3-22-1492/10 - Majandushaldusõigus - Tegevusload ja registreerimine - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

8.RAB tegi 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-1, millega keeldus tegevusloa nr FVT000467 muutmisest ning tunnistas nimetatud tegevusloa ja sellega seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks. RAB tuvastas, et G-le on kahel korral (aastatel 2008 ja 2015) esitatud kahtlustus kriminaalasjas. Mõlemad kriminaalmenetlused lõpetati. Seega esitas HeroDEV OÜ tegevusloa muutmise taotluse menetluse käigus G kohta tahtlikult valeandmeid. G on märgitud äriregistris juhatuse liikmeks, kellel on õigus esindada ettevõtet. Juhatuse liikme tegevus on samastav äriühingu tegevusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5). Gi esitatud vastused küsimustikule, mis sisaldasid valeandmeid, esitati äriühingu huvides. Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ning hoolsuskohustuse raames on ettevõtja kohustuseks kontrollida kõigi tema nimel esitatavate andmete õigsust. Asjaolu, et isik on varjanud RAB-i eest kriminaalmenetlusi, mõjutab oluliselt tegevusloa menetlust ning selle lõpptulemust. RAB-il on kohustus kontrollida, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal oleks korrektne ärialane maine ja isik on sobiv tegutsema virtuaalvääringu teenuse pakkujana. G oli teadlik talle kohalduvast nõudest. G ei käitunud heas usus ega headele kommetele vastavalt (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) ja teise lugemise muudatusettepanekute loetelu). Väljastades tegevusloa ettevõttele, kelle võtmepersonal ei vasta seadusega sätestatud kontrollieseme asjaoludele, oleks ohus Eesti finantssektori läbipaistvus ega oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine. Ettevõtte ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevaid kohustusi täidetakse korrektselt. Ettevõte taotleb tegevusloa muutmist valdkonnas, kus hoiustatakse ning vahendatakse tarbijate varasid, mistõttu võivad need ohtu sattuda, kui nendele pääseb ligi isik, kelle osas on varem läbiviidud kriminaalmenetlus seoses varguse katsega. Samuti ei ole kohane, et ettevõte pärast seda, kui ta sai teada, et RAB on tuvastanud valeandmete esitamise fakti, võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi ning muutis isikuid, kuid ei informeerinud sellest RAB-i. Virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusvaldkonnas on kehtestatud kõrgendatud nõuded ettevõtja hoolsusele. Kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele mittevastavus või nende nõuetega oma tegevuse näiliselt vastavusse viimine, samuti mittevastavust põhistavate asjaolude varjamine ohustab Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tekitab võimaluse kasutada seda rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, mis hõlmab valdkonda mittesobivate ettevõtete 2(10)

3-22-1492 tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ning mittesobivatele ettevõtetele tegevuslubade väljastamisest keeldumist. Usutav ei ole, et valeandmete esitamine ei olnud teadlik ja ettevõtjal ei ole võimalik uurida põhjalikult isikute tausta. Vaikimisi tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmise eesmärk oli vältida edasisi negatiivseid tagajärgi. Ettevõttel ning ettevõttega seotud isikutel tuleb selgitada nende eelnevat tegevust, mis seob neid kriminaalmenetlusega. Tegevuslubade kohustuse kehtestamine on oluline avalik huvi. HeroDEV OÜ ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et ettevõte ei ole kolmel korral suutnud leida ettevõtte juhatusse isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Ettevõttel on võimalik kontrollida isiku tausta ning küsida potentsiaalsetelt juhatuse liikmetelt karistusregistri väljavõtet. Kehtiv kutsestandard finantssektoris eeldab, et nii teenust osutava finantsasutuse organisatsiooniline ülesehitus kui ka juhtide teadmised ja oskused ning nendest lähtuv tegevus vastavad sektoris konkreetsel ajal kehtivale üldtunnustatud praktikale ja tavale. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Kuna isik varjas ja edastas valeandmed haldusorganile, ei ole juba seetõttu täidetud korrektse ärialase ja laitmatu maine nõue. Maine puudumist süvendavad teod, mille tõttu isikule kahtlustused esitati. Virtuaalvääringu teenus kuulub kõrgendatud rahapesuriskiga finantssektorisse, kus kohalduvad erinõuded vastutavatele isikutele. Avaliku huvi kaitse pole saavutatav muude vahenditega. RAB-l puudub praegusel juhul kaalutlusõigus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv vahend. Ettevõte ei esitanud põhjendusi valeandmete edastamise kohta, vaid võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi ning muutis ettevõttega seotud isikuid. G väljavahetamine ettevõttest ei muuda fakti, et valeandmed esitati. Ettevõttele tagati ärakuulamisõigus.

3-22-1492 sissekandeid. Isegi kui G oleks kahtlustuste tulemusena süüdi mõistetud, poleks kaebaja pruukinud sellest teada. Kõnealused süüteoepisoodid leidsid aset ca 14 ja 7 aastat tagasi. Need karistused oleksid arhiveeritud vastavalt 11 ja 4 aastat tagasi. Kaebajale ei saa ette heita hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Kaebaja ei muutnud enda juhatuse liiget äriregistris, vaid esitas majandustegevuse registri (MTR) vahendusel uue kandidaadi kooskõlastamiseks (RahaPTS § 17 lg 5 viimane lause). Kaebaja eesmärk oli kokku hoida nii enda kui ka vastustaja aega. Kaebaja usaldas vastustajat küsimuses, mis puudutas kahtlustuste olemasolu. Seega ei olnud kaebajal põhjust hakata esitama selgitusi ja alles siis otsima uut juhatuse liige. See ei viita kaebaja pahatahtlikkusele. Kaebaja ei tea, millise kolmanda ettevõtte osas Le kohta teave kaebaja e-posti aadressile edastati. Kui e-kiri adresseeriti kellelegi teisele, ei saanud teave kaebajani jõuda. G ei esitanud ebaõigeid andmeid teadlikult. Küsimusi kogumis lugedes ei ole võimatu, et ka küsimuse nr 3 puhul peab selle lugeja silmas küsimuses nr 2 viidatud 3-aastast tagasiulatuvat perioodi. Kahtlustus ei tähenda süüdimõistvat otsust ning arvestamata on jäetud kahtlustuse ajaline määratlus. RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 ning RahaPTS § 17 lg-st 5 tuleneva korrektse ja laitmatu ärialase maine kontroll on individuaalne. See maine tuvastatakse iga loamenetluse puhul asjaolude kogumi pinnalt. Kui vastustaja eesmärk on takistada turule sisenemist isikutel, kes esitavad vastustajale teadvalt ebaõigeid andmeid, on eesmärk saavutatud. G-l ei ole võimalik olla edaspidi kaebaja juhatuse liige. Kui kaebaja kehtiv tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ja temalt võetakse võimalus majandustegevuse läbiviimiseks, pole see proportsionaalne. Kaebajal lubati virtuaalvääringu teenuste osutamist jätkata ligi 8 kuud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja tuginemine avaliku huvi kaitsele on abstraktne ega ole seostatav kaebajaga. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi tegelikku rikkumist kaebaja poolt. Samuti ei ole vastustaja esitanud etteheiteid kaebaja teisele juhatuse liikmele. RAB ei käsitanud otsuse mõju kaebaja õiguste riivele ega selgitanud välja kaebaja majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Puuduvad viited sellele, et kaebaja juhatuse liige või juhatuse liikme kandidaat on olnud C. Ühtlasi on jäetud kajastamata osa menetlustoiminguid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 2 sätestab vastustajale kohustuse määrata puuduste olemasolul kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. RahaPTS § 75 lg 1 ei näe ette vastustajale õigust tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks.

11.RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud klientide nimekirja, mille kohaselt on tal 21 klienti. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et ta teeb tegelikult nende klientidega pidevalt koostööd. Nimekiri ei tõenda klientide olemasolu. Kaebaja väited võimaliku kahju osas on tõendamata. Kaebuses esitatud väited ja kalkulatsioon ei tõenda tegelike kulude olemasolu. Püsiva maksejõuetuse kujunemine toimub pikema perioodi vältel (vt ka pankrotiseaduse § 1 lg-d 2 ja 3; Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-163-16, p 16; otsus asjas nr 3-2-1-188-12, p 14 ja otsus asjas nr 3-2-1143-16, p-d 21 ja 22). Kaebajal on võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus ka haldusasja hilisemas menetlusstaadiumis. Lihtsalt ebamugavuste talumine kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et jaatada esialgse õiguskaitse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-122224, p 9). Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda sobivad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduses sätestatud kõrgendatud nõuetele ning kellega seotud isikud on sektoris tegutsemiseks nõutava tausta ja isikuomadustega. Vastupidine lähenemine tooks kaasa olukorra, kus sektoris saavad tegutseda ettevõtted, kes omavad juhtivatel positsioonidel isikuid, kelle eesmärk võib olla rahapesu ja terrorismi rahastamisele kaasa aitamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on olulise avaliku huviga, mis on kaalukam ettevõtlusvabadusest. Tegevuslubade süsteem aitab tagada avalikku huvi nii, et üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Kohtuvaidluse ajaks teenuse pakkumise lubamine tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. Tagatud ei oleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest ettevõtte ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi RahaPTS-st tulenevaid kohustusi täidetakse korrektselt ja ausalt. 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS-s on nõuded karmistunud ning ei ole usutav, et kaebaja on viinud ennast nende nõuetega vastavusse. Hoolimata mitmetest võimalustest määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik, ei õnnestunud ettevõttel sellist isikut leida. Selline tegevus viitab ebausaldusväärusele. Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest 5(10)

12.Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti HeroDEV OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Pöördumatute tagajärgede saabumine kaebaja majandustegevusele ei ole esitatud tõendite põhjal kindel. Samas ei saa esialgse õiguskaitse vajadust eitada, sest tegevusloa kehtetuks tunnistamine toob kaasa selle, et kaebaja ei saa majandustegevust jätkata ja sellega kaasnevad maksevõime langemine ning olemasolevate klientide silmis usaldusväärsuse kaotamine. Kuigi kaebaja ei ole tõendanud tegelikku koostööd kaebuses loetletud püsiklientidega, tuleb eeldada, et seni tegutsenud ettevõttel on kliendibaas, kellega koostöö tegemist tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõjutab negatiivselt. Kaebuse perspektiivi hindamine eeldab asja sisulist lahendamist. Seega ei välista kaebuse perspektiiv esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Vastustaja on selgitanud tegevuslubade süsteemi ja virtuaalvääringu teenuse pakkumise kõrgendatud nõudmiste olulisust. RahaPTS-st tulenev virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloakohustus omab eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamist ennetavat funktsiooni, mis on oluline avalik huvi. Esialgset õiguskaitset soovib isik, kes ei suutnud korduvalt leida juhatusse isikut, kes vastaks RahaPTS § 72 lg 1 p-le 11 ega vasta RAB-i poolt tuvastatu põhjal tegevusloa saamise tingimustele. Kui kaebus jääb hiljem rahuldamata, on kaebaja kohtumenetluse vältel saanud virtuaalvääringu teenust osutada isikuna, kellel tegelikult ei tohtinud virtuaalvääringu teenuse tegevusluba olla. Avalik huvi kaalub üles kaebaja individuaalsed majanduslikud huvid, sest ta tegutseb kõrgendatud hoolsuskohustusega sektoris. Kaebaja väitel oli ta RahaPTS uute nõuetega 15.06.2022 vastavuses ja soovis esitada sellekohased dokumendid vastustajale, kuid RAB jõudis enne teha vaidlusaluse otsuse. Nõuetega kooskõlas olemine vajab kontrollimist. Lisaks on RAB märkinud, et kaebaja ei olnud võimeline viima ennast vastavusse enne 15.03.2022 kehtinud RahaPTS-ga, mis annab alust kahelda väites, et ta suutis viia end RahaPTS praegu kehtivate nõuetega vastavusse. Kuna kaebaja majandustegevuse võimaldamine kohtumenetluse ajal ei ole põhjendatud, ei ole seda ka tegevusloa muutmise taotluse dokumentide esitamise võimaldamine kaebaja pakutud viisil.

3-22-1492 Vaatamata väidetavale ülekaalukale avalikule huvile, kõrgele riskile ja kohese majandustegevuse peatamise vajadusele on vastustaja võimaldanud kaebajal segamatult tegutseda enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist ligi 8 kuud. Vaidlustatav haldusakt kajastab faktilisi asjaolusid ebaõigesti, nt ei ole haldusaktis mainitud C. See seab kahtluse alla haldusaktis esitatud asjaolude vastavuse tegelikkusele. Halduskohus jättis hindamata selle, et Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina Vabariigi vahelise sõja tulemusena muutusid finantsteenuste ja/või finantsteenuste laadsete teenuste sfääris kehtivad ohuhinnangud ning kohaldatavad meetmed. Sellele vaatamata võimaldas vastustaja kaebajal teenuse osutamist kuni 10.06.2022. Kaebaja on vastustaja ettekirjutused ja puuduste kõrvaldamise nõuded täitnud ning viinud ennast vastavusse RahaPTS 15.06.2022 jõustunud nõuetega. Kirjeldatud tegevused näitavad kaebaja usaldusväärsust. Halduskohus jättis täielikult hindamata kaebaja motiivi puudumise valeandmete esitamiseks ning asjaolu, et neid ei esitatud teadlikult. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluses alternatiivsed nõuded, mis arvestavad avalikku huvi. Kui vastustaja peaks loa muutmise menetluse käigus leidma, et kaebaja ei vasta uutele nõuetele, on tal võimalik teha kaebaja kohta uus menetluslik otsus. Vastustajal on õigus teha kaebaja majandustegevuse üle järelevalvet ning tagada avalik huvi, riigi maine ja kolmandate isikute õiguste kaitse. Vajadusel on vastustajal võimalik taotleda kohtult hiljem esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. Vastustaja ei ole konkretiseerinud riske avalikule huvile, mis seonduvad kaebaja isiku ja majandustegevusega. Riiklikus riskihinnangus ei ole esitatud riskitaset kinnitavaid arvandmeid. Riskihinnangust nähtub, et kehtivaid virtuaalvääringu teenuste tegevuslubasid oli 10.03.2021 seisuga väljastatud 444, läbi viidud järelevalvemenetlusi 1 ja tuvastatud rahapesu intsidente polnud. Riskihinnangus toodud statistilised näitajad rahapesu riskide osas on keskmisest madalamad. Riskihinnangust ei nähtu ühtegi tegelikule riskile viitavat asjaolu, mida ei oleks võimalik optimeerida järelevalve tegemisega. Arusaamatuks jääb, kust tuleneb siseriiklik ohuhinnang olukorras, kus hinnangule eelnevalt ei ole järelevalvet tehtud ega rikkumisi tuvastatud. Kolmandate isikute õiguste kaitse toimub järelevalve kaudu. See võimalus on vastustajal olemas ka siis, kui kaebajal võimaldatakse kohtumenetluse kestel enda majandustegevust jätkata ja alustada tegevusloa muutmise menetlusega (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-2139, p-d 17–17.3 ja 20). Kaebaja andis vastustajale nii klientide olemasolu kui ka osutatavate teenuste kohta haldusmenetluse käigus detailse teabe. RAB esitas turuosalistele mh 20.07.2021, 31.07.2022, 28.03.2022, 04.04.2022, 11.04.2022 ja 23.05.2022 ettekirjutused. Kaebaja täitis need kõik. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel muutub edasine kohtumenetlus sisutuks.