Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2646
Haldusasi
X kaebus Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste peale
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Karl Kask Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja SK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).
halduskohtule
kaebuse
Rahapesu
Andmebüroo
ettekirjutuste
RAB esitas kaebusele vastuse ja taotles toimikule juurdepääsupiirangu seadmist.
3-22-2646 1) vastustaja esitas 21.12.2022 menetlusdokumendi lisana 01.12.2022 dokumendi nr 3-1/9011 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks“ ning taotles sellele kaebaja juurdepääsu piiramist HKMS § 79 lg 1, § 88 lg 2 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 lg 3 alusel. Kohus tunnistas 22.12.2022 määrusega haldusasjas nr 322-2646 menetluse osaliselt kinniseks ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames RAB-i 21.12.2022 kirjaga ja sellele lisatud 01.12.2022 faktiliste asjaoludega (HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2). Asja sisulisel lahendamisel tuleb dokumendile juurdepääs eraldi lahendada; 2) vastustaja esitas 11.09.2023 vastuse kaebusele nii osaliselt kinnikaetud kujul kui katmata kujul ning taotles, et kaebaja õigust toimikuga tutvuda piiratakse. RAB täpsustas 06.11.2023 ekirjas, et ei taotle 01.12.2022 dokumendile nr 3-1/901-1 täies mahus juurdepääsu piiramist ning esitas selle kujul, milles on juurdepääsupiiranguga info kinni kaetud ja mida võib kaebajale tutvumiseks esitada. Samuti selgitas RAB, et ei taotle 21.12.2022 kaaskirjale juurdepääsu piiramist; 3) kinnikaetud osa 01.12.2022 dokumendist nr 3-1/901-1 ning 11.09.2023 vastusest kaebusele, sh selle lisaks olevast 27.02.2023 dokumendist nr 3-1/196-1 sisaldavad teavet, mida saab sisustada RahaPTS § 55 lg 3 tähenduses juurdepääsupiiranguga teabena (vt RAB-i 21.12.2022 kaaskiri ning 11.09.2023 vastuse p-d 4.2 ja 5.1). Info avaldamine selle kohta, millistest riikidest ja millist konkreetset teavet on RAB kogunud, võib takistada rahapesu tõkestamist, minna vastuollu rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega ning ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Seejuures taotleb RAB kaebaja juurdepääsu piiramist mh eelviidatud 01.12.2022 ja 27.02.2023 dokumentide koostaja (RAB-i analüütiku) nimele. RAB on viidanud juurdepääsu piiramise alusena RahaPTS § 55 lg-le 4, mille kohaselt on RAB-i teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud (AK) teave avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses. Selle piirangu eesmärk on tagada RAB-i töötajate turvalisus ning piirata võimalusi konkreetsete ametnike kaudu RAB-i tegevust mõjutada või selle kohta ebaausal teel teavet hankida. AK teave AvTS-i tähenduses ei tähenda, et menetlusosalisel oleks automaatselt keelatud AK dokumendiga tutvuda. Teabe määramine AK teabeks tähendab, et vastavale teabele puudub avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus (vt AvTS § 1, § 3 ja § 35), kuid menetlusosaline peab üldreeglina saama tutvuda enda haldusasja materjalidega/toimikuga (nii haldus- kui halduskohtumenetluses). RAB-i 01.12.2022 ja 27.02.2023 dokumentide koostaja nimi ei oma kaebaja õiguste kaitse seisukohast olulist tähendust. Need dokumendid koostas RAB. Seega peab kohus võimalikuks piirata dokumendi koostaja nime tema eraelu ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg 2 alusel.
2(4)
3-22-2646
Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.
3-22-2646 kogu varjamisele kuuluvat infot oleks tulnud eraldi analüüsida eespool märgitud kontekstis. Kui juurdepääsupiiranguga dokumendid peaksid tõesti kogu ulatuses põhjustama ohtu konkreetsele kriminaalmenetlusele ja tooma kaasa konkreetse rahapesuohu, on alust kaaluda juurdepääsupiirangu seadmist. Kuid see ei tähenda, et juurdepääsupiirang tuleb seada. Sellises olukorras saab kohus asuda kaaluma, kumb väärtus ja huvi on antud juhul olulisem. Kaalumisel ei pruugi piisav olla pelgalt teoreetiline ja hüpoteetiline oht. Kaalumisel tuleb arvesse võtta kaebaja väga kaalukat huvi osaleda oma kohtuasja arutamise juures, mis hõlmab muu hulgas õigust tutvuda vastaspoole esitatud seisukohtade ja dokumentidega. Selle õiguse piiramine tähendab, et kohtusse pöördujal ei pruugi kohtus olla võimalik oma õigusi tõhusalt ja efektiivselt kaitsta. Tal ei pruugi olla võimalik vaielda vastu vastaspoole seisukohtadele, sh teada asjaolusid, mida kohtusse pöörduja peab tõendama. Tagatud peab olema kohtusaja aus ja õiglane menetlemine (HKMS § 2 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.