Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-643
Haldusasi
X kaebus Rahapesu Andmebüroo 22. veebruari 2023. a ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Karl Kask Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-643.
Rahuldada X määruskaebus, tühistada Tallinn Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-643 ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2023 taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse RahaPTS) § 57 lg 6 alusel luba piirata X pangakontol AS-s LHV Pank oleva vara käsutamist alates 27.02.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB-le sai teatavaks, et X pangakontol AS-s LHV Pank oli 22.11.2022 seisuga vara 200 000 eurot ning samal ajal ilmnes, et Ameerika Ühendriikides on menetluses kriminaalasi, milles Q ja X kahtlustatakse püramiidskeemi juhtimises ja rahapesus. Teadaolevalt suunati kuritegelikul teel saadud tulu äriühingute Burfa Capital OÜ, Burfa Tech OÜ ja Burfa Media OÜ kasutusse. RAB kehtestas 29.11.2022 ettekirjutusega nr 3-1/890-2 X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna isik või tema esindaja ei olnud vara kontole saabumise
3-23-643 legaalsuse tõendamiseks esitanud selgitusi ja dokumente, kehtestas RAB 28.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/1000-2 X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 26.02.2023. Vara legaalne päritolu ei ole seniajani tõendatud ning RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust. Kuna RAB-i tuvastatud asjaolud viitavad, et käsutuspiirangu alune vara ei kuulu isikule, kelle pangakontol see asub, ning vara tegelikke omanikke ei ole õnnestunud tuvastada, siis on vajalik piirata vara käsutamist kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Ühtlasi palus RAB piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu vara käsutamise piiramise aluseks olevatele faktilistele asjaoludele.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 RAB-i taotluse ning andis loa X pangakontol AS-s LHV Pank oleva vara käsutamise piiramiseks alates 27.02.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui 27.02.2024. Samuti piiras halduskohus X ja tema esindaja ning kolmandate isikute õigust tutvuda RAB-i 20.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/13-1 ning RAB-i 29.11.2022 ettekirjutust nr 3-1/890-1 ja 28.12.2022 ettekirjutust nr 3-1/1000-1 põhistavate faktiliste asjaoludega. RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. RAB-i 29.11.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimiseks, ning RAB-i 28.12.2022 ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Seega haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib ja täidetud on RahaPTS § 57 lg-s 6 toodud eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. RAB-i 20.02.2023 taotluses on selgitatud rahapesu kahtluse aluseks olevaid ja puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid. Kahtlust süvendab asjaolu, et puudutatud isik ei ole raha tegelikku päritolu tõendanud. Seega ei saa pidada alusetuks RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust ega põhjendamatuks soovi selgitada täiendavalt välja raha päritolu. RahaPTS § 57 lg-st 10 tulenevalt on RAB-l kohustus varale seatud piirangud vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada. RAB on tõenditega tutvumise piiramise taotluses tuginenud RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3 ja § 60 lg-le 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-le 1. RAB-i taotlusest nähtuvalt on kriminaalmenetlust alustatud. Kohus nõustub, et faktilised asjaolud ettekirjutuste põhistamiseks võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Seega ei ole põhjendatud avaldada neid andmeid puudutatud isikule, tema esindajale ega teistele kolmandatele isikutele. Juurdepääsu piiramine ei kahjusta ülemääraselt puudutatud isiku õigusi, sest RAB-i taotlus ja tõendid on juurdepääsupiiranguteta osas temale edastatud.
3.Rahapesu Andmebüroo kohustas 22.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/186-2 AS-i LHV Pank kehtestama X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta. Ettekirjutus kuulus täitmisele alates RAB-i 28.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/1000-2 lõppemisest.
4.RAB edastas Tallinna Halduskohtule 02.03.2023 teate, et RAB on 21.02.2023 määruse alusel oma toimingud sooritanud ja määruse võib puudutatud isikule kätte toimetada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrus toimetatud X-le isiklikult kätte 03.03.2023. X ei ole määrust vaidlustanud.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.03.2023 kaebuse RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamiseks. Kaebajal ei ole pangakontole juurdepääsu ja temale teadaolevalt on 2(6)
3-23-643 AS LHV Pank kaebajaga sõlmitud lepingud lõpetanud juba 2022. a novembris. Kaebaja viibib alates 20.11.2022 vahistatuna Tallinna Vanglas ja tal ei ole juurdepääsu teabele või teabekandjatele, mis puudutavad tema kontol oleva raha päritolu. See asjaolu on RAB-le hästi teada. Kaebajale ei ole teada, millised on olnud ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud või milliste põhjenduste alusel rahuldas halduskohus RAB-i 20.02.2023 taotluse haldusasjas nr 323-377, sest kohus piiras kaebaja juurdepääs sellele teabele. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu 21.02.2023 määrust, mis tugines RAB-i ühepoolsele teabele. Kaebaja õigusi riivab ettekirjutus, mitte selle tegemiseks antud luba. RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna tegu on pangakontol oleva rahaga, tulnuks haldusmenetluses teha kindlaks selle tegelik kasusaaja. RahaPTS § 9 lg 1 p 1 järgi on tegelik kasusaaja mh füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju teise füüsilise isiku (kaebaja) üle. Ettekirjutus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks RAB kahtleb, et raha omanik ei ole kaebaja, ja miks ta leiab, et sellest rahast saab kasu keegi teine. Sellised elementaarsed põhjendused peavad sisalduma haldusaktis, et isik saaks oma õiguste kaitseks ettekirjutusele tõhusalt vastu vaielda. Ettekirjutuse kohaselt on seda põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi dokumendis (22.02.2023 nr 3-1/186-1), kuid ettekirjutusest ei selgu täpsemalt, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil piiratakse kaebaja juurdepääsu sellele dokumendile (vt RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3). Haldusasjas nr 3-23-377 on kohus kaebaja eest salastanud mh RAB-i 20.02.2023 taotluse nr 1.2-1/13-1, mis võiks sellest vähemalt aimu anda. Ettekirjutuses puuduvad lisaks põhjendused selle kohta, mida on RAB ise teinud selleks, et haldusmenetluses selgitada välja kaebaja nn „tegelik kasusaaja“, ja miks see ebaõnnestus. RAB-il on laiaulatuslikud volitused pääseda ligi krediidiasutuste teabele ning ka kiire ja vahetu ligipääs kõikidele riiklikele andmebaasidele (RahaPTS § 58 lg-d 1 ja 2). Samuti on RAB-il võimalik teha koostööd kõikide riigiasutustega, kuid sellise koostöö kohta andmed puuduvad. Eeltoodud põhjendused puuduvad ka haldusasjas nr 3-23-377 tehtud kohtumääruses, mistõttu ei ole kaebajale arusaadav, milline on teave, mille temale avaldamine võiks ohustada kriminaalmenetlust. Kujunenud olukorras riivatakse ilmselgelt ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi, mh käsitatakse teda süütuse presumptsiooni eirates kurjategijana. Ettekirjutusest ei nähtu, millised tehingud on RAB-i arvates rahapesu kahtlusega ja milliseid tõendeid tuleks kaebajal RAB-le konkreetsete tehingute kohta esitada. Sellest tulenevalt ei vasta ettekirjutus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 nõuetele. Samad puudused olid RAB-i 29.11.2022 ja 28.12.2022 ettekirjutustel. Krediidiasutused küsivad kahtluse korral väga täpselt andmeid pangatehingute kohta, kuid RAB seda teha ei soovi või ei suuda. Kuna ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud on kaebaja eest varjatud, on seda enam oluline, et varjamata osa oleks selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutuse resolutsioon ei vasta RahaPTS § 57 lg 6 nõudele, sest puudub põhjendus, miks RAB kahtleb, et raha omanik ja tegelik kasusaaja on kaebaja (mh pole selge, kas kahtlus on raha omanikus või tegelikus kasusaajas). Seadusesätete kordamine ei asenda haldusakti põhjendusi. RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise aluseks saab käsutuspiirangu seada vaid siis, kui pole selge kontol oleva raha tegelik kasusaaja. Vaidlusaluses ettekirjutuses kasutatud väljendid „vara omaniku kindlakstegemiseni“, „vara legaalse päritolu tõendamiseni“ ja „tõendid vara legaalse omandiõiguse kohta“ ei lähtu RahaPTS § 57 lg-st 6. RAB on õigusliku aluse lihtsalt „välja mõelnud“.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 pde 1 ja 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Kaebajal puudub RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, sest selle haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustatud ettekirjutuse adressaat ning RahaPTS § 57 lg-st 8 tulenevalt käsitatakse kontol oleva vara puhul RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Ettekirjutusega 3(6)
3-23-643 ei otsustatud kaebaja kontol oleva raha käsutuspiirangu seadmist, vaid Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusele nr 3-23-377 tuginedes anti AS-le LHV Pank korraldus seada kaebaja pangakontol olevale rahale käsutuspiirang. Seda on selgitatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt toimub vara käsutamise piiramine HKMS-i 24. ptk-s sätestatud erimenetluses. Seega otsustati kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise piiramine Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377. Määrus on kaebajale kätte toimetatud, kuid ta ei ole seda vaidlustanud, mistõttu on määrus praeguseks jõustunud. Seega ei riku vaidlustatud ettekirjutus iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi. Isegi kui eeldada kaebeõiguse olemasolu, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda tema pangakontol olevale rahale seatud käsutuspiirangust. Kuivõrd kaebaja pangakontol olevale varale otsustati käsutuspiirang seada Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377, mis on praeguseks jõustunud, siis ka juhul, kui kohus tühistaks kaebuse alusel RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse, ei vabaneks kaebaja vara käsutuspiirangu alt. Seega ei ole kaebajal võimalik praeguses haldusasjas saavutada seda, et vara käsutuspiirangut tema pangakontol oleva vara suhtes ei eksisteeriks. Kaebajal tulnuks HKMS § 265 lg 5 alusel vaidlustada Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377 ja seejuures saanuks eraldi vaidlustada ka kehtestatud juurdepääsupiirangut (vt HKMS § 88 lg 5).
7.X palub 26.03.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning võtta tema kaebus menetlusse või alternatiivselt saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus hindas haldusasjas nr 3-23-377 tehtud määruse tähendust valesti. Kaebaja kontol oleva raha käsutamise piiramist ei otsustanud halduskohus, vaid selle otsustas RAB, kes pidi selleks üksnes taotlema kohtu luba (vt RahaPTS § 57 lg 6; HKMS § 264 lg 1). See nähtub selgelt ka vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsioonist. Kaebaja ei pidanud vajalikuks haldusasjas nr 3-23-377 tehtud lihtmenetluse määrust vaidlustada, sest kohtul oli võimalik anda luba RAB-i esitatud teabe põhjal ja kaebajal ei olnud alust seda vaidlustada. Kohtu põhjendused ei ole resolutsioonist eraldiseisvalt vaidlustatavad. Lihtmenetluse reeglite tõttu ei saa nimetatud menetluse raames toimuda sisulist vaidlust kontol olevale rahale piirangu seadmise üle ja selles tehtud määrus ei anna ka vaidlustamata jätmise korral ettekirjutusele immuniteeti kohtuliku kontrolli suhtes (nt ei vabasta kohtu luba haldusorganit kohustusest järgida HMS §-des 54–57 sätestatud nõudeid). Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas lihtmenetluse (HKMS §-d 133–136) reeglid võimaldavad kaebaja õiguste tõhusat kaitset, eriti olukorras, kus ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud on kaebaja eest salastatud. Kuigi RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuses on õigesti märgitud, et kaebajal on õigus ettekirjutust tühistamiskaebusega vaidlustada, on väga küsitav, kas kaebaja on selles menetluses kolmas isik (HMS § 11 lg 1 p 3) või pigem ettekirjutuse teine adressaat (HMS § 51 lg 1). Kaebaja hinnangul on ettekirjutusel kaks adressaati: AS LHV Pank ja kaebaja. Isegi kui kaebaja on kolmas isik, on tal õigus ettekirjutust vaidlustada (vrd haldusasi nr 3-22-2646). Halduskohus on ebaõigesti viidanud RahaPTS § 57 lg-le 8, sest nimetatud säte reguleerib üksnes tõendamiskoormust, kuid ei piira mingil viisil kaebaja õigust pöörduda ettekirjutuse tühistamiseks kohtusse. Lisaks on ettekirjutuse aluseks RahaPTS § 57 lg 6, mis eeldab, et ei ole õnnestunud teha kindlaks vara tegelikku kasusaajat. Sellekohast vaidlust ei saa pidada loa andmise menetluses, vaid see tuleb lahendada sisulise kohtuotsusega. Halduskohtu põhjendused kaebuse eesmärgi saavutamatusest on samuti ebaõiged põhjusel, et käsutuspiirangut ei seatud lihtmenetluse määrusega. Kui RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus enne ühe aasta möödumist tühistatakse, saab kaebaja HKMS § 265 lg 2 alusel taotleda lihtmenetluse määruse muutmist või tühistamist. Vajaduse korral saab kaebaja minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele (vt lisaks RahaPTS § 57 lg 7).
4(6)
3-23-643 Ettekirjutuse tühistamise taotlemist ei piira ega välista kuidagi asjaolu, et Tallinna Halduskohus piiras 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 kaebaja õigust tutvuda teabega, mis on seotud RAB-i 20.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/13-1. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised ajaolud (22.02.2023 nr 3-1/186-1) on salastanud RAB ise ja nimetatud piirang on vaidlustatav ettekirjutuse õiguspärasuse üle toimuvas vaidluses, ilma et lihtmenetluse määrus seda mõjutaks. Tallinna Ringkonnakohus märkis 24.03.2023 määruses nr 3-23-402, et RAB ega kohus ei tohi teavet salastada kergekäeliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tagastas X kaebuse RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamiseks, viidates esmalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja alternatiivselt HKMS § 121 lg 2 p-le
2.Mõlema aluse puhul on halduskohus sisuliselt lähtunud käsitusest, et kaebaja pangakontol oleva vara 200 000 eurot käsutamise piiramine on otsustatud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 ja RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus on tehtud üksnes selle kohtumääruse täitmiseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377 vaidlustanud. Ringkonnakohus selgitab siiski, et halduskohtu seisukoht määruse jõustumise ajast on ekslik. Halduskohus annab RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa vara käsutamise piiramiseks HKMS §-des 264 ja 265 ettenähtud korras. HKMS § 265 lg 3 ls 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Tegemist on erinormiga HKMS § 179 lg 3 ls-s 1 sätestatud määruse jõustumise üldisest korrast. Kui loa andmise määrus ei jõustuks taotlejale kättetoimetamisest, siis ei saaks taotleja kohe pärast loa saamist teha ka taotletud toimingut.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise piiramine kuni üheks aastaks alates 27.02.2023 otsustati haldusasjas nr 3-23-377 tehtud kohtumäärusega. Halduskohus saab RahaPTS § 57 lg 6 ning HKMS §-de 264 ja 265 alusel anda üksnes RAB-le loa taotletud käsutuspiirangu seadmiseks, kuid halduskohtul ei ole RahaPTS § 57 lg-st 6 tulenevalt pädevust teha ise taotletud toimingut RAB-i asemel. Kohtumäärus ei kohustanud RAB-i käsutuspiirangut kehtestama, vaid andis selleks üksnes loa, mis oli RAB-l võimalik jätta ka n-ö realiseerimata. Kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise piiramise aluseks on alates 27.02.2023 seetõttu RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/186-2. Olenemata sellest, et ettekirjutuse adressaadiks on AS LHV Pank, piirab ettekirjutus X pangakontol oleva vara (s.o kaebaja nõue panga vastu) käsutamist ja selle haldusaktiga kaebaja õiguste rikkumine on ilmselgelt võimalik. Seejuures ei oma tähtsust, et RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse mh RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel kontol oleva vara puhul konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata, sest esiteks on kaebaja kui kontoomaniku õiguste rikkumine võimalik mõlema n-ö rolli puhul ja teiseks on kaebaja õigesti märkinud, et kõnealune säte puudutab üksnes tõendamiskoormust (vrd Riigikohtu 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13; 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13). Kaebaja omandiõiguse eelduse välistamine ei välista seda, et kaebaja on kontol oleva vara omanik, kelle omandiõigust võib kontol oleva vara käsutamine rikkuda. Seega ei saanud halduskohus kaebust tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
11.Kaebust ei saanud tagastada ka põhjendusega, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei ole haldusasjas nr 3-23-377 tehtud määrusega kehtestatud kaebaja pangakontole käsutuspiirangut ega ka kohustatud RAB-i kaebaja pangakontole käsutuspiirangut kehtestama. Kuna kaebaja pangakonto käsutamine on 5(6)
3-23-643 piiratud RAB-i 22.02.2023 ettekirjutusega, siis võimaldab esitatud tühistamiskaebus ilmselgelt saavutada kaebuse eesmärki vabaneda pangakonto käsutamiseks seatud piirangutest. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kui halduskohus peaks enne käsutuspiirangu kehtivusaja lõppemist RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse tühistama (või kui RAB tunnistab ettekirjutuse ise kehtetuks), siis ei annaks Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-377 enam RAB-le võimalust kaebaja pangakonto käsutamist uuesti piirata, vaid selleks tuleks RAB-l esitada RahaPTS § 57 lg 6 alusel halduskohtule uus taotlus. Vaatamata sellele halduskohus annab RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa tähtaegselt ja luba annab selleks tähtajaks taotletud haldustoimingule õigusliku aluse, on halduskohtu antav luba siiski olemuselt ühekordne (st ühekordselt realiseeritav) ja antakse konkreetse taotluse alusel, lähtudes selleks hetkeks tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest.
12.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et asjaolu, et kaebaja ei ole HKMS § 265 lg 5 alusel vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377, ei võta talt õigust taotleda RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamist. Kaebaja ei saaks küll tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt, kuid ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine ei oleks kuidagi takistatud näiteks aspektist, kas RAB on ettekirjutuse tegemisel jäänud halduskohtu loa piiridesse. Samuti on kaebajal võimalik ettekirjutust vaidlustades esitada sisulised vastuväited ja omapoolsed tõendid RAB-i hinnangutele, et kontol oleva vara tegelik kasusaaja ei ole teada. Kaebajal on õigus selles, et HKMS §-de 264 ja 265 alusel loa andmise raames toimub üksnes piiratud ulatusega eelkontroll, mis ei anna halduskohtu loa alusel toimuvale tegevusele kaitset vaidlustamise eest. See ei oleks ka ilmselgelt võimalik, sest loa andmine toimub enne taotletava toimingu tegemist. Muu hulgas on ettekirjutuses viidatud, et selle tegemist põhistavad faktilised asjaolud (vt RahaPTS § 55 lg 2) on kajastatud 22.02.2023 dokumendis nr 3-1/186-1, mistõttu ei saa neid olla hinnatud juba halduskohtu 21.02.2023 määruse tegemisel.
13.Ehkki see ei mõjuta iseenesest RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse vaidlustamise lubatavust, võib viidata, et ka ettekirjutuses on korrektselt märgitud, et kuna sellega piiratakse X õigusi, siis on tal RahaPTS § 55 lg-st 5 tulenevalt õigus ettekirjutust halduskohtus vaidlustada. Kohtusse pöördumise õiguse seisukohast ei oma ka tähtsust, kas kaebaja oli haldusmenetluses kolmas isik (HMS § 11 lg 1 p 3) või ettekirjutuse adressaat (HMS § 11 lg 1 p 2), sest kaebeõigus sõltub üksnes isiku õiguste rikkumise võimalikkusest.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et haldusasjas nr 3-23-377 kaebaja ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse HKMS § 88 lg-te 2, 3 ja 7 alusel piiramine ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuv, sest toimikuga tutvumise piirang saab kehtida üksnes konkreetse haldusasja raames. Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega ei ole lahendatud juurdepääsu mh RAB-i 29.11.2022 ettekirjutuse nr 3-1/890-2, 28.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/1000-2 ega ka 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid sisaldavatele dokumentidele üldkehtivalt, vaid see määrus puudutas üksnes tutvumist haldusasja nr 3-23-377 toimiku materjalidega.
15.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 22.03.2023 määruse ning saadab X kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.