Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tsiviilasi nr 2-16-2476 kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

2(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele) alusel täitemenetluse läbiviimist hoolimata asjaolust, et kostja II suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hoolimata ka asjaolust, et võlaõiguslikku laenulepingut ei ole sõlminud mõlemad abikaasad. Täitemenetluses võib võlgnik olla ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 30.04.2008.a tõestatud notariaalse dokumendi nr 2099 kohaselt andis hageja nõusoleku kostja II ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn, XXX omaniku abikaasana nõusoleku hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni kandmiseks kinnistusraamatusse. Sama lepingu p. 5.3 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja omanikele, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli kohtu hinnangul hageja kinnistut koormates teadlik, et kinnistule on kostja I kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Kohus selgitas, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks piisab sellest, et hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja kõigi omanike kohustus alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Nimetatud eeldus on täidetud ja seega on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument, s.o Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr 2099, mille p 4.1 kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn Swedbank AS-i kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, on ühisvara osas läbiviidav täitemenetlus seaduspärane. Hüpoteek on seatud poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistule ning hageja on selleks andnud oma nõusoleku. Kui hageja leiab, et ta ei ole endale võtnud täitedokumendis sisalduvat kohustust, tulnuks tal vaidlustada täitedokumenti ennast. Täitemenetlust hageja soovitud viisil läbi viia ei saa, kuna kinnistusraamatu kande kohaselt on nimetatud XXX kinnisasja omanik kostja II. Kannete muutmiseks peab hageja esitama vastava avalduse ning nõusoleku saama kostja II pankrotihaldurilt. Kohtule teadaolevalt seni vastavaid läbirääkimisi poolte vahel toimunud ei ole. Seega on täitemenetluse läbiviimine nimetatud kinnistu osas käesoleval juhul seaduslik ka pärast poolte ühisvara jagamist kaasomandisse. Kuivõrd täitmisteatest võlgnikule ei nähtu, et täituritasu nõuaks hagejalt võlgnevusena kostja I kostja II suhtes lõpetatud täitemenetluse eest, ei ole käesolevas menetluses esitatud hageja täituritasu puudutavad seisukohad asjakohased ja asjas läbivaatamisele ei kuulu. Täituritasu osas on sissenõudja kohtutäitur ja kui hageja ei olnud nõus temal väljamõistetud täituritasuga oli tal õigus pöörduda täituritasu suuruse vaidlustamiseks kaebusega kohtutäituri poole nagu on selgitatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Kohus selgitas, et täituritasu suurust ei saa vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, vaid selleks tuleb tasuotsus vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega. Lisaks ei saa olla sundtäimise lubamatuks tunnistamise alus hageja poolt täitedokumendiks oleva lepingu sõlmimiseks antud nõusoleku sisu puudutav. Samuti ei ole oluline, kas kostja II poolt sõlmitud laenuleping oli perekonna huvides võetud kohustus ning kas hageja peab vastutama nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest oma lahus- ja ühisvaraga, kuna nimetatud asjaolu ei mõjuta täitemenetluse lubatavust. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping ning hageja on andnud oma nõusoleku selle kohta, et hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks võib koheselt sissenõude pöörata poolte ühisvara hulka kuulunud XXX kinnistule.

3(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 022/2016/595 lubamatuks, jätta täitemenetluse kulud sissenõudja kanda ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/595 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebuse kohaselt on valesti kohaldatud TMS § 222 lg 1 ja TMS § 221 lg 1. Asja, mis on hüpoteegiga koormatud, mille osas käib täitemenetlus ei ole enam olemas. Täiteasjas nr 022/2016/595 on kostja I täitmisavalduse alusel algatatud kostja II vastu täitemenetlus, kus sundtäidetav nõue on hüpoteegiga tagatud nõue solidaarselt hageja ja kostja II vastu 16.12.2010.a seisuga summas 84 461,75 eurot ning täiteasja raames on sissenõue pööratud avalduse esitamise hetkel ühisvaras olnud kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Täiteasjas nr 022/2016/595 on täitedokument Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr 2099. Antud asja ega hüpoteeki enam ei eksisteeri, sest kohus on ühisvara lõpetanud. Kaasomandi osale ei ole hüpoteeki sisse kantud. Kuigi sissenõude täitmisele pööranud isik teadis avalduse esitamisel, et toimub ühisvara jagamise kohtumenetlus, ei oodanud sissenõudja vaidluse lõppemist ning kinnistusraamatus paranduse tegemist. Kui ühisvara oli koormatud hüpoteegiga, siis kaasomandi osad seda ei ole. Lisaks kostja I hüpoteegile on kinnistusraamatusse kantud veel kolmandate isikute õigused, keda pole menetlusse kaasatud ning kelle õigused jäävad kaitseta, sest pole selge, millised on registris hüpoteegid ja milliseid kaasomandiosasid need koormavand ning millised hüpoteegid ja märkused täitemenetluses kustutatakse. Ebaõige ja lubamatu on võõrandada hageja kaasomandiosa kui seda pole hüpoteegiga koormatud. Kostja II kaasomandiosa võõrandamiseks ei oma hageja nõusolek tähendust. Hageja kaasomandi võõrandamiseks puudub aga õiguslik alus ning vajadus, sest kostja II kaasomandi osa võõrandamine rahuldab hageja nõude. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega asjas nr 2-13-14310, mis jõustus 15.06.2016.a, jagati hageja ja kostja II ühisvara ja jäeti kinnistust asukohaga XXX 47,9% mõttelist osa hageja kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa kostja II kaasomandisse. Sama otsusega välistati kostja II pankrotivarast hageja kaasomandiosad, sh 47,1% mõttelist osa kinnitust XXX Tallinnas. Välistus ei oma sisulist tähendust kui täitemenetluses see ei kehti, sest pankrotihaldur ei ole kinnistusraamatus kandeid parandanud, kuigi pankrotivara valitsemine on tema ülesanne. Täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandisse jagamist on ebaseaduslik. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-14 olid teised asjaolud. Pole ei solidaarkohustust ega abikaasade ühisvara. Kohus on kohaldanud valesti TMS § 2 lg 1 p 19. Ühisvarasse kuuluva kinnistu ühisomaniku kohustus alluda sundtäitmisele ei ole identne lahusvaraks oleva kaasomaniku kohustusega. Puudub hüpoteek. Nii pankrotihaldur kui ka AS Swedbank olid menetluses teadlikud, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Puudub ühisvara osas läbiviidav täitemenetlus. Hüpoteek on seatud poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistule, mida ei eksisteeri enam ning kohustused on jagamata. Täitedokumendis dokumenteeritud hüpoteeki enam ei ole. Hageja tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuse katteks. Täitedokumendi sisu ja täidetavust puudutab ka ühisvara jagamine ja vara olemuse muutumine. Täitemenetlust peaks ja saaks läbi viia üksnes selliselt, et kinnistu jagatakse kaasomandiosadeks ning võõrandatakse üksnes kostja II kaasomandiosa. Kohus on nõustunud, et võõrandamaks kaasomandiosa kinnistust, peaksid olema korrektsed ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega nr 2-13-14310 jagatud vara puudutavad kinnistusraamatu kanded, kuid selles osas ei ole otsuse tegemisel arvestatud. Otsus on viidatud ringkonnakohtu otsusega vastuolus. Kohus ei ole arvestanud, et kostja antud asjas ongi kannete muutmiseks kohustatud isik kostja II pankrotihaldur. Seega on kohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja teinud seda osaliselt kohtuotsuses. Võimalus kinnistusraamat parandada ja selle vajalikkus ei luba eraldi ega kogumis hagi rahuldamata jätta, sest täitemenetluse läbiviimine on hetkel lubamatu. Täituritasu osas on kohtu seisukohad õiguslikult

4(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 motiveerimata ega arvesta, et pankrotimenetluse algatamisega täitemenetlus lõpetatakse. Kohtul ei ole õigust jätta menetlusosaliste väiteid ning tõendid abstraktselt hagiavalduse läbivaatamisel käsitlemata. Selline kohtulahend ei ole kontrollitav ega nõuetekohaselt motiveeritud. Kohus on segamini ajanud alternatiivsete nõuete ja haginõude lahendamise. Kohus ei ole põhjendanud, miks ühisvaras olnud kinnistut saab ühisvara lõppemise järgselt ikka ühisomandina võõrandada. Hagi tagamise taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik, kuna samaaegselt apellatsioonkaebuse lahendamisega toimub kinnisasja enampakkumine sama täitemenetluse raames. Kinnisasja võõrandamine toob kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse ja kolmandate isikute õiguste kahjustamise (kinnistu omandaja). Seetõttu on hädavajalik hagi tagamine ja täitemenetluse peatamine kuni vaidluse lahendamiseni.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Maakohus tuvastas enda otsuses, et hageja andis omaniku abikaasana enda nõusoleku hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks, sh kostja II ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnistu hüpoteegiga koormamiseks ning hageja oli teadlik, et kinnistut koormates, on kostja I kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Hageja on tuginenud sellele, et tema tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks. Samas ei vaidlusta aga apellant apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja kui kostja II abikaasa andis enda nõusoleku kinnisasja tervikuna koormamiseks ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppele, olles teadlik, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Isegi kui eeldada, et on õige, et hageja sisemine tahe ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks, ei ole see asjaolu, mille alusel kuuluks apellatsioonkaebus rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 lause 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Arvestades seda, et kostja I on täitemenetluse algatanud ühisvara suhtes, mõistis kostja I lepingut eelduslikult selliselt, et lepingu alusel on sundmüük võimalik selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et ta teadis, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Hageja sisemine tahe ei ole selles osas määrav. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegeliku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ega toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel saaks leida, et sarnane mõistlik isik oleks pidanud samadel asjaoludel mõistma lepingut selliselt, et kogu kinnistu sundmüük ei ole lepingu alusel võimalik.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 pidanud põhjendama, miks ühisvaras olnud kinnistut saab ühisvara lõppemise järgselt ühisomandina võõrandada, kuna juba eelnevalt toodud põhjendustel ei ole ühisvara lõppenud.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.