Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

05.10.2016 esitas IK (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule avalduse täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931, milles palus pikendada täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist 9 kuu võrra ehk kuni 09.07.2016 või tähtaja võrra, mida kohus hindab mõistlikuks. Avalduses taotleb võlgnik täitemenetluse ajatamist alljärgnevatel kaalutlustel. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega. Võlausaldaja erandlikult suure nõude kõige tõhusam täitmise viis on see, kui võlgniku vara realiseeritakse mõistliku aja jooksul võimalikult suure hinnaga. Koostööaltil võlgnikul on õigustatud huvi valida ja otsustada ise, mis vara arvel kohustus täita ning teha tööd eesmärgiga saavutada olemasoleva vara võõrandamisel võimalikult kõrge hind. TMS § 45 kohaldamist õigustav võlgnikust tulenev erandlik asjaolu on võlgniku hinnangul see, et võlgnik on investeerinud oma vara erinevatesse äriühingutesse. Võlgnevuse tasumiseks vajalik rahasumma ei ole hoiustatud võlgniku pangakontol ning äriühingute osaluste võõrandamine võtab aega. Kiirmüük tingiks osaluste võõrandamise alla turuhinna ning tekitaks seeläbi võlgnikule asjatut ja välditavat kahju. Ühtlasi oleks täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisel võlgniku igapäevane majandustegevus takistatud. Kuna võlgnik on ise kõige paremini kursis oma ühingute majandustegevuse ja väärtusega, võimaldab täitemenetluseväline realiseerimine saada osaluste eest parema hinna. Täiendava aja andmine võlgnikule kohustuse täitmiseks ei riku ebaproportsionaalselt võlausaldaja huve. Sissenõudja seisukoht Läti Vabariik (sissenõudja, puudutatud isik II) palus 07.11.2016 esitatud seisukohas jätta võlgniku avaldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931 rahuldamata ning võlgniku menetluskulud võlgniku kanda ja mõista sissenõudja menetluskulud välja võlgnikult. Sissenõudja leidis, et võlgniku avaldus on alusetu ning põhjendamata. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 45 lg-t 1 tuleks kohaldada kitsendavalt ja erandlikult ning täitemenetlus saab olla ebaõiglane üksnes juhul, kui täitemenetluse läbiviimine oleks ebaaus lähtuvalt võlgniku perekondlikust ja majanduslikust seisukohast (haigus, lapsed jms). Võlgnik ei ole käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Sätte eesmärgiks ei ole kaitsta võlgniku varanduslikku seisu ja ärilisi huve. Võlgnikul on olnud võimalik sissenõudja nõue vabatahtlikult täita kaheksa kuud, seejuures viidatud aja jooksul võõrandada oma vara vabalt valitud ostjale vabalt valitud tingimustel. Käesoleval juhul ei ole võlgnik täitemenetluse pikendamist põhjendavaid väga erandlikke asjaolusid kohtu ette toonud. Kohtutäituri seisukoht Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur, puudutatud isik I) palus jätta võlgniku avalduse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur toetas sissenõudja seisukohta ning leidis, et võlgniku avaldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ega kooskõlas TMS § 45 eesmärgiga. Kohtutäituri hinnangul on sissenõudja oma seisukohas õigesti märkinud, et võlgnikul oli võimalik täitemenetluse väliselt oma vara realiseerida või otsida muid finantseerimisi võimalusi ning rahuldada sissenõudja nõue täitemenetluse väliselt. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-13-16986 selgitanud, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel tuleb arvestada ka täitemenetluse algatamisele eelnenud aega, et täita täitedokumendist tulenev nõue. Nagu sissenõudja märkis, on võlgnikul olnud reaalne võimalus enam kui kaheksa kuu jooksul tasuda võlgnevus sissenõudjale vabatahtlikult. Täitemenetluse läbiviimise raames on võlgnikul olnud võimalus esitada kohtutäiturile andmeid vara väärtuse ja majandustegevuse

osas, kuid võlgnik ei ole kohtutäiturile vastavaid andmeid esitanud. Kohtutäitur on palunud võlgnikul esitada hiljemalt 31.10.2016 Polaris Invest OÜ viimane bilanss, et määrata arestitud varale hind, kuid võlgnik kohtutäiturile Polar Invest OÜ bilanssi esitanud ei ole, millest võib järeldada, et võlgnik Polar Invest OÜ ei ole osa arestimisel kohtutäituriga koostööd teha ei soovinud. Võlgnik on täitemenetluse ajal jätkanud aktiivselt majandustegevust, mistõttu jääb arusaamatuks võlgniku väide, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisel oleks võlgniku igapäevane majandustegevus takistatud. Täiendavalt märkis kohtutäitur, et võlgnikul on võimalik täitemenetluse läbiviimise ajal leida varale ostja ning müüa vara enampakkumise väliselt, kohtutäituri kontrolli all. Samuti on oluline märkida, et enampakkumise läbiviimisel kujuneb tegelik müügihind pakkumiste tulemusena, eelduslikult vastavalt turuhinnale ning enampakkumise korraldamisel on võlgniku huvid kaitstud. Esimese astme kohtu määrus 22.11.2016 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931 rahuldamata. Kõik menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda ning määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et puudutatud isikute menetluskulusid võlgnikult välja ei mõisteta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kuulas võlgniku ja kohtutäituri ära 14.11.2016. Sissenõudjal puudus võimalus ärakuulamisel osaleda. Sissenõudja teavitas kohut 18.11.2016 e-kirja teel, et ei pea istungi korraldamist ega enda suulist ärakuulamist vajalikuks, jäädes oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldusest ega ärakuulamisel esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks võlgniku suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Võlgniku poolt väljatoodud asjaolud, et võlgniku vara müük täitemenetluses ehk kiirmüügina ei võimalda saada varalt mõistlikku hinda ning vara müügil oleks võlgniku majandustegevus takistatud, ei ole erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes. Võlgnik ei ole välja toonud ka ühtki teist erandlikku asjaolu, mis selle sätte kohaldamist võimaldaks ning põhjendaks täitemenetluse ajatamist. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid oli kohus seisukohal, et ei esine ka selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse ajatamiseks, ei analüüsinud kohus, kas võlgniku poolt väljapakutud täitmise aeg 9 kuud oleks mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei. Kohus märkis, et kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta.

Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 172 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis kõik menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt võlgniku kanda. Kohus kohustas 20.10.2016 määrusega menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekiri hiljemalt 03.11.2016. Ükski menetlusosaline kohtule antud kuupäevaks ega ka hiljem enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust, mistõttu kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt puudutatud isikute menetluskulusid välja ei mõista. Määruskaebus 08.12.2016 esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada Harju Maakohtu 22.11.2016 määrus ja teha uus määrus, millega võlgniku 05.10.2016 avaldus rahuldada ning pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega tagasiulatuvalt alates 06.10.2016 kuni 05.07.2017 või tähtaja võrra, mida kohus peab mõistlikuks. Maakohus on tõlgendanud TMS §-s 45 sätestatut viisil, mis ei ole kooskõlas sätte mõtte, eesmärgi ja senise kohtupraktikaga ning jõudnud ebaõigele lõppjäreldusele täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist välistava asjaolu esinemise osas. Täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, kuid selle eesmärgi täitmisel tuleb arvestada ka võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu 13.05.2015 määrus asjas nr 3-2-1-35-15, p 13). Täitemenetluse peatamine, täitmise pikendamine või ajatamine on õigustatud üksnes võlgniku isikuga seotud erandlike asjaolude esinemisel. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole elukoha kaotus selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks täitemenetluse peatamist, küll aga võib see nii olla, kui võlgnikul on väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud (Riigikohtu 12.06.2012 määrus asjas nr 3-2-1-79-12, p-d 9 ja 11). Sellise käsitlusega on Riigikohus rõhutanud vajadust hinnata võlgnikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Riigikohtu praktikast ei tulene, justkui oleks TMS § 45 kohaldamine võimalik üksnes selliste erandlike asjaolude esinemisel, mis puudutavad võlgniku laste heaolu, tervislikku seisundit või vanust. Võlgniku perekondlik ja majanduslik olukord on vaid osa asjaolude kogumist, mida nimetatud sätte kohaldamisel arvesse võtta. Muudeks asjaoludeks TMS § 45 teise lause tähenduses võivad olla ükskõik millised asjaolud, mis on konkreetse juhtumi puhul relevantsed. Võlgniku majanduslike huvide või potentsiaalse, kuid välditava kahju tekkimise ohu arvestamist ei välista kehtiv õigus ega senine Riigikohtu praktika. Täitemenetluse raames on arestitud võlgniku sissetulek, pangakontod, maksude tagastusnõue ning võlgnikule kuuluv OÜ Polaris Invest osa, mille väärtus on kohtutäituri hinnangul 33 257 779 eurot (lisa 1). Täitmisel on nõue summas 1 281 556,21 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kuna ainuüksi arestitud äriühingu osa väärtus on vähemalt 25 korda suurem kui sissenõudja nõue, ei ole kahtlust, et võlgnikul on nõude rahuldamiseks piisavalt vara. Seega ei saa olla kahtlust sissenõudja nõude rahuldamise võimalikkuses. Sealjuures aga ei ole võlgniku õigustatud huvid piisaval määral kaitstud. Võlgnik on investeerinud oma vara erinevatesse äriühingutesse ning võlgnevuse tasumine eeldab võlgniku vara, eelkõige just osalus(t)e võõrandamist. Arestimisakti märgitud osa hind on põhjendamatult madal. Kuna TMS § 82 lg-st 1 tulenevalt määratakse asja alghind enampakkumisel just arestimisakti märgitud hinna järgi, oli võlgnik sunnitud oma õiguste kaitseks kohtutäituri määratud hinna TMS § 74 lg 7 alusel vaidlustama (lisa 2). OÜ Polaris Invest osa võõrandamine täitemenetluse käigus enampakkumisel kahjustab oluliselt võlgniku huve. Võttes arvesse, et

kõnealuse osa väärtus on vähemalt 33 257 779 eurot, on potentsiaalselt tekkida võiva kahju suurus märkimisväärne. Lisaks kaotab võlgnik omandiõiguse osale, mille väärtus on vähemalt 33 257 779 eurot, kuigi täidetav nõue on nimetatud summast vähemalt 25 korda väiksem. Võlgnikul on õigustatud huvi ise valida ja otsustada, millise temale kuuluva vara arvelt võlausaldaja nõue rahuldada ning kellele ja millistel tingimustel äriühingu(te)s olevaid osalus(i) müüa. Võttes arvesse kõnealuse vara väärtust ja likviidsust, võtab vara võõrandamine tavapärasest rohkem aega. Vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamine on võlgniku õigustatud huvide kaitse seisukohalt möödapääsmatu. Lisaks eeltoodule ei ole maakohus võtnud võlgniku avalduse lahendamisel arvesse võlgniku senist käitumist. Võlgnik ei ole keeldunud sissenõudja nõude rahuldamisest ega otsinud võimalusi vara kõrvaldamiseks. Vastupidi, võlgnik on järjepidevalt kinnitanud, et otsib võimalust rahuldada sissenõudja nõue täies ulatuses, kuid ilma, et võlgnikule endale seeläbi kahju tekiks. Võlgnik on tasunud kohtutäituri ametikontole eeldusmaksena 1% võlgnetavast summast, mis arvestades nõude suurust on füüsilise isiku jaoks suur summa. Täiendavalt märgib võlgnik, et võlgniku 05.10.2016 avalduse rahuldamine ei riku ebaproportsionaalselt sissenõudja huve. Sissenõudja on Läti Vabariik, kelle 2016. aasta eelarve oli 7 639 162 021 eurot. Sissenõutav summa moodustab sellest ligikaudu 0,016%. Täitmise pikendamine TMS § 45 alusel ei sea sissenõudjat oluliselt halvemasse seisu, liiati arvestades, et võlgnik on taotlenud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist kuni 05. juulini 2017 või tähtaja võrra, mida kohus mõistlikuks peab. Eeltoodust tulenevalt esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad võlgniku avalduse rahuldamist ja täitmise pikendamist TMS § 45 alusel. Võlgniku majanduslikud huvid saavad olla erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes, kui potentsiaalselt võlgnikule tekkida võiva kahju ulatus on suur ning sellise kahju tekkimine on välditav sissenõudja huve oluliselt kahjustamata. Maakohus ei ole asja lahendamisel võtnud arvesse tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud neid kogumis. Kohtu põhjendused avalduse mitterahuldamisel on sisutud. Otsustus, mille osas on kohtul sedavõrd suur kaalutlusruum, eeldab sisukaid põhjendusi ja järgitavat motiveerimist, mitte lakoonilisi järeldusi õigusnormide tsiteerimisele järgnevalt. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatav määrus vastuolus TMS §-ga 45 ja TsMS § 436 lg-ga 1. Vastused määruskaebusele Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel võlgniku kanda. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.11.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maakohtu määruses toodud põhjendused täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisel kooskõlas määruses

viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 avaldatud seisukohtadega TMS § 45 kohaldamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, lähtudes võlgniku 05.10.2016 avalduse lahendamisel põhjendatult Riigikohtu osundatud lahendis kajastatud seisukohtadest, jõudnud õigele järeldusele, et võlgnik ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid TMS § 45 mõttes, mis annaksid alust täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase põhjendusega ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu motiive korrata. Määruskaebuses on võlgnik seisukohal, et võlgniku majanduslikud huvid saavad olla erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes, kui potentsiaalselt võlgnikule tekkida võiva kahju ulatus on suur ning sellise kahju tekkimine on välditav sissenõudja huve oluliselt kahjustamata. Sellisele seisukohale jõudmisel tugineb võlgnik kaebuses sarnaselt maakohtu menetluses leitule asjaolule, et arestimisakti märgitud täitemenetluses võõrandatava osa hind on põhjendamatult madal ning osa võõrandamine täitemenetluse käigus enampakkumisel kahjustab oluliselt võlgniku huve. Lisaks on võlgnik tuginenud asjaolule, et võlgnik kaotab omandiõiguse osale, mille väärtusest täidetav nõue on vähemalt 25 korda väiksem. Ringkonnakohus märgib vastuseks eeltoodud kaebuse väidetele, et täitemenetlusega kaasnev võlgniku osa omandiõiguse kaotus ei ole vara arestimisaktis märgitud vara väärtusele vaatamata selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks alust TMS § 45 kohaldamiseks. Vastupidise käsitluse korral annaks võlgniku vara müümine täitemenetluse käigus olukorras, kus arestimisaktis määratud võlgniku vara väärtus on võlgniku hinnangul põhjendamatult madal, alati põhjuse TMS § 45 kohaldamiseks võlgniku huvide kahjustamise ja omandiõiguse kaotuse tõttu, mis ei ole ilmselgelt seaduse mõtteks. Kolleegium selgitab TMS § 45 kohaldamise osas, et üldiselt on sissenõudjal õigustatud huvi oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele. Vastava sissenõudja huvi võib üles kaaluda võlgniku tervislik-perekondlikmajanduslik olukord või muud asjaolud, mis annaksid alust väita, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane. Seega on võlgniku majanduslik seisund vaid üheks selliseks asjaoluks, mis koosmõjus võlgniku tervisliku ja perekondliku olukorraga või muude erandlike asjaoludega võib anda aluse TMS § 45 kohaldamiseks, ent praegusel juhul ei ole eelviidatud sätte kohaldamist võimaldavaid asjaolusid kohtu ette toodud. Arvestades, et arestimisaktis märgitud võlgnikule kuuluva osa hind (33 257 779 eurot) ületab täidetavat nõuet (1 281 556,21 eurot) märkimisväärselt, millele on kaebuses tähelepanu osutanud ka võlgnik, ei saaks ka ainuüksi täitemenetlusega kaasnevat võlgniku majanduslikku olukorda arvestades pidada täitemenetluse jätkamist võlgniku suhtes ebaõiglaseks ega võlgniku majanduslikke huve kahjustavaks. Läbiviidavat täitemenetlust ei muuda võlgniku suhtes kuidagi ebaõiglaseks ka kaebuses osundatu, et võlgnik on võlgnetavast summast kohtutäituri ametikontole tasunud 1% võlgnetavast summast ja et võlgnik on orienteeritud nõude rahuldamiseks lahenduste leidmisele. Käesolevas määruskaebemenetluses esitatud võlgniku väited arestimisakti märgitud võlgniku osa põhjendamatult madalast hinnast on põhjendamatud ka seetõttu, et täitemenetluse läbiviimise raames on võlgnikul olnud võimalus esitada kohtutäiturile andmeid vara väärtuse osas, kuid võlgnik ei ole kohtutäiturile vastavaid andmeid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maakothu määrus piisavalt põhjendatud ning erinevalt kaebuses väidetust põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Kuivõrd maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid vabatahtliku täitmise tähtja pikendamist, puudus kohtul vajadus anda hinnang võlgniku taotletud tähtaja pikendamise perioodile ja ka asjaolule, kas täitemenetluse pikendamine kahjustab ülemäära sissenõudja õigustatud huve. Kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole maakohus asja lahendamisel võtnud arvesse tähtsust omavaid asjaolusid ega

hinnanud neid kogumis, ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus, arvestades seejuures käesolevas määruses toodud põhjendusi, leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda teha maakohtu määrusest erinevat lahendit. Menetluskulud Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohtule 06.01.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas palub sissenõudja võlgnikult välja mõista määruskaebemenetlusega seotud õigusabikulud summas 841,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja lepinguline esindaja advokaat Maria Pihlak osutanud sissenõudjale käesolevas määruskaebemenetluses õigusabi kokku 5,10 tunni ulatuses tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi seisneb järgmiste toimingute tegemises: 23.11.2016 maakohtu määruse analüüs ja kliendiga suhtlus seoses järgnevate menetluslike tegevustega – 1h (165 eurot); 21.12.2016 määruskaebuse analüüs ja vastuse koostamine – 4h (660 eurot); 28.12.2016 maakohtu kirja vastuvõtmine ja kliendi teavitamine – 0,10h (16,50 eurot). Võlgnik vaidleb 12.01.2017 dokumendis sissenõudja menetluskuludele vastu. Eelkõige vaidleb võlgnik vastu sissenõudja esindaja tunnihinnale suuruses 165 eurot, millele lisandub käibemaks, leides, et tegemist ei ole õiguslikult ülemäära keeruka vaidlusega, mis põhjendaks sedavõrd kõrget tunnihinda. Võlgniku arvates ei ole sissenõudja tunnihind põhjendatud enam kui 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti ei saa võlgniku hinnangul põhjendatuks lugeda sissenõudja 23.11.2016 tegevuse ajakulu 1 tunni ulatuses. Määruskaebemenetluse raames ei ole aluseid, mille pinnalt sissenõudjal oma esindajaga niivõrd põhjalikult oleks edaspidiseid menetluslikke toiminguid tarvis planeerida. Maakohtu määruse analüüsi osas saab võlgniku hinnangul põhjendatuks lugeda ajakulu 10 minutit. Ringkonnakohus, pidades mh silmas määruskaebemenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et sissenõudja esindaja poolt määruskaebemenetluses tehtud toimingud on sissenõudja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka sissenõudja esindaja ajakulu kokku 1 tund 23.11.2016 toimingutele, arvestusega, et esindajal ei saanud maakohtu 22.11.2016 määruse analüüsiks kuluda enam kui 15 minutit ning põhjendatud ajakulu kliendiga suhtluseks seoses järgnevate menetluslike tegevustega on 45 minutit. Ringkonnakohus leiab, et suhtlus kliendiga, sh selgituste jagamine ja edasiste menetlusstrateegiate kooskõlastamine, on kliendi õiguste efektiivseks kaitseks kahtlemata vajalik toiming, mis on oluline osa esindaja esindusfunktsiooni teostamisest ning mille kulu kuulub seega põhjendatud ulatuses väljamõistmisele. Seega peab ringkonnakohus sissenõudja õigusabikulu määruskaebemenetluses põhjendatuks taotletud 5 tunni ja 6 minuti ulatuses. Samas peab ringkonnakohus põhjendatuks võlgniku vastuväidet sissenõudja esindaja tunnihinna osas ning leiab, et sissenõudja esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) ei saa käesoleval juhul pidada põhjendatuks. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida, et võlgnik on vastuväites sissenõudja menetluskuludele ekslikult leidnud, et esindaja tunnitasuks on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Erinevalt võlgniku vastuväites märgitust nähtub sissenõudja menetluskulude nimekirjast, et sissenõudja taotleb õigusabikulude hüvitamist tunnihinnaga 165 eurot ilma käibemaksuta. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on Riigikohus leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Vaatamata asjaolule, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud ka vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta (otsus asjas nr 3-2-1-131-16), leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ja et sissenõudja esindaja tunnitasu 165 eurot (ilma käibemaksuta) ei saa käesoleval juhul pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud tasuks praeguses asjas on tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodut arvestades on sissenõudja põhjendatud menetluskulude suurus määruskaebemenetluses kokku 663 eurot (5h 6min x 130). Vastavalt sissenõudja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur määruskaebemenetluses osalenud seadusliku esindaja vahendusel, mistõttu puuduvad kohtutäituril kulud lepingulisele esindajale. Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et kohtutäitur oleks määruskaebemenetluses kandnud muid kulusid, mille kohus saaks asja materjalide põhjal välja mõista. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus määruskaebemenetluses kantud kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.