelneva põhjal jääb Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.01.2024 määruse resolutsiooni p 4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja