Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-23-643 legaalsuse tõendamiseks esitanud selgitusi ja dokumente, kehtestas RAB 28.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/1000-2 X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 26.02.2023. Vara legaalne päritolu ei ole seniajani tõendatud ning RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust. Kuna RAB-i tuvastatud asjaolud viitavad, et käsutuspiirangu alune vara ei kuulu isikule, kelle pangakontol see asub, ning vara tegelikke omanikke ei ole õnnestunud tuvastada, siis on vajalik piirata vara käsutamist kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Ühtlasi palus RAB piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu vara käsutamise piiramise aluseks olevatele faktilistele asjaoludele.

3-23-643 AS LHV Pank kaebajaga sõlmitud lepingud lõpetanud juba 2022. a novembris. Kaebaja viibib alates 20.11.2022 vahistatuna Tallinna Vanglas ja tal ei ole juurdepääsu teabele või teabekandjatele, mis puudutavad tema kontol oleva raha päritolu. See asjaolu on RAB-le hästi teada. Kaebajale ei ole teada, millised on olnud ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud või milliste põhjenduste alusel rahuldas halduskohus RAB-i 20.02.2023 taotluse haldusasjas nr 323-377, sest kohus piiras kaebaja juurdepääs sellele teabele. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu 21.02.2023 määrust, mis tugines RAB-i ühepoolsele teabele. Kaebaja õigusi riivab ettekirjutus, mitte selle tegemiseks antud luba. RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna tegu on pangakontol oleva rahaga, tulnuks haldusmenetluses teha kindlaks selle tegelik kasusaaja. RahaPTS § 9 lg 1 p 1 järgi on tegelik kasusaaja mh füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju teise füüsilise isiku (kaebaja) üle. Ettekirjutus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks RAB kahtleb, et raha omanik ei ole kaebaja, ja miks ta leiab, et sellest rahast saab kasu keegi teine. Sellised elementaarsed põhjendused peavad sisalduma haldusaktis, et isik saaks oma õiguste kaitseks ettekirjutusele tõhusalt vastu vaielda. Ettekirjutuse kohaselt on seda põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi dokumendis (22.02.2023 nr 3-1/186-1), kuid ettekirjutusest ei selgu täpsemalt, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil piiratakse kaebaja juurdepääsu sellele dokumendile (vt RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3). Haldusasjas nr 3-23-377 on kohus kaebaja eest salastanud mh RAB-i 20.02.2023 taotluse nr 1.2-1/13-1, mis võiks sellest vähemalt aimu anda. Ettekirjutuses puuduvad lisaks põhjendused selle kohta, mida on RAB ise teinud selleks, et haldusmenetluses selgitada välja kaebaja nn „tegelik kasusaaja“, ja miks see ebaõnnestus. RAB-il on laiaulatuslikud volitused pääseda ligi krediidiasutuste teabele ning ka kiire ja vahetu ligipääs kõikidele riiklikele andmebaasidele (RahaPTS § 58 lg-d 1 ja 2). Samuti on RAB-il võimalik teha koostööd kõikide riigiasutustega, kuid sellise koostöö kohta andmed puuduvad. Eeltoodud põhjendused puuduvad ka haldusasjas nr 3-23-377 tehtud kohtumääruses, mistõttu ei ole kaebajale arusaadav, milline on teave, mille temale avaldamine võiks ohustada kriminaalmenetlust. Kujunenud olukorras riivatakse ilmselgelt ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi, mh käsitatakse teda süütuse presumptsiooni eirates kurjategijana. Ettekirjutusest ei nähtu, millised tehingud on RAB-i arvates rahapesu kahtlusega ja milliseid tõendeid tuleks kaebajal RAB-le konkreetsete tehingute kohta esitada. Sellest tulenevalt ei vasta ettekirjutus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 nõuetele. Samad puudused olid RAB-i 29.11.2022 ja 28.12.2022 ettekirjutustel. Krediidiasutused küsivad kahtluse korral väga täpselt andmeid pangatehingute kohta, kuid RAB seda teha ei soovi või ei suuda. Kuna ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud on kaebaja eest varjatud, on seda enam oluline, et varjamata osa oleks selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutuse resolutsioon ei vasta RahaPTS § 57 lg 6 nõudele, sest puudub põhjendus, miks RAB kahtleb, et raha omanik ja tegelik kasusaaja on kaebaja (mh pole selge, kas kahtlus on raha omanikus või tegelikus kasusaajas). Seadusesätete kordamine ei asenda haldusakti põhjendusi. RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise aluseks saab käsutuspiirangu seada vaid siis, kui pole selge kontol oleva raha tegelik kasusaaja. Vaidlusaluses ettekirjutuses kasutatud väljendid „vara omaniku kindlakstegemiseni“, „vara legaalse päritolu tõendamiseni“ ja „tõendid vara legaalse omandiõiguse kohta“ ei lähtu RahaPTS § 57 lg-st 6. RAB on õigusliku aluse lihtsalt „välja mõelnud“.

3-23-643 ei otsustatud kaebaja kontol oleva raha käsutuspiirangu seadmist, vaid Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusele nr 3-23-377 tuginedes anti AS-le LHV Pank korraldus seada kaebaja pangakontol olevale rahale käsutuspiirang. Seda on selgitatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt toimub vara käsutamise piiramine HKMS-i 24. ptk-s sätestatud erimenetluses. Seega otsustati kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise piiramine Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377. Määrus on kaebajale kätte toimetatud, kuid ta ei ole seda vaidlustanud, mistõttu on määrus praeguseks jõustunud. Seega ei riku vaidlustatud ettekirjutus iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi. Isegi kui eeldada kaebeõiguse olemasolu, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda tema pangakontol olevale rahale seatud käsutuspiirangust. Kuivõrd kaebaja pangakontol olevale varale otsustati käsutuspiirang seada Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377, mis on praeguseks jõustunud, siis ka juhul, kui kohus tühistaks kaebuse alusel RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse, ei vabaneks kaebaja vara käsutuspiirangu alt. Seega ei ole kaebajal võimalik praeguses haldusasjas saavutada seda, et vara käsutuspiirangut tema pangakontol oleva vara suhtes ei eksisteeriks. Kaebajal tulnuks HKMS § 265 lg 5 alusel vaidlustada Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377 ja seejuures saanuks eraldi vaidlustada ka kehtestatud juurdepääsupiirangut (vt HKMS § 88 lg 5).

4(6)

3-23-643 Ettekirjutuse tühistamise taotlemist ei piira ega välista kuidagi asjaolu, et Tallinna Halduskohus piiras 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 kaebaja õigust tutvuda teabega, mis on seotud RAB-i 20.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/13-1. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised ajaolud (22.02.2023 nr 3-1/186-1) on salastanud RAB ise ja nimetatud piirang on vaidlustatav ettekirjutuse õiguspärasuse üle toimuvas vaidluses, ilma et lihtmenetluse määrus seda mõjutaks. Tallinna Ringkonnakohus märkis 24.03.2023 määruses nr 3-23-402, et RAB ega kohus ei tohi teavet salastada kergekäeliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-643 piiratud RAB-i 22.02.2023 ettekirjutusega, siis võimaldab esitatud tühistamiskaebus ilmselgelt saavutada kaebuse eesmärki vabaneda pangakonto käsutamiseks seatud piirangutest. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kui halduskohus peaks enne käsutuspiirangu kehtivusaja lõppemist RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse tühistama (või kui RAB tunnistab ettekirjutuse ise kehtetuks), siis ei annaks Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-377 enam RAB-le võimalust kaebaja pangakonto käsutamist uuesti piirata, vaid selleks tuleks RAB-l esitada RahaPTS § 57 lg 6 alusel halduskohtule uus taotlus. Vaatamata sellele halduskohus annab RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa tähtaegselt ja luba annab selleks tähtajaks taotletud haldustoimingule õigusliku aluse, on halduskohtu antav luba siiski olemuselt ühekordne (st ühekordselt realiseeritav) ja antakse konkreetse taotluse alusel, lähtudes selleks hetkeks tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.