lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2476/32

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2476/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-2476

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-2476

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

TR ́i hagi Swebank AS, JR (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2016/595

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.12.2016.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TR ́i apellatsioonkaebus Taotluse esitaja ja taotluse liik TR ́i taotlus hagi tagamiseks Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellant; taotluse esitaja): TR (isikukood

XXXXXXXXXXX),

tehinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Kostja I (vastustaja I): Swebank AS (registrikood 10060701) Kostja II (vastustaja II): JR (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Urmas Ustav

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast TR ́i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 16.12.2016.a otsuse peale.
2.Jätta TR ́i 16.01.2017.a taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
4.Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (v.a resolutsiooni p 2 osas). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse 1(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.15.02.2016.a esitatud hagi ja 24.03.2016.a hagiavalduse täienduse kohaselt palus hageja tunnistada sundtäitmine Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008.a notariaalse dokumendi nr 2099 alusel lubamatuks (täiteasi nr 022/2016/595). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja II abikaasa. 27.09.2011.a kuulutati välja kostja II pankrot. Hageja ja kostja II ühisvara on mh Tallinnas XXX asuv kinnistu. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse, millega jagas ühisvara kaasomandisse ja välistas hageja osa pankrotivarast. XXX registriossa on kantud kohtutäituri 26.05.2009.a avalduse alusel 04.06.2009.a keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Registriossa on kantud 17.12.2010.a kohtutäituri avalduse alusel 17.01.2011.a ka teine keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks, kohtutäitur Elin Vilippuse ja kostja I kasuks. Kohtutäitur Elin Vilippus saatis 01.02.2016.a dateeringuga täitmisteate kostjale II ning tugineb täitmisteates kostja I 26.01.2016.a täiendavale täitmisavaldusele, mille kohaselt täidetakse teistkordselt sama Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008.a notariaalset dokumenti nr 2099. Antud hüpoteegi seadmise lepingu alusel toimus ka varem täitemenetlus ja seati kostja I ja kohtutäituri kasuks keelumärge. Täituritasu on suurusjärgus 8000 eurot. Kostja I lisas täitmisavaldusele lisa, mille kohaselt soovib sissenõudja hageja ja kostja II ühisvaraks olevat XXX kinnistut müüa sundenampakkumisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 alusel. Antud lahendis viidatud asjaolud erinevad oluliselt käesoleva kaasuse asjaoludest, sest kohtus on vaidlus ühisvara jagamiseks ning sundtäidetav kohustus ei ole abikaasade ühiskohustus (v.a kohtutäituri arvates täituritasu osas). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-13-14310 märkinud kohtumääruses, et enampakkumise korraldamine oleks ebaseaduslik. Laenukohustus, mida hüpoteek tagab, ei ole solidaarne kohustus. Hagejal peavad olema samad õigused kui hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikul. Hageja tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuse katteks. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Hüpoteegi seadmise lepingu õiguspärasust ja sisu ei ole keegi hinnanud ning seda on asutud automaatselt sundtäitma. Pankrotimenetlus kestab. Pankrotimenetluse väliselt ei saa üks võlausaldaja enda õigusi realiseerida. Kinnistu hüpoteegiga koormamine ei muuda laenu solidaarkohustuseks. Pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb. Täitur ei saa vara müüa enne ühisvara jagamise vaidluse lõppu. Hageja on taotlenud ühisvara jagamist kaasomandisse ja teistsugust nõuet ei ole esitatud. Täitur saaks müüa üksnes kaasomandi osa, mida pole veel tekkinud. Kaasuse asjaoludel ei saa täitmisteateid saata, täitemenetlust alustada või jätkata. Täitur ei saa sama täitedokumendi alusel mitu korda tasu pankrotimenetluse väliselt ja üldse nõuda.
2.Kostja I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus jättis 16.12.2016.a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt võib võlausaldaja nõuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi (kokkulepe kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga

2(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele) alusel täitemenetluse läbiviimist hoolimata asjaolust, et kostja II suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hoolimata ka asjaolust, et võlaõiguslikku laenulepingut ei ole sõlminud mõlemad abikaasad. Täitemenetluses võib võlgnik olla ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 30.04.2008.a tõestatud notariaalse dokumendi nr 2099 kohaselt andis hageja nõusoleku kostja II ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn, XXX omaniku abikaasana nõusoleku hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni kandmiseks kinnistusraamatusse. Sama lepingu p. 5.3 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja omanikele, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli kohtu hinnangul hageja kinnistut koormates teadlik, et kinnistule on kostja I kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Kohus selgitas, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks piisab sellest, et hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja kõigi omanike kohustus alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Nimetatud eeldus on täidetud ja seega on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument, s.o Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr 2099, mille p 4.1 kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn Swedbank AS-i kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, on ühisvara osas läbiviidav täitemenetlus seaduspärane. Hüpoteek on seatud poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistule ning hageja on selleks andnud oma nõusoleku. Kui hageja leiab, et ta ei ole endale võtnud täitedokumendis sisalduvat kohustust, tulnuks tal vaidlustada täitedokumenti ennast. Täitemenetlust hageja soovitud viisil läbi viia ei saa, kuna kinnistusraamatu kande kohaselt on nimetatud XXX kinnisasja omanik kostja II. Kannete muutmiseks peab hageja esitama vastava avalduse ning nõusoleku saama kostja II pankrotihaldurilt. Kohtule teadaolevalt seni vastavaid läbirääkimisi poolte vahel toimunud ei ole. Seega on täitemenetluse läbiviimine nimetatud kinnistu osas käesoleval juhul seaduslik ka pärast poolte ühisvara jagamist kaasomandisse. Kuivõrd täitmisteatest võlgnikule ei nähtu, et täituritasu nõuaks hagejalt võlgnevusena kostja I kostja II suhtes lõpetatud täitemenetluse eest, ei ole käesolevas menetluses esitatud hageja täituritasu puudutavad seisukohad asjakohased ja asjas läbivaatamisele ei kuulu. Täituritasu osas on sissenõudja kohtutäitur ja kui hageja ei olnud nõus temal väljamõistetud täituritasuga oli tal õigus pöörduda täituritasu suuruse vaidlustamiseks kaebusega kohtutäituri poole nagu on selgitatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Kohus selgitas, et täituritasu suurust ei saa vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, vaid selleks tuleb tasuotsus vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega. Lisaks ei saa olla sundtäimise lubamatuks tunnistamise alus hageja poolt täitedokumendiks oleva lepingu sõlmimiseks antud nõusoleku sisu puudutav. Samuti ei ole oluline, kas kostja II poolt sõlmitud laenuleping oli perekonna huvides võetud kohustus ning kas hageja peab vastutama nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest oma lahus- ja ühisvaraga, kuna nimetatud asjaolu ei mõjuta täitemenetluse lubatavust. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping ning hageja on andnud oma nõusoleku selle kohta, et hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks võib koheselt sissenõude pöörata poolte ühisvara hulka kuulunud XXX kinnistule.

4.16.01.2017.a esitas hageja Harju Maakohtu 16.12.2016.a otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes teha uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

3(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 022/2016/595 lubamatuks, jätta täitemenetluse kulud sissenõudja kanda ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/595 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebuse kohaselt on valesti kohaldatud TMS § 222 lg 1 ja TMS § 221 lg 1. Asja, mis on hüpoteegiga koormatud, mille osas käib täitemenetlus ei ole enam olemas. Täiteasjas nr 022/2016/595 on kostja I täitmisavalduse alusel algatatud kostja II vastu täitemenetlus, kus sundtäidetav nõue on hüpoteegiga tagatud nõue solidaarselt hageja ja kostja II vastu 16.12.2010.a seisuga summas 84 461,75 eurot ning täiteasja raames on sissenõue pööratud avalduse esitamise hetkel ühisvaras olnud kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Täiteasjas nr 022/2016/595 on täitedokument Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr 2099. Antud asja ega hüpoteeki enam ei eksisteeri, sest kohus on ühisvara lõpetanud. Kaasomandi osale ei ole hüpoteeki sisse kantud. Kuigi sissenõude täitmisele pööranud isik teadis avalduse esitamisel, et toimub ühisvara jagamise kohtumenetlus, ei oodanud sissenõudja vaidluse lõppemist ning kinnistusraamatus paranduse tegemist. Kui ühisvara oli koormatud hüpoteegiga, siis kaasomandi osad seda ei ole. Lisaks kostja I hüpoteegile on kinnistusraamatusse kantud veel kolmandate isikute õigused, keda pole menetlusse kaasatud ning kelle õigused jäävad kaitseta, sest pole selge, millised on registris hüpoteegid ja milliseid kaasomandiosasid need koormavand ning millised hüpoteegid ja märkused täitemenetluses kustutatakse. Ebaõige ja lubamatu on võõrandada hageja kaasomandiosa kui seda pole hüpoteegiga koormatud. Kostja II kaasomandiosa võõrandamiseks ei oma hageja nõusolek tähendust. Hageja kaasomandi võõrandamiseks puudub aga õiguslik alus ning vajadus, sest kostja II kaasomandi osa võõrandamine rahuldab hageja nõude. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega asjas nr 2-13-14310, mis jõustus 15.06.2016.a, jagati hageja ja kostja II ühisvara ja jäeti kinnistust asukohaga XXX 47,9% mõttelist osa hageja kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa kostja II kaasomandisse. Sama otsusega välistati kostja II pankrotivarast hageja kaasomandiosad, sh 47,1% mõttelist osa kinnitust XXX Tallinnas. Välistus ei oma sisulist tähendust kui täitemenetluses see ei kehti, sest pankrotihaldur ei ole kinnistusraamatus kandeid parandanud, kuigi pankrotivara valitsemine on tema ülesanne. Täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandisse jagamist on ebaseaduslik. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-14 olid teised asjaolud. Pole ei solidaarkohustust ega abikaasade ühisvara. Kohus on kohaldanud valesti TMS § 2 lg 1 p 19. Ühisvarasse kuuluva kinnistu ühisomaniku kohustus alluda sundtäitmisele ei ole identne lahusvaraks oleva kaasomaniku kohustusega. Puudub hüpoteek. Nii pankrotihaldur kui ka AS Swedbank olid menetluses teadlikud, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Puudub ühisvara osas läbiviidav täitemenetlus. Hüpoteek on seatud poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistule, mida ei eksisteeri enam ning kohustused on jagamata. Täitedokumendis dokumenteeritud hüpoteeki enam ei ole. Hageja tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuse katteks. Täitedokumendi sisu ja täidetavust puudutab ka ühisvara jagamine ja vara olemuse muutumine. Täitemenetlust peaks ja saaks läbi viia üksnes selliselt, et kinnistu jagatakse kaasomandiosadeks ning võõrandatakse üksnes kostja II kaasomandiosa. Kohus on nõustunud, et võõrandamaks kaasomandiosa kinnistust, peaksid olema korrektsed ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega nr 2-13-14310 jagatud vara puudutavad kinnistusraamatu kanded, kuid selles osas ei ole otsuse tegemisel arvestatud. Otsus on viidatud ringkonnakohtu otsusega vastuolus. Kohus ei ole arvestanud, et kostja antud asjas ongi kannete muutmiseks kohustatud isik kostja II pankrotihaldur. Seega on kohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja teinud seda osaliselt kohtuotsuses. Võimalus kinnistusraamat parandada ja selle vajalikkus ei luba eraldi ega kogumis hagi rahuldamata jätta, sest täitemenetluse läbiviimine on hetkel lubamatu. Täituritasu osas on kohtu seisukohad õiguslikult

4(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 motiveerimata ega arvesta, et pankrotimenetluse algatamisega täitemenetlus lõpetatakse. Kohtul ei ole õigust jätta menetlusosaliste väiteid ning tõendid abstraktselt hagiavalduse läbivaatamisel käsitlemata. Selline kohtulahend ei ole kontrollitav ega nõuetekohaselt motiveeritud. Kohus on segamini ajanud alternatiivsete nõuete ja haginõude lahendamise. Kohus ei ole põhjendanud, miks ühisvaras olnud kinnistut saab ühisvara lõppemise järgselt ikka ühisomandina võõrandada. Hagi tagamise taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik, kuna samaaegselt apellatsioonkaebuse lahendamisega toimub kinnisasja enampakkumine sama täitemenetluse raames. Kinnisasja võõrandamine toob kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse ja kolmandate isikute õiguste kahjustamise (kinnistu omandaja). Seetõttu on hädavajalik hagi tagamine ja täitemenetluse peatamine kuni vaidluse lahendamiseni.

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
7.Apellatsioonkaebuses oli apellandil võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi jätnud ebaõigesti rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole aga apellant selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Ringkonnakohus ei nõustu, et kuivõrd kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-13-14310 jagati hageja ja kostja II ühisvara, jättes kinnistu XXX poolte kaasomandisse, siis ei ole enam asja ega hüpoteeki olemas. Tsiviilasjas nr 2-13-14310 esitati sooritushagi, mitte kujundushagi ning seega selleks, et ühisvara muutuks kaasomandiks, peab kinnistusraamatusse olema tehtud asjakohased kanded. Apellatsioonkaebuses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kinnistu muutumine kaasomandiks on registrisse kantud. Seega ei ole asjakohased apellandi väited kaasomandi osade kohta. Samuti ei ole asjas tähtsust omav, kas kostja II tulevikus võimalikult tekkiv kaasomandiosa rahuldaks kostja I nõude. Sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamine ja kinnisasja arvelt täitmine ei ole keelatud olenemata sellest, et sissenõudja teadis täitmisavalduse esitamisel, et ühisvara jagamise osas käib kohtuvaidlus. Samuti ei muuda täitemenetlust õigusvastaseks ka asjaolud, et abikaasade ühisvara on jõustunud lahendiga jagatud. Apellandi väited seoses kolmandate isikute õiguste kaitseta jäämise kohta ei oma samuti käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Pankrotihalduril ei ole pankrotiseadusest tulenevalt enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust, kuna see pole enne jagamist pankrotivara (PankrS § 36 lg 1). Pankrotihalduri kohustuste täitmine ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust omav.
8.Ringkonnakohus ei nõustu ka, et täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandiks muutmist on ebaseaduslik. Isegi kui asjaolud on käesolevas asjas mõneti erinevad tsiviilasja nr 3-2-1-38-14 asjaoludest, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et olenemata sellest, kas kostja II suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kas hüpoteegiga tagatud nõue oli abikaasade solidaarkohustus, on täitemenetluse läbiviimine õiguspärane. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks TMS § 2 lg 1 p 19 valesti tõlgendanud. See, et kostja I ja pankrotihaldur teavad, et on jõustunud lahend ühisvara jagamiseks, ei tähenda seda, et täitemenetluse läbiviimine on õigusvastane. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine

5(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Maakohus tuvastas enda otsuses, et hageja andis omaniku abikaasana enda nõusoleku hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks, sh kostja II ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnistu hüpoteegiga koormamiseks ning hageja oli teadlik, et kinnistut koormates, on kostja I kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Hageja on tuginenud sellele, et tema tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks. Samas ei vaidlusta aga apellant apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja kui kostja II abikaasa andis enda nõusoleku kinnisasja tervikuna koormamiseks ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppele, olles teadlik, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Isegi kui eeldada, et on õige, et hageja sisemine tahe ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks, ei ole see asjaolu, mille alusel kuuluks apellatsioonkaebus rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 lause 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Arvestades seda, et kostja I on täitemenetluse algatanud ühisvara suhtes, mõistis kostja I lepingut eelduslikult selliselt, et lepingu alusel on sundmüük võimalik selliselt, et kogu kinnistu müüakse kostja II kohustuste katteks. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et ta teadis, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Hageja sisemine tahe ei ole selles osas määrav. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegeliku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ega toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel saaks leida, et sarnane mõistlik isik oleks pidanud samadel asjaoludel mõistma lepingut selliselt, et kogu kinnistu sundmüük ei ole lepingu alusel võimalik.

9.Apellatsioonkaebuse väited seoses kinnistu jagamisega kaasomandiosadeks ja üksnes kostja II kaasomandiosa võõrandamisega on eespool toodud põhjendustel asjakohatud. Ringkonnakohus ei nõustu, et otsus on vastuolus ringkonnakohtu otsusega. Maakohus saab otsuse tegemisel lähtuda üksnes kinnistusraamatu hetkeseisust, mitte võimalikult tulevikus sissekantavatest kannetest. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et maakohus on pankrotihalduri osas jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Samuti ei nõustu juba eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus sellega, et ühisvara jagamise otsuse tõttu ei saa käesolevat hagi jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited täituritasu osas ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Nii nagu eelnevalt märgitud, ei ole pankrotihalduril pankrotiseadusest tulenevalt enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust, kuna see pole enne jagamist pankrotivara. Seega ei kuulu pankrotivaraks mitteoleva kinnisasjaga seotud täitemenetlus lõpetamisele. Apellandi väited maakohtu lahendi motiveerituse osas on üldsõnalised ja põhjendamata. Apellandi väide seoses alternatiivsete nõuetega on asjakohatu. Käesolevas asjas ei ole esitatud alternatiivseid nõudeid. Kohus ei

6(7)

Tsiviilasi nr 2-16-2476 pidanud põhjendama, miks ühisvaras olnud kinnistut saab ühisvara lõppemise järgselt ühisomandina võõrandada, kuna juba eelnevalt toodud põhjendustel ei ole ühisvara lõppenud.

11.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
12.Hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamise puhul on kohtul võimalik hinnata ka hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (RKTKm 3-2-1-121-15, p 10). Arvestades seda, et käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi rahuldamata, kontrollib ringkonnakohus hagi tagamise puhul ka apellatsioonkaebuse õiguslikku perspektiivikust. Arvestades seda, et ringkonnakohus leidis eelnevalt, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna apellatsioonkaebus ei ole perspektiivikas, ei ole hagi tagamine käesoleval juhul põhjendatud. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral on võlgnikul ka pärast täitemenetluse toimumist õigus sissenõudjalt nõuda põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist või alusetult saadu tagastamist (RKTKo 3-2-1-31-10, p 18). Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 390 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium