Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Menetluse käik

Hagi (I kd tl 1-21) esitati 13.07.2011 esialgselt 16 hageja poolt ühiselt 6 kostja vastu, menetluse käigus on osad hagejad hagist loobunud, samuti on loobutud osade kostjate vastu suunatud nõuetest. Menetluse lõpuks on hagejaid üheksa – R. K., T. R., M. K., A. S., J.L., OÜ Xxxxxxxx, A. J., D. K. ja V. Š. ning nõuded on kolme kostja – E.E., M.A. ja E. E. vastu. Täpsemalt on hagejate (ühised) lõplikud nõuded konkreetsete kostjate vastu toodud allpool otsuse kirjeldavas osas (vt p 14). Menetlus oli ajavahemikus 19.06.2012 – 06.11.2015 peatatud seoses haldusasjade nr xxx-xxxx ja x-xx-xxx menetlemisega (vt p 15). Asjas on läbi viidud kaks vaatlust – 25.07.2011 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks (protokoll I kd tl 182) ja 23.09.2016 (protokoll V kd tl 32-45). Viimane kohtuistung asjas toimus 25.11.2016, kohtuvaidluse teesid ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused koos 2(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 menetluskulude nimekirjadega esitati kirjalikus menetluses. Sisulised asjaolud, poolte väited, tõendid ja nõuded Hagejate nõuded, väited ja tõendid

Hagiavalduse (I kd tl 1-21), teiste hagejate esitatud menetlusdokumentide (II kd tl 23-36, 46-49, 115-120, 150-157, III kd tl 168-176, 189-191, IV kd tl 61-63, 71-82, 150-154) ja kohtuistungeil selgitatu kohaselt on hagi esitamise ajendiks Xxxxx vallas, Pärnu jõe kaldal asuva kostjatele kuuluva Xxxxxxxx elurajooni jõeäärse ala (endine Xxxxxxxx Xxxxx kinnistu, vt allpool) avaliku kasutamise (kallasraja ja kallasrajale juurdepääsu kasutamine) alusetu piiramine kostjate poolt. Hagejad on Xxxxxxxx elurajooni elanikud ja seal paiknevate kinnistute omanikud (kinnistusraamatu väljatrükid I kd 27-43, 45-49, 53-54 ja 56-57, kinnistute asukoha plaan I kd tl 58). Hagejad on kinnisvara valinud ja ostnud, arvestades mh kehtivaid planeeringuid ning Xxxxxxxx Xxxxx kui Pärnu jõe äärse kinnistu avalikku kasutatavust, sh võimalust Xxxxxxxx Xxxxx kinnistu kaudu pääseda Pärnu jõe kallasrajale ja kallasrada seaduses ja planeeringus sätestatud tingimustel ja ulatuses kasutada. Käesolevaks hetkeks on aga kallasraja seadusest ja planeeringust tulenev avalik kasutus tulenevalt kostjate õigusvastasest käitumisest piiratud.

Hagi esitamise ajal oli tegemist kostjate kaasomandis olnud Xxxxxxxx Xxxxx kinnistuga (kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 23-24), tänaseks on kinnistu jagatud kolmeks iseseisvaks kinnistuks: E.E.le kuulub Xxxxxxxxx tänava jõepoolse otsa mõttelisel pikendusel olev kinnistu Xxxxxxxxx xx (kinnistusraamatu väljatrükk IV kd tl 177-180); M.A.le kuulub Xxxxxxxxxx tänava jõepoolse otsa mõttelisel pikendusel olev kinnistu Xxxxxxxxx xx (kinnistusraamatu väljatrükk IV kd tl 181-182) ja E. E.le kuulub eelnimetatud kahe kinnistu vahel olev jõeäärne kinnistu Xxxxxxxxxx xx ((kinnistusraamatu väljatrükk IV kd tl 184-185). Skemaatiliselt on juurdepääsud ja kostjate kinnistud näidatud plaanil, mis asub IV kd tl

-

Kostjad on kallasrajale juurdepääsu ja kallasraja kasutamise piiranguid järjest intensiivistanud ning kostjate esitatud avaldused (vt p 10) ei jäta kahtlust selles, et kostjate eesmärgiks on sulgeda juurdepääs Pärnu jõe kallasrajale Xxxxx kinnistu kaudu, mis on vastuolus: a) seadusega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3 ja § 38 lg 4, hagi esitamise ajal viidati siis kehtinud looduskaitseseaduse (LKS) § 36 lõikele 2 ja veeseaduse §-le 10), b) kehtiva detailplaneeringuga ja c) Xxxxx kinnistu senise kasutusega (tavaga). Tava alusel on kohtupraktikas peetud kohaseks ka juurdepääsu tagamist avalikult kasutatavale teele (nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx) ning hagejad peavad seda analoogseks olukorraks praegusega, s.t juurdepääsuga kallasrajale.

3(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Kuna Xxxxx kinnistu ala on vahetult Pärnu jõega kui avalikult kasutatava veekoguga (laevatatav vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 2 p 11 sätetele) piirnev kinnistu, siis kehtivad kinnistu valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes seadusest ja planeeringust tulenevad piirangud, millega kostjad kinnisasjade omanikena peavad arvestama. Seda nii tulenevalt looduskaitselistest kui ka üldistest avaliku huviga kaetud eesmärkidest ja põhjendustest ning kolmandate isikute õigustest, eelkõige tulenevalt avaliku veekogu xxxxx- ja kaldaala avalikus kasutuses olemisest. KeÜS § 38 lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning sarnaselt hagi esitamise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 161 lõikele 1 peab kaldaomanik KeÜS § 38 lg 4 järgi lubama igaühel kallasrada kasutada. Seega tuleb endistel Xxxxx kinnistu ja praegustel kinnistu jagamise tulemusena tekkinud kinnistute omanikel (kostjatel) tagada kallasraja vaba kasutus vähemalt 10 meetri ulatuses, Samas eeldab kallasraja kasutamise lubamine ka seda, et kuskilt peab kallasrajale pääsema. Käesoleval juhul on vaidlusalused teed/rajad kallasrajale (s.o üle Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx tänava) olnud kasutusel just juurdepääsu tagamiseks kallasrajale. KeÜS § 33 lg 3 sätestab, et omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul viisil sellesarnaselt liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval. Sealjuures võib juhul, kui omanik piirab raja või tee kasutamist KeÜS § 33 lg 3 vastaselt, isik pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ja nõuda tee kasutamise lubamist. Tegemist on seadusjärgse kitsendusega AÕS § 140 mõttes ja AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Seadusjärgse kitsenduse eesmärk on nende isikute huvide kaitsmine omaniku poolt kinnisasja vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramise teel, mille eesmärgiks on kolmandate isikute, avalikkuse, riigi vms tasakaalustatud huvide tagamine. Kinnisasja kitsenduse sisuks on omaniku kohustus sallida võõrast tegevust või mõjutust tema omandi suhtes.

Lisaks eeltoodud seadusesätetele tuleneb Xxxxx kinnistu kallasraja ja kinnistu laiem avaliku kasutamise talumise, sh juurdepääsu tagamise kohustuse, alus ka kinnistu suhtes eksisteerivast detailplaneeringust. 30.11.1998 kehtestati Xxxxx Vallavalitsuse korraldusega nr 734 Xxxxxxxx xxxx detailplaneering, millega nähti ette Xxxxx kinnistu kui Pärnu jõega piirneva kinnistu kasutamine avaliku xxxxxalana (supelxxxxx maa-ala ja pargimaa-ala) (I kd tl 61-62 väljavõtted planeeringust, kogu planeeringutoimik V köite vahel). Selline lähtekoht oli ühtlasi aluseks kogu elurajooni kujundamisele. Vastavalt planeeringule pidi ligipääs xxxxx- ja kaldaalale toimuma Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx tn kinnistute otsa kaudu, st Xxxxx kinnistu Kostjate omandisse kuuluvalt osalt. 05.10.2000 muudeti Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringut (plaan II kd tl 41), millega kaasnes: a) Xxxxxxxxx tn x, x ja x elamukinnistute moodustamine senise algse planeeringu järgse paadilautri asemele; b) ümberkruntimine ka Xxxxxxxxx tn elamukinnistute osas, mis oli aluseks kinnistute moodustamisele tänastes piirides; c) trasside kandmine planeeringuplaanidele. Samas on nimetatud planeeringu muudatuse koostanud AS EKE Projekt selgitanud (II kd tl 42-43), et Xxxxx kinnistu oli detailplaneeringu järgselt avalikus kasutuses.

Kõik kostjad on Xxxxx kinnistu omanikuks saanud pärast 30.11.1998 detailplaneeringu kehtestamist, s.o mitte varem kui 04.04.2003. Seega on kostjad omandanud Xxxxx kinnistu selges teadmises ja arvestusega, et kinnistule laieneb nii seadusjärgne kui ka kehtivast planeeringust tulenev kasutuspiirang kujul, et kinnistu on osaliselt avalikult kasutatav ka kolmandatele isikutele. Selline planeering oli kostjate poolt Xxxxx kinnistu omandamise ajaks juba pikalt kehtiv olnud ning seega on kostjad kinnistu omandamisel sellise piiranguga selgelt arvestanud ja seda aktsepteerinud. 4(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Sellises teadmises, et Xxxxx kinnistul asub avalik puhke- ja kallasrada, on kinnistute ostmine ja elamute ehitus Xxxxxxxx elurajoonis toimunud ka teiste elamurajooni kinnistute omanike poolt. Seejuures arendaja müügimaterjalides oli Xxxxxxxx Xxxxx kinnistu näidatud väga üheselt kogu elurajooni kasutuses oleva avalikke funktsioone täitva maana (I kd tl 63 on kinnistute müügi reklaammaterjalina esitatud plaan, milles Xxxxx kinnistu on märgitud paadisadama ja xxxxx-alana). 28.08.2009 Xxxxx Vallavalitsuses toimunud arutelu protokollis (II kd tl 37-40) kajastuvad planeeringute koostamisel osalenud ja kinnistute müüki vahendanud ettevõtte OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu esindaja P. P.i selgitused Xxxxx kinnistu kasutamise eesmärki avaliku xxxxxalana. Xxxxx kinnistu on loogiliselt ühendatud elurajooni teedevõrguga ning ligipääs on tagatud seega kõigile tee kaudu liikujatele. Xxxxx kinnistu on moodustatud iseseisva kinnistuna eraldi elamukinnistutest, mistõttu ei ole usutav, et see oleks mõeldud mõne üksiku erakinnistu või –kinnistute juurde kuuluvaks eraxxxxxks. Detailplaneeringu seletuskirjas (p 3 ja 5) on viidatud jõexxxxxle, võimalusele korrastada jõeäärne lamm xxxxxpargiks ja rand suplemiseks, samuti pargistada elamukruntide lähiterritoorium. Hagejate hinnangul ei jäta detailplaneering kahtlust, et sellega ei ole mitte ainult määratud avalikult kasutatav ala kalda ääres, vaid määratud ka juurdepääs sellele. Asjaolu, et kallasrajale pääseb teoreetiliselt ligi ka mujalt, ei tähenda, et detailplaneeringu järgsed juurdepääsud võib omavoliliselt sulgeda, seda olukorras, kus muu juurdepääsu kasutamine pikendaks oluliselt teekonda kallasrajani.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 praktika (tava) järgi on Xxxxx kinnistu avalikule osale ja kallasrajale ligipääs toimunud just Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx tn otsa kaudu. Vastava tava tõendamise osas on kohtuistungil üle kuulatud hagejad R. K., A. S. ja T. R. ning kostjad E. E. ja M.A.. Väravate lukustamise järgselt ei ole neid enam kordagi avatud (v.a enne 29.09.2011 Xxxxx kinnistu uue detailplaneeringu (vt p 10.3.) aruetlu, protokoll II kd tl 51-53), mistõttu on ligipääs kallasrajale ja puhkealale nimetatud juurdepääsu kaudu olnud piiratud. Siinkohal toovad hagejad esile, et nii algsest Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringust kui selle hilisemast muudatusest nähtub, et Xxxxxxxxx tn lõpus (elamukinnistute alast jõe poole) peab paiknema autode ümberpööramiskoht, mis on tupiktänavate puhul linnatänavatel kohustuslik nii standardite EVS 843 2003 p 6 kui EVS 812-7 2008 p 15 järgi, samuti tuleneb see planeerimise heast tavast (II kd tl 42-43). Vastav ümberpööramiskoht ja selle teealus on näha ka Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil (II kd tl 50) ja see ulatub kallasrajale. Ümberpööramiskoht on Xxxxxxxxx tn lõpus olnud ette nähtud juba enne elamukruntide reaalset moodustamist. Paraku on perekond E.ed seda planeeringu lahendust aia ja värava püstitamisega eiranud, takistades päästetehnika, politsei, kiirabi jm liikluse vajadusi. Selline ebaõigus ei saa õigust tekitada. Kostjal puudus valla nõusolek aia/värava rajamiseks, mis ehitusseaduse § 16 lg 1 p 3 alusel olnuks vajalik. Kuigi Xxxxx Vallavalitsus on 21.08.2009 teinud esialgse ettekirjutuse aia/värava kõrvaldamiseks ja see hiljem 18.11.2009 tühistati, ei seadusta see ehitist, kusjuures hagejail puudub võimalus neid haldusakte vaidlustada. Hagejad viitavad analoogiale avalikule teele juurdepääsu määramisega (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx) ja leiavad, et kostja on juurdepääsu soovist teades aeda rajades käitunud pahauskselt ning see ei ole juurdepääsu määramist välistav asjaolu. 10.2.Xxxxxxxxxx tn otsa keelumärkide paigaldamine. 09.10.2009 eemaldas hageja OÜ Xxxxxxxx kui Xxxxxxxx Tänava kinnistu (elamurajooni sisesed tänavad kuuluvad OÜ-le Xxxxxxxx – I kd tl 53-54) omanik tema kinnistule teadmata ajal ja tundmatute isikute poolt paigaldatud liiklusmärgid (sissesõidukeeld, peatumise ja parkimise keeld ja lisatahvel Xxxxxxxxxx tn otsas). Liiklusmärkide mahavõtmisel tuli kohale kõrvalmaja elanik, kostja M.A., kes nõudis liiklusmärkide tagasipanekut põhjendusega, et tema on need sinna paigaldanud ehk möönis vastavate piirangute seadmist. 12.10.2009 saatis kostja E. E. solvava e-kirja OÜ Xxxxxxxx seaduslikule esindajale T. R.’ile, milles väidab, et Xxxxxxxx Tänava kinnistule paigaldatud märgid kuuluvad talle, viitab vargusele ning käsib hagejal T. R.’il need talle tagastada. T. R. saatis samal päeval kirjale vastuse, milles selgitab, et M.A. väite kohaselt on tema need sinna paigaldanud. Hageja OÜ Xxxxxxxx kinnitab oma ekirjas, et omandiõiguse küsimuse lahendamisel ja vastavate tõendite saamisel annab OÜ Xxxxxxxx vastavad märgid viivitamatult nende omanikule üle. 13.10.2009 saatis E. E. e-kirja hagejale T. R.’ile, milles endiselt kinnitab, et sissesõidukeeld ja lisatahvel kuuluvad talle ning väidab, et ei tea, kellele ülejäänud. Kostja kirjutab, et kooskõlastas märgi paigaldamise kunagi, küll suusõnaliselt, J.A.ga (tolleaegse Xxxxxxxx Tänava kinnistu omaniku esindajaga). Kostja E. E. keeldub hagejale T. R.’ile midagi rohkemat tõendamast ja ähvardab hagejat T. R.’i. Eelkirjeldatud intsident ilmestab tabavalt, kuidas kostjad on Xxxxx kinnistu täieliku „privatiseerimise“ ning kolmandate isikute seadusest tulenevate õiguste välistamiseks valmis isegi omavoliks ja õigusrikkumisteks, kuivõrd liiklusmärkide paigaldamiseks hagejale OÜ Xxxxxxxx kuuluvale Xxxxxxxx Tänava kinnistule puudus kinnistu 6(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 omaniku luba. Hagejad märgivad, et alates 2009.a lõpust ei ole Xxxxxxxxxx tn otsast kallasrajale liikumiseks takistusi tehtud. Nii M.A. kui E. E. on 29.09.2011 Xxxxx kinnistu uue detailplaneeringu (vt järgmine punkt) eskiisi arutelul kinnitanud, et vastav ligipääs jääb tagatuks. Samas on varasemalt M.A. osundanud, et tegemist on tema kinnistuga, millel võõrad viibida ei tohi (04.07.2009 oli vastav konflikt M.A. ja perekond K. vahel ning 23.07.2009 M.A. ja perekond S. vahel). 10.3.Kostjate avaldused detailplaneeringute menetluses. Xxxxxxxx elurajooni elanike korduvate pöördumiste järgselt algatas Xxxxx vald 04.12.2009 korraldusega nr 332 detailplaneeringu Xxxxx kinnistu avaliku kasutuse lahendamiseks (edaspidi „04.12.2009 Planeering“, I kd tl 66-69). Nimetatud detailplaneeringu menetluses on kostjad korduvalt väljendanud seisukohta, et Xxxxx kinnistu avalik kasutamine ei vasta nende huvidele, mistõttu sellise planeeringu lahendusega nad ei nõustu ning et nad soovivad Xxxxx kinnistu avaliku kasutuse välistada: a) 09.09.2010 avalduses ja 04.12.2009 Planeeringu eskiislahendi tutvustusel on kostjad avaldanud soovi Xxxxx kinnistu jagamiseks ja jagamise tulemusena tekkivate kinnistute liitmiseks neile kuuluvate elamukinnistutega ning muuta maa sihtotstarve 100% elamumaaks (I kd tl 66-86); b) Kostjad ei nõustu Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx tn tänava pikendamisega Xxxxx kinnistule ning leiavad, et juurdepääs kallasrajale võiks toimuda üldse kaugemalt, riigimaalt (Riigi Metsamajandamise Keskuse hallatavalt maalt) (I kd tl 66-86). 01.02.2011 toimus Xxxxx Vallavalitsuses Xxxxx kinnistu omanike ja valla nõupidamine, mille protokolli (I kd tl 87-88) said hagejad alles pärast Andmekaitseinspektsiooni vastavat ettekirjutust Xxxxx vallale. Protokollist nähtub kavatsus 04.12.2009 Planeeringu eesmärkidest loobuda ning asuda ellu viima kostjate eesmärki Xxxxx kinnistu „privatiseerimiseks“. Koosolekule järgnevalt algataski Xxxxx vald 12.05.2011 uue detailplaneeringu (ja tühistas 04.12.2009 Planeeringu algatamise korralduse), mis ei lähtu Hagejate ega teiste Xxxxxxxx elurajooni elanike huvidest kinnistu avalikul kasutamisel, vaid seab tegelikuks eesmärgiks Xxxxx kinnistu kostjate kasuks „privatiseerimise“ ja kinnistu kostjate n-ö tagaaiaks muutmise. Seega on uue planeeringu lähteülesanne kardinaalselt vastuolus varasemate planeeringu eesmärkide ja elurajooni elanike huvidega, st tagada Xxxxx kinnistu osas avalik kasutus ühes puhke- ja xxxxxalaga (I kd tl 90-93 – 22.02.2011 Planeering; I kd tl 94-101 – Xxxxx Vallavalitsuse 12.05.2011 korraldus 04.12.2009 ja 22.02.2011 planeeringute algatamise korralduse tühistamiseks ja uue detailplaneeringu algatamiseks). Hagejad vaidlustasid Xxxxx valla tegevuse detailplaneeringute algatamisel ja menetlemisel halduskohtus ja taotlesid kehtiva detailplaneeringu elluviimiseks kohustamist, uue detailplaneeringu algatamise korralduse tühistamise korralduse tühistamist ja uute detailplaneeringute algatamise korralduste tühistamist (hagejate kaebus I kd tl 102-122). Tänaseks on nimetatud vaidluses tehtud ka lahend(id), vt allpool p 15. 10.4.Ebaseaduslik ehitustegevus. Kostjate soovi Xxxxx kinnistu kasutus täielikult n-ö privatiseerida ja teiste isikute poolt avalik kasutamine välistada iseloomustab ka kostjate ebaseaduslik ehitustegevus kinnistul. See on selge märk, et kostjad soovivad xxxxxala hüvesid ainuisikuliselt ning teiste isikute õigusi välistades nautida: a) perekond E. kasutuses olevale Xxxxx kinnistu osale on rajatud ehitis, kuigi kehtiv detailplaneering Xxxxx kinnistule mistahes ehitusõigust ette ei näe; 7(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 b) ka perekond E. alustasid ebaseadusliku ehitise rajamist, mis Keskkonnaameti sekkumise järgselt 21.08.2009 Xxxxx valla ettekirjutusega peatati (täpsem faktoloogia ja sündmuste käik I kd tl 123-124).

Tsiviilasi nr 2-11-32451 kallasraja kasutamiseks ja nautimiseks kvalifitseerub – on seadusega kaitstud õigushüved, mille rikkumisel saab nõuda rikkuva kohustuse lõpetamist. Täiendavalt kvalifitseerub kostjate käitumine AÕS § 141, AÕS § 161, VS § 10, MSOS § 2 p 11, LKS § 36 lg 1 ja kehtiva planeeringu koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks. Kuivõrd seadus ja planeering sätestavad selgelt kostjate kohustuse tagada hagejatele Xxxxx kinnistu kallasrajale ligipääs ja selle kasutamise võimaldamine, kujutab sellise kohustuse rikkumine seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Ühtlasi on hagejate nõue kooskõlas eelnimetatud normide kaitse-eesmärgiga: kallasraja kasutamise võimalikkuse eesmärgiks ongi eelkõige võimaldada soovijale kallasrajale ligipääs ja selle kasutamine. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hagejad rõhutavad, et puuduvad ka alused, millest võiks tuleneda nõudeõiguse maksmapaneku piirang VÕS § 1055 lg 2 järgi. Vastupidi, AÕS § 141, AÕS § 161, VS § 10, MSOS § 2 p 11, LKS § 36 lg 1 ja kehtiva planeeringu koosmõjust ja eesmärgist tulenevalt ei saa kostjad põhimõtteliselt esitada vastuväidet, et kallasrajale ligipääsu ja selle kolmandate isikute poolt kasutamise talumine võiks olla välistatud. Kallasrada on oluline ja piiratud avalik ressurss, mille vaba kasutamine kaalub seaduse ja planeeringu kohaselt üles kinnisasja omanike erahuvi ainukasutuse vastu. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et kostjate poolt hagejate õiguste rikkumine on kestev, on kostjad hagejate ees kohustatud: a) taluma seadusest ja planeeringust tulenevaid kitsendusi (AÕS § 141, AÕS § 161, VS § 10, MSOS § 2 p 11, LKS § 36 lg 1 ja kehtiv planeering); b) hoiduma edaspidi hagejate õigusi rikkuvast käitumisest (VÕS § 1043, § 1055);

Tsiviilasi nr 2-11-32451 igakordselt uut samasisulist kohtuvaidlust. See ei oleks selgelt menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas. Kuivõrd kinnistusraamatusse märkuse tegemine nõuab kostjate vastavasisulist nõusolekut ning kostjate senise käitumise põhjal saab eeldada, et nad vabatahtlikult sellist nõusolekut ei anna, taotlevad hagejad kostjate poolt vastavasisulise tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 järgi. Sellisel juhul asendab kostjate nõutavat tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemisel jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Tsiviilasi nr 2-11-32451 tühistamisnõude. Kuigi kolmandad isikud (käesolevas menetluses kostjad) on Tallinna Halduskohtu xx xx xxxx otsuse vaidlustanud, nähtuvad Tallinna Halduskohtu otsusest hagejate hinnangul järgmised käesolevas tsiviilasjas tähtsust omavad põhimõtted: •

Haldusasja x-xx-xxxx menetluses pole ilmnenud aluseid Xxxxx Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Planeeringu kehtetuks tunnistamise ega kehtivuse muul moel kaotamise kohta (16.10.2015 otsuse p 28);

•

Planeeringu joonised näitavad, et planeeringuala ulatub jõeni (16.10.2015 otsuse p 37);

•

Xxxxxxxxx tänav lõpeb laiema osana heakorrastatava maa tingmärki kandva alaga (16.10.2015 otsuse p 35);

•

Planeeringu muudatuste kehtestamisel Xxxxx valla 02.10.2000 korraldusega nr 10 ei muudetud Planeeringut selliselt, et algselt kavandatud juurdepääsu xxxxxalale oleks planeeringumaterjali kohaselt kadunud (xx xx xxxx otsuse p 35), seega nägi Planeering ka pärast muudatuste tegemist ette algselt kavandatud juurdepääsud;

Vaatamata asjaolule, et tegemist ei ole jõustunud kohtulahendiga, nähtuvad Tallinna Halduskohtu xx xx xxxx otsusest olulised suunised Planeeringu sisustamisel – kohus on sarnaselt hagejatele (haldusasjas kaebajatele) leidnud, et olemasolev plaanimaterjal viitab üheselt, et Planeeringuga nähti ette juurdepääsud xxxxxalale Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx tänava pikenduste kaudu ning tegemist peaks olema avalikult kasutatava alaga; • Planeeringu juurde kuuluvatest planeeringujoonistest nähtuvalt on Planeeringul reguleeritud Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx tänava pikendustest juurdepääs jõeäärsele alale – nii Xxxxx valla kui ka kaebajate (käesolevas menetluses hagejate) poolt esitatud planeeringumaterjal viitab, et Xxxxxxxxxx tänavast jõe suunas on kajastatud pikendus, mis suundub jõe suunas läbi pargi maa-ala ja jõuab välja supelxxxxx maale ning nähti ette juurdepääsud xxxxxalale Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx tänava pikenduste kaudu ning tegemist peaks olema avalikult kasutatava alaga. Hagejad rõhutavad, et asjaolu, neil on eelviidatud kohtuotsusest tulenev nõue Xxxxx Vallavalitsuse vastu, ei välista kuidagi hagejate tsiviilõiguslike nõuete esitamist kostja vastu. Hagejate hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse haldusõiguslikud kohustused ning kinnistuomaniku tsiviilõiguslikud kohustused üksteist välistavad. Samas haldusasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus xx xx xxxx otsuse (IV kd 180-191), milles luges samuti tuvastatuks, et Planeeringu kohaselt oli praegune kostjate kinnistute asukoht tähistatud kui heakorrastatav maa-ala, pargi maa-ala ja supelxxxxx maa-ala, seejuures viisid teed nii heakorrastatava maa-alani kui supelxxxxx maa-alani. Kuna Riigikohus ei hinda tõendeid, on otsus osas, milles kohus tuvastas menetluses esitatud planeeringumaterjalide vastavuse Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringule, siduv. Nimetatud haldusasjas esitas enda seisukohad ka maavanem (IV kd, tl 196-199), kes leidis, et Xxxxxxxx xxxx detailplaneering kehtib ning detailplaneeringu kohaselt on Pärnu jõe kaldaalale ette nähtud supelxxxxx ala, park ja haljasala ning läbi planeeringala neile juurdepääsuteed. Maavanema menetlusdokumendist nähtuvalt on maavanem tuvastanud, et detailplaneeringus on määratud juurdepääsud Pärnu jõe kaldale ning loodud eeldus pääsemiseks sinna planeeritud supelxxxxx-, pargi- ja haljasalale.

•

Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hagejate seisukohad kostjate väidete osas

Tsiviilasi nr 2-11-32451 peatamiseni oli kostjail ühine esindaja. Pärast menetluse uuendamist oli kostjail E. E.el ja M.A.l erinevad esindajad, E. E.l esindajal puudus (ta ka sisuliselt menetluses ei osalenud), mistõttu on E. E.e ja M.A. seisukohad otsuse punktides 25 ja 26 eristatud.

13(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 Hagejad möönavad, et kinnistute tegelikud piirid erinevad detailplaneeringuga määratust, kuid vastav muudatus on vormistatud Xxxxx Vallavalitsuse 05.10.2000 korraldusega kinnitatud Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu muudatusega. Kostjad väidavad, et nimetatud korraldusega ei ole kinnitatud Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu muudatust kinnistu jagamise kohta. Sellisel kuupäeval ei ole Xxxxx Vallavalitsus üldse mingit Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringuga seonduvat korraldust välja andnud. Xxxxxxxx xxxx kinnistu jagamine elamumaa kruntideks (piirides nagu need tänasel päeval olemas on) toimus Xxxxx Vallavalitsuse 29.05.2000 korraldusega (II kd tl 86-93). Sellest korraldusest nähtuvalt on jagamine toimunud Xxxxx Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kuigi sellist kruntide jaotust 1998. aastal kehtestatud detailplaneering ette ei näinud, on jagamine nimetatud korralduse alusel siiski toimunud ja seda ilma planeeringusse muudatusi sisse viimata. Xxxxxxxx Xxxxx kinnistu moodustamine on toimunud Xxxxx Vallavalitsuse 27.05.2002 korralduse nr 113 alusel (II kd tl 83-85). Hagejate esitatud väljavõte/plaan väidetavalt Xxxxx Vallavalitsuse 05.10.2000 korralduse lisast on tegelikult Xxxxx Vallavalitsuse 20.03.2000 korralduse nr 64 (II kd tl 94) „Xxxxxxxx xxxx elamurajooni detailplaneeringu muudatuse kehtestamine“ lisast, mille p 1 kohaselt kehtestati detailplaneeringu muudatused: 1) kanalisatsiooni ühendamine SindiPärnu survekanalisatsiooniga; 2) elamu veevarustus olemasolevast Reiu-Pärnu veemagistraalist. Plaanil on tingmärkidega tähistatud vee ja kanalisatsiooni trassid. Sanitaartehniliste välivõrkude projekti koostas tõepoolest AS Pärnu EKE Projekt. Sama tuleneb ka hageja poolt esitatud AS Pärnu EKE Projekt seletuskirjast, millest nähtub, et neilt telliti vaid Xxxxxxxx xxxx elamurajooni tehnovõrkude projekt. Kinnistu jagamine, veel vähem kallasrajale juurdepääsuteede määramine, selle planeeringu eesmärgiks ei olnud.

14(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 LKS § 36 lg 1 sätestab, et xxxxxl või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Nimetatud säte käsitleb kinnisasja valdaja kohustust tagada läbipääsu kallasrajal, ehk võimaluse vabalt liikuda mööda kallasrada, see tähendab piki kallasrada. Sellest sättest ei nähtu iga kallasrajaga piirneva maaomaniku kohustust tagada ligipääs kallasrajale. Juurdepääsuvõimalused kallasrajale tagab kohalik omavalitsus üldja detailplaneeringuga.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 planeeringule kantud teed servituudialuse teena või teena millele laieneks kinnisomandi kitsendused. Kui planeeringule oleks hageja poolt osundatud tee kantud, siis oleks selle puhul tegemist erateega. Tee olemasolu plaanil ei tähenda automaatselt kinnisomandi kitsendust, see tuleks sel juhul ka kitsendusena tähistada ja kirjeldada. Hageja tuginemine operatiivsõidukite võimalikule juurdepääsu vajadusele ei ole asjakohane, kuna see ei seondu kallasrajale juurdepääsu vajadusega. Pealegi, kuna Xxxxxxxxx tänav on tupiktänav, puudutaks operatiivsõidukite, prügi ja postiveo jms sõidukite juurdepääsu vajadus vaid E. E.e kinnisasja. Hagejatel selle vastu põhjendatud huvi puudub.

16(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 kostjate vastu esitatud nõude aluseks seadusjärgse avalik-õigusliku juurdepääsu olemasolu või selle puudumine, siis hagejate poolt osundatud analoog kohaldatav ei ole.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 kinnistusraamatusse kantud. Kostja selgitab, et antud säte ei saa olla märkuse kinnistusraamatusse kandmise aluseks, kuivõrd see vaid sätestab üldreegli selle kohta, millal kehtib kitsendus kolmandate isikute suhtes, mitte ei sätesta alust kitsenduse kinnistusraamatusse kandmiseks. Ehk teisisõnu räägib AÕS § 141 lg 3 vaid kinnistusraamatusse kantud kitsenduse mõjust kolmandatele isikutele, mitte ei anna alust kitsenduse kinnistusraamatusse kandmiseks. Seejuures on oluline rõhutada, et hagejate poolt taotletav märkus ei saa ka põhimõtteliselt olla kitsendus AÕS § 141 lg 3 mõttes. Nimelt paikneb AÕS § 141 lg 3 asjaõigusseaduse kolmanda peatüki kolmandas jaos „Kinnisomandi kitsendused“. Seega nähtub asjaõigusseaduse ülesehitusest üheselt, et kitsendused, millest AÕS § 141 lg 3 räägib, peavad tulenema just antud kolmandast jaost „Kinnisomandi kitsendused“. See tähendab, et AÕS § 141 lg-s 3 mõeldud kitsendustena tuleb mõista naabrusõigusi (2. jaotis) ning teid ning tehnovõrke ja –rajatisi (3. jaotis). Numerus claususe põhimõttest lähtuvalt ei saa ei pooled ega kohus asuda sätestama muid asjaõigusi kui need, mis on seaduses otseselt sätestatud või kohtu puhul on konkreetselt ette nähtud kohtu õigus sätestada konkreetne kitsendus.

18(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 jalgraja ning mis asub ca 30 m M.A. kinnistust ülesvoolu. Nimetatud kinnistul võivad kõiki vabalt viibida ning seda kallasrajale pääsemiseks kasutada; (c) mööda Xxxxxxxx elurajooni kirdeküljel kulgevat avalikult kasutatavat Xxxxxxxx teed (katastritunnus xxxxx:xxx:1xxxx) on ligipääs nii jalgsi kui mootorsõidukiga ning Xxxxxxxx tee Pärnu jõega piirnevalt osalt on võimalik ka paatide ja muude veesõidukite vettelaskmine. Vaid sellel põhjusel, et hagejad on väidetavalt harjunud just Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx tänavat kasutama kallasrajale pääsemiseks, ei saa hagejad juurdepääsu nõuda. Sama seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma xx xx xxxx kohtumääruses haldusasjas x-xx-xxxx. Seega on Xxxxx vald oma seadusest tuleneva kohustuse ka täitnud ja kõigil isikutel on juurdepääs vaidlusalusele kallasrajale. Ei KeÜS-i ega ka omandipõhiõiguse ja AÕS-ga ei ole kooskõlas hagejate nõue, et nad tahavad kallasrajale juurdepääsu just üle konkreetsele isikule kuuluva kinnisasja. Seda eriti arvestades olukorda, kus kostja kinnistust kõigest ca 30 meetrit ülesvoolu on kohalik omavalitsus juba rajanud juurdepääsutee kallasrajale. Seejuures peab kostja täiendavalt vajalikuks rõhutada, et ka Riigikohus on tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx p-s 13 asunud seisukohale, et AÕS § 68 lg-st 2 tuleneb, et „igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv.“

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Hagejad märgivad, et Xxxxx valla kodulehelt kättesaadavalt tervikkaardilt ei saa välja lugeda, nagu ei hõlmaks üldplaneering kogu valla piiridesse jäävat maad. Kostja poolt osundatud 1997 aasta üldplaneeringu kaardile kollasega märgitud piir ei tähista hagejate hinnangul mitte üldplaneeringu piire, vaid perspektiivset pereelamute maa-ala, vastavalt üldplaneeringu juures olevale legendile. Üldplaneering hõlmab kogu valda, puudub igasugune põhjendus, miks peaks üldplaneeringust välja jätma terve valla territooriumil ca 50 m jõeäärset ala. 1997. a üldplaneeringu seletuskirjast nähtub samuti, et üldplaneering on koostatud tervele Xxxxx vallale. Isegi kui üldplaneering ei hõlmaks Xxxxxala, hõlmab Xxxxxala Xxxxxxxx xxxx detailplaneering, mistõttu tuleb planeerimismenetluse põhimõtteid arvestades lähtuda täpsemast planeeringust, s.o Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringust.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 andmed (AS Archimedum ning arhitektide nimed), kuid ilma koostajate allkirjadeta ja kuupäevadeta. Kuigi kaardil kujutatud ala hõlmab ka tänast kostjale kuuluvat Xxxxxxxxx tn 1a kinnistut, puudub igasugune selgus selle osas, millisel otstarbel ja millal plaanid on koostatud. Isegi, kui plaanid oleksid koostatud seoses Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu ettevalmistamisega, ei saa väita, et tegemist on kehtestatud planeeringu osadega. Plaanidel kujutatud olukord erineb Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu kehtestamisele vahetult järgnenud maakorraldusest, mistõttu ei saa plaanide näol olla tegemist Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu osadega. Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu tegeliku sisu selgitamiseks tuleb võrrelda seda, kas plaanidel ja Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu projekti seletuskirjas kujutatud olukord vastab detailplaneeringu originaalile tuginenud ja vahetult pärast detailplaneeringu vastuvõtmist teostatud maakorraldustoimingute tulemusena kujunenud olukorrale. Kostja on täiendava tõendina esitanud valdkonna asjatundja (maamõõtja) M.S. poolt koostatud skeemi (V kd tl 54), kus on võrreldud hageja poolt kehtiva detailplaneeringu osaks peetud joonist tegeliku, detailplaneeringu alusel realiseeritud tänase krundilahendusega. Võrdluse aluseks on võetud hagejate poolt kehtivaks detailplaneeringu jooniseks peetud AS Archimedum joonis nr 2 (tegelikult esitatud kaaskostja E. E.e poolt), millele maamõõtja on punasega kandnud tegelikult realiseeritud tänase krundilahenduse. Antud maamõõtja poolt koostatud skeemilt nähtub üheselt, et asja materjalide hulgas olevad planeeringudokumendid (sh joonised) ei saa olla kehtivaks planeeringuks, kuivõrd selles nähtuvat lahendust ei ole kunagi realiseeritud. Viidatud väidetavates planeeringudokumentides toodu ei vasta tegelikule olukorrale. See nähtub selgelt, võrreldes aluseks võetud joonisel toodud krundipiire (mustvalgel alusjoonisel nähtavad piirid) tegelikult realiseeritud lahendusega (punasega toodud tänased tegelikud katastriüksuste piirid). Järelikult ei ole nimetatud teadmata päritoluga joonised ja dokumendid asjakohased ka kallasrajale juurdepääsude määramisel. Skeemilt nähtub samuti, et kostjate kinnisasjadelt (piirid märgitud punasega) ei kulge isegi aluseks võetud AS-i Archimedum joonise nr 2 kohaselt hagejate poolt väidetud juurdepääsu kallasrajale. Teisisõnu, seeläbi, et joonisele nr 2 on kantud punasega katastriüksuste piirid, on näha, et ka selle joonise koostamise ajal ei saanud rääkida väljakujunenud juurdepääsuteedest üle kostjate kinnistute kallasrajale selliselt, nagu on hagejad väitnud. Xxxxx Vallavalitsuse poolt kostjale 20. jaanuaril 2012. a väljastatud Xxxxxxxx küla detailplaneeringu väidetava projekti seletuskirja kohaselt on planeeritavale alale kavandatud 39 uut kinnistut (35 maavaldust elamutele ja 4 maavaldust tehnorajatistele). Ka planeeringu projekti punktis 7 esitatud kruntide eksplikatsioonis on loetletud 39 krunti. OÜ Omamaja Grupp ja kostja vahel 3. veebruaril 2000.a sõlmitud kinnistu jagamise ja ostu-müügi lepingu lisaks olevalt plaanilt (IV kd tl 2124) nähtub kinnistute arv ja paiknemine 3. veebruari 2000.a seisuga, s.o ainult 14 kuud pärast Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu kehtestamist. Elamukruntide suurus ja paiknemine ei ole pärast nimetatud kuupäeva muutunud. Plaanile on kantud 43 elamukrunti (mitte 35 elamukrunti, nagu seda näeb ette Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu juurde hagejate väite kohaselt kuuluv plaan).

22(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 Hagejate hinnangul on kostja sellekohased väited otsitud. Elamurajooni keskel paadisadam võrreldes detailplaneeringu joonisega tõepoolest puudub, selle asemel on moodustatud elamukrundid 36-41. Planeeringujärgne paadilauter asendus kolme elamukinnistuga 2000.a „planeeringumuudatusega“, mille käigus tuli juurde üks kinnistu Xxxxxxxxx tänavale ning 3 kinnistut Xxxxxxxxx tänavale. OÜ Omamaja Grupp poolt tellitud elamurajooni san-tehniliste välisvõrkude tööprojekti seletuskirja lk-l 2 on selgitatud, et „Detailplaneeringus oli elamurajoonile planeeritud puurkaev ja reovete puhastusseade. Ülaltoodust nähtudes on käesoleva töö mahus mõningal määral muudetud elamukruntide piire ja tänavate asukohti. Projekti mahus on antud täpsustatud krundipiirid /.../“. (IV kd tl 85-90). Eeltoodust nähtuvalt on OÜ Omamaja Grupp tellimusel koostatud joonist mõnevõrra muudetud. Sellele on viidatud ka seletuskirjas, mistõttu ei viita see kuidagi detailplaneeringu jooniste ebaõigsusele. Samadel põhjustel erinevad mõnevõrra joonised ka xxxxxxxxx tänava ja Xxxxxxxxx tänaval moodustatud kruntide osas. Asjaolu, et plaanil ei ole kujutatud OÜ Omamaja Grupp joonisele kantud krunte nr 42 ja 43 tuleneb asjaolust, et nimetatud kinnistud moodustati samuti 2000. aastal toimunud detailplaneeringu muudatusega. Asjaolu, et nimetatud krunte veel 1998 kehtestatud detailplaneeringu materjalidel ei kajastatud, ei viita kuidagi sellele, et detailplaneeringu materjalid oleksid ebaõiged – krundid moodustati pärast detailplaneeringu kinnitamist. Hagejad on esitanud foto detailplaneeringu toimikust (V kd tl 94). Xxxxx Vallavalitsuse 29. mai 2000.a korraldusega nr 117 „Xxxxxxxx külas asuva Xxxxxxxx xxxx kinnistu jagamine“ jagas Xxxxx vald Xxxxxxxx xxxx kinnistu. Korraldusest nähtuvalt on kinnistu jagamine toimunud OÜ Omamaja Grupp avalduse alusel ning lähtudes Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringust. Kinnistu jagamist käsitlev korraldus on antud vähem kui kaks aastat pärast Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu kehtestamist ning puuduvad andmed, et selle aja jooksul oleks Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringut muudetud. Seega võib eeldada, et kinnistu jagamine oli kooskõlas Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu originaaliga (mida ei ole kohtumenetluses tõendina esitatud ning mida kostja hinnangul ei pruugi olla säilinud). Korraldusest nähtuvalt tekkis Xxxxxxxx xxxx kinnistu jagamise tulemusena 47 kinnistut. Seega erineb detailplaneeringule tuginenud, aastatel 1998-2002 teostatud maakorraldus kruntide arvu osas oluliselt plaanidel kujutatust. Lisaks kruntide arvule erineb plaanidel kujutatud maakorralduse projekt teostatud maakorraldusest mitmete oluliste näitajate osas: (a) Olulise erinevusena ei ole elamurajooni keskele rajatud paadisadamat. Plaanidel kujutatu kohaselt peaks paadisadam paiknema tänase Xxxxxxxxx tänava ääres. Paadisadama asukohas paikneb faktiliselt kolm elamukrunti, mida plaanidel kujutatud ei ole ning Xxxxxxxxx tänav paikneb plaanidel kujutatuga võrreldes jõele lähemal. (b) Plaanidel on xxxxxxxxx tänav kujutatud looklevana. xxxxxxxxx tänav oleks plaanide kohaselt taganud juurdepääsu planeeringualal paiknevatele kruntidele nr 12, 13, 14, 15, 16 ja 17. Tegelikkuses on hiljem tagatud juurdepääs kruntidele K1, K2 ja K24. (c) Plaanil ei ole kujutatud planeeringuala kaguosas paiknevaid krunte nr 42 ja 43. (d) Plaani ja väidetava planeeringu projekti seletuskirja kohaselt pidi praeguse Xxxxxxxx tee kaudu olema tagatud juurdepääs kruntidele, vastav servituudiala kajastus ka seletuskirjas. Tegelik maakorraldus erineb kirjeldatust oluliselt. 23(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 (e) Planeeringuala lääneservas on Xxxxxxxxx tänava äärde plaanidel kujutatud 3 krundi asemel moodustatud 4 kinnistut ning kinnistute piire on nihutatud Pärnu jõe suunas kuni ehituskeeluvööndi piirini. (f) Plaanidel esitatust erinevad ka maa kasutamise tegelikud sihtotstarbed. Krundi 37 maakasutuse sihtotstarve on seletuskirja kohaselt OT. Tegelikkuses on krundi 37 näol pärast 2000.a toimunud toiminguid tegemist elamumaaga. Xxxxx Vallavalitsus on pärast Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu kehtestamist maakorralduslike haldusaktide andmisel tuginenud Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringule ning puuduvad andmed selle kohta, et maa jagamise toimingud oleksid teostatud Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu originaaliga vastuolus. Olulised erinevused maakorralduse põhiandmetes (kruntide arv, paadisadama puudumine, muudatused tänavate paiknemises jne) tõendavad seda, et plaanide näol ei ole tegemist Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu juurde kuuluvate dokumentidega. Kui plaanid oleksid olnud Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu osaks, oleks hilisem sellest oluliselt erinev maakorraldus olnud võimalik ainult Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu muutmise tulemusena. Detailplaneeringut sellises ulatuses kostjale teadaolevalt pärast 1998 aastat muudetud ei ole. Sellist järeldust toetab ka kehtiv üldplaneering. Xxxxx Vallavolikogu 27. märtsi 2009. a määrusega nr 15 kehtestati Xxxxx valla üldplaneering Xxxxxxxx küla osas. Xxxxx valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Xxxxxxxx Xxxxx kinnistu ala näol tegemist reserveeritud elamualaga. Hilisem üldplaneering ei näe ette xxxxxga piirnevat eriotstarbelist puhkeala või üldkasutatavat ala. Üldplaneering kajastab sellist olukorda, nagu elurajoonis aastatel 1998-2002 toiminud maakorralduse tulemusena (ning kostja hinnangul tõenäoliselt tuginedes Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu tegelikule sisule) on kujunenud. Eelnevast tulenevalt ei saa olla plaanide näol tegemist Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu kehtestatud versiooni juurde kuuluvate materjalidega. Puhtalt selliseid vastuolusid sisaldavate ning ebaselge taustaga tõendina esitatud plaanide alusel ei ole võimalik järeldada, milline olidetailplaneeringu sisu ning kindlasti ei saa selle alusel olla võimalik hagejate nõudeõigus juurdepääsude rajamiseks. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda sellistele tõenditele, mille puhul ei ole kuidagi tõendatud nende kuuluvus kõnealuse detailplaneeringu juurde ja seega nende asjakohasus käesolevas kohtuasjas. Sellisel määral ebakindlad tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Nende alusel ei ole võimalik Xxxxxxxxx tn xx kinnistu suhtes hüpoteetiliselt ja väidetavalt kunagi kehtinud piirangute või kitsenduste tuvastamine. 25.5.5.Xxxxxxxx xxxx detailplaneering on tühine Kostja hinnangul on Xxxxxxxx xxxx detailplaneering eeltoodud vastuolude tõttu tühine isegi, kui see ei oleks Xxxxx valla üldplaneeringu kehtestamisega kehtetuks muutunud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu väidetavate dokumentidena esitatud materjalid on vastukäivad ning nendest ei selgu üheselt õigused ja kohustused. Väidetavate detailplaneeringu materjalide põhjal ei selgu, kas tegemist on originaalmaterjalidega, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks plaanide kuulumist detailplaneeringu juurde. Ilma asjakohaste lisadeta ei ole aga detailplaneeringus piisavalt asjakohast informatsiooni, kust

24(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 selguksid isikute õigused ja kohustused. Tegu on vananenud ja vastuoluliste detailplaneeringu materjalidega. Tegemist on tühise haldusaktiga.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 2) seadus (AÕS § 141 lg 3 ja § 63 lg 1 p 4) ei näe ette võimalust kanda kinnistusraamatusse hagejate poolt soovitud märkust. 3) kallasrajale juurdepääsu tagamise kohustus erinevalt selle kasutamise võimaldamise kohustusest kostjal sootuks puudub.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 xx kinnistut juurdepääsuna kallasrajale. Isegi kui mõned isikud on sellist juurdepääsu pidanud parimaks lahenduseks kallasrajale pääsemiseks, siis ei saa rääkida üldisemast tavast, mida peaksid kallasrada kasutavad isikud õiguslikult siduvaks. Vastupidist ei ole tõendanud ka hagejad. Täidetud ei ole ka eeldus, et eratee kasutamine pole omanikule koormav. Tegemist on kostja õuealaga (IV kd tl 147-148), mille pidev kasutamine kolmandate isikute poolt häiriks kostja privaatsust ebaproportsionaalselt. Seda kinnitab juba asjaolu, et kostja on olnud sunnitud raja juurde paigaldama eramaa sildi koos juhistega selle kohta, millised tegevused tema maal liigseid häiringuid põhjustavad. Koormavuse hindamisel tuleb samuti arvesse võtta, et tegelikkuses on olemas selgelt kõiki pooli vähemkoormavad lahendused kallasrajale juurdepääsu tagamiseks (ca 115 m allavoolu Xxxxx vallale kuuluva Xxxxxxxx-Jõe kinnistu kaudu, ca 30 m ülesvoolu riigile kuuluva xxxxx metskond 67 kinnistu kaudu, Xxxxxxxx avalikult kasutatava tee kaudu, jne). Koormamise hindamise tuleb arvestada ka Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx p-s 13 rõhutatud põhimõttega, et AÕS § 68 lg-st 2 tuleneb, et „igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv.“ Viimane oluline KeÜS § 33 lg 3 rakendamise eeldus on õuemaal asuva eratee/raja liigse koormavuse eelduse ümberlükkamine. Vaidlusalune nö rada kallasrajale Xxxxxxxxx xx kinnistu kaudu kulgeb üle õuemaa. Seega pidanuks hagejad KeÜS § 33 lg-le 3 tuginemiseks ära tõendama, mis on need spetsiifilised alused, mis teevad käesoleva kaasuse eriliseks selles suhtes, et hoolimata seaduses toodud liigse koormavuse eeldusest, liigsest kostja koormamisest siiski rääkida ei saa. Kostja hinnangul ei ole hagejad vastavat eeldust tõenditega ümber lükanud, mistõttu KeÜS § 33 lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu. .

27(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 Seega teostatakse kallasraja läbitavuse ja sellele juurdepääsu teostamise üle järelevalvet haldusmenetluses ning tsiviilkohtumenetluses sellist nõuet esitada ei saa. Hagejad rõhutavad siinkohal, et kohaliku omavalitsuse kohustus ning kinnistuomaniku kohustused ei ole üksteist välistavad. Asjaolu, et kohalikul omavalitsusel on kohustus küsimused planeeringumenetlusega lahendada, ei tähenda, et kinnistuomanikul ei oleks seadusest tulenevaid kitsenduste talumise kohustusi lähtuvalt KeÜS § 33 lg-st 3 ja KeÜS § 38 lg-st 4. Asjakohatud on viited Keskkonnainspektsiooni järelevalvet puudutavatele sätetele. Asjaolu, et Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet kallasraja ligipääsetavuse ja läbitavuse üle, ei tähenda, et hagejad ei võiks esitada tsiviilkohtusse seadusjärgse kitsenduse talumise kohustuse tuvastamise nõuet. Kostjate poolt viidatud KeÜS § 38 lg 7 kinnitab veelkord hagejate seisukohta, et detailplaneeringuga saab reguleerida juurdepääse kallasrajale. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus lahendanud juurdepääsu küsimuse kallasrajale planeeringumenetluses, nähes ette, et juurdepääs kallasrajale peab toimuma üle Xxxxxxxxx tn ja Xxxxxxxxxx tn pikenduste. Kohalik omavalitsus on seega enda ülesande kallasrajale juurdepääsu asukohtade äramärkimisel täitnud. Kohtuvaidluse ajendiks on asjaolu, et kostjad ei soovi kohaliku omavalitsuse poolt ette nähtud juurdepääse tunnustada. Liiatigi on planeeringust või ülalosundatud õigusnormidest tulenevad õigused suunatud avalikkusele, hagejate subjektiivseid õigusi sellest planeeringust ega nendest õigusnormidest tuleneda ei saa. Hagejad taotlevad muuhulgas, et nende kasuks tuleks kostjate kinnisaja registriossa teha kallasrajale juurdepääsuõigust tagav märkus. Kallasrajale juurdepääsu õigus on avalik-õiguslik koormatis, see ei ole iga üksikisiku subjektiivne õigus ning igaüks ei saa nõuda selle kohta enda kasuks kinnistusraamatusse märke tegemist. Hagejate loogikast lähtudes saaks seda nõuda mitte ainult hagejad, vaid tõepoolest igaüks.

28(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 2) alternatiivselt taotlesid kaebajad, et kui selle aja jooksul Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxxx xx kinnistu omanikega vajalikku lepingut ei sõlmita, kohustada vastustajat alustama sund-võõrandamismenetlust Pärnu jõe kallasrajale vaba avaliku juurdepääsu tagamiseks. Sellega on hagejad esitanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega sisuliselt sama nõude halduskohtumenetluses ehk et hagejad on ka ise jõudnud arusaamisele, et kallasrajale juurdepääsu küsimus tuleb lahendada haldusmenetluses. Jõustunud lahendit asjas hetkel ei ole.

Tsiviilasi nr 2-11-32451

Tsiviilasi nr 2-11-32451 seadusjärgne eraõiguslik kitsendus ja selle alusel nõudeõigus puudub ning seda ei saa käesoleval juhul kohaldada. Nimetatud normi sisuks on tagada ühe isiku juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle teise isiku (üldjuhul nõudja kinnistuga vahetult piirnevaga) kinnistu, mille mõte on aidata kinnistuomanikku pääseda koju või sealt välja. Randa/kallasrajale pääsemiseks nimetatud sätte kohaldamine väljub kohtu hinnangul TsÜS §-s 4 sätestatud analoogia kohaldamise ulatusest ja see riivaks kallasrada sisaldava kinnistu omaniku omandipõhiõigust liialt intensiivselt. Pealegi on nii KeÜS viidatud sätete (lisaks § 33 lg 3, vt allpool), VÕS viidatud sätete ja tava käsitlevate TsÜS sätete näol võimalik kallasrajale juurdepääsu õigussuhe piisavalt reguleeritud. Küll aga on hagejad õigesti tuginenud KeÜS § 33 lg 3 sätetele, mis sätestab omanikule pandud keeldu takistada tema kinnistul asuva eratee või raja kasutamist, kui see põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Sellise tava ja koormavuse sisustamiseks saab aga lisaks muudele tõenditele tugineda ka detailplaneeringus sätestatule. Seega tuleb alljärgnevalt ikkagi hinnata ka detailplaneeringu kehtivust, selles sätestatud juurdepääse ja teha seda koostoimes väljakujunenud tavaga.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 planeeringust tuleneva kohustuse tagada juurdepääs kallasrajale kehtiva KeÜS § 38 lg 7 mõttes.

Tsiviilasi nr 2-11-32451 - ehitus Xxxxxxxxx x algas 2006, varasemalt ei olnud Xxxxxxxxx tn otsast kohta, kust ujuma minna, sisse koliti 2008 (E. E.) - krunt osteti 2000.a juulis, maja ehitus algas 2005, suviti 2006-2007 hooldati xxxxxala, xxxxxs peeti ka pidusid, kuid roostiku tõttu (putukad) seal kaua viibida ei saanud. Enne 2005.aastat ala kasutamine silma ei hakanud, krunt oli võsastunud (M.A.) ei saa kohtu hinnangul rääkida käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest ehk tavast TsÜS § 2 mõttes. Tegemist on lühiajalise Xxxxx kinnistu kasutusega juurdepääsuks kallasrajale/randa, kusjuures see oli hooajaline tegevus. Xxxxx kinnistu loodi alles 21.03.2003. Hagejad on ise nõustunud, et alates 2009.aasta lõpust ei ole probleeme kallasrajale pääsemisega vähemalt Xxxxxxxxxx tn pikenduselt olnud ning mõistlikes piirides on saadud seda kasutada. Pigem on käesoleval juhul tegu mõnede hagejate (eelkõige vande all ärakuulatud isikud) harjumusega xxxxxs käia, millest ei saa teha järeldusi tava tekkimiseks, mis üldjuhul peaks olema kujunenud pikema aja või isegi põlvkondade vältel.

33(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 - väidetavad takistused just endise Xxxxx kinnistu piiresse jääva kallasraja osale ligipääsuks ei leidnud tuvastamist, Xxxxxxxxx tn poolne värav ei olnud lukustatud (vaatluse foto nr 6), Xxxxxxxxxx tänavalt lähenedes ei ole Xxxxxxxxx xx kinnistu ees aeda vm takistust vähemalt jalgsi kallasrajale pääsemiseks (vaatluse foto nr 9) ja Xxxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxxx xx piiril olev metallaed (vaatluse foto nr 7) kallasrajal liikumist ei sega; - Xxxxx vald on praegu taganud Xxxxxxxx elurajooni elanikele juurdepääsud kallasrajale järgmiselt: 1) juurdepääs xxxxxxxx teelt jõeni kuni vallale kuuluva katastriüksuseni nr xxxxx:xxx:xxxx (tähistamata kitsa siiluna kinnistu vaatluse lisaks oleval plaanil, vt ka vaatluse protokolli fotod nr 1 ja 2), 2) juurdepääs xxxxxxxxx teelt jõeni kuni sama katastriüksuseni (vaatluse fotod nr 3 ja 4), 3) juurdepääs riigile kuuluva katastriüksuseni nr xxxx:xxx:xxxxx (vaatluse foto nr 10) ja 4) juurdepääs mööda Xxxxxxxx elurajooni kirdeküljel kulgevat avalikult kasutatavat Xxxxxxxx teed (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, vaatluse foto nr 11). Selles mõttes kinnitas vaatlus käesoleva otsuse punktis 25.4. M.A. esitatud väiteid kallasrajale juurdepääsu tagatuse osas. Katastriüksus nt xxxxx:xxx:xxxx on hooldatud/niidetud, sinna on paigaldatud ka varjualune ning roostikuala puhastamisega on ilmselt sinna võimalik ka rand luua. Oluline on märkida, et Xxxxxxxx xxxx detailplaneeringu toimikus oleval hoonestusõiguse plaanil on Xxxxxxxxx tn pikendus kuni jõeni (sama katastriüksus) tähistatud pargialana. Xxxxxxxx teed mööda saab jõe äärde ka sõidukiga ja sealt on võimalik ka paate vette lasta; - kui Xxxxx vald on elurajooni elanikega käitunud sõnamurdlikult, lubades xxxxxala planeeringujärgselt välja kujundada, andes selgitusi võimalike juurdepääsude kohta randa, ja seejärel kardinaalselt teise suunitlusega haldusakte vastu võtma asudes (sellele viitab muuhulgas 16.10.2015 haldusasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsuse p 49), peab elanikel olema võimalik kas valla tegevusest või tegevusetusest tulenevaid kohustamis- ja tühistamisnõudeid esitada. Seda on hagejad käesolevas menetluses käsitletud haldusasjades ka teinud. Vald saab enda haldusaktidega korraldatud kallasrajale juurdepääsude takistamise korral ise võtma vastu meetmeid sellise tegevuse tõkestamiseks.

34(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451

kahe esindaja/advokaadi kulud samadele menetlustoimingutele (31.05.2016 nõupidamine 0,9 h, 31.05.2016 kohtueelistungil osalemine 1,6h ja 25.11.2016 kohtuistungil osalemine 5,6h – kokku seega 8,1 tunni ulatuses). TsMS § 175 lg 3 mõttes puudus kohtu hinnangul vajadus menetlustoiminguteks/nõupidamiseks osalemiseks kahel esindajal, seda pealegi olukorras, kus eelmärgitud menetlustoimingut valmistati eelnevalt kas ühe või kahe advokaadi poolt ette (enne 31.05.2016 kohtueelistungit oli ettevalmistus 4,8 + 1,5 + 0,5 = 6,8 h, enne 25.11.2016 35(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 kohtuistungit 1,6 + 5,1 + 2,5 = 9,2 h). Menetlusosalisel on õigus valida ka mitu lepingulist esindajat, kuid see ei tähenda, et vastaspool peab kogu vastava kulutuse hüvitama. Käesoleval juhul saanuks kohtu hinnangul nõu peetud ja menetlustoimingutes enda huve mõistlikult kaitstuna osaletud ka ühe esindajaga, arvestades ka kirjalikult tehtud eeltööd (sisulised menetlusdokumendid) ja ettevalmistust. -

Õigusabi tunnitasu suuruse osas (mille osas on esitatud ka hagejate vastuväide) leiab kohus, et see võiks 2016.aastal olla põhjendatud suuruses 150 eurot. Riigikohus on oma xx xx xxxx lahendis sisuliselt möönnud ringkonnakohtu seisukohta, et arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Tänaseks on teenuste hinnad mõnevõrra tõusnud ja pealegi ei lisandu käesoleval juhul nõutavale tunnitasule käibemaksu.

Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 67,9 – 8,1 = 59,8 x 150 = 8970 EUR, millele lisandub mõistlik kulutus transpordile Pärnusse 18.74 EUR ja registripäringu kulu 1 EUR. Kokku on seega hagejatelt väljamõistetav M.A. põhjendatud ja vajalik menetluskulu 8989.74 EUR, mis hagejate peale TsMS § 165 lg 1 alusel jagatuna teeb

998.86 EUR.

36(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451

/allkirjastatud digitaalselt/ T. Talviste Kohtunik

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja tsiviilasja 2-11-32451 20.01.2017 vea parandamise määruse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Ringkonnakohtu resolutiivosa

Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu

27.02.2018

kohtuotsuse (jõustunud osaliselt 05.05.2018)

RESOLUTSIOON:

37(37)

Tsiviilasi nr 2-11-32451 Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2018 määruse (jõustunud 05.05.2018) resolutiivosa:

RESOLUTSIOON:

Saata tsiviilasi nr 2-11-32451 Pärnu Maakohtule lahendamiseks osas, millega maakohus jättis lahendamata T. R. nõuded E.E. vastu kallasraja kasutamise võimaldamiseks ja selle kohta kinnistusraamatusse märkuste tegemiseks. b. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud võrdselt teiste hagejatega T. R. kanda ja mõistis T. R.lt E.E. kasuks välja menetluskulude hüvitise 318 eurot 38 senti. c. Jätta T. R. nõudeid E.E. vastu puudutavas osas menetluskulude jaotus ja selle alusel hüvitatavate menetlusekulude kindlaksmääramine vastavalt asja lahendamise tulemusele asja lahendava maakohtu otsustada. d. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsus muutmata. e. Rahuldada T. R. apellatsioonkaebus osaliselt.

38(37)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.