XXXX avaldus täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, XXXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): Läti Vabariik (BR Brivibas bulvaris 36, Riia LV-1511, Läti Vabariik) Sissenõudja esindajad: advokaat Maria Pihlak, e-post: [email protected], vandeadvokaat Carri Ginter, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
14.11.2016 avaldaja ja puudutatud isiku I ärakuulamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXXu avaldus täitedokumendi vabatahtliku pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931 rahuldamata.
täitmise
tähtaja
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud XXXXu kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus selliselt, et puudutatud isikute menetluskulusid XXXXult välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.XXXX esitas 05.10.2016 Harju Maakohtule avalduse täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931. Avalduses taotleb ta täitemenetluse ajatamist alljärgnevatel kaalutlustel. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega. Võlausaldaja erandlikult suure nõude kõige tõhusam täitmise viis on see, kui võlgniku vara realiseeritakse mõistliku aja jooksul võimalikult suure hinnaga. Koostööaltil võlgnikul on õigustatud huvi valida ja otsustada ise, mis vara arvel kohustus täita ning teha tööd eesmärgiga saavutada olemasoleva vara võõrandamisel võimalikult kõrge hind.
2.TMS § 45 kohaldamist õigustav võlgnikust tulenev erandlik asjaolu on avaldaja hinnangul see, et XXXX on investeerinud oma vara erinevatesse äriühingutesse. Võlgnevuse tasumiseks vajalik rahasumma ei ole hoiustatud võlgniku pangakontol ning äriühingute osaluste võõrandamine võtab aega. Kiirmüük tingiks osaluste võõrandamise alla turuhinna ning tekitaks seeläbi võlgnikule asjatut ja välditavat kahju. Ühtlasi oleks täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisel võlgniku igapäevane majandustegevus takistatud. Kuna XXXX on ise kõige paremini kursis oma ühingute majandustegevuse ja väärtusega, võimaldab täitemenetluseväline realiseerimine saada osaluste eest parema hinna.
3.Täiendava aja andmine võlgnikule kohustuse täitmiseks ei riku ebaproportsionaalselt võlausaldaja huve.
4.Avaldaja taotleb täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist 9 kuu võrra ehk kuni 09.07.2016 või tähtaja võrra, mida kohus hindab mõistlikuks.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
5.Sissenõudja (puudutatud isik II) palus enda 07.11.2016 esitatud seisukohtades jätta XXXXu avaldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 022/2016/4931 rahuldamata ning jätta võlgniku menetluskulud võlgniku kanda ning mõista Läti Vabariigi menetluskulud välja võlgnikult.
6.Puudutatud isik II leiab, et võlgniku avaldus on alusetu ning põhjendamata. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 45 lg-t 1 tuleks kohaldada kitsendavalt ja erandlikult ning täitemenetlus saab olla ebaõiglane üksnes juhul, kui täitemenetluse läbiviimine oleks ebaaus lähtuvalt võlgniku perekondlikust ja majanduslikust seisukohast (haigus, lapsed jms). Võlgnik ei ole käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Sätte eesmärgiks ei ole kaitsta võlgniku varanduslikku seisu ja ärilisi huve. Võlgnikul on olnud võimalik sissenõudja nõue vabatahtlikult täita kaheksa kuud, seejuures viidatud aja perioodi jooksul võõrandada oma vara vabalt valitud ostjale vabalt valitud tingimustel. Käesoleval juhul ei ole võlgnik täitemenetluse pikendamist põhjendavaid väga erandlikke asjaolusid kohtu ette toonud.
PUUDUTATUD ISIKU I SEISUKOHT
7.Kohtutäitur toetab sissenõudja esitatud seisukohta ning leiab, et võlgniku esitatud avaldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ega kooskõlas TMS § 45 sätte eesmärgiga.
8.Kohtutäituri hinnangul on sissenõudja oma seisukohas õigesti märkinud, et võlgnikul oli võimalik täitemenetluse väliselt oma vara realiseerida või otsida muid finantseerimisi võimalusi ning rahuldada sissenõudja nõue täitemenetluse väliselt. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-13-16986 selgitanud, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel tuleb arvestada ka täitemenetluse algatamisele eelnenud aega, et täita täitedokumendist tulenev nõue. Nagu sissenõudja märkis, on võlgnikul olnud reaalne võimalus enam kui kaheksa kuu jooksul tasuda võlgnevus sissenõudjale vabatahtlikult. Täitemenetluse läbiviimise raames on võlgnikul olnud
võimalus esitada kohtutäiturile andmeid vara väärtuse ja majandustegevuse osas, kuid võlgnik ei ole kohtutäiturile vastavaid andmeid esitanud. Kohtutäitur on palunud võlgnikul esitada hiljemalt 31.10.2016 XXXX OÜ viimane bilanss, et määrata arestitud varale hind, kuid võlgnik kohtutäiturile XXXX OÜ bilanssi esitanud ei ole, millest võib järeldada, et võlgnik XXXX OÜ osa arestimisel kohtutäituriga koostööd teha ei ole soovinud. Kohtutäitur peab oluliseks märkida, et võlgnik on täitemenetluse ajal jätkanud aktiivselt majandustegevust, mistõttu jääb arusaamatuks võlgniku väide, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisel oleks võlgniku igapäevane majandustegevus takistatud.
9.Kohtutäitur märgib täiendavalt, et võlgnikul on võimalik täitemenetluse läbiviimise ajal leida varale ostja ning müüa vara enampakkumise väliselt, kohtutäituri kontrolli all. Samuti on oluline märkida, et enampakkumise läbiviimisel kujuneb tegelik müügihind pakkumiste tulemusena, eelduslikult vastavalt turuhinnale ning enampakkumise korraldamisel on võlgniku huvid kaitstud.
10.Kohtutäitur palub jätta XXXX avaldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku I ära 14.11.2016.a. Puudutatud isikul II puudus võimalus ärakuulamisel osaleda. Puudutatud isik II teavitas kohut 18.11.2016 e-kirja teel, et ei pea istungi korraldamist ega enda suulist ärakuulamist vajalikuks, jäädes oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
14.Riigikohus on 12.06.2012.a lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldusest ega ärakuulamisel esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks avaldaja suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud, et võlgniku vara müük täitemenetluses ehk kiirmüügina ei võimalda saada varalt mõistlikku hinda ning vara müügil oleks võlgniku majandustegevus takistatud, ei ole erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes. Avaldaja ei ole välja toonud ka ühtki teist erandlikku asjaolu, mis selle sätte kohaldamist võimaldaks ning põhjendaks täitemenetluse ajatamist.
15.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et ei esine ka selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
16.Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse ajatamiseks, ei analüüsi kohus, kas avaldaja poolt väljapakutud täitmise aeg –
9 kuud oleks mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei.
17.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta.
MENETLUSKULUD
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
19.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt avaldaja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja tasus avaldusega kohtusse pöördumisel riigilõivu 50 eurot. Kohus kohustas enda 20.10.2016 määrusega menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekiri hiljemalt 03.11.2016. Ükski menetlusosaline kohtule antud kuupäevaks ega ka hiljem enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust, mistõttu kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt puudutatud isikute menetluskulusid välja ei mõista. Avaldaja kantud riigilõiv jääb tema enda kanda.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.