3-23-816 Osaühingu Albatrek kaebus Kambja Vallavalitsuse 8. Haldusasi veebruari 2023. a korralduse nr 1352, ehitusloa nr 2312271/01332 ja 17. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1487 tühistamiseks ning Kambja Vallavalitsuse keelamiseks kasutusluba välja anda Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Osaühing Albatrek, volitatud esindaja Marko esindajad Paabumets Vastustaja – Kambja vald, volitatud esindajad Kaupo Piirsalu, Ülo Plakso, Timo Varik ja Mona-Reti Pavlov Kaasatud haldusorgan – Põllumajandus- ja Toiduamet, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11. jaanuaril 2024.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Albatrek kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada 28. aprilli 2023. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. märtsil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3 ls 3).
1.Kambja Vallavalitsus otsustas 8. veebruari 2023. a korraldusega nr 1352 anda ehitusloa Tõrvandi alevikus Aia tänava lõik 1, Laikna ja Ringtee lõik 5 sademeveekollektori (ehitisregistri kood 291673629) rajamiseks. Korralduse alusel on välja antud ehitusluba nr 2312271/01332. Osaühing Albatrek esitas 9. märtsil 2023 Kambja Vallavalitsusele vaide 8. veebruari 2023. a korralduse nr 1352 ja ehitusloa nr 2312271/01332 kehtetuks tunnistamiseks. Kambja Vallavalitsus jättis 17. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 1487 Osaühingu Albatrek vaide rahuldamata. Vastustaja on esitanud vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: 1) sademeveekollektorit ei rajata OÜ-le Albatrek kuuluvatele maaüksustele ning ehitustegevus ei mõjuta talle kuuluvaid maaüksusi; 2) ehitusluba on antud sademeveekollektori rajamiseks. Ehitusloa aluseks olnud tööprojektis „Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi sademeveekollektor“ kirjeldatakse Lammassoo peakraavi osalist korrastamist (rohttaimede ning peenvõsa niitmine, puittaimestiku raiumine, voolutakistuste ning sette eemaldamine) asendiplaanil VKV-4-02 näidatud mahus kuni Kummeli tn 12, kuid Kambja Vallavalitsuse 8. veebruari 2023. a korralduses nr 1352 on selgelt öeldud, et ehitusloaga ei anta luba kraavi korrastamiseks; 3) Kambja Vallavalitsus ei kaasanud OÜ-d Albatrek sademeveekollektori ehitusloa menetlusse, kuna OÜ Albatrek ei olnud ehitusloa menetluses puudutatud isik ning uue sademeveekollektori rajamine amortiseerunud kollektori asemele ei saa kuidagi tema õigusi riivata; 4) sademeveekollektor ei ole olulise avaliku huviga rajatis. Kollektor rajatakse olemasoleva amortiseerunud sademeveekollektori kõrvale (vt ehitusprojekti asendiplaani). Uue kollektori rajamisel ei kaasne lisa vett eesvoolu (Lammassoo kraavi), kuhu suubub sademeveekollektor. Samuti pole tegemist erakordse või varasemalt avalikkuse huviorbiidis oleva ehitisega.
2.Osaühing Albatrek esitas 14. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 8. veebruari 2023. a korralduse nr 1352, ehitusloa nr 2312271/01332 ja 17. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1487 tühistamiseks. Kohus võttis 21. aprillil 2023. a määrusega kaebuse tühistamisnõuete osas menetlusse ning lubas 28. aprilli 2023. a määrusega kaebuse täiendamist nõudega Kambja Vallavalitsuse keelamiseks välja anda sademeveekollektori kasutusluba. Kambja vald vastustajana esitas 19. mail 2023 vastuse kaebusele. Kohus rahuldas 28. aprilli 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Kambja Vallavalitsusel anda ehitusloa nr 2312271/01332 alusel rajatud sademeveekollektorile kasutusluba kuni käesolevas kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Halduskohus on jätnud 28. aprilli 2023. a ja 27. oktoobri 2023. a määrustega rahuldamata vastustaja taotlused esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2023. a määrusega vastustaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2023. a määruse muutmata.
3.Kohus määras 31. mai 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 27. juulil 2023. Vastustaja esindaja esitas 26. juulil 2023 kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks 30 päeva võrra põhjusel, et pooled peavad haldusasja lahendamiseks kompromissläbirääkimisi. Kohus tühistas 26. juuli 2023. a määrusega varem määratud kohtuistungi aja ning andis menetlusosalistele tähtaja kompromisskokkuleppe saavutamisest või läbirääkimiste nurjumisest teatamiseks. Kohus peatas 4. septembri 2023. a kohtumäärusega poolte ühise 2(14)
3-23-816
taotluse alusel haldusasja menetluse kuni 31. oktoobrini 2023. Vastustaja teatas 16. oktoobril 2023 kohtule, et kompromissläbirääkimisi ei ole peetud ja selleks puudub ka vajadus, sest menetluse peatamise tinginud asjaolu on ära langenud (Lammassoo kraavi puudutav eksperthinnang on valminud). Kohus uuendas 18. oktoobri 2023. a määrusega asja menetluse ning määras 22. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 11. jaanuaril 2024.
4.Kohus jättis 5. detsembri 2023. a määrusega rahuldamata vastustaja taotlused kolmandate isikute kaasamiseks, kuid kaasas sama määrusega arvamuse andmiseks HKMS § 24 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel Põllumajandus- ja Toiduameti. Kaasatud haldusorgan esitas vastuse kaebusele
20.detsembril 2023.
5.Kaebaja märgib kaebuses ja selle täiendamise avalduses järgmist.
5.1.Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Seejuures puuduvad vaideotsuses põhjendused, millisel õiguslikul alusel on vallavalitsus eiranud kehtivast üldplaneeringust tulenevat kohustust detailplaneeringu menetluse läbiviimiseks Tõrvandi sademeveekollektori rajamiseks. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tõrvandi alevikus detailplaneeringu koostamise kohustus.
5.2.Tõrvandi sademeveekollektor on rajatis, mis nõuab detailplaneeringu koostamist. Sademeveekollektor on olulise avaliku huviga rajatis, kuna selle ehitamine puudutab olulist avalikku ala ning sellega kaasneb lisa vesi kaebaja kraavi ning rajatavasse sademeveekollektorisse, arvestades planeeritavaid ehitusi Tõrvandi alevikku. Tõrvandi alevikku on planeeritud Tõrvandi multifunktsionaalne keskus, kus avaneb keskuse valmimisel oluline sademekogus sademeveekollektorisse võrreldes varasema kogusega.
5.3.Vastustaja on rikkunud OÜ Albatrek õigust olla kaasatud menetlusse, ning et tema õigusi ja põhjendatud huvisid kaalutakse. Samuti õigust välja tuua miljööga seotud õigusi ja huve. Ebaõige on vaideotsuse seisukoht, et OÜ Albatrek ei olnud ehitusloa menetluses puudutatud isik ning uue sademeveekollektori rajamine amortiseerinud kollektori asemele ei saa kuidagi tema õigusi riivata – kaebaja kooskõlastust taotleti ehitusprojektile ning Tõrvandi sademeveekollektori ehitus puudutab kaebajale kuuluvaid kinnistuid Raudrohu 23, 25, 27, 29 ning puutumus on ka kinnistutega Raudrohu 13,15, 17, 19 ja 21.
5.4.Detailplaneeringu läbi viimata jätmise tulemusel on Tõrvandi sademeveekollektori ehitusega sattunud ohtu kaebaja kinnistud. Kaebaja ei ole olnud kaasatud haldusmenetlusse ega saanud kaasa rääkida täiendava vee saabumisest kaebaja kinnistutega piirnevatesse kraavidesse ega selle mõjust kinnistutele. Vastustaja väide vaideotsuses, et sademeveekollektori rajamisel ei kaasne lisa vett eesvoolu (Lammassoo kraavi), on paljasõnaline ja kontrollimatu. Uue sademeveekollektori rajamise eesmärgiks on tagada Tõrvandi uue keskuse sademevee kogumine ja ärajuhtimine, mis on vaieldamatult lisa vesi olemasolevale koormusele.
5.5.Kaebaja maadel on ette nähtud raie, mis on kaebajaga kooskõlastamata. Vald on andnud ehitusloa kraavi korrastamiseks, kuid projektis on see märgitud kraavi rekonstrueerimisena, mis ei ole korrastamine. Ehitustöödel rasketehnika kasutamine ning kinnistute vahetus lähenduses toimuvad ehitustööd kahjustavad otseselt kaebaja kinnistuid. Kahjustada on saanud kaebaja rajatud aed kinnistute piiril.
3(14)
3-23-816
5.6.Uus sademeveekollektori torustik on projekteeritud 5 korda suurema läbimõõduga kui vana. Uus trass ehitatakse vanast trassist eemale. Sademevee kollektori projekt ei näe ette mitut ehitusetappi (kollektori ehitamine ja kraavi rekonstrueerimine). Kraavi rekonstrueerimist vastavalt ehitusloale ei ole toimunud. Oluliselt suurenenud mahuga uue projekteeritud sademeveekollektori kogutav vesi on suunatud kaebaja maal asuvasse kraavi. Ilma kraavi rekonstrueerimiseta, vastavalt projektile, ei ole kollektori tööle rakendamine (kasutusloa andmine) võimalik.
5.8.Kuna ehitustööd on valmis ning käimas taastamistööd, on põhjust arvata, et ees ootab kasutusloa menetlus EhS § 50 järgi. Kasutusloa andmine rajatisele enne ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamist halduskohtus võib tekitada olukorra, kus kasutusloa andmine on olnud õigusvastane ehitusloa õigusvastasuse tõttu.
5.9.Kaebaja märkis 29. novembri 2023. a menetlusdokumendis, et Lammassoo kraavi hüdrotehniline uuring võib olla asjakohane dokument hindamaks Lammassoo kraavi hüdrotehnilist seisukorda, millega kavandada olemasolevaid ja perspektiivseid arendusi sademevee lahenduste kavandamisel, kuid PTA 8. novembri 2023 kirjas antud arvamus ei anna vastustajale õigust juhtida rajatud Tõrvandi sademeveekollektorisse täiendavat sadevett ilma PTA tingimustel tehtud uuringuta. Kobras OÜ uuring ei ole tehtud PTA tingimustel.
6.Kambja vald vastustajana vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.
6.1.Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud ehitusluba rikuks tema õigusi. Kaebuse põhjendused ei ole seotud ühegi rajatisest endast lähtuva ohu või nõuetele mittevastavusega. Kaebaja omistab rekonstrueeritud sademeveetorustikule subjektiivseid hinnanguid, mis ei anna võimalust pidada ehitusluba õigusvastaseks.
6.2.Ehitusluba väljastati olemasoleva sademevee kollektori asendamiseks. Uude kollektorisse suunatakse ümber vana kollektori torustikud. Kuigi ehitisregistris on taotlus registreeritud „ehitise püstitamiseks“ ning ka ehitusloa resolutsioonis on märgitud sademeveekollektori „rajamiseks“, oli vastustaja tegelik eesmärk olemasoleva toru rekonstrueerimine. Ka kaebaja on nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses rääkinud rekonstrueerimisest. Ehitusloa taotleja esitas ehitisregistris ekslikult ehitusloa taotluse uue ehitise rajamiseks ning vallavalitsuse menetlejal jäi see viga märkamata. Tegemist on formaalse menetlusveaga, mis ei too kaasa materiaalõiguslikku erinevust lõpptulemuses.
6.3.Ehitusloa aluseks olevas projektis on täiendavalt kirjeldatud ka eesvoolukraavi korrastamist, mida ei ole kaebaja poolt esitatud verisoonis. Hanke alusdokumendi tehnilises kirjelduses on öeldud, et töö sisaldab ka peakollektori eesvoolu Lammasoo kraavi ca 200 m puhastustöid, kuid ehitusloas nr 1352 on kirjas, et ehitusloaga ei anta luba kraavi korrastamiseks. Projekti seletuskirja (lk 5) järgi jäävad eesvoolukraavi korrastamise tööd maaparanduse hooldustööde mahtude piiridesse (vastuse p 2.16). Kraavi ei lubatud korrastada, sest selleks puudus kaebaja kooskõlastus.
6.4.PlanS ja EhS normidega sätestatud juhtudel on ehitusloakohustusliku rajatise rekonstrueerimiseks ehitusloa andmine ilma detailplaneeringut koostamata lubatav. Kuna PlanS 125 järgi ei olnud detailplaneeringu koostamine nõutud, puudus ehitusloa andmisel detailplaneeringu menetluse läbiviimise kohustus ning seega ka kohustus kaebaja planeerimismenetlusse kaasamiseks. Detailplaneeringu menetluse läbi viimata jätmine, sh kaebaja kaasamata jätmine, on õiguspärane.
4(14)
3-23-816
6.5.Projekteerija kaasas projekteerimistööde käigus kaebaja talle kuuluva kinnisasja osas kooskõlastuse saamiseks, millest kaebaja keeldus.
6.6.Käesolevaks hetkeks on Tõrvandi sademeveekollektor rekonstrueeritud. Avalikud ja teiste eraisikute huvid Tõrvandi sademeveekollektori rekonstrueerimiseks kaaluvad üles kaebaja omandiõiguse väidetava riive. Naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele. Samas peavad omanikud vastastikku arvestama üksteise õigustega ja kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
6.7.Kaebaja väide Tõrvandi keskuse mõju kohta sademevetele on hüpoteetiline. Vastustaja on tellinud koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooniga hüdrotehnilise uurimistöö, eesmärgiga kontrollida ja anda hinnang Lammassoo kraavi sademevee vastuvõtuvõime välja selgitamiseks. Uurimustöö tulemuste alusel määratakse kõigile uutele sademevee liitumistele lubatavad tehnilised parameetrid ja/või liitumistingimused.
6.8.Arusaamatuks jääb kaebaja väide varasemast 5 korda suurema toru paigaldamisest. Käesoleval juhul asendati olemasolev dn400 sademeveekollektor projekteeritud De919 sademeveekollektoriga, mille väljavooluava on läbimõõduga De450. Vana toru läbimõõt oli 400 mm ning asendatava toru väljalaske siseläbimõõt on samuti 400 mm. Torustiku põhiosas on siseläbimõõt 800mm. Projekti seletuskirja kohaselt kraavi suubuva toru ristlõige ei muutu.
6.9.Kollektor ei paikne kaebajale kuuluval kinnisasjal. Rekonstrueeritud kollektorisse suunati kõik Aia tänavast põhjapoolt vanasse kollektorisse suundunud sademeveed. Rekonstrueeritud kollektori väljavool paikneb samal katastriüksusel 17 meetrit allavoolu. Asjaolu, et torustik asendatakse teisele omanikule kuuluval kinnisasjal, ei saa OÜ-le Albatrek põhjustada pöördumatut kahju. Torustiku ümberehitamine tõstab pigem selle positiivset mõju piirinaabritele, sh kaebajale.
6.10.Vastustaja möönab, et töövõtja jõudis ilma ehitusloast tuleneva aluseta puhastada ca 80 m kraavi (200 m asemel) ning on valmis kaebaja kinnistutele tekitatud kahju hüvitamisega tegelema.
6.11.Isegi kui kohus leiab, et ehitusluba on õigusvastane, saab ehitisele anda kasutusloa ning seega puudub vajadus keelata kasutusloa väljaandmist. Kasutusloa saab erinevate õiguste ja huvide kaalumise tulemusel põhimõtteliselt anda ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet.
7.Põllumajandus- ja Toiduamet kaasatud haldusorganina on esitanud järgmised seisukohad.
7.1.PTA kooskõlastas 7. veebruari 2023. a otsusega nr 6.2-2/7356 Tõrvandi sademeveekollektori ehitusloa eelnõu tingimustega tulenevalt maaparandusseasduse §-s 53 sätestatust. PTA lisas kooskõlastusele omapoolse tingimuse, et projektis esitatud lahenduse mistahes muutmise või täiendamise korral tuleb uus lahendus PTA-ga uuesti kooskõlastada. Sealjuures tuleb kollektori kaudu Lammassoo peakraavi suunatavate täiendavate veekoguste lisamise korral teha uuringud ja anda hinnang projekteeritud kollektorist kuni suubumiseni
7.2.Kambja Vallavalitsus teatas 20. aprillil 2023 et soovib tellida uuringud Lammassoo peakraavile ning soovib PTA abi uuringute lähteülesande koostamisel. Ühtlasi sooviti teada, kas PTA-l on olemas samalaadne lähteülesanne. PTA kinnitas 24. aprilli 2023. a kirjas nr 6.21/3759-1 oma huvitatust koostööst maaparandusega seotud küsimustes, sealhulgas valmidust aidata enda kasutuses oleva teabe ja teadmistega.
7.3.PTA juhtis lähteülesande kavandit hinnates täiendavalt tähelepanu, et hea ja pikemas perspektiivis kasutatava tulemuse saamiseks tuleks kindlasti arvestada ka perspektiivsete arendustega Lammassoo eesvoolu ülemjooksu (kollektori osa) valgalasse jääva osaga. Sealjuures ka üle Väetiseküüni-Lennuvälja tee jääva Masso-Kalle-Kallaste maaüksuste piirkonnaga (Soinaste küla), sest praeguse Lammassoo eesvoolu koridor on ilmselgelt parim sademevee ärajuhtimise võimalus sellest piirkonnast. Olemasolev maaparanduskollektor hakkab praeguseks iganema ja samas ei ole kunagi sademevee ära juhtimise eesmärki täitma rajatudki.
7.4.PTA leidis 8. novembri 2023. a arvamuses, et Kambja Vallavalitsuse tellitud eksperthinnang on asjakohane ja piisav lähtedokument olemasolevate ja perspektiivsete arenduste sademevee lahenduste kavandamisel, tagades seejuures ka olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohase toimimise.
7.5.Lammassoo peakraavi valgala piirkonnas on olnud pidev suundumus põllumajandusliku maakasutuse vähenemisele, sealjuures maaparandussüsteemide kasutusotstarbe lõpetamisele, hoonestusalade laienemise tõttu. On tõenäoline, et mitte väga pikas perspektiivis kaob Lammassoo peakraavi funktsioon maaparanduse eesvooluna, küll aga on see jätkuvalt oluline rajatis piirkonna sademevee lahendustes. Sellest tulenevalt soosis PTA igati Lammassoo peakraavi uuringute läbiviimist, ennekõike valla enda arendamisotsuste tegemiseks, samas andes piisava teadmise ka PTA-le, tagamaks veel olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist. PTA-l ei ole alust arvata, et kaebusega vaidlustatud Kambja Vallavalitsuse otsus, ehitusluba ja vaideotsus oleksid õigusvastased.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Kambja Vallavalitsuse 8. veebruari 2023. a korralduse nr 1352 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2312271/01332 ning palub kohtul keelata vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatud sademeveekollektorile kasutusloa andmine.
9.Vaidlustatud korralduse p 1 on sõnastatud järgmiselt: „Anda ehitusluba Tõrvandi alevikus Aia tänava lõik 1, Laikna ja Ringtee lõik 5 sademeveekollektori (ehr kood 291673629) rajamiseks.“ (dtl 69-70). Ehitusloa aluseks on Kambja Vallavalitsusele esitatud ehitusloa taotlus Tõrvandi alevikus Aia tänava lõik 1 (katastriüksuse tunnus 94901:001:0563), Laikna (katastriüksuse tunnus 94901:007:1102) ning Ringtee tänava lõik 5 (katastriüksuse tunnus 94901:005:1547) sademeveekollektori rajamiseks.
10.Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusluba on nõutav EhS lisas 1 nimetatud juhul. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et ehitusluba taotleti. 6(14)
3-23-816
11.Vastustaja väitel ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlustatud ehitusluba tema õigusi rikuks. Kohtu hinnangul esineb kaebaja õiguste riive vähemalt ulatuses, mis on andnud aluse pidada kaebusega kohtusse pöördumist lubatavaks. Ehitusloaga hõlmatud tegevus ei toimu küll kaebaja kinnistutel, kuid asjas ei vaielda kaebaja seotuse üle Raudrohu 23, 25, 27 ja 29 kinnistuga. Kollektori asendiplaanilt ning fotodelt (dtl 84 ja 85) ilmneb kollektori paiknemine külgnevalt kaebaja kinnistutega. Altren Projekt OÜ e-kirjas ehitusprojekti kooskõlastamiseks (dtl 10) on ehitaja märkinud, et tööd sisaldavad kaebaja kinnistute piiri mööda mineva olemasoleva kraavi puhastamist ja korrastamist. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja pole välja toonud enda õiguste rikkumist. Kohus märgib esmalt, et kaebuse kohtusse pöördumise (HKMS § 44 lg 1) ja kaebuse sisulise menetlemise eelduseks ei ole mitte ilmtingimata õiguste rikkumine, vaid selleks võib piisata ka õiguste riivest (Riigikohtu 12. detsembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-981, p 11 ja seal viidatud praktika). Kaebaja on praegusel juhul välja toonud nii enda õiguste riive seoses tema omandi kahjustamisega ehitustegevuse käigus (sh purunenud aed), aga ka kahtlused, et ehitusloa alusel toimuva tegevuse (rekonstrueerimise) tulemusena hakkab tema kinnistuid mõjutama sademeveekollektorisse lisanduv vesi.
12.Õiguspärane ehitusluba peab vastama haldusmenetluse seaduse §-s 54 haldusakti kohta sätestatule, st on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. EhS §-s 44 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused ning §-s 46 ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused.
13.Kaebaja heidab esmalt vaidlustatud ehitusloale ette põhjendamispuudusi ning leiab, et ka vaideotsuses puuduvad põhjendused, millisel õiguslikul alusel on vallavalitsus eiranud kehtivast üldplaneeringust tulenevat kohustust detailplaneeringu menetluse läbiviimiseks Tõrvandi sademeveekollektori rajamiseks. Ehitisregistris genereeritud ehitusloas (dtl 71-77) endas sisalduvad eelkõige selle alusel lubatavat ehitist iseloomustavad andmed, kuid samas on selgesõnaliselt viidatud ka loa andmisel aluseks olnud Kambja Vallavalitsuse 8. veebruari 2023. a korraldusele nr 1352 „Ehitusloa andmine“ (dtl 71). HMS § 56 lg 1 ls-st 2 tulenevalt on põhjendamiskohustust õiguspäraselt täidetud ka siis, kui haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja on ehitusloas viidatud korralduses (dtl 69-70) esitanud haldusakti andmise õiguslikud ja faktilised alused (senise menetluse kirjeldus, ehitusprojekti-järgne kavandatav ehitustegevus, saadud kooskõlastused ning järeldus, et ehitusloa andmisest keeldumise alused puuduvad). Seega on täidetud HMS § 56 lg-s 2 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldus. Kohus möönab, et korralduses pole üksikasjalikumalt põhjendatud järeldust ehitusloa andmisest keeldumise aluste puudumisest. Vastustaja on põhjalikumalt käsitlenud nii kaebaja etteheiteid tema kui puudutatud isiku kaasamata jätmisest kui ka detailplaneeringu kohustuslikkuse nõude eiramisest vaideotsuses (dtl 80-82). Seega leiab kohus, et arvestades ka vaideotsuses esitatud täiendavate põhjendustega, ei ole vastustaja rikkunud põhjendamiskohust vähemasti määral, mis võinuks iseenesest viia ebaõige lõpptulemuseni (vt HMS § 58).
14.Kaebaja peab vaidlustatud ehitusluba õigusvastaseks põhjusel, et eelnevalt on õigusvastaselt jäänud läbi viimata detailplaneeringu menetlus, mille käigus oleks kaebaja saanud avaldada enda seisukohti ja arvamust. Asjas pole vaidlust selle üle, et kõnealuse objekti ehitamiseks (renoveerimiseks) ei ole eraldi detailplaneeringut koostatud. Pooled on erineval arvamusel selles, kas detailplaneeringu koostamine oli üldse vajalik, ning selle 7(14)
3-23-816
kohustuslikkuse korral vaieldakse küsimuse üle, kas detailplaneeringu puudumine tingis vaidlustatud korralduse ja selle alusel antud ehitusloa õigusvastasuse. Kaebaja lähtub asjaolust, et kehtiva üldplaneeringu1 kohaselt on Tõrvandi alevik detailplaneeringu koostamise kohustusega ala.
14.1.EhS § 44 p-s 1 on sätestatud, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Selle normi kohaselt peab ehitusluba seega muu hulgas vastama detailplaneeringule. Samast ei tulene aga, et ehitusloa andmise eelduseks on igal juhul detailplaneering ning et ehitusluba saaks anda ainult detailplaneeringuga hõlmatud alal ehitamiseks (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-d 4 ja 5). EhS § 44 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused ammendavalt ning sellest normist ei saa järeldada, et detailplaneeringu puudumisel saaks ehitusloa andmisest keelduda. Samas on EhS § 46 lg 2 p-s 2 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise diskretsiooniline alus, mille kohaselt võib pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta detailplaneeringutele.
14.2.Kaebaja tugineb ka PlanS § 125 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades (asustusüksustena), alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Viidatud säte sisaldab avatud loetelu taolistest rajatistest (näiteks staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada või muu olulise avaliku huviga rajatis). Pooled on erineval arvamusel selles, kas sademeveekollektor on olulise avaliku huviga ehitis. Erinevalt kaebajast leiab vastustaja, et praegusel juhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga ehitisega viidatud sätte tähenduses. Kohus nõustub vastustajaga. Sademeveekollektori olemasolu ja toimimise vastu on vaieldamatult ümbruskonnas avalik huvi, kuid tegemist ei ole viidatud sättes loetletuga sarnase rajatisega, mis ei ole iga omavalitsusüksuse või piirkonna toimimiseks hädavajalik ning millest lähtub eelduslikult tavapärasest suurem mõju ümbrusele (nt müra ja õhusaaste motoringraja või suur liikluskoormus rahvarohketel üritustel nagu laululava puhul). Kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi ka korraldada veevarustust, kanalisatsiooni ja heakorda, seega ka sademevee ärajuhtimist. Vastustaja selgituste kohaselt toimus sademevee juhtimiseks varasema maaparandusliku iseloomuga süsteemi rekonstrueerimine.
15.Isegi kui möönda detailplaneeringu kohustuslikkust, ei anna pelgalt haldusakti objektiivne õigusvastasus alust ehitusloa tühistamiseks, kui sellega ei rikuta kaebaja õigusi. Kaebaja tugineb detailplaneeringu puudumise asjaolule eelkõige väites, et tal olnuks detailplaneeringu menetluse läbiviimise korral võimalus selles menetluses enda seisukohti ja vastuväiteid esitada. Selline võimalus kaebajal tõepoolest puudus. Üksnes see asjaolu ei saa aga viia ehitusloa tühistamisele, kui ärakuulamine on põhimõtteliselt võimalik detailplaneeringu menetlusest detailsema üldistusastmega ehitusloa menetluses.
16.Kaebaja heidab vastustajale ette, et teda pole ka ehitusloa menetluses ära kuulatud. Ehitusloa menetluses loaga puudutatud isikutele avalduva mõjuga arvestamise ja nende isikute ärakuulamise olulisust on rõhutanud nii seadusandja kui ka kohtupraktika. EhS § 44 p 4 järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Riigikohus on selle sätte puhul rõhutanud, et ehitusloa andmiseks
https://www.kambja.ee/uldplaneering
8(14)
3-23-816
ei pea olema kinnistuomaniku nõusolekut, kuid tema seisukoht tuleks ära kuulata ja tema huve kaaluda (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-18-2022, p 19).
17.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kollektori ehitustööd pole toimunud otseselt kaebaja kinnistutel, kuid eelnevalt on selgunud, et töid tehti kaebaja kinnisasjadega piirneval alal ning mõju tema kinnistutele ei saa seetõttu välistada. Ehitusseadustik sätestab ärakuulamise ja arvamuse avaldamise kohta, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (EhS § 42 lg 6). Vaidlus puudub selles, et ehitusluba on praegusel juhul taotlenud vastustaja ise. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral ka arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Samas ei ole ärakuulamiskohustuse rikkumine veel iseenesest haldusakti tühistamise aluseks, kui see rikkumine ei ole viinud ebaõige otsustuseni (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Pole kahtlust, et kaebaja teadis ehitusloa taotlemisest ja menetlusest ning kollektori renoveerimise kavatsusest vähemalt Altren Projekt OÜ e-kirja kaudu, mis saadeti talle ehitusprojekti kooskõlastamiseks (dtl 10). Kohus nõustub, et sellist kooskõlastuse küsimist ei saa täielikult võrdsustada ärakuulamisega HMS § 40 tähenduses, kuid kuigi arvamuse avaldamiseks ei andnud kaebajale võimalust vastustaja, on kaebajal olnud võimalik siiski oma vastuväiteid ehitamisele väljendada projekti kooskõlastamata jättes. Kuigi seejuures ei esitanud ta oma vastuväiteid otseselt vastustajale, said need vastustajale siiski teatavaks.
18.Pooled on vaielnud selle üle, kas vaidlustatud ehitusluba on antud kollektori rajamiseks või rekonstrueerimiseks. EhS § 4 järgi saab ehitamisena mõista nii rajamist (lg 1) kui ka ümberehitamist ehk rekonstrueerimist (lg 3). Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt (EhS § 4 lg 3), samas on esitatud näidisloetelu tegevustest, mida eelkõige mõeldakse ümberehitamise all. Vastustaja kinnituse kohaselt kavatseti olemasolevat torustikku rekonstrueerida, ning ehitisregistrisse ehitusloa taotlust esitanud ehitusprojekti koostaja on ekslikult märkinud, et tegemist on kavandatava, mitte aga rekonstrueeritava rajatisega (istungil alates 00:07:42) (taotlus, dtl 450). Kuigi pooled on väljendanud oma hinnangut rajatise asukoha osas erinevalt – kaebaja sõnul ehitatakse uus trass „eemale“ (kaebuse p 2.1.6) ning vastustaja väidab, viidates asendiplaanile, et olemasoleva „kõrvale“ – ei vaidle pooled kokkuvõtteks selle üle, et samas asukohas on asunud varem maaparanduslikul eesmärgil rajatud torustik. Kuigi istungil antud selgituste kohaselt on teisenenud torustiku esmane eesmärk (varasema maaparandusliku asemel piirkonna sademevete ärajuhtimine) ja kasutatavad ehituselemendid (istungil 00:51:39), on tõendamist leidnud, et uut kraavi ei rajatud ning ehitusloa objektiks on olnud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (ehitusluba, dtl 73). Ehitusloa-järgseks tegevuseks ei olnud ka kraavi korrastamine. Koos ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekt nägi ette, et ehitustööde käigus asendatakse olemasolev DN400 sademeveekollektor projekteeritud PP SN8 De919 sademeveekollektoriga (ehitusprojekti p 1.2, dtl 18). Samas on märgitud: „Rekonstrueeritud kollektorisse juhitakse kõik olemasolevad drenaažitorustikud.“, ning projekti kirjelduse kohaselt toimub nii olemasolevate torustike kui kaevude ühendamine projekteeritavaga. 9(14)
3-23-816
19.Sõltumata sellest, kas tegemist oli rajatava või ümberehitatava ehitisega, peab see ühtviisi vastama ehitisele ja ehitamisele sätestatud põhimõtetele ja nõuetele (EhS 2. tk 1 ja 2. jagu). Muu hulgas tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja vältida nende ülemäärast kahjustamist (EhS § 12 lg 3). EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõtte järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu, st et ehitis ja sellega seonduvad tegevused ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.
20.Kaebaja väitel seisneb vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise mõju tema kinnisasjadele esmalt varasemast suuremas sademevee hulgas, mis kollektorit läbima hakka. Teisalt heidab kaebaja ette, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamisega kaasnenud taastamistööde käigus on rasketehnikaga kahjustatud pinnast ning purustatud kaebajale kuuluval kinnisasjal asuv aed.
21.Asjas ei vaielda kaebaja seotuse üle Raudrohu 23, 25, 27 ja 29 kinnistuga (vt ka Altren Projekt OÜ e-kiri ehitusprojekti kooskõlastamiseks, dtl 10). Kohtule tõenditena esitatud fotodelt (dtl 84ja 85) koosmõjus asendiplaaniga dtl 12-13) ilmneb, et kaevetööd toimusid vähemalt osaliselt kollektori koguulatusest vahetult kaebaja kinnisasju piirava aiapiirde kõrval.
22.Kuigi koos ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektis on kirjeldatud ka Lammassoo peakraavi osalist korrastamist, ei hõlma vaidlusaluse ehitusloa ese kraavi puhastamist (vt korraldus, dtl 69). Vastustaja möönab, et ehitaja jõudis puhastada 80 m kraavi (200-st meetrist), ilma omamata selleks ehitusloast tulenevat õiguslikku alust. Vastustaja on vastuses kaebusele (p 2.22) selgitanud, et töövõtulepingu järgi on kahjude likvideerimine töövõtja kohustus ning vastustaja on väljendanud valmisolekut tegelda kraavi puhastamisega tekitatud kahju heastamisega (sh aia parandamisega), kui kaebaja esitab vastustajale vastavasisulise taotluse. Kaebaja ei väida muud ehitamisega tekitatud kahju ega ole ka kahju hüvitamise nõuet käesolevas kohtumenetluses esitanud.
23.Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja kinnistutele võib kahjulik mõju tuleneda läheduses asuvat kollektorit läbiva sademevee hulga väidetaval suurenemisel. Kaebaja väidab vaidlusaluse kollektori kasutamisest lähtuvat tõenäolist ohtu tema kinnisasjadele, mille võib põhjustada eeldatav läbivoolava vee hulga kasv. Kaebaja arvates on tõenäoline kollektorisse täiendava veehulga liikumine, mida ei suuda vastu võtta varasemast väiksema läbimõõduga torud. Kohus on eelpool tuvastanud, et vaidlusalune kollektor paikneb kaebaja kinnisasjade vahetus läheduses ja selle kasutamine võib põhimõtteliselt kaebaja õigusi riivata. Kaebaja väitel jääb ebaselgeks, miks läbiviidud uuring ei arvesta Tõrvandi sademeveekollektori projektis antud tingimustega. Kaebaja leiab, et kui uuringu teostaja arvates tuleks tulevikus sademevesi puhverdada selle tekkekohas, siis Tõrvandi kooli puhul, kus juba on suunatud sademevesi kollektorisse, sellist lahendust tehtud ei ole. Seda ei kinnita ka uuring.
23.1.Asjas esitatud tõenditega ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et kaebaja kinnistutele võib veehulga kasvades hakata valguma vesi neist kõrgemal asuvalt kolletori ehitusalalt. Fotodelt (nt dtl 85, 242-245) ei saa kohtu hinnangul sellist järeldust teha. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et kraavi katvat pinnasekihti on pärast ehitustööde lõpetamist tasandatud madalamaks (istungil 00:7:57). Kuigi mõnelt fotolt (nt dtl 243 -245) on näha, et kollektori
10(14)
3-23-816
kraavi katva pinnase tase võib vähemalt kohati asuda kaebaja kinnistutest kõrgemale, ei pruugi see tähendada kollektoris liikuva vee pääsu kraavist kaebaja kinnistutele.
23.2.Kollektorile on projekteeritud eesvoolukraavi ette De450 sademeveetoruga piiramine, et kraavi suubuv vooluhulk ei muutuks (sama ristlõige, mis on olemasoleval kollektoril, kraavi suubuva toru ristlõige ei muutu). Projekteeritud De919 kollektorisse juhitakse kõik Aia tänavast põhja poole jääva ala drenaaži- ja sademeveed (sh Tennishalli kinnistu), mis seni suubusid olemasolevasse kollektorisse. Samas on märgitud, et uusi sademeveekoguseid projekti kohaselt projekteeritud kollektori valgalale ei lisandu (ehitusprojekti p 1.2, dtl 18).
23.3.Kambja Vallavalitsuse ja Kobras OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 12-17/130 alusel on valminud „Lammassoo hüdrotehniline uurimistöö ja sademevee modelleerimine eksperthinnang v01“ (kättesaadav veebis2). Nimetatud töö eesmärk oli kontrollida ja anda hinnang Lammassoo kraavi sademevee vastuvõtuvõimele ja sellele tehnilise hinnangu saamiseks. Töö käigus tuli määrata Lammassoo peakraavi valgala ning sellest tulenevalt arvutada sademevee, drenaaživee ja pinnasevee koormus ning mõju kraavile. Töö tulemuseni pidi selguma, kui palju sademevett ja millistelt aladelt on võimalik juhtida tulevikus Lammassoo eesvoolukraavi ning millised on tehnilised meetmed kraavi seisukorra parendamiseks.
23.4.Vastustaja selgituste kohaselt (16. oktoobri 2023. a menetlusdokumendi lk 2, dtl 286) on tegelikkuses sademeveekollektori rajamise tulemusel kraavi suunatava sademevee hulk väiksem, sest endise lahenduse kohane kollektori väljavoolutorustik läbimõõduga 600 mm on asendatud nüüd 400 mm läbimõõduga toruga. Lisaks on Tõrvandi keskusala rajamisel kasutatud osaliselt 900 mm läbimõõduga sademeveetorusid, mis viivitavad keskusala vooluhulkasid kollektorisse ja sealt edasi Lammassoo kraavi.
23.5.Vastustaja osundatud uurimistöö ja eksperthinnangu seletuskirjast (lk 50) nähtuvalt on sademevee mudelis arvestatud Tõrvandi koolihoone ehitusprojektiga ette nähtud rajatistega (sh spordihoone, kohvik, kogukonnamaja, staadion, kooli katused, keskväljak, palliplats ja parkimisalad) ning nende välja ehitamisel kõvakattega pindade osakaaluga ning sellest tulenevalt ka lisanduva sademeveega, mis suubub sademeveekollektori SK-2 (Tõrvandi sademevee kollektor) kaudu Lammassoo eesvoolu. Uurimustööst selgub, et Tõrvandi kooli ehitusega lisandub Tõrvandi sademevee kollektorile ja Lammassoo peakraavile küll arvestatav sademevee lisamaht (273 l/s), kuid samas on Lammassoo kraavi suubuva sademevee kollektori suudmetoru siseläbimõõduga 400 mm ning intensiivsete sademeveeolukordade korral töötab torustik täistäites ja surveliselt (torustiku läbilaskevõime on ~140 l/s) ning sademevesi puhverdatakse Tõrvandi kollektori puhverduslõigus, mis on rajatud siseläbimõõduga Di 900 mm ja pikkusega L~360 m. Lisaks on Tõrvandi kooli ehitusprojektiga ette nähtud sademevee täiendav puhverdamine Di 900 mm torustikes. Samas on selgitatud, et sademevee puhverdamine selliselt, et süsteemi väljavoolule rajatakse väiksema läbimõõduga (läbilaskevõimega) torustik, on praktikas tavapärane, et viivitada otse suublasse juhitavat vee hulka.
23.6.Seega on uuring kinnitanud, et kõvakattega pindade osakaalu tõttu lisandub sademevee kollektorile arvestatav sademevee lisamaht ning et ekstreemsetes olukordades võib tekkida paisutus, kuid samas on eksperdid välja toonud, et ka ekstreemse paisutuse korral ei teki ümberkaudsetele kinnistustele ohtu, sest ajutiselt paisutatud vesi viivitatakse osaliselt
Tõrvandi sademevee kollektoris ja eesvoolu sängis. Võimalikku ülevoolu ja -ujutuse ohtu on seega projekti kohaselt soovitud vältida puhverdamise ja äravoolu viivitamise teel. Kaebaja väide varasemast suurema läbimõõduga toru paigaldamisest ja seetõttu kaebaja kinnistuid ähvardava üleujutuse ohust ei ole seega kinnitust leidnud.
23.7.Vastustaja on erandlike ilmaolude puhul liigvee tekkimise korral möönnud võimalust tulevikus truupe laiendada (istungil 01:16:34), kuid on samas rõhutanud, et kraavi iseloomu arvestades ei jõuaks uputus kaebaja kinnistutele, kuna. truubid on niivõrd palju allpool (allavoolu).
24.PTA kooskõlastas sademeveekollektori ehitusloa eelnõu 7. veebruari 2023. a kirjaga nr 6.2-2/7356 (dtl 352-353) järgmistel tingimustel:
1.Täiendavate sademevee koguste juhtimine kollektorisse antud lahenduse korral on keelatud.
2.Täiendavate sademevee koguste kollektorisse juhtimise soovi korral tuleb teha uuringud ja anda hinnang projekteeritud kollektorist kuni suubumiseni Porijõkke Lammassoo maaparandusehitise eesvoolule ning olemasolevate truupide avade vastavusele kavandatavatele vooluhulkadele. Kaebaja väitel ei ole ehitusluba antud PTA poolt kooskõlastamisel seatud tingimustel ning uurimistöös ei ole arvestatud muutunud kliimaolukorda ja võimalikke ulatuslikke veehulkasid lausvihmade korral aastaringselt. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. PTA on eelnimetatud tingimused seadnud 7. veebruaril 2023 ning kõneluse uurimuse andis uuringu tegija vastustajale üle oktoobris 2023. Kuigi uurimuse tulemused ei olnud vastustajale teada enne vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse tegemist, on nüüdseks selgunud kokkuvõtvalt järeldused, et vaidlusalune ehitusloa-järgne ehitis ei loo ohtu kaebaja kinnistutele. Ka kaasatud haldusorgan on eelnimetatud uurimistööle ja enda varasemale tegevusele kooskõlastuse andjana tuginedes jõudnud arvamusele, et vaidlustatud korraldus, selle alusel antud ehitusluba ja selle vaidlustamisel tehtud vaideotsus on õiguspärased.
25.Kaebaja kinnistuid kahjustavat mõju ei saa pidada tõenäoliseks ka kohtuistungil esitatud fotode põhjal, millelt on näha kollektori suudmetoru ette kogunenud kive (dtl 455jj). Vastustaja hinnangul pole tegemist vaidlustatud ehitusloast tuleneva probleemiga, vaid vandalismiaktiga, mida on keeruline ehitusõiguslike vahenditega ära hoida (istungil 01:20:14; 01:21:43). Samas on vastustaja möönnud, et kui kaitsesein on saanud ehituslikel põhjustel kahjustada, tuleb vastustajal see korda teha (01:20:14; 01:22:50).
26.Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et vaidlustatud korralduse ja selle alusel antud ehitusloa tühistamiseks puuduvad alused.
27.Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus ja selle alusel antud ehitusluba õiguspärased, ning kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus iseseisvalt tema õigusi rikuks, puuduvad alused ka korralduse ja ehitusloa peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks.
28.Vaidlust ei ole selle üle, et kollektor on vaidlustatud ehitusloa alusel valmis ehitatud, ning kaebaja taotleb lisaks ehitusloa tühistamisele ka vaidlustatud ehitusloa alusel valminud sademeveekollektorile kasutusloa andmise keelamist.
28.1.EhS § 54 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. 12(14)
3-23-816
28.2.Kaebaja on arvamusel, et kasutusloa andmine Tõrvandi sademeveekollektorile pole lubatav kahel põhjusel. Esmalt rõhutab kaebaja, et kollektor on rajatud detailplaneeringut koostamata, st rikutud on õigusaktis kehtestatud nõuet. Teisalt leiab kaebaja, et vastustaja on rikkunud Tõrvandi sademeveekollektori projektist tulenevat keeldu juhtida kollektorisse täiendavat sademevett.
28.3.Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1 ls 1). Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane ning pole selgunud, et valminud ehitis ei vastaks ehitusloale. Kohtupraktikas on leitud, et isegi ehitusloa õigusvastasus ei too vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS § 55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi aga kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-21-2395 (p 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
28.4.HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise keelamist. HKMS § 45 lg 1 piirab haldusakti andmist keelava kaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti; 2) haldusakt rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. (Riigikohtu 21. oktoobri 2021.a otsus asjas nr 3-20-286, p-d 11 ja 12), Riigikohus on samas ka märkinud, et kohus ei tuvasta seejuures keelamiskaebuse kui ennetava kaebuse lahendamisel õiguslikult siduvalt, kas vastustaja rikub (või on rikkunud) isiku õigusi. Selline sedastus võib olla vaid argument, mille põhjal hinnata tulevikus toimuva võimaliku rikkumise tõenäosust.
28.5.Kuna kollektor on valmis ehitatud, on kasutusloa andmine tõenäoline ja praegusel juhul on vastustaja vastav tahe ka ilmne. Samas ei ole aga juba ette ilmselge, et antav kasutusluba rikuks kaebaja õigusi – kaebaja väidetud mõjud ja ohud ei ole veenvalt kinnitust leidnud. Muuhulgas ei kinnita seda ka käesoleva kohtumenetluse ajal läbi viidud uurimus. Ka kaasatud haldusorgan, kes on esitanud omalt poolt uurimuse kohta arvamuse (dtl 356,) peab ehitusluba ja selle vaidlustamisel tehtud vaideotsust õiguspäraseks ega ole jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse ehitusloa alusel valminud ehitis kätkeks endas üleujutuse näol ohtu kaebaja kui kollektori alaga piirnevate kinnistute omaniku jaoks. Praegusel juhul ei ole kohtu arvates kohtupraktikas välja toodud keelamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.
28.6.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et puudub alus ka keelamisnõude rahuldamiseks.
29.Küll aga peab vastustaja läbi viima korrakohase kasutusloa andmise menetluse ja teostama kaalutlusõigust vastavalt ehitusseadustikus sätestatule (EhS §-d 54 ja 55). Kuigi kohus on jõudnud järeldusele ehitusloa õiguspärasuse osas, ei saa kohus praeguses kohtuasjas otsustada vastutaja asemel, kas kõik kasutusloa andmise eeldused on täidetud ning ei ilmne kasutusloa andmist välistavaid asjaolusid, mida pole käesoleva vaidluse raames käsitatud. Keelamisnõude lahendamisel on oluline veel märkida, et kasutusloa hilisema õigusvastasuse või selle kaebaja õigusi või huve kahjustava mõju ilmnemisel pole võimatu oma õigusi tõhusalt kaitsta. EhS § 57 lg 2 p 3 sätestab muu hulgas diskretsioonilise alusena, et pädev
13(14)
3-23-816
asutus võib kasutusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui edaspidi ilmneb, et ehitis või ehitise kasutamine ei vasta kasutusloale või ehitisele esitatavatele nõuetele.
30.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
31.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tuleneb, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebus jääb rahuldamata, puudub ka alus mõista kaebaja menetluskulude hüvitamist vastutajalt. Tuleneval HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 ja § 109 lg 1 ls-st 4, jäävad kõikide menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
32.Kohus on 28. aprilli 2023. a kohtumäärusega kohaldanud asjas esialgset õiguskaitset, keelates Kambja Vallavalitsusel anda ehitusloa nr 2312271/01332 alusel rajatud sademeveekollektorile kasutusluba. Jättes kaebuse rahuldamata, tühistab kohus käesoleva kohtuotsusega ka määratud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). Kohus peab vajalikuks viidata siinkohal HKMS §253 lg-le 1, millest tulenevalt võivad kohtuotsuse edasikaebamise korral ka kõrgemad kohtud menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.