X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.10.2022 vastutusotsusele nr 13-7/01180-8-2
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X, lepingulised esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Elvi Tuisk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
16.01.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 14.12.2022 14.12.2022 otsuse nr 61/5262-2 ja 19.01.2023 otsuse nr 6-1/5262-4 tühistamiseks.
Lugeda X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.10.2022 vastutusotsusele nr 13-7/01180-8-2 esitatuks kaebetähtaega rikkudes.
Jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada asja menetlus.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.03.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) 03.10.2022 kohustas vastutusotsusega nr 13-7/01180-8 X tasuma solidaarselt KCPass OÜ-ga maksukohustused kogusummas 49 696,12 eurot. Vastutusotsus toimetati MTA andmete kohaselt Xle e-maksuameti kaudu kätte 04.10.2022.
2.X pöördus 09.11.2022 telefoni teel MTA poole, väites et ta ei ole vastutusotsust kätte saanud ning soovis saada vastutusotsust oma e-posti aadressil. MTA saatis 09.11.2022 X palvel vastutusotsuse ka e-posti aadressil ning samuti lisas e-kirjale väljavõtte dokumendi saatmisest ja kättetoimetamisest e-maksuameti kaudu. X kinnitas 09.11.2022 e-kirjaga vastutusotsuse kättesaamist ning teatas, et tema soov on vastutusotsus vaidlustada ja seda seisukohta kaitsta vajadusel kohtus ning kuna tal on vaide esitamiseks kohtusse aega 30 päeva, siis soovib ta seda kasutada. Samuti kirjutas X 09.11.2022 e-kirjas, et kuna kontode blokeering ja arestid ei vasta teavituskohustuse nõuetele, siis palub ta taastada algne olukord 30 päevaks (dtl 64-75).
3.X pöördus 16.11.2022 e-kirjaga uuesti MTA poole, teavitades, et ta ei ole saanud MTA üldmeililt ega vaideotsuse edastajalt informatsiooni, mis annaks aluse teostada õigeaegselt juriidilisi tegevusi seoses õiguskaitsega ja palus kinnitada, et temapoolne teavitus esmatutvumise kohta on leidnud MTA poolt heakskiidu, et ta saaks valmistada kohtuhagi (dtl 76).
4.MTA käsitles X 09.11.2022 pöördumist selgitustaotlusena ja saatis sellele 17.11.2022 vastuse nr 13-7/01180-8-2-1, milles selgitas veelkord vastutusotsuse kättetoimetamisega seotud asjaolusid, lisades tõendid, mis kinnitavad vastutusotsuse ning teavitas, et vaide esitamise tähtaja ennistamine ei ole perspektiivikas (dtl 77-99).
5.X pöördus 01.12.2022 uuesti MTA poole e-kirjaga, väites, et ta ei saa 17.11.2022 kirjast aru ning et selles ei ole mingit selget otsust tähtaja ennistamise kohta ning küsis, et kas sai õigesti aru, et 1) selline otsus on veel töös ja tuleb lähiajal või 2) polegi vaja tähtaega ennistada, sest tähtaeg hakkas jooksma alates 09.11.2022 (dtl 100-104).
6.MTA vastas Xle 01.12.2022 e-kirjale 02.12.2022 e-kirjaga, selgitades veelkord, et 03.10.2022 vastutusotsus on kätte toimetatud 04.10.2022, mistõttu ei ole õige arvamus, et tähtaeg hakkas kulgema 09.11.2022 ja tähtaja ennistamiseks puudub vajadus. Samuti selgitas MTA et 17.11.2022 vastuses selgitustaotlusele ei saa olla otsust tähtaja ennistamise osas, sest selleks tuleb esitada esmalt põhjendatud ja allkirjastatud taotlus tähtaja ennistamiseks. Esitatud selgitustaotlust ei saa aga käsitleda ei vaide ega ka tähtaja ennistamise taotlusena (dtl 100-104).
7.X saatis 05.12.2022 MTA-le uue e-kirja, asudes selles seisukohale, et tema taotlused on tänaseni lahendamata ning et neid ei saagi lahendada selgitustaotluse vastusega. MTA vastas kirjale 07.12.2022 e-kirjaga, et tänaseks pole ühtegi taotlust, mis oleks lahendamata ning et kui X soovib vastutusotsust vaidlustada, tuleb selleks esitada nõuetele vastav vaie MTA-le või pöörduda kaebusega halduskohtusse (dtl 100-104).
8.X esitas 08.12.2022 MTA-le vaide 03.10.2022 vastutusotsusele nr 13-7/01180- 8, milles vaide esitaja palub lugeda vaide tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt ennistada vaide esitamise tähtaja (dtl 105-115).
9.MTA otsustas 14.12.2022 otsusega nr 6-1/5262-2 jätta X taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning vaide tagastada (dtl 14-18).
10.X esitas 12.01.2023 MTA-le kaebuse 14.12.2022 vaide tagastamise otsusele nr 6-1/5262-2 (dtl 115-125).
11.MTA jättis 09.01.2023 otsusega nr 6-1/5262-4 X kaebuse rahuldamata ja tagastada vaide MTA 03.10.2022 vastutusotsusele nr 13-7/01180-8 läbivaatamatult (dtl 126-133).
12.Tallinna Halduskohtusse saabus 17.02.2023 X (kaebaja) kaebus. Kaebuses taotleb kaebaja, et kohus loeks kaebuse tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt ennistaks kaebuse esitamise tähtaja. Kaebaja soovib MTA-lt välja nõuda ja võtta tõenditena asja juurde vastutusotsusega nr 137/01180-8 seotud vastutusmenetluse toimik ning tõendid e-mtas üles pandud vastutusotsuse nr 13-7/01180-8 04.10.2022 lingi all olnud faili, lingi avamise, lingi all olnud faili alla laadimise lõpule viimise kohta. Samuti soovib kaebaja MTA 03.10.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01180-8 tühistamist ning et kohus tunnistaks õigusvastaseks MTA 14.12.2022 otsuse nr 6-1/5262-2 vaide 2(9)
3-23-358 esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta ja tühistaks MTA 19.01.2023 otsuse nr 6-1/5262-4 vaide tagastamisele esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
13.Kohus võttis 02.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maksu- ja Tolliameti. Kohus märkis määruses, et peab kohus asja lahendamist otstarbekaks selliselt, et esmalt kontrollib kohus, kas MTA 14.12.2022 otsus nr 6-1/5262-2 vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta ja MTA 19.01.2023 otsus nr 6-1/5262-4 vaide tagastamisele esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta on õiguspärased, tehes selleks vaheotsuse HKMS § 171 lg 1 kohaselt. Seejärel saab kohus võtta seisukoha MTA 03.10.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01180-8 tühistamise nõudes.
14.16.01.2024 toimunud kohtuistungil arutati Maksu- ja Tolliameti poolt vaide tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise õiguspärasuse küsimust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
15.Kaebaja on seisukohal, et vaie on esitatud tähtaegselt.
15.1.MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Kaebajale on vastutusotsus kätte toimetatud 09.11.2022 e-kirja teel, mis tuleneb selgelt kaebaja ja maksuhalduri vahelisest kirjavahetusest. Järelikult hakkas vastutusotsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema alates 09.11.2022 ning tähtaeg saabus 09.12.2022.
15.2.MKS § 54 lg 3 ls 2 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Dokumendi MKS § 54 lg 3 ls 2 alusel kättetoimetatuks lugemise eeldus on see, et maksukohustuslane „avaks“ e-maksuametisse üleslaaditud dokumendi. See fakt ei ole ega saagi olla tõendatud, sest kaebaja avas dokumendi alles 09.11.2022, kui sai selle maksuhaldurilt e-posti teel kätte.
15.3.Kaebaja ei ole vastutusotsust 04.10.2022 avanud ega muul viisil kätte saanud. Vastutusotsuse kättesaamise automaatne registreerimine on selge infotehnoloogiline ebatäpsus või viga, mis ei anna alust selle kättetoimetatuks lugemiseks. Maksuhalduri poolt välja toodud andmed ei tõenda mitte kuidagi dokumendi kättesaamist ehk avamist. Juhul kui maksuhaldur tugineb asjas sellele, et vastutusotsus oli kaebajale MKS § 54 lg 3 ls 2 tähenduses kätte toimetatud, lasub maksuhalduril vastava asjaolu tõendamise koormus (vt HKMS § 59 lg 1).
15.4.Dokumentide üldine elektroonilise kättetoimetamise alus tuleneb HMS §-st 27. Seega peab MKS § 54 alusel kättetoimetamine vastama vähemalt HMS § 27 standardile. Haldusorganil peab olema võimalik tõendada dokumendi tegelikku kättesaamist. Kui tekib vaidlus, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti tegelikult kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. Oluline on, kas isik on varasemas suhtluses haldusorganiga saanud dokumendid sama kanali kaudu kätte.
15.5.Kaebaja ei ole varasemalt e-MTA kaudu dokumente kätte saanud (st e-MTA kaudu kättesaamisel esines tõrge), millest vastustaja oli teadlik ja saatis dokumendid e-kirja teel (vt kaebuse lisa 4, lk 10-11). Seega lasus vastustajal kohustus kas saata kaebajale vastutusotsus varasemalt toiminud viisil ehk e-kirja teel või vähemalt küsima kaebajalt üle, kas kaebaja on vastutusotsuse e-MTA kaudu tegelikult kätte saanud.
15.6.Vastustaja on seisukohal, et eelnevat tõendavad vastustaja poolt kaebajale 17.11.2022 esitatud failid. Tegelikkuses tõendavad vastustaja poolt esitatud failid seda, et e-MTA süsteemis esinevad tehnoloogilised ja funktsionaalsed tõrked, mis näitavad ebaõigeid andmeid. Nii nähtub vastustaja poolt esitatud failidest erinev kättetoimetamise info – kui ühe faili andmetel sai kaebaja 3(9)
3-23-358 vastutusotsuse kätte 04.10.2022 kell 00:00, siis teise faili andmetel sai kaebaja seda kätte 04.10.2022 kell 12:07:20. Seega on e-MTA süsteem juba 12 tundi ja 5 minutit enne kaebaja esimest sisselogimist süsteemi märkinud dokumenti kaebajale kätte toimetatuks. Sellises olukorras ei saa mõistlikult välistada, et kaebaja faktilisel sisselogimisel süsteemi jäi fail kaebajale kuvamata põhjusel, et süsteemi hinnangul oli dokument juba kätte toimetatud (vt alltoodud väljavõtted vastustaja 17.11.2022 vastusest, kaebuse lisa 6 digikonteineri lisa 2 ja lisa 4):
15.7.Seda, et kaebaja sai vastutusotsuse kätte alles 09.11.2022 e-kirja teel, tõendab kaebaja käitumine pärast otsuse kättesaamist. Kaebaja on näidanud üles reaalset huvi ja aktiivsust vastutusotsuse kättesaamise ja vaidlustamise suhtes, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks jäänud tegevusetuks, kui oleks vastutusotsuse 04.10.2022 kätte saanud või sellise otsuse olemasolu vähemalt võimalikuks pidanud.
15.8.Kaebaja sai teada haldusakti olemasolu võimalusest 08.11.2022, kui tema pangakontod arestiti. 09.11.2022 ehk järgmisel päeval pärast haldusakti olemasolu võimalusest teadasaamist nõudis kaebaja haldusakti maksuhaldurilt välja. Kaebaja sai haldusakti kätte 09.11.2022, mistõttu hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema sellest päevast alates. Seega oli kaebajal õigus vaide esitamiseks kuni 09.12.2022.
15.9.Kaebaja esitas vaide vastutusotsuse peale juba 09.11.2022 ja kinnitas vastavat tahet 16.11.2022 (vt kaebuse lisa 4, lk 1-2 ja lisa 5). 08.12.2022 dokumendi esitamisega täiendas kaebaja juba varem avaldatud ja vastustajale edastatud tahet vaidlustada vastutusotsus. Vastustaja on kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et esmakordselt oli vaie esitatud 09.11.2022: „Vaidlust ei ole ka selles, et vaide esitaja teavitas MTA-d esmakordselt vaide esitamise soovist 09.11.2022 e-kirjaga,“ (vt kaebuse lisa 11, p 16). Kui vastustaja hinnangul ei olnud vaie piisavalt selge või kui sellel esinesid formaalsed puudused, pidi maksuhaldur vastavalt Riigikohtu praktikale ja lähtuvalt uurimispõhimõttest täpsustama kaebaja tahet ning selgitama vaide konkretiseerimise vajaduse (RKm 3-3-1-32-03, p 16; RKHKm 3-3-1-22-08, p 12).
15.10.Seega tuleb kaebaja poolt vaide esitamise päevaks lugeda 09.11.2022 ja vaie oli esitatud tähtaegselt.
16.Kaebaja leiab, et kui vaie ei olnud esitatud tähtaegselt, siis kuulus vaide esitamise tähtaeg ennistamisele.
16.1.Esiteks on kaebaja õigeaegselt esitanud tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile vastutusotsuse vaidlustamise tähtaja ennistamise taotluse esmakordselt 09.11.2022 e-kirjas ehk samal päeval pärast tähtaja järgimata jätmise põhjuse äralangemist, kus on selgelt nähtav kaebaja palve „taastada algne olukord 30 päevaks,“ (vt kaebuse lisa 4 lk 1-2). Tähtaja ennistamise taotlusele laieneb Riigikohtu praktika avalduse vms vaideks lugemise kohta, mille järgi peab haldusorgan uurimispõhimõttest lähtuvalt selgitama välja avaldaja tahte ning vajadusel laskma isikul oma taotlust konkretiseerida (vt 3-3-1-32-03, p 16; RKHKm 3-3-1-2208, p 12).
16.2.Teiseks on kaebetähtaja ennistamine selgelt põhjendatud, kuna vastutusotsuse vaidlustamise tähtaja möödalaskmist põhjustas e-MTA ehk vastustaja süsteemi viga. Sellise vea tulemusena ei saanud kaebaja vastutusotsuse kätte ega saanud selle sisust teadlikuks enne 09.11.2022, mistõttu oli vastutusotsuse varasem vaidlustamine kaebaja jaoks võimatu. Alles pärast pangakontode arestimist 08.11.2022 ning 09.11.2022 maksuhalduriga kontakteerumist sai kaebaja teada, et tema suhtes on tehtud vastutusotsus.
16.3.Vastustaja oli teadlik, et vastutusotsus võib e-MTA kaudu edastamise korral jääda kaebaja poolt kätte saamata. Juulis 2022 on vastustaja püüdnud toimetada kaebajale e-MTA kaudu kätte vastutusotsuse projekti. Kaebaja on selgitanud maksuhaldurile, et e-MTA kaudu ta vastutusotsuse projekti kätte ei saanud ja palus edastada failid meili teel, mida maksuhaldur ka tegi (vt kaebuse 4(9)
3-23-358 lisa 4, lk 9-12). Seega oli vastustaja teadlik, et vastutusotsuse kättetoimetamine e-MTA kaudu ei pruugi tagada vastutusotsuse tegelikku kättesaamist. Arvestades, et suvel 2022 on vastustaja teinud dokumendid kättesaadavaks muul viisil kui e-MTA kaudu, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et järgnevate dokumentide puhul otsustab vastustaja samuti muude, kaebaja puhul toimivate kättetoimetamise viiside kasuks.
16.4.Lisaks on tähtaja ennistamine põhjendatud ja vajalik, sest vaidluse põhiesemeks olev vastutusotsus on selgelt õigusvastane ja kaebajale raskeid tagajärgi kaasa toov. Seega vajab vastutusotsus sisulist kontrolli. Õiglase tulemuse saavutamise ja kaebaja õiguste kaitse eesmärk kaalub üles avalikkuse huvi õigusvastase vastutusotsuse kehtima jäämise suhtes. Tähtaja ennistamise eesmärgiks on üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamine. Vastustaja seisukohad
17.Vastustaja leiab, et vaidlustatud MTA 14.12.2022 otsuse ja MTA 19.01.2023 otsuse näol on tegemist õiguspäraste haldusaktidega. Kaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vastutusotsusele esitatud kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemiseks ega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti ei nähtu kaebusest alust MTA 14.12.2022 otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja jääb MTA 14.12.2022 otsuses ja MTA 19.01.2023 otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub neid arvestada ka kaebuse vastuväidetena.
18.Käesolevas vaidluses on oluliseks vaidlusaluseks küsimuseks asjaolu, millal on vastutusotsus kaebajale kätte toimetatud.
18.1.Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsus on kaebajale kättesaadavaks tehtud e-maksuameti süsteemi kaudu 03.10.2022 ja kaebajat on tema suhtes tehtud haldusakti tegemisest ja selle vastuvõtmise vajadusest 03.10.2022 ka teavitatud. Kaebaja on e-maksuameti kaudu vastutusotsuse vastu võtnud 04.10.2022 ja sellest haldusakti esmakordsest vastuvõtmisest hakkas kulgema ka vastutusotsusele vaide esitamise tähtaeg.
18.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA peaks eraldi tõendama asjaolu, et kaebaja on 04.10.2022 e-maksuametis dokumendi avanud. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et ta sai 03.10.2022 teavituse talle haldusakti tegemise kohta. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et ta logis teavitusejärgselt 04.10.2022 e-maksuametisse Smart-ID abil sisse kell 12.07, infosüsteem registreeris vastutusotsuse kättetoimetamise ja e-maksuameti sessioon lõppes kell 12.32. Kättetoimetamise registreeris süsteem automaatselt.
18.3.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai 03.10.2022 teavituse, et talle on tehtud haldusakt. Kaebajaga peetud e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli teadlik, et tema suhtes käib MTA-s vastutusmenetlus KCPass OÜ maksuvõla sisse nõudmise küsimuses, kaebajale oli kätte toimetatud vastutusotsuse projekt ja ta oli esitanud vastutusotsuse projekti kohta ka eriarvamuse. Järelikult võis kaebaja ka eeldada, et talle võib nimetatud menetluses haldusakt saabuda ja millist tähtsust haldusakt tema suhtes võib omada.
18.4.Seega isegi juhul, kui kaebajal 04.10.2022 ei õnnestunud haldusakti e-maksuametist alla laadida või haldusakti vajalikus mahus avada (mille kohta kaebaja ei ole tõendeid esitanud), oleks kaebaja hoolsuskohustusest tulenevalt pidanud esimesel võimalusel pöörduma MTA poole selleks, et haldusakt talle teistkordselt teatavaks tehtaks. Kaebajalt kui äriühingu juhtimiskogemusega isikult on kohane eeldada suuremat õigusteadlikkust kui tavakodanikult. Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks ajaks haldusakti teatavakstegemise soovi esitamiseks sellist ajavahemikku, millal haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on juba möödunud. Maksuhalduri poole pöördumist alles 09.11.2022, s.t ajal, kui vastutusotsus oli juba jõustunud ja sissenõutavaks muutunud ning vaidlustamise tähtajad möödunud, ei saa pidada haldusakti teatavakstegemise nõude esitamise kohta mõistlikuks ajaks.
5(9)
3-23-358
18.5.Eeltoodu tõttu ei saa pidada ka põhjendatuks kaebaja taotlust, et MTA peaks eraldi tõendama asjaolu, kas e-maksuametis oli digikonteineris õige ja töökorras fail, millises mahus fail oli, kas selle faili lõplik allalaadimine toimus, kas ei tekkinud viga faili avanemisel, mis kuupäeval see täpselt toimus.
18.6.Senise kohtupraktika pinnalt on põhjendatud eeldada seda, et ka juhul, kui kaebaja ei oleks saanud 04.10.2022 e-maksuametist vastutusotsuse faili alla laadida failis esineva vea või emaksuameti süsteemi tõrke tõttu, oleks kaebajal kaebetähtajast kinnipidamiseks olnud kohustus nõuda talle tehtud haldusakti teatavakstegemiseks muul viisil. Kaebaja aga seda mõistliku tähtaja jooksul ei teinud. Seepärast ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et tema suhtes hakkas vaidemenetluse tähtaeg kulgema alles 09.11.2022.
19.Vaide tähtaegsuse osas märgib vastustaja järgmist:
19.1.Kaebuses on võetud seisukoht, nagu pidanuks maksuhaldur kaebaja vaidena käsitlema juba tema 09.11.2022 taotlust vastutusotsuse teistkordseks kätte toimetamiseks.
19.2.Vastustaja on MTA 19.12.2022 otsuse p-s 11 kaebajale selgitanud, et vastutusotsuse korduvast e-posti teel kätte toimetamisest kaebetähtaeg kulgema ei hakka, vaid vaidlustamise tähtaja kulgu hakatakse arvestama esimesest haldusakti kättetoimetamise ajast. Seejuures on otsuses põhjendatult viidatud ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-10-04 (p 8).
19.3.Kaebajale on MTA 17.11.2022 selgituses teada antud, et tema vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning juba seetõttu ei ole tema 09.11.2022 pöördumist põhjust käsitada ei vaidena ega vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlusena. Seega ei oleks kaebaja 09.11.2022 pöördumise käsitamine vaidena andnud kaebaja jaoks soovitud tulemust ning kaebaja väide, et tema vaie oli esitatud tähtaegselt, ei ole põhjendatud.
20.Vaide esitamise tähtaja ennistamine küsimuses märgib vastustaja:
20.1.Vastustaja ei nõustu kaebuse seisukohaga, et kaebaja on õigeaegselt esitanud vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse juba 09.11.2022. Nimelt ei ole kaebaja puhul tegemist kogenematu menetlusosalisega, sest kaebaja näol on tegemist äriühingu endise juhatuse liikmega, kellelt eeldatakse suuremat õigusteadlikkust. Samuti teadis kaebaja juba enne vastutusotsuse tegemist seda, et tema suhtes käib maksumenetlus, mis on suunatud kaebajale vastutusotsuse koostamisele. Kaebaja väidab alusetult, et tema vastutusotsuse tähtaja möödalaskmise põhjustas e-maksuameti infosüsteemi viga.
20.2.Samas on MTA kaebajale selgitanud nii 17.11.2022, 19.12.2022 kui ka 19.01.2023, et kaebaja on vastutusotsuse kätte saanud juba 04.10.2022 ning saatnud kaebajale ka sellekohased tõendid. Isegi juhul, kui vastutusotsuse kättetoimetamisel ilmnenuks e-maksuameti süsteemi viga, oleks kaebaja pidanud hoolsuskohustusest tulenevalt nõudma MTA-lt muul viisil vastutusotsuse kättetoimetamist.
20.3.Mõistlikuks ei saa pidada kaebaja käitumist sel viisil, et isegi haldusaktide kättetoimetamise süsteemi vea puhul ei teavita ta MTA-t veast ega nõua muude kanalite kaudu haldusaktikättetoimetamist. Kaebaja selgitustest ilmnes, et ta lihtsalt ignoreeris haldusakti tegemisest teavitamise fakti.
20.4.Vastustaja hinnangul ei muuda eelnevat ka kaebuse väide, nagu pidanuks maksuhaldur juba vastutusotsuse projekti kättesaamise tõrgetest teada saamise korral edastama talle haldusakti väljaspool e-maksuameti süsteemi.
20.5.Vaidlus puudub selles, et kaebaja teavitas MTA-d tõrgetest vastutusotsuse projekti kättesaamisel. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida ka õiguspärast ootust, et ilma tema täiendava pöördumiseta oleks maksuhaldur pidanud ka vastutusotsuse kättetoimetamisel eeldama, et kaebaja nagunii ei saa kätte ka vastutusotsust. Vastupidi, kaebaja pidi haldusakti tegemise 6(9)
3-23-358 teavitusest tulenevalt MTA-d teavitama sellest, kui ta tõepoolest ei saanud vastutusotsust täies mahus alla laadida.
21.Eelnevalt toodud asjaolude tõttu ei saa iseseisvat kaebetähtaja ennistamise alust vastutusotsuse suhtes tuleneda ka asjaolust, et kaebaja arvates on vaidlustatud vastutusotsus kaebajale raskeid tagajärgi toov. Kuna kaebaja oli vastutusotsuse võimalikest tagajärgedest teadlik juba vastutusotsuse projekti kättesaamise järel, oleks tal tulnud olla eriliselt tähelepanelik asjaolu suhtes, et vastutusotsus ei jääks talle tähtaegselt kätte toimetamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.HKMS § 171 lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse nõude sisulisel lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta, kui see aitab kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele. HKMS § 171 lg 2 kohaselt teeb kohus vaheotsuse asemel lõppotsuse, kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust. Sel juhul kohus asja edasi ei menetle.
23.MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. HKMS § 46 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 tulenevalt tuleb tühistamiskaebus kohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates, juhul, kui isik on aga kinni pidanud kohtueelsest menetlusest, võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul kohtueelses menetluses lahendi teatavaks tegemisest.
24.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, millal tuleb MTA poolt kaebajale 03.10.2023 koostatud vastutusotsus lugeda kättetoimetatuks ning sellest tulenevalt ka selles, kas kaebaja esitas vaide vastutusotsusele MTA-le tähtaegselt ning lõppastmes ka kaebuse kohtusse tähtaegselt.
25.Kaebaja on ise kinnitanud, et ta sai 03.10.2022 teavituse talle haldusakti tegemise kohta. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et ta logis teavitusejärgselt 04.10.2022 emaksuametisse Smart-ID abil sisse kell 12.07, infosüsteem registreeris vastutusotsuse kättetoimetamise ja e-maksuameti sessioon lõppes kell 12.32 (dtl 79). MKS § 54 lg 3 teise lause kohaselt registreerib kättetoimetamise süsteem automaatselt.
26.Kaebaja viitab aga, et MKS § 54 lg 3 ls 2 sõnastuse alusel on alusel kättetoimetatuks lugemise eeldus see, et maksukohustuslane „avaks“ e-maksuametisse üleslaaditud dokumendi ning viitab, et seda fakti, et kaebaja oleks dokumendi avanud, MTA tõendanud ei ole. Asja juures on logifailid selle kohta, et kaebaja logis e-maksuametisse 04.10.2022, kuid nimetatust ei nähtu, milliseid toiminguid kaebaja e-maksuametis tegi st kas ta ka avas talle nähtavaks tehtud dokumendi. Kaebaja viitab ka, et tegemist võis olla e-maksuameti süsteemitõrkega, mille tulemusel talle dokumenti nähtavaks ei tehtud.
27.Leian, et eelpoolkirjeldatud kaebaja väited ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Minu hinnangul on kaebaja MKS § 54 lg-s 3 sisalduvat dokumendi kättetoimetamise regulatsiooni liialt grammatiliselt tõlgendanud, leides, et MTA peaks käesoleval ajal lisaks sellele, et kaebaja on emaksuameti süsteemi sisse loginud, tõendama ka seda, et kaebaja on dokumendi avanud. Selline kaebaja tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega ka olemasoleva kohtupraktikaga. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-17-1820 tehtud otsuse p-s 14 on selgitatud, et kättetoimetamine ei eelda, et isik on avanud konkreetse dokumendi. Ka on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et kui MTA esitab logifailid selle kohta, et kaebaja on e-maksuametisse sisse loginud, saab lugeda, et dokument, on kaebajale kätte toimetatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas 3-22-507 p 13; 24.01.2020 määrus nr 3-19-2124, p 14). Neist lahendeist tuleneb ka, et tähendust ei ole MTA logifailide kajastuvatel erinevatel kellaaegadel dokumendi kättesaamise kohta, millele kaebaja viitab.
28.Minu hinnangul tõendab MTA esitatud e-maksuameti infosüsteemi väljavõte seega, et 03.10.2022 vastutusotsus on kaebajale kätte toimetatud 04.10.2022. Seega saabus vaide esitamise tähtaeg 03.11.2022 ning kaebaja esitas vaide tähtaja rikkumisega. Haldusakti teatavakstegemine 7(9)
3-23-358 tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Vaideotsuse hilisem muul viisil kättetoimetamine ei tee olematuks selle varasemat kättetoimetamist. Lisaks ei ole vaideotsuse kättesaamise hetk seatud sõltuvusse sellest, millal isik sellega tutvub.
29.Mis puudutab kaebuses toodud väiteid võimaliku süsteemitõrke kohta, siis need on vastuolus kaebaja enda poolt kohtuistungil antud selgitustega. Nimelt selgitas X kohtuistungil, et saanud emaksuametist teate, avas ta e-maksuameti oma telefoniga ja toimus digikonteineri allalaadimine aga tal ei õnnestunud telefonis dokumenti näha, sest seal puudus vastav tarkvara (helisalvestis alates 00:09:37 ja 00:22:25). Seega on kaebuse väited süsteemitõrke kohta kaheldavad.
30.Isegi juhul, kui kaebajal 04.10.2022 ei õnnestunud haldusakti e-maksuametist alla laadida või haldusakti vajalikus mahus avada, oleks kaebaja pidanud esimesel võimalusel pöörduma MTA poole selleks, et haldusakt talle teistkordselt teatavaks tehtaks. Kaebaja oli teadlik, et tema suhtes käib MTA-s vastutusmenetlus KCPass OÜ maksuvõla sisse nõudmise küsimuses, kaebajale oli kätte toimetatud vastutusotsuse projekt ja ta oli esitanud vastutusotsuse projekti kohta ka eriarvamuse. Järelikult võis kaebaja ka eeldada, et talle võib nimetatud menetluses haldusakt saabuda ja millist tähtsust haldusakt tema suhtes võib omada. Olukorras, kus kaebaja oli saanud MTA-lt teavituse talle tehtud haldusakti kohta, oleks kaebaja seega pidanud esimesel võimalusel pöörduma MTA poole uurimaks, millise haldusaktiga on tegemist ja paluda talle tehtud haldusakti teatavakstegemiseks muul viisil. Kaebaja aga seda mõistliku tähtaja jooksul ei teinud vaid pöördus MTA poole alles siis, kui vastutusotsuse täitmise tähtaeg oli saabunud ja kaebaja arveldusarved arestitud. Nõustun vastustajaga, et maksuhalduri poole pöördumist alles 09.11.2022, s.t ajal, kui vastutusotsus oli juba jõustunud ja sissenõutavaks muutunud ning vaidlustamise tähtajad möödunud, ei saa pidada haldusakti teatavakstegemise nõude esitamise kohta mõistlikuks ajaks.
31.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saa anud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
32.Riigikohtu praktikas on korduvalt kinnitatud isiku kohtustust mõistliku aja jooksul astuda kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks ka juhul, kui isik sai haldusaktist teada ilma, et talle oleks haldusakt vajalikuks ulatuses teatavaks tehtud. Riigikohus on leidnud, et „tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
33.Kaebaja selgitas kohtuistungil, et sai sel perioodil MTA-st palju erinevaid teavitusi ja ei osanud võib olla seetõttu õiget haldusakti üles leida, teisalt aga nähtub MTA poolt esitatud logifailidest, et kaebaja logis e-maksuametisse sisse 04.10.2022 ja järgnevalt alles 09.11.2022, st peale tema arveldusarvete arestimist. Seda möönas kaebaja suuliselt ka kohtuistungil (helisalvestused alates 00:40:09). Seega ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja suhtlus MTA-ga 8(9)
3-23-358 oleks olnud sel perioodil sedavõrd tihe, et talle saadetud vastutusotsus oleks võinud teiste dokumentide vahel „kaduma minna“. Pealegi ei oleks nimetatu käsitatav kaaluka põhjusena kaebetähtaja möödalaskmisel rohkem kui üks kuu.
34.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tuleks lugeda, et ta esitas vaide (või vähemalt taotluse vaide tähtaja ennistamiseks) vastutusotsuse peale juba 09.11.2022 ning kinnitas vastavat tahet uuesti 16.11.2022. Kaebaja viidatud kirjavahetuse sisust sellist järeldust teha ei saa. Kaebaja näol ei ole tegemist kogenematu menetlusosalisega, äriregistri andmetest nähtuvalt on kaebaja mitme äriühingu juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on menetlusosalisena osalemas või varasemalt osalenud mitmes teises kohtumenetluses. Kaebaja selgitas ka kohtuistungil, et oli MTA-ga pidevalt suhelnud ja teinud juriidilisi toiminguid võimaliku vastutusotsuse vaidlustamiseks ning ootas koos juriidilise nõustajaga vastutusotsust (helisalvestused al 00:13.19 ja 00:24:02).
35.Eelnevat arvestades ei saa pidada mõistlikuks ja hoolsaks kaebaja käitumist viisil, et isegi haldusaktide kättetoimetamise süsteemi võimaliku vea puhul ei teavita ta MTA-t veast ega nõua muude kanalite kaudu haldusakti kättetoimetamist. Kaebaja teadis juba enne vastutusotsuse tegemist seda, et tema suhtes käib maksumenetlus, mis on suunatud kaebajale vastutusotsuse koostamisele. E-maksuameti kaudu oli kaebaja teate saanud ja seejärel e-maksuametisse sisse loginud. Vaatamata nimetatule ei võtnud kaebaja MTA-ga ühendus kuu aja jooksul, vaid pöördus maksuhalduri poole alles seejärel, kui leidis oma arvelduskontod arestitud olevat.
36.Eelnevalt toodud asjaolude tõttu ei ole minu hinnangul põhjendatud ka kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
37.Kokkuvõtvalt leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 14.12.2022 14.12.2022 otsuse nr 6-1/5262-2 ja 19.01.2023 otsuse nr 6-1/5262-4 tühistamise nõudes ning lugeda kaebaja kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.10.2022 vastutusotsusele nr 13-7/01180-8-2 esitatuks kaebetähtaega rikkudes. Ka kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
38.HKMS § 171 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt on käesolev otsus seega asja lahendavaks lõppotsuseks. Sellest tulenevalt tuleb lõpetada käesoleva haldusasja menetlus vastutusotsuse tühistamise nõudes. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.