Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv ([email protected]); Kostja I: Swebank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post [email protected]); Kostja II: XXXX (pankrotis; isikukood XXXX; elukoht XXXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Urmas Ustav (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
28.11.2016.a avalikul kohtuistungil hageja esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv’e, kostja I esindaja Külli Reinfeld’i ning kostja II esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav’i osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX ́i hagi Swebank AS ning XXXX (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2016/595 rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hagiavaldusest nähtub, et XXXX on XXXXi abikaasa. 27.09.2011.a kuulutati välja XXXX’i pankrot. XXXXi ja XXXXi ühisvaraks on mh XXXX asuv kinnistu. XXXXi pankrotihalduri ja XXXXi vahel on kohtuvaidlus (tsiviilasjas nr 2-13-14310) ühisvara jagamiseks. Vaidluse all on ühisvara jagamise viis ning proportsioon. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse, millega jagas ühisvara kaasomandisse ja välistas XXXXi osa pankrotivarast. Asjas puudub jõustunud kohtulahend. XXXX registriossa on kantud kohtutäituri 26.05.2009.a avalduse alusel 4.06.2009 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippus’e ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Registriossa on kantud 17.12.2010.a kohtutäituri avalduse alusel 17.01.2011.a ka teine keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks, kohtutäitur Elin Vilippus’e ja Swedbank AS-i kasuks.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus saatis 01.02.2016.a dateeringuga täitmisteate XXXXile (pankrotis) ning tugineb täitmisteates Swedbank AS-i 26.01.2016.a täiendavale täitmisavaldusele, mille kohaselt täidetakse teistkordselt sama Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalset dokumenti nr XXXX. Antud hüpoteegi seadmise lepingu alusel toimus ka varem täitemenetlus ja seati Swedbank AS ja kohtutäituri kasuks keelumärge. Täituritasu on suurusjärgus 8 000 eurot. Swedbank AS lisas täitmisavaldusele lisa, mille kohaselt soovib sissenõudja XXXXi ja XXXXi ühisvaraks olevat XXXX kinnistut müüa sundenampakkumisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 alusel. Antud lahendis viidatud asjaolud erinevad oluliselt käesoleva kaasuse asjaoludest, sest kohtus on vaidlus ühisvara jagamiseks ning sundtäidetav kohustus ei ole abikaasade ühiskohustus (v.a. kohtutäituri arvates täituritasu osas). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-13-14310 märkinud kohtumääruses, et enampakkumise korraldamine oleks ebaseaduslik. Laenukohustus, mida hüpoteek tagab, ei ole solidaarne kohustus. XXXXil peavad olema samad õigused kui hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikul. XXXXi tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse XXXXi kohustuse katteks. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Hüpoteegi seadmise lepingu õiguspärasust ja sisu ei ole keegi hinnanud ning seda on asutud automaatselt sundtäitma. Pankrotimenetlus kestab. Pankrotimenetluse väliselt ei saa üks võlausaldaja enda õigusi realiseerida. Kinnistu hüpoteegiga koormamine ei muuda laenu solidaarkohustuseks. Pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb (TMS § 51 lg 1). Täitur ei saa vara müüa enne ühisvara jagamise vaidluse lõppu. XXXX on taotlenud ühisvara jagamist kaasomandisse ja teistsugust nõuet ei ole esitatud. Täitur saaks müüa üksnes kaasomandi osa, mida pole veel tekkinud. Kaasuse asjaoludel ei saa täitmisteateid saata, täitemenetlust alustada või jätkata. Täitur ei saa sama täitedokumendi alusel mitu korda tasu pankrotimenetluse väliselt ja üldse nõuda. Täitur ei saa sama täitedokumendi alusel mitu korda tasu nõuda. Hageja palub tunnistada sundtäitmine Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalse dokumendi nr XXXX alusel lubamatuks (täiteasi nr 022/2016/595); jätta täitemenetluse kulud sissenõudja kanda; jätta menetluskulud kostjate kanda.
3.Istungil jäi hageja hagi juurde. Hageja märkis, et on seisukohal, et vara müüa ei saa. Tegemist on kaasomandiga, müüma peaks XXXXi kaasomandi osa, mitte hageja vara. Sellisel kujul menetlust läbi viia ei saa. Ei ole mõtet vara müüa suuremas ulatuses, kui on nõue. Panganõue on pea 90 000 eurot, XXXXi osa väärtus katab selle. Kui pank alustas täitemenetlust, siis ei olnud tegemist solidaarse kohustusega. Tegemist on XXXXi enda kohustusega, mida on võimalik tema vara arvelt täita. Laenuleping ei olnud abikaasade ühiskohustus, kuigi oli tagatud hüpoteegiga. Kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Peale ühisvara jagamist pole seal tehtud muudatusi. Kohtulikku hüpoteeki ei saa ühisvarale seada. Hageja tahab selle vara osta ära, tal on rahalised vahendid olemas. Läbirääkimiste käigus algatati täitemenetlust, mis on ennatlik ja ei ole lubatud. Kostja I vastuväited
4.Kostja I ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele kogu ulatuses vastu. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. 30.04.2008.a sõlmisid XXXX ja XXXX
notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu, mille sõlmimisel hageja kinnitas, et on lepingu sõlmimisega nõus. Nimetatud lepingu kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXXX, Tallinn Swedbank AS-i kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Swedbank AS nõuded, mis tulenevad Swedbank AS ja XXXX ́i vahel 29.04.2008.a sõlmitud laenulepingust nr XXXX ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Käesoleval juhul ongi nõue täitmisele esitatud hageja ja kostja II kui tagatisvara omanike vastu, kes on notariaalse lepingu kohaselt kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenulepingust nr XXXX tulenevad nõuded on sissenõutavaks muutunud, mistõttu on täitemenetluse algatamine hüpoteegi realiseerimiseks õiguslikult korrektne ning põhjendatud ja seejuures ei oma tähendust asjaolu, et laenulepingu pooleks on vaid XXXX, sest laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud hageja ja kostja II ühisvaraks olevale kinnisasjale seatud hüpoteegiga ning ühisomanikud on hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
5.Võlausaldaja võib nõuda nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetluse läbiviimist hoolimata asjaolust, et XXXXi suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hoolimata ka asjaolust, et võlaõiguslikku laenulepingut ei ole sõlminud mõlemad abikaasad. Kuivõrd ühisvara on jagamata, st kinnisasi või osa sellest ei ole muutunud pankrotivaraks, saabki vara müügiga tegelda vaid kohtutäitur. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks ei pea hüpoteegiga tagatud kohustus olema võetud mõlema vara omaniku poolt, s.t tegemist ei pea olema solidaarkohustusega, kui hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja kõikide omanike kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele.
6.Hageja oli hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega nõus ning andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, mistõttu vastutab hageja ühisvaraks oleva kinnisasja ühisomanikuna XXXXi sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hüpoteegisumma ulatuses hoolimata asjaolust, kas tegemist on perekonna huvides võetud kohustusega või mitte, mistõttu on täitemenetluses vara müük põhjendatud ja seaduslik. Seejuures on ebaõige ning põhjendamatu hageja väide, et tema tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse XXXXi kohustuse katteks, sest hüpoteegi seadmise lepingust nähtub vastupidine. Eeltoodust tulenevalt on kostja I seisukohal, et täitemenetluse läbiviimine on põhjendatud ja seaduslik ning nõuet ei täideta teistkordselt. Arvestades asjaolu, et nõuet ei ole täidetud ning hüpoteeki ei ole realiseeritud, ei saa kõneleda nõude teistkordsest täitmisest.
7.Lisaks leiab kostja, et laenuleping nr XXXX on perekonna huvides võetud kohustus. Laenulepingu nr XXXX alusel väljastas kostja I laenusumma 83 138 eurot, millest enamus, s.o 60 594,79 eurot (948 102,40 krooni) läks AS XXXX nõude ja täitekulude maksmiseks, vältimaks hageja ja kostja II koduks oleva kinnisasja asukohaga XXXX Tallinnas sundmüüki. Nimetatu nähtub 30.04.2008.a notariaalse lepingu punktist 2.2., milles lepiti kokku, et seoses keelumärke kustutamisega kinnistusraamatust kohustub omanik kohtutäituri nõude summas 948 102,40 krooni, sealhulgas võlgnevus sissenõudjale AS-le XXXX 861 376 krooni ja täitekulu 86 726,40 krooni, rahuldamiseks tasuma kohtutäitur Elin Vilippuse ametialasele kontole. Samuti kajastub see kostja II arvelduskonto väljavõttes, kust nähtub, et 02.05.2008.a on kohtutäiturile Elin Vilippus tehtud ülekanne summas 948 102,40 krooni. Arvestades asjaolu, et hageja oli 30.04.2008.a lepingu sõlmimisega nõus ning Swedbank AS-st võetud laenu arvel tasuti võlgnevus AS XXXX ees, mille tulemusena säilis hageja ja tema abikaasa ühisvaraks olev kinnisasi asukohaga XXXX Tallinnas, siis on väär hageja seisukoht, et tegemist ei ole perekonna huvides võetud laenukohustusega.
8.Abikaasade ühisvara hulka kuuluv vara ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka ning kohtutäitur saab kuni ühisvara jagamiseni täitemenetlust jätkata ka ühisvara osas. Hageja on hagiavalduses ise märkinud, et ühisvara jagamise vaidluses puudub jõustunud lahend. Asjaolu, et XXXX ei ole võlaõigusliku lepingu pool, ei muuda sundtäitmist lubamatuks, sest XXXX on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. XXXX vastutab ühisvaraks oleva kinnisasjaga XXXXi sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hüpoteegisumma ulatuses. Seega on vara müük täitemenetluses põhjendatud ja seaduslik.
9.Kostja I märkis istungil, et kunagi on varale seatud hüpoteegid ja notari juures olid mõlemad abikaasad. Panga kasuks on koormatud kogu vara. Ei ole teada, et ühisvara oleks jagatud nii, et ühe abikaasa osalt oleks võimalik hüpoteek kustutada. Kui seda ei ole toimunud, siis ei saa XXXXi osalt hüpoteeki kustutada. Leping on lõppenud, nõuded on sissenõutavaks muutunud. Tegemist oli perekonna huvides võetud kohustustega. Laen on sihtotstarbega võetud, seega on tegemist perekonna huvidega. Mis puudutab täitemenetluse läbiviimist, siis peale XXXX pankroti väljakuulutamist, hageja pankrotti ei ole hetkel välja kuulutatud. Seni, kuni ühisvara ei ole jagatud, ei ole takistusi ühisvara müümiseks. Isegi, kui hageja osa on hüpoteegiga koormatud, siis puuduvad takistused täitemenetluse läbiviimiseks, kuna puudub vaidlus selle üle, et tegemist on hüpoteegivaraga. Kui hagejal on täituritasu osas probleeme, tuleb see lahendada eraldi täituriga. Kostja II vastuväited
10.Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks sundtäitmist takistav õigus. Hageja on pelgalt näidanud ära, et XXXX kinnistu on hageja ja XXXXi (pankrotis) ühisvara hulgas. Vara kuulumine ühisvara hulka ei ole sundtäitmist takistav õigus. Olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Jõustunud on kohtulahend, millega tuvastati, et kinnistu koormamisel hüpoteegiga ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimine on siduv. Hageja on andnud nõusoleku kinnistu hüpoteegiga koormamiseks ja allumiseks kohesele sundtäitmisele.
11.Hageja on tuginenud väitele, et hagi tuleb rahuldada, sest täitemenetluse saab läbi viia vaid siis, kui vaidlus ühisvara jagamise üle on lõpetatud. See on ebaõige ja raskelt eksitav seisukoht. Puudub formaalne ja sisuline alus, miks täitemenetlust ei saa viia läbi enne ühisvara jagamise vaidluse lõpuni. Hageja viidatud alused pankrotiseadusest ei puutu käesoleval juhul asjasse. Täitemenetluse lubatavuse seisukohalt ei ole ühisvara jagamise vaidluse tulemil mitte mingisugust seost täitemenetluse eseme ja hageja õigustega. Ühisvara jagamine ei muuda TMS § 2 p 1 lg 18 täitedokumendi sisu või selle aluseks olevat nõusolekut. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa muuta nõusolekut kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata; jätta menetluskulud hageja kanda; jätta täitemenetluse kulud hageja kanda.
12.Istungil märkis kostja II, et hageja oleks ise pidanud kinnistusraamatu kande muutmise tegema. Kui ühisvara jagamise lahend on jõustunud, siis kohane menetluslik käitumine oleks, et hageja korrigeeriks oma õiguslikku positsiooni. Nõude rahuldatavuse väide hageja poolt on paljasõnaline ja tõendamata. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis on vara väärtus. Teiseks ei ole esitatud tõendit selle kohta, milline võiks olla kaasomandi väärtus. Ühisvara jagamise vaidlus on lõppenud. Teada oli see, et poolte vahel ei olnud ühisvara jagamise viisis vaidlust ja et asi jääb kaasomandisse. Sisulises mõttes on olukord lihtne, on olemas nõue, olemas tagatis, millele
on pangal õiguslik alus. Pankrotihaldur ei ole vastu vaielnud, et vara müüa. Terviku müümine annab parema tulemuse, kui jupikaupa müük. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 11 muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
15.Täiteasjas nr 022/2016/595 on Swebank AS-i täitmisavalduse alusel algatatud võlgnik XXXX (pankrotis) vastu täitemenetlus, kus sundtäidetavaks nõudeks on hüpoteegiga tagatud nõue solidaarselt XXXX ja XXXX’i vastu 16.12.2010.a seisuga summas 84 461,75 eurot ning täiteasja raames on sissenõue pööratud eelnimetatud isikutele kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXX, (registriosa nr XXXX, tlk 28-29, 01.02.2016.a täitmisteade).
16.TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täiteasjas nr 022/2016/595 on täitedokumendiks Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr XXXX (tlk 33-36).
17.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: • Kostjate vahel on 29.04.2008.a sõlmitud laenuleping nr XXXX (tlk 37-40), kostja II ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi (tlk 41-42, lepingu täitmise ülevaade) ning sellest tulenevad nõuded on sissenõutavaks muutunud; • Laenulepingu tagamiseks on poolte vahel 30.04.2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise leping (Tallinna notar Gunnar Savisaar’e notariaalne dokument nr XXXX), mille pooleks on ka hageja XXXX, kes kinnitas, et on lepingu sõlmimisega nõus; • Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalse dokumendi nr XXXX p 4.1 kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXXX, Tallinn Swedbank AS-i kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks; • Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalse dokumendi nr XXXX p 4.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Swedbank AS nõuded, mis tulenevad Swedbank AS ja XXXX ́i vahel 29.04.2008.a sõlmitud laenulepingust nr XXXX ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest; • 27.09.2011.a määrusega nr 2-11-36486 (tlk 24-27) on välja kuulutatud XXXX’i pankrot; • Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega nr 2-13-14310 (tlk 51-64; jõustunud 15.06.2016.a) jagati XXXX’i ja XXXX’i (pankrotis) ühisvara ja jäeti kinnistust asukohaga XXXX 47,9% mõttelist osa XXXXi kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa XXXXi
(pankrotis) kaasomandisse. Sama otsusega välistati XXXX’i (pankrotis) pankrotivarast XXXX’i kaasomandiosad, sh 47,1% mõttelist osa kinnitust Mõtuse t 15b Tallinnas.
18.Hageja palub tunnistada sundtäitmine Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalse dokumendi nr XXXX alusel lubamatuks (täiteasi nr 022/2016/595); jätta täitemenetluse kulud sissenõudja kanda; jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjad hagi ei tunnista ning paluvad selle jätta rahuldamata.
19.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas: • täitemenetluse raames saab võõrandada abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu, kui on välja kuulutatud ühe abikaasa pankrot; • täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandisse jagamist on seaduslik
20.Esmalt analüüsib kohus, kas täitemenetluse raames saab võõrandada abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu, kui on välja kuulutatud ühe abikaasa pankrot. Riigikohtu lahendi nr 32-1-38-14 p-is 14 ja 16 on kolleegium märkinud järgmist: Kolleegiumi arvates tuleb ühisvara jagades perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järg, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ühisvara jagamiseks avaliku enampakkumise korraldamise õigus on PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 136 lg 1 järgi abikaasa pankrotihalduril, mitte kohtutäituril. Viidatud sätete järgi on küll pankrotihalduril õigus korraldada pankrotivara müüki avalikul enampakkumisel, kuid abikaasade ühisvara jagamiseks avaliku enampakkumise korraldamise õigust nimetatud sätetest pankrotihaldurile ei tulene. Kolleegium juhib tähelepanu, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 25). Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on kolleegiumi arvates see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel.
21.Kohus möönab, et viidatud Riigikohtu lahend on tehtud tuginedes asjaolule, et abikaasade ühisvaraks olev kinnistu tagas laenulepingust tulenevat kohustust, mis oli võetud mõlema abikaasa poolt. Siiski ei tähenda see, et olukorras, kus tegemist ei ole solidaarselt võetud laenukohustusega, ei saaks laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise korral pöörata ühisvaraks olevale kinnisasjale sissenõuet hüpoteegi realiseerimiseks. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja võib nõuda TMS § 2 lg 1 p-is 19 nimetatud täitedokumendi (kokkulepe kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele) alusel täitemenetluse läbiviimist hoolimata asjaolust, et XXXXi suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hoolimata ka asjaolust, et võlaõiguslikku laenulepingut ei ole sõlminud mõlemad abikaasad. Kohus selgitab, et täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 30.04.2008.a. tõestatud notariaalse dokumendi nr. XXXX kohaselt andis hageja nõusoleku XXXXi ja hageja
ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga XXXX omaniku abikaasana nõusoleku hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni kandmiseks kinnistusraamatusse. Sama lepingu p. 5.3 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja omanikele, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja kinnistut koormates teadlik, et kinnistule on kostja I kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal I õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Kohus selgitab veelkord, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks piisab sellest, et hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja kõigi omanike kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Nimetatud eeldus on täidetud ja seega on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt.
22.Järgmisena analüüsib kohus, kas täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandisse jagamist on seaduslik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-95-15 p-is 17 märkinud, et ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, st selle käsutamiseks on vajalik ühisomanike ühine tahe (PKS §-d 28, 29). Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Seetõttu ei ole võimalik ühisvarast osa käsutada ka täite- või pankrotimenetluses, mh pöörata sissenõuet osale ühisvarale ühe abikaasa kui võlgniku kohustuste täitmiseks. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täita kohustav täitedokument. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument, s.o Tallinna notar Gunnar Savisaar’e 30.04.2008.a notariaalne dokument nr XXXX, mille p 4.1 kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXXX, Tallinn Swedbank AS-i kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, on ühisvara osas läbiviidav täitemenetlus seaduspärane. Hüpoteek on seatud poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistule ning hageja on selleks andnud oma nõusoleku.
23.Kohus juhib ka tähelepanu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja tugineb käesolevas vaidluses ka sellele, et tema tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse XXXXi kohustuse katteks. Kohus juhib tähelepanu, et nimetatud väitega vaidlustab hageja hoopis täitedokumendi sisu, mitte selle täidetavust. Kui hageja leiab, et ta ei ole endale võtnud täitedokumendis sisalduvat kohustust, tulnuks tal vaidlustada täitedokumenti ennast. Seda hageja kohtule teadaolevalt teinud ei ole.
24.Hagi esitati ka põhjusel, et täitemenetluse läbiviimine enne ühisvara kaasomandisse jagamist on ebaseaduslik. Kohtuni on toodud, et Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega nr 213-14310 jagati XXXX’i ja XXXX’i (pankrotis) ühisvara ja jäeti kinnistust asukohaga XXXX 47,9% mõttelist osa XXXXi kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa XXXXi (pankrotis) kaasomandisse. Sama otsusega välistati XXXX’i (pankrotis) pankrotivarast XXXX’i kaasomandiosad, sh 47,9% mõttelist osa kinnitust XXXX, Tallinnas. Kohtuotsus jõustus 15.06.2016.a, järelikult on see hagi aluseks olev asjaolu lahendi tegemise ajaks ära langenud. Hageja oma hagi muutnud või täiendanud ei ole, vaatamata sellele, et kohus on talle oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andnud (tlk 104-106).
25.Hageja leiab, et täitemenetlust peaks ja saaks läbi viia üksnes selliselt, et kinnistu jagatakse kaasomandiosadeks ning võõrandatakse üksnes kostja II kaasomandiosa. Hageja tõi esile, et võõrandamaks üksnes kostja II kaasomandiosa kinnistust, peaksid olema korrektsed ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsusega nr 2-13-14310 jagatud vara puudutavad kinnistusraamatukanded. Nimetatud tsiviilasja raames aga kannete muutmise nõudeid ei lahendatud. Kohus nõustub iseenesest selle seisukohaga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-9515 p-is 17 märkinud, et lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile TMS § 222 järgi saab abikaasa kaitsta oma õigusi ka kinnistusraamatu kande parandamist taotledes. Selleks tuleb esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku (omanikuna sisse kantud abikaasa) nõusolek, AÕS § 65 lg 1 alusel saab omanikuna sisse kantud isiku vastu esitada ka hagi kande parandamiseks (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 38-40). Kuna kande parandamine ei ole kinnisasja käsutamine, ei ole kande jaoks vaja kolmandate isikute nõusolekut. Kui kinnistusraamatusse on aga kantud keelumärge, on kandeks AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt vajalik keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek. Seega ei ole võimalik täitemenetlust hageja soovitud viisil läbi viia, kuna kinnistusraamatu kande kohaselt on nimetatud XXXX kinnisasja omanik XXXX (pankrotis). Kannete muutmiseks peab hageja esitama vastava avalduse ning nõusoleku saama XXXX (pankrotis) pankrotihaldurilt. Kohtule teadaolevalt seni vastavaid läbirääkimisi poolte vahel toimunud ei ole. Kohus selgitab, et kui kostja II pankrotihaldur keeldub ilma põhjuseta andmast nõusolekut KRS § 341 mõttes kinnistusraamatukannete muumiseks, tuleb hagejal seda uues menetluses hageda, kuid vastavas menetluses tuleb hagejal tõendada ka seda, et ta on kannete muutmist soovinud kuid pankrotihaldur on sellest põhjuseta keeldunud, vastasel korral jäävad kannete muutmise hagi menetluskulud hageja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluse läbiviimine nimetatud kinnistu osas käesoleval juhul seaduslik ka pärast poolte ühisvara jagamist kaasomandisse.
26.Hageja vaidlustab hagis ka temalt täituritasu väljamõistmist. Kuivõrd täitmisteatest võlgnikule ei nähtu, et täituritasu nõuaks hagejalt võlgnevusena kostja I XXXXi suhtes lõpetatud täitemenetluse eest, ei ole käesolevas menetluses esitatud hageja täituritasu puudutavad seisukohad asjakohased ja asjas läbivaatamisele ei kuulu. Täituritasu osas on sissenõudjaks kohtutäitur ja kui hageja ei olnud nõus temal väljamõistetud täituritasuga oli tal õigus pöörduda täituritasu suuruse vaidlustamiseks kaebusega kohtutäituri poole nagu on selgitatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses (tlk 30). Samuti selgitas seda kohus 17.02.2016.a. hagi käiguta jätmise määruses (tlk 11-14).
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX ́i hagi Swebank AS-i ja XXXX’i (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2016/595 jätta rahuldamata.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus selgitab veelkord, et täituritasu suurust ei saa vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, vaid selleks tuleb tasuotsus vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega. Lisaks ei saa olla sundtäimise lubamatuks tunnistamise aluseks hageja poolt täitedokumendiks oleva lepingu sõlmimiseks antud nõusoleku sisu puudutav. Samuti ei ole oluline, kas kostja II poolt sõlmitud laenuleping oli perekonna huvides võetud kohustus ning kas hageja peab vastutama nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest oma lahusja ühisvaraga, kuna nimetatud asjaolu ei mõjuta täitemenetluse lubatavust. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping ning hageja on andnud oma nõusoleku selle kohta, et hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks võib koheselt sissenõude pöörata poolte ühisvara hulka kuulunud XXXX kinnistule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna
tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest võib välja lugeda, et kinnistu väärtus on 234 000 eurot ning hageja osa sellest on 47,1%, mistõttu võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla võrdne 110 214 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 6 000 eurot. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Samas on kostjad kohtuistungil kinnitanud, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa. Kui kohus jätaks menetluskulud hageja kanda, saaksid kostjad pärast lahendi jõustumist ikka esitada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Et vältida seda olukorda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (RKTKm 01.06.2016.a, 3-2-1-41-16).