Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik: X (varasemalt väitis end olevat X)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil, 01.12.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.
PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
2.1.PPA kontrollis 06.10.2023 Tallinna lennujaamas viibinud isikut väravas, millest pidi väljuma lend Pariisi. Isik esitas politseiametnikele Belgia ID-kaardi nr XXXXX (välja antud Verviersis, kehtiv kuni 05.12.2025) X nimele, sünd. XX XX XXXX. Kontrollimisel selgus, et Belgia ID-kaart nr XXXXXXXX on varastatud alates 08.01.2022. Muid dokumente isikul ei olnud.
2.2.PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlust ning pidas ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks kinni. PPA viis isikuga 07.10.2023 läbi küsitluse, mille raames anti isikule võimalusi 1(5)
esitada PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitluse käigus PPA selgitas isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Isik selgitas oma teekonda Eestini ja ütles, et tema eesmärgiks oli jõuda Prantsusmaale. Saatja, kes teda Kongost kuni Eestini saatis lubas, et toimetab isiku Prantsusmaale, kuid alates 06.10.2023 puudutatud isik enam saatjaga ühendust ei saanud. Isik kinnitas, et lahkuda ta ei soovi ja selleks, et jääda Euroopasse, soovib esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA katkestas lahkumisettekirjutuse nr 1052272767 menetluse ja võttis vastu rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väitis, et on Kongo kodanik X (sündinud XX XX XXXX).
2.3.Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgitas isik, et koduriigis on surmaoht ning et Eesti oli tema jaoks transiitriik, mille kaudu soovis isik edasi liikuda Prantsusmaale.
2.4.VSS § 68 p 2 kohaselt on põgenemisoht põhjendatud kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Puudutatud isik esitas 06.10.2023 Tallinna Lennujaamas PPA ametnikule varastatud dokumendi. Oma andmete kohta isik kinnitas, et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega X, sünniajaga XX XX XXXX. Isikul polnud kaasas muid dokumente, mis tõendaks, et isiku nimi ja sünniaeg on selline, nagu ta politseile ütles. Oli ilmne, et tegemist ei olnud 16-aastase isikuga. Isikul oli kavatsus jõuda Prantsusmaale. Isik teadis, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja et dokument, mille ta esitas enda viibimise seadustamiseks, ei kuulu talle.
2.5.Rahvusvahelise kaitse menetluses on isik kinnitanud, et on Kongo DV kodanik. Isik ei ole esitanud oma rahvusvahelise kaitse põhjendatuse ega vajaduse kohta PPA-le ühtegi dokumenti ega muud tõendit. Selgitused oma rahvusvahelise kaitse põhjendatuse ja vajaduse kohta on piirdunud pelgalt väidetega. PPA arvates on taotleja üldine usaldusväärsus ja sellest tulenevalt tema väidete usutavus madal. Arvestades kõiki isikuga seotud asjaolusid kogumis, on PPA seisukohal, et isik on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja. Esimene läbiviidud vestlus 13.11.2023 ei kinnitanud, et tal võiks olla rahvusvahelise kaitse vajadus. Kuivõrd isik jättis oma passi Valgevenesse ning asus sealt Euroopa Liidu poole ebaseaduslikult teele, on mõistlik järeldada, et ta vabanes dokumendist, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isikut või kodakondsust. Menetluse raames tuvastati isik kui X, sündinud XX XX XXXX. Asjaolude selgitamiseks peab PPA koguma päritolumaa infot ja võrdlema isiku ütluste vastavust.
2.6.PPA oli 06.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272767). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310070016). Sellest lähtuvalt ei ole PPA hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav.
2.7.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et ta esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuigi soovis seda väidetavalt teha Prantsusmaal. 2(5)
2.8.Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, valeütluste andmine, enda identiteedi varjamine, alaealisena esinemine, Eesti oli transiitriik) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA leiab, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama. Ka võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.9.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
3.Puudutatud isik selgitas istungil, et taotlus on talle arusaadav. Prantsusmaale minek ei olnud mu eesmärk. Eestis ei teadnud, kuhu minna varjupaika taotlema. Võltsitud dokument aitas liikuda Lätist Eestisse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse.
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
6.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on need kinnipidamise alused täidetud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast 3(5)
seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12).
9.Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil), kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik peeti kinni lennujaamas, vaid veidi aega enne Pariisi suunduva lennuki väljumist ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik esialgseks eesmärgiks ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning seda, et ta on kohustatud naasma oma päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.
11.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Kinnipidamisel esitas isik PPA ametnikule dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ja mis kontrollimisel osutus varastatuks. Lisaks väitis ta esialgu, et tema nimi on X ning et ta on alaealine.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
13.PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
14.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel 4(5)
rahuldada ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
16.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
17.Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused tõlgiti isikule istungil. Seetõttu ei edasta kohus isikule kohtumääruse tõlget. Isik sai sellest aru. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.