Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 13. veebruar 2024, Tartu 3-23-1029 E.M.i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks Tartu Halduskohtu 27. novembri ja 8. detsembri 2023. a määrused E.M.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – E.M. Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. novembri ja
8.detsembri 2023. a määrused muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kohtule esitatud dokumendiga tutvumise õiguse ja koopiate saamise piiramist sellest. Määrus ei ole edasikaevatav osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on E.M.i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada lihavabad toidunõud ja võimaldada ruum ühispalvuste pidamiseks.
2.Tartu Vangla edastas 22. novembril 2023 Tartu Halduskohtule täiendavad selgitused ja tõendid. Nende hulgas oli ka Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korraldus nr 1-2/72, mille osas palus vastustaja kuulutada menetluse kinniseks ja mainitud dokumenti kaebajale mitte näidata. Vangla põhjendas, et Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korralduse nr 1-2/72 näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõttes, kuna see sisaldab teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kohta. Direktori korralduses on välja toodud turvataktikad ja meetmed, mida saateüksus kinnipeetava vanglast välja viimisel rakendab selleks, et takistada kinnipeetava võimalikku põgenemist ning et kaitsta väljaviimist teostavaid ametnikke ja teisi kõrvalisi
isikuid. Nende andmete avalikkusele ja kinnipeetavatele teatavaks saamine ohustaks vangla julgeolekut, kuna võimaldaks hõlpsasti planeerida väljaviimise käigus õigusrikkumiste toimepanemist.
3.Tartu Halduskohus kuulutas 27. novembri 2023. a määrusega menetluse kinniseks Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korralduse nr 1-2/72 osas ning piiras kaebaja õigus viidatud korraldusega tutvuda ja sellest koopiaid saada. Halduskohus põhjendas määrust järgnevalt.
3.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korralduse puhul on tegemist AvTS mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida on vaja kaitsta. Tegemist on tõendiga, mis sisaldab saateüksuse poolt rakendatavaid turvataktikaid ja meetmeid ning mille teadmine ohustab vangla julgeolekut, kuna võimaldaks hõlpsasti planeerida väljaviimise käigus õigusrikkumiste toimepanemist.
3.2.Lisaks leidis halduskohus, et põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda sama korraldusega, mille osas menetlus kinniseks kuulutati. Kaebaja õigus korraldusega tutvuda ja sellest koopiaid saada ei kaalu üles selle saladuses hoidmise vajadust. Kaebaja õigusi ei riivata ka ebaproportsionaalselt, kuivõrd kõigi tõendite kogumis ja vastastikus seoses hindamise tagab kohus.
4.Kaebaja esitas 6. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses asjas nr 3-23-1029. Kaebaja põhjendas, et seoses vanglas e-toimiku süsteemile üleminekuga ei ole tal võimalik end enam kaitsta. Kaebaja ei valda eesti keelt ega arvutit, lisaks on ta düsgraaf ja düslektik. Dokumendid edastatakse e-toimikusse eesti keeles ning paberkandjal kaebaja neid ei saa.
5.Tartu Halduskohus jättis 8. detsembri 2023. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Praeguses asjas on vaidluse ese kohtule arusaadav, kohus on E. M. kaebuse menetlusse võtnud ning kaebaja on seni suutnud enda soovid ja seisukohad kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha, mistõttu leidis halduskohus, et kaebaja on suuteline asja edasisel menetlemisel osalema riigi õigusabi korras määratud esindaja abita. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et vangla läheb üle e-toimiku süsteemile. Kuna kaebaja on selgitanud enda probleeme seoses elektroonse asjaajamisega ning esitanud taotluse dokumentide paberkandjal väljastamiseks, saab kohus seda edaspidises menetluses arvesse võtta. Asjas 18. mail 2023 tehtud määrusest tulenevalt tõlgib kohus käesolevas asjas tehtavad lahendid kaebajale vene keelde ning kaebajal on võimalik jätkuvalt vastata kohtule ja esitada haldusasjaga seonduvaid pöördumisi paberkandjal. Halduskohus laseb kaebaja kohtule edastatud venekeelsed avaldused tõlkida ka eesti keelde. Kohtule esitatavas avalduses sisalduvad võimalikud kirjavead asja lahendamist ei takista.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.E. M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebused Tartu Halduskohtu 27. novembri ja
8.detsembri 2023. a määruse peale järgnevatel põhjendustel.
6.1.Tartu Vangla direktori korraldus, mille osas halduskohus asja menetluse kinniseks kuulutas ja piiras kaebaja õigust nimetatud dokumendiga tutvuda, ei ole asja arutamise juures kuidagi oluline. Kõik sündmused leidsid aset enne väljaviimist. Seega ei oma tähtsust see, millist taktikat oleks saatemeeskond pidanud kasutama. Kuna viidatud korraldus sisaldab ilmselgelt
kaebajat puudutavaid delikaatseid isikuandmeid, peab tal olema võimalus sellega tutvuda. Korralduses saab kinni katta osa, millega kaebaja ei tohi tutvuda. Kaebaja palub, et tal võimaldataks korraldusega osaliselt tutvuda või alternatiivselt, et korraldus nr 1-2/72 eemaldataks asja materjalide hulgast kui ilmselgelt ebavajalik.
6.2.Kaebaja soovib, et tühistataks määrus, millega halduskohus keeldus talle riigi õigusabi korras esindajat määramast. Kaebaja ei saa eesti keelest aru. Ta ei oska kasutada tahvelarvutit ning keegi teine ei tohi seda tema eest ka kasutada. Eelnevad avaldused kirjutas tema eest üks teine isik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse, mis on esitatud Tartu Halduskohtu
27.novembri 2023. a määruse peale, millega halduskohus kuulutas menetluse osaliselt kinniseks ja piiras kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korraldusega nr 1-2/72 (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (II). I
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla direktori 3. veebruari 2023. a korralduse nr 1-2/72 osas oli menetluse kinniseks kuulutamine ja kaebajal sellega tutvumisõiguse ja koopiate saamise õiguse piiramine põhjendatud. Nimetatud korraldus puudutab kaebaja saatmist tervishoiuteenuse osutaja juurde 6. veebruaril 2023, st päeval, mil leidis aset intsident, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati.
10.Kaebaja leiab, et kuna see sisaldab tema kohta käivaid andmeid, on tal õigus sellega tutvuda vähemalt andmete osas, mis käivad tema kohta. Samas seab ta määruskaebuses kahtluse alla esitatud dokumendi asjakohasuse tõendina ning leiab, et selle võiks ka asja materjalide hulgast eemaldada.
11.HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kuid see õigus ei ole absoluutne, sest sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Halduskohus piiras vastavat õigust HKMS § 79 lg 1 p alusel, st riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Halduskohtule esitatud dokument sisaldab suuremas osas teavet selle kohta, kuidas peab saatemeeskond isiku vanglavälisel saatmisel toimima. Selle info teadmine võib aga kahjustada vangla julgeolekut ning tuua kaasa korratusi. Lisaks on see tunnistatud sel põhjusel ka asutusesiseseks kasutamiseks. Kuna kõnealusest korraldusest sisaldab kaebaja kohta käivaid andmeid vaid lõik, mis kajastab kaebaja nime, isikukoodi, saatmise kuupäeva, väljumise aega ja sihtkohta, ei ole mõistlik vaid seda osa nähtavaks teha ja katta tutvumiseks kinni muud osa, sest kaebajale on niigi teada enda isikuandmed ning eelnevalt kaebajale teadaolevate dokumentide pinnalt ka see, et 6. veebruaril 2023 pidi ta minema tervishoiuasutusse täiendavatele uuringutele. Seega on põhjendatud, et terve dokumendi osas kehtib kaebajale sellega tutvumise keeld ja seetõttu on piiratud ka tema õigus saada sellest koopiaid.
12.Ringkonnakohus märgib, et esitatud määruskaebuse läbivaatamisel ei analüüsi ringkonnakohus, kas asjas esitatud tõendid on asjakohased või mitte või kas halduskohus oleks pidanud nad tagastama või mitte. See, millistele tõenditele asja lahendamisel tuginetakse,
selgub asja sisulise läbivaatamise käigus, st tõendite asjakohasusele antakse hinnang eelkõige otsuses. Siinkohal toob ringkonnakohus välja, et Tartu Halduskohus palus 8. novembri 2023. a kohtunõudes, et vangla esitaks võimaluse korral kohtule täiendava tõendi, mis kinnitaks, et
6.veebruaril 2023 oli kaebajale broneeritud aeg röntgenuuringule. Järelikult pidas kohus eelmenetluse etapis vajalikuks vastava asjaolu kohta täiendavalt tõendeid koguda ning kaebaja saab menetluse edasises käigus esitada enda seisukoha tõendite asjakohasuse ja lubatavuse osas. Läbivaadatavas määruskaebuses ei saa tõendite lubatavus küsimuse all olla. II
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale ei ole riigi õigusabi korras tarvis esindajat määrata. Asjaolu, et kaebaja ei oska eesti keelt ja väidetavalt puuduvad tal ka oskused tahvelarvuti kasutamiseks, ei tingi koheselt riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Halduskohus selgitas kaebajale, et talle on teada, et kaebaja ei oska eesti keelt ning sellest tulenevalt on Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a määrusega kaebajale tagatud ka Tartu Halduskohtu kohtulahendite vene keelde tõlkimine. Samuti tõlgib kohus eesti keelde kaebaja pöördumised, mis on esitatud vene keeles. Seega ei ole kaebaja riigikeele oskamatus selline asjaolu, mis tooks kaasa kaebajale esindaja määramise. Samuti saab kaebajale edastada kohtudokumente paberkandjal ning kohtul ei ole ka põhjust keelduda kaebaja paberkandjal esitatud dokumentide vastuvõtmisest. See aitab kompenseerida asjaolu, et kaebaja ei pruugi osata kasutada tahvelarvutit.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.