Scand Oil Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/057900-5 tühistamiseks Kaebaja – Scand Oil Trade OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit Sullakatko Kohtuistung 05.10.2023.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 22.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057900-1 alusel 06.10.2021 riikliku järelevalve (RJV) käigus Kroodi tn 4, Maardu, Petroil PVTK OÜ tegevuskoha territooriumil raudteevagunis nr 73139719 tuvastatud kütusesarnaselt tootelt aktsiis arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 19.01.2023 kontrollaktis nr 12.2-3/057900-4 (kontrollakt).
2.MTA tegi 03.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/057900-5 (maksuotsus), millega kohustas Scand Oil Trade OÜ-d (kaebaja) tasuma maksusumma 38 713,57 eurot. Maksuotsuses tuginetakse järgnevatele asjaoludele: a) Petroil PVTK OÜ esindaja edastas MTA-le 05.10.2021 e-kirjaga teate, et raudteevaguniga nr 73139719 saabub aktsiisilattu aktsiisikauba tootmise eesmärgil kaup nimetusega solvent KN koodiga 3814 00 90. MTA teostas 06.10.2021 RJV nimetatud raudteevagunis saabunud kauba osas. Toimingusse oli kaasatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1(12)
(EKUK), kes võttis kaubast 06.10.2021 proovi (protokoll nr PV-21-065). EKUK 11.10.2021 analüüsiaktis nr KT21000135-1 toodud näitajate järgi oli nimetatud raudteevagunis muu kergõli soovitusliku KN koodiga 2710 12 90, proov ei vastanud ühelegi KeM määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele; b) kaebaja esitatud arve nr 0000279 29.09.2021 kohaselt oli vagunis kaup nimetusega Aromatic Hydrocarbon Solvent KN koodiga 3814 00 90 00, koguses 51 750 kg, kauba raudteesaatelehel oli kauba nimetuseks märgitud butüülatsetaadi põhised lahustid ja lahjendid KN koodiga 3814 00 10 ning UAB NAPC Laboratorija kauba prooviprotokolli 29.09.2021 kohaselt oli kauba nimetuseks Solvent (RX-2), KN kood 3814 00 90 00. Arve nr 000000279 29.09.2021 kohaselt soetas kaebaja kauba Leedu äriühingult UAB NAPC, kes kaebajale teada olevalt toodab kaupa ise. Kaebaja enda selgituste kohaselt soetas ta mitteaktsiisikaupa KN koodiga 3814 00 10/3814 00 90 aktsiisilaos aktsiisikauba valmistamiseks; c) 22.04.2022 vastuse kohaselt teatas EKUK, et proov KT21000135 ei sisalda butüülatsetaati ja labori hinnangul on endiselt tegemist kaubaga, mille KN kood on soovituslikult 2710 12 90; d) vastusena MTA päringule teatas Leedu maksuinspektsioon, et UAB NAPC Laboratorija ei oma akrediteeringut ning laborit kasutatakse ettevõtjate oma sisemiseks otstarbeks. Leedu maksuhalduri edastatud vastusest ja esitatud dokumentidest järeldub, et UAB NAPC müüdud kõnealune toode (RX-2) on saadud jäätmete krakkimisseadmes töötlemise tulemusena ning saadud tooted on raamatupidamises kajastatud kui toodetud naftatooted. UAB NAPC kauba kohta on esitatud erinevat ja vastukäivat informatsiooni; e) EKUK teostatud kauba proovide analüüsimise kohta koostatud analüüsiaktile nr KT21000135-1 11.10.2021 ja 22.04.2022 vastusele nr 1-9/149-1 vastavalt paiknes raudteevagunis nr 73139719 muu kergõli KN koodiga 2710 12 90, millest tulenevalt on menetluse käigus leidnud kinnitust, et raudteevagunis nr 73139719 saabunud ja kaebajale kuuluva kauba puhul oli tegemist muu kergõliga, mis ei vasta ühelegi KeM määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele, kuid mis maksustatakse aktsiisiga kui kütusesarnane toode. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 20 lg 3 mõistes on toode, mille KN kaheksa numbrit on 2710 12 90 kütusesarnane toode. ATKEAS § 19 lg 1 mõistes käsitletakse kütusesarnast toodet kütusena. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. Seega on raudteevagunis nr 73139719 aktsiisiga maksustatav kaup KN koodiga 2710 12 90; f) eeltoodust tulenevalt on kaebajal kohustus deklareerida ning tasuda aktsiis kaebaja valdusest tuvastatud kaubalt KN koodiga 2710 12 90. Kaebaja valdas aktsiisikaupa ATKEAS § 41 lg 1 mõistes; g) ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel ning kuivõrd 06.10.2021 on päev, mil RJV käigus tuvastati kaebajale kuuluv kütusesarnane toode KN koodiga 2710 12 90, siis loeb MTA kõnealuse kuupäeva maksukohustuse tekkimise päevaks.
3.Kaebaja esitas 25.03.2023 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 04.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5330-2 rahuldamata.
4.04.05.2023 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/057900-5 tühistamiseks. Kohus võttis 16.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja leiab, et 03.03.2023 maksuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5.1 MTA on ilma õigusliku aluseta määranud kaubale KN koodi. 5.1.1 Kauba KN kood on 3814 0090 ja selle määras kaubale müüja. Maksumenetluses tuvastatud asjaoludest järeldub, et kaebaja soetatud kaup – solvent – toodeti jäätmete (jäätmed koodidega 13 05 06 ja 13 02 08) ümbertöötlemise käigus ja jäätmete käitleja UAB NAPC on saanud selle tulemusel kaks naftaõlisid sisaldavat toodet: a) töötlemata õli KN koodiga 2709 00 90 ja b) orgaanilisi lahusteid, vedeldeid 2(12)
(C9-C13) KN koodiga 3814 00 90. Leedu maksuhaldur ei ole MTA päringule vastanud, et tootja poolt tootele määratud KN koodid on ebaõiged või et tegemist oleks aktsiisikaubaga, vaid kinnitas, et tooted on toodetud UAB NAPC poolt. EKUK 22.04.2022 vastuses ei ole selgitatud, miks toode ei või kuuluda rubriiki 3814. Pooled ei vaidle selle üle, et kaup sisaldas naftasaadusi üle 70% massist, mistõttu täidavad kõnealuse kauba omadused mõlema rubriigi tingimusi. 5.1.2 MTA on kaubakoodi 3814 00 90 rakendamist välistanud põhjendusega, et analüüsitud kaupa ei kasutata otstarbekohaselt. See ei ole aga klassifitseerimisel määrav. Oluline on, et kaupa on võimalik sellel otstarbel kasutada. Praegusel juhul on MTA paigutanud kõnealuse kauba rubriiki 2710 lähtuvalt sellest, et toode sisaldab naftasaadusi üle 70% massist. Ka rubriigi 3814 puhul kehtib sama tingimus. Maksuhaldur pole tõendanud, et tegemist pole orgaaniliste lahustite segude ja vedelikega ning seda kaupa pole lahustina või vedeldina võimalik kasutada. EKUK tuvastas, et toode ei sisalda butüülatsetaati, kuid KN koodi 3814 00 90 puhul pole selle aine olemasolu tootes oluline. 5.1.3 MTA oleks pidanud arvestama, et kaup ei vasta ühelegi KeM määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele. Tegemist polnud tavapärase kütusega. Kauba ümberklassifitseerimiseks ei ole määrav, et selle preparaadi mahust destilleerub 210 kraadi juures 90%. MTA on ebaõigesti kategooriliselt välistanud võimaluse, et kõnealune toode võiks olla klassifitseeritav KN koodi 3814 alla. Kui kaupa pole võimalik klassifitseerida füüsikalis-keemiliste omaduste järgi, tuleb arvestada ka kauba kasutusotstarvet ja selle saamise asjaolusid. Maksuhaldur pole välistanud kauba kasutamist lahustina ja vedeldina ning arvestatud pole toote saamise asjaolusid. 5.1.4 EKUK analüüsiakti järgi võivad kaubad füüsikalis-keemiliste parameetrite järgi kuuluda nii rubriiki 2709 kui ka rubriikidesse 2710 ja 3841. Kuigi maksuhaldur väidab, et jäätmetest saadud kaubad ei saa kuuluda rubriiki 2709, on Eestis jäätmete ümbertöötlemisel saadud toote puhul rakendatud KN koodi 2710 00 90, mis pole aktsiisiga maksustatav. Seega on oluline lähtuda kaubakoodist, mille jäätmekäitleja on toodetele andnud. Seega on MTA kaebaja kauba ebaõigesti ümberklassifitseerinud, mis on toonud kaasa alusetu maksukohustuse määramise. 5.2 Maksuhaldur on alusetult jätnud kohaldamata kaubale ajutise maksuvabastuse režiimi. 5.2.1 Kaebaja esitatud dokumentide järgi soetas ta Leedust kauba, mida Eestis aktsiisiga ei maksustata. See kaup ei ole aktsiisiga maksustatud ka Leedus. Asjaolu, et MTA otsustas kauba ümberklassifitseerida ei tähenda, et tegemist oli ka Leedus aktsiisikaubaga ja et Leedus on sellelt aktsiis makstud. Maksuhalduril tuleb tõendada, et nimetatud kaup oli Leedus aktsiisikaup ja sellelt on aktsiis makstud. 5.2.2 Kui maksuhaldur ei oleks kaubakoodi muutnud, siis ei kuuluks kaebaja Leedust saadud kaup Eestis aktsiisiga maksustamisele. Kui kohus peaks leidma, et maksuhaldur on kaebaja Leedust soetatud kauba õigesti ümberklassifitseerinud, siis sellele vaatamata on maksuotsus õigusvastane, sest maksuhaldur oleks pidanud kohaldama sellele kaubale ajutist aktsiisivabastust ATKEAS § 26 lg 1 p 21 alusel. 5.2.3 2021 oktoobris kehtinud ATKEAS ei reguleerinud täpselt erijuhtudega seotud kauba vastuvõtmist ja kaubaga seotud erijuhtumite lahendamist. 13.02.2023 juhendis on MTA seoses erijuhtudega kütuse vastu võtmisega selgitanud, et aktsiisikohustust ei teki, kui sertifitseeritud kaubasaaja on ühtlasi aktsiisilao pidaja ning kütus võeti vastu tema tegevuskohas. Muudatuse ATKEAS-es tingis Nõukogu direktiiv (EL) 2020/262 19. detsember 2019. Direktiivist tulenevad põhimõtted kehtisid 2021. a oktoobris. Kaebaja loeb oluliseks, et 13.02.2023 jõustunud muudatuste tõttu ei 3(12)
muudetud ATKEAS § 26 lg 1 p 21, millest järeldub, et sätte tähenduses kehtis alati põhimõte, et ajutist aktsiisivabastust rakendatakse aktsiisikaubale, sh nii teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubale kui ka Eesti seaduste järgi olevale aktsiisikaubale, mis teises liikmesriigis pole aktsiisikaup, selle vastu võtmisel aktsiisilao pidaja poolt aktsiisilaos. Puudub vaidlus, et kauba võttis vastu aktsiisiladu ja seda kasutati aktsiisilaos kütuse tootmisel. Nimetatu toimub MTA kontrolli all, kes oli kursis, et tootmisel kasutatakse kaebaja soetatud solventi. MTA pole kunagi aktsiisilaolt nõudnud, et ladu muudaks kauba solventi asemel kergkütteõliks ja muudaks laoarvestuses kaubakoodi. ATKEAS § 26 lg 1 p 21 kohaldamiseks piisab, et kauba võtab vastu aktsiisiladu. Nimetatud tingimus on täidetud. 5.2.4 2021 oktoobris kehtinud ATKEAS reageeris nõudeid teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikumisele ja vastuvõtmisele Eestis. Puudus regulatsioon juhuks, kui Eestisse tuuakse kaup, mis pole teises liikmesriigis aktsiisikaubaks või kui MTA otsustab Eestis kauba ümberklassifitseerida. Aktsiisi tasumise kohustus oleks praegusel juhul tagatud tarbimisse lubamisel toodetud kütuselt tervikuna. Sellest tulenevalt saab kindlalt väita, et ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine ei põhjusta maksudest kõrvalehoidumise ohtu. Aktsiisikauba tootmisel kuuluks kaup aktsiisiga igal juhul maksustamisele. Asjaolu, et nimetatud kaup eksporditi, ei mõjuta nimetatud seisukohti. 5.3 Maksuotsuse andmine tõi kaasa aktsiisiga topeltmaksustamise. Praegusel juhul on kaebaja kaubast toodetud aktsiisikaup ja see on Eestist eksporditud. Seega tarbimist Eestis ei toimunud. Seetõttu ei tohiks ettevõtjat Eestis selle maksuga koormata ja ka kaebaja ei pea sellelt aktsiisi tasuma. Ka maksuhaldur möönab maksuotsuse lk-del 8 ja 9, et toimub topeltmaksustamine. Maksuhaldur oleks saanud maksude kumuleerimist vältida nõnda, et kohaldab vastuvõetud kaubale ajutist aktsiisivabastust. Vaideotsuses toodud väide, et majanduslikult topeltmaksustamist toimuda ei saa, ei ole õige. 5.4 Vaidlusalune kaup ei ole kunagi olnud kaebaja otseses valduses. ATKEAS ja direktiiv ei sätesta valdamise mõistet. Maksustamise seisukohalt on oluline aktsiisikauba valdamine, mitte selle omanikuks olemine. Kaebaja oli kauba ostja ja omanik, kuid polnud selle valdaja, sest kaup toimetati aktsiisilao territooriumile. Kaebaja leiab, et valdamine tähendab eelkõige kauba füüsiliselt enda käes hoidmist, st kaup peab olema otseses valduses. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 6.1 Vastustaja on oma 26.10.2021 kirjas selgitanud, miks ei saa vaidlusalust toodet klassifitseerida rubriigis 3814. Vaidlusaluse toote rubriigis 3814 klassifitseerimist ei välista üksnes asjaolu, et toodet ei kasutatud rubriigi kirjelduses märgitud eesmärgil, vaid välja on toodud veel täiendavaid asjaolusid. Nimelt nähtub rubriigi 3814 kirjeldusest, et sinna kuuluvad mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid. Antud juhul on tegemist tootega, mis on mujal rubriigis nimetatud ning selleks on rubriik 2710. Kuivõrd kirjeldus – naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid – kirjeldab vaidlusalust kaupa täpsemalt, siis ongi maksuhaldur käesoleval juhul klassifitseerimise reeglist 1 tulenevalt klassifitseerinud vaidlusaluse kauba rubriiki 2710. 6.2 Harmoniseeritud süsteemi (HS) selgitavatest märkustest nähtub, et rubriiki 3814 kuuluvad tooted mitte ei ole mõeldud lakkide ja värvide valmistamiseks ja masinaosade jm puhastamiseks õlist, vaid kasutatakse sellel eesmärgil. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et toodete tegelik kasutamise eesmärk on samuti klassifitseerimisel 4(12)
oluline. Vastasel juhul saaks siia grupeerida ka igati nõuetele vastavat bensiini ja diislikütust, kuna ka neid on võimalik kasutada lakkide ja värvide valmistamiseks ning masinaosade õlist puhastamiseks. Maksuhaldur on oma 11.10.2021 kirjas põhjendanud, miks kuulub vaidlusalune toode klassifitseerimisele kaubakoodiga 2710 12 90. Seega ei olnud ainsaks toote nimetatud gruppi klassifitseerimise põhjuseks see, et toode sisaldas üle 70% massist naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, vaid pigem seetõttu, et toote näol on tegemist naftaõli ja bituminossetest mineraaldest saadud õliga, mistõttu iseloomustab rubriigi 2710 kirjeldus toodet kõige täpsemalt. 6.3 Maksuhaldur on kaubakoodi määramisel arvestanud asjaoluga, et kaup ei vasta ühelegi Keskkonnaministri määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele ning on klassifitseerinud toote muuks kergõliks, mitte mootoribensiiniks või reaktiivmootoribensiiniks. Asjaolu, et preparaadi mahust destilleerub 210 C juures 90% ja rohkem ei ole eeltoodu aluseks, vaid nimetatud asjaolu viitas sellele, et toote näol on tegemist kergõliga ning toode kuulub klassifitseerimisele alamrubriigis 2719 12, kuna nimetatud alamrubriigis tähistatakse terminiga „kergõlid ja preparaadid“ naftasaadusi ja preparaate, mille mahust destilleerub 210 C juures 90% ja rohkem ISO 3405 meetodi järgi. 6.4 Leedu tolli vastusest nähtub, et UAB NAPC laboratoorium ei ole akrediteeritud ja seda kasutatakse üksnes kauplejate oma sisemiseks otstarbeks. Seega on müüja tuginenud kaubakoodi määramisel akrediteerimata labori analüüsitulemustele. Seega ei saanud Leedu äriühingu poolt määratud tariifne klassifikatsioon kuidagi olla Eesti maksuhaldurile siduv. Ka ATKEAS § 221 kohaselt on maksuhalduril määratud kaubakoodi õigsuse kahtluse korral õigus tellida ekspertiis või analüüs sõltumatult laborilt. 6.5 Kaebaja on Euroopa Kohtu otsusest nr C-163/09 p-st 43 teinud selliseid järeldusi, mida vastavast punktist tegelikult teha ei saa. Viidatud kohtulahend ei puuduta kauba klassifitseerimist. 6.6 Maksuhaldurile ei tulene kohustust maksumenetluses tõendada, et kaup oli Leedus aktsiisikaup ja et sellelt oli aktsiis makstud. Oluline on välja selgitada, kas kaup on Eestis aktsiisiga maksustatav. Isegi kui kaup ei oleks mõnes teises EL liikmesriigis aktsiisiga maksustatav, tuleks ta aktsiisiga maksustada Eestis, kui ATKEAS seda ette näeb. 6.7 ATKEAS § 26 lg 1 p 21 on ette nähtud juhuks, kui Eestisse tuuakse aktsiisikaup, mis on teises EL liikmesriigis aktsiisiga maksustatud. Praegusel juhul kaubalt Leedus aktsiisi makstud ei ole ning asjaolu, et tegemist on aktsiisikaubaga selgus alles Eestis. Seega veeti aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa kuni ilma selle ajutise aktsiisivabastuseta Eestis kuni sihtkohani ja ka seal ei kantud vaidlusalust toodet aktsiisilattu kui aktsiisikaupa. 6.8 Käesoleval juhul ei ole vaidlusalust toodet aktsiisilattu aktsiisikaubana vastu võetud ja aktsiisilaos on seda ladustatud kui mitteaktsiisikaupa. Aktsiisiladu ei täitnud toote ladustamisel ja vastuvõtmisel ATKEAS § 36 lg-s 1 loetletud tingimusi, mistõttu ei saanud tootele laieneda ka ajutine aktsiisivabastus. Selleks, et tootele saaks ajutine aktsiisivabastus laieneda, tuleb see aktsiisilattu vastu võtta aktsiisikaubana, mida praegu tehtud ei ole. 6.9 Tõsi on see, et vaidlusalust kaupa on aktsiisilaos kasutatud kütuse tootmiseks ning toodetud kütus on aktsiisilaost eksporditud. Asjaolu, kas kasutada kütuse tootmiseks aktsiisilaos aktsiisiga maksustatud või maksustamata produkte, on iga töötleja enda otsustada. Kui selline toode hiljem eksporditakse, siis sellelt aktsiisi tagasi ei maksta. Seega on topeltmaksustamine või selle vältimine seotud ettevõtja enda valikutega. Lisaks on kaebaja viidanud topeltmaksustamisele ennatlikult. Kaebaja on kütuse eksportinud, mistõttu ei pidanud kaebaja kütuselt, mille tootmisel vaidlusalust kaupa kasutati, aktsiisi tasuma. 5(12)
Samuti ei ole välistatud, et ka sihtriigis kasutatakse kütust aktsiisivabal eesmärgil, nt mitteaktsiisikauba tootmiseks. 6.10 ATKEAS § 41 lg-s 1 sätestatud valdamise mõistet tuleb tõlgendada laialt ning sellise valdamise tulemusel tekib maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt muul isikul, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud, sh kaudsel valdajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid põhjalikult käsitlenud kontrollaktis (MTA vastuse lisa 31) ja maksuotsuses (MTA vastuse lisa 38). Kohus nõustub eelpool nimetatud dokumentides toodud väidetega ega korda neid käesolevas otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse põhjendustele märgib kohus järgmist.
8.ATKEAS § 1 sätestab, et selle seaduse alusel maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia – koondnimetusega aktsiisikaubad. Poolte vahel on põhiline vaidlus selles, kas vastustaja on kaebaja poolt Leedu äriühingult UAB NAPC soetatud kauba õigesti klassifitseerinud kaubakoodiga KN 2710 12 90, st aktsiisikaubana. Kaebaja leiab, et ta soetas Leedu äriühingult UAB NAPC kauba solvent, mille KN koodiks määras müüja 3814 00 90. Kaebaja leiab, et MTA-l puudus õiguslik alus nimetatud kaubakoodi muuta. Juhul, kui kaebaja seisukoht on õige, siis on kaebaja soetanud kaupa, millelt ei tule aktsiisi maksta ning maksuotsus tuleb tühistada. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur jättis ebaõigesti kohaldamata ajutise aktsiisivabastuse, kohaldas ebaõigesti ATKEAS § 4 1 lõiget 1 ning et maksuotsuse tegemine toob kaasa topeltmaksustamise.
9.Aktsiisiga maksustatavad kütused on kindlaks määratud läbi kaubakoodide (KN koodide), mis põhinevad nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2659/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (KN seisuga) 1. jaanuar 2019 (ATKEAS § 1 lg 2). Määruse nr 2659/87 artikli 1 lõike 2 järgi hõlmab KH HS nomenklatuuri, sellesse lisatud ühenduse alajaotisi ning eelsätteid, jaotuste ja rühmade täiendavaid märkusi ning joonealuseid märkusi, mis on seotud KN alamrubriikidega. ATKEAS § 20 p 3 kohaselt on kütusesarnane toode ATKEAS mõistes muu hulgas toode, mille KN kaheksa numbrit on 2710 12
10.Kaebaja soetas UAB NAPC 29.09.2021 arve alusel toodet „aromatic hydrocarbon solvent“, mille KN koodiks on arvel märgitud 381 400 9000 (MTA vastuse lisa 3). MTA teostas 06.10.2023 Petroil PVTK OÜ lao territooriumil riiklikku järelevalvet, mille käigus koostati riikliku järelevalve protokoll 12.1-12/00116-1 (MTA vastuse lisa 8). Järelevalve eesmärgiks oli võtta proov kaubast, mis saabus 06.10.2021 raudteevaguniga nr 73139719. Toimingusse oli kaasatud EKUK, kes võttis tootest proovid (MTA vastuse lisa 9). EKUK 11.10.2021 analüüsiaktis nr KT21000135-1 (MTA vastuse lisa 10) jõuti järeldusele, et toote soovituslik KN kood on 2710 12 90 – muud kergõlid. Proov ei vasta ühelegi KeM määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele (EVSISO 4259-2:2017 p 6.3.2). Oma täiendavas vastuses MTA 07.04.2023 päringule (MTA vastuse lisa 12) selgitas EKUK, et labori hinnangul on jätkuvalt tegemist kaubaga, mille soovituslik kood on 2710 12 90, sest näitajad viitavad sellele koodile. Laboris (EKUK, Marja 4d) määrati lisaks ka bitüülatsetaadi sisaldus, mida proovist ei leitud. Labor edastas ühtlasi bitüülatsetaadi määramise analüüsi käigu ja kirjelduse ning proovide kromatogrammid. Seega ei vasta maksuhalduri poolt
tellitud analüüsi tulemuste põhjal vaidlusalune toode kauba võõrandaja poolt määratud kaubakoodile, milleks oli KN 3814 00 90.
11.KN üldreegli 11 järgi peab ametlik klassifitseerimine toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning järgnevatest reeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Kui on leitud õige rubriik, siis kauba edasisel klassifitseerimisel alamrubriikidesse lähtutakse üldreeglist 6, mis sätestab, et kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal kasutades vastavate muudatustega reegleid 1 kuni 5 ühe ja sama rubriigi sees ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid (reegel 6). Reegel 6 tähendab „sama taseme alamrubriigid“, et kõigepealt on võrreldavad omavahel ühe kriipsuga (1.astme) alamrubriikide kirjeldused. Lähtudes üldreeglist 3a valitakse kaubale kõige täpsema kirjeldusega 1. astme alamrubriik. Kui see on valitud ning see hiljem jaotub, siis tuleb arvesse võtta 2. taseme kirjeldus, et määratleda, milline 2. taseme alamrubriik tuleb valida. Kui see veel jaotub, siis tuleb valida kõige konkreetsema järgmise taseme alamrubriigi kirjeldusega alamrubriik. Kui klassifitseeritavale kaubale sellise kirjeldusega vastavat KN alamrubriiki ei ole, siis valitakse alamrubriik kirjeldusega „muud“. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks on kauba objektiivsed tunnused ja omadused nagu need on kindlaks määratud harmoniseeritud süsteemi (HS) rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (Kohtuotsus C-330/13 Lykoyl Neftohim Burgas AD).
12.Kaebaja leiab, et maksumenetluses on kogutud tõendid selle kohta, et tootja on jäätmetest toodetud kauba nimetanud orgaaniliseks lahustiks, vedeldiks KN koodiga 3814 00 90. EL kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste kohaselt kaubakoodide 2170 12 11 kuni 2710 19 99 märkuste järgi nende alamrubriikide preparaatide hulka ei kuulu orgaanilised lahustid ja vedelikud. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul määrav, millisesse kaubagruppi kuuluvaks kauba tootja vaidlusaluse toote määras. Kauba saatedokumentide ja müügiarvete kohaselt müüs UAB NAPC tõepoolest toodet nimetusega solvent kaubakoodiga KN 3814 00 10. Leedu maksuhalduri vastusest MTA päringule (MTA vastuse lisa 13) nähtub, et müüdud tooteks oli Solvent RX-3, mille oli tootnud UAB NAPC ja mille kohta esitati jäätmete vastuvõtmise ja töötlemise aktid. Leedu maksuhalduri vastusest nähtub ühtlasi, et kaubakoodi määranud UAB NAPC laboratoorium ei ole akrediteeritud ning seda kasutatakse ainult kauplejate sisemiseks otstarbeks. Seega on kauba müüja tuginenud kaubakoodi määramisel akrediteerimata labori analüüsitulemustele. Siinjuures ei ole määrav, et kauba müüja on ise kaebajale edastatud selgituses arvanud, et tugines kaubakoodi määramisel akrediteeritud labori poolt määratud kaubakoodile. ATKEAS § 331 lg 2 kohaselt peab aktsiisikauba mõõtmiste korral olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud mõõteseaduse alusel. Seega peavad ka analüüsid, millest kauba klassifikatsiooni määramisel lähtutakse, olema mõõteseaduse kohaselt teostatud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtetehnikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid üksikasjalikke nõudeid. Eeltoodust järelduvalt ei saanud Leedu äriühingu poolt määratud tariifne klassifikatsioon olla Eesti maksuhaldurile siduv. Kahtluse ilmnemisel oli maksuhaldur õigustatud vastavate andmete õigsust kontrollima. Vastavalt EKUK 11.10.2021 analüüsiaktile nr KT21000135-1 (MTA vastuse lisa 10) on jõutud järeldusele, et toote soovituslik KN kood on 2710 12 90 – muud kergõlid. Seega on maksumenetluses tuvastatud, et 7(12)
Leedus tootele määratud kaubakood ei ole õige. Kohus märgib täiendavalt, et maksuhalduril on tulenevalt ATKEAS § -st 221 igal ajal õigus kontrollida aktsiisimaksja esitatud andmete õigsust. Nimetatud sättest tuleneb üheselt printsiip, et maksuhalduril ei ole kohustust lähtuda kauba omaniku poolt talle edastatud infost.
13.Kaebaja viitab asjaolule, et maksuhaldur on paigutanud kõnealuse kauba rubriiki 2710 lähtuvalt sellest, et toode sisaldab naftasaadusi (naftaõlisid üle 70% massist), kuid üksnes selle näitaja alusel ei saa lugeda kaupa kuuluvaks rubriiki 2710, kuna ka rubriigi 3814 puhul on tingimuseks see, et toode sisaldab naftasaadusi üle 70% massist. 13.1 KN rubriiki 2710 kuuluvad naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad 70% massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed. Rubriik jaguneb alamrubriikideks lähtuvalt kriipsude arvule. 2710 12 90 ----- on muud kergõlid. 13.2 Kontrollakti punkti 1.1.2 alapunktides a), b) ja c on maksuhaldur põhjalikult selgitanud, miks ta on lähtunud KN kaubakoodist 2710 12 90. Samuti on maksuhaldur oma seisukohta põhjendanud oma 19.10.2023 vastuses Petroil PVTK OÜ päringule (MTA vastuse lisa 15). Kohus ei korda nimetatud mahukaid põhjendusi üle. Nagu nähtub kontrollaktist ja MTA vastavast selgitusest, siis ei olnud ainsaks põhjuseks, miks vaidlusalune toode klassifitseeriti kaubakoodiga 2710 12 90, asjaolu, et toode sisaldas üle 70% massist naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Kontrollakti põhjendustest toodud klassifitseerimist puudutava normistiku analüüsi põhjal on toote puhul tegemist naftaõli ja bituminoossetest mineraalidest saadud õliga. Kohus nõustub, et eeltoodust järelduvalt iseloomustab rubriigi 2710 kirjeldus toodet kõige lähemalt, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult lähtunud klassifitseerimise reeglist nr 1 ja klassifitseerinud vaidlusaluse toote rubriiki 2710. Näiteks nähtub rubriigi 3814 kirjeldusest, et sinna kuuluvad „mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedelid; värvid- lakieemaldusvahendid. HS selgitustest nähtub, et sellesse rubriiki kuuluvad orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid (mis sisaldavad või ei sisalda 70% massist või rohkem naftasaadusi) tingimusel, et need pole individuaalselt määratletud keemilised ühendid ega kuulu teistesse spetsiifilisematesse rubriikidesse. Praegusel juhul on tegemist tootega, mis kuulub teise spetsiifilisemasse rubriiki 2710.
14.Kaebaja leiab, et klassifitseerimisel ei ole määrav, millisel eesmärgil kaupa kasutatakse, vaid oluline on, et kaupa on võimalik vastaval otstarbel kasutada. Maksuhaldur ei ole kaebuse kohaselt tõendanud, et seda kaupa ei saa kasutada lakkide ja värvide valmistamisel ning masinaosade puhastamiseks õlist. 14.1 Harmoniseeritud süsteemi (HS) selgitavate märkuste kohaselt rubriigi 3814 kohta2 on selgitatud, et selle rubriigi tooted klassifitseeritakse kasutusotstarbe järgi (mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid). Sellesse rubriiki kuuluvad orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid (mis sisaldavad või ei sisalda 70% massist või rohkem naftasaadusi) tingimusel, et need pole keemiliselt määratletud individuaalsed ühendid ega kuulu teistesse spetsiifilisematesse rubriikidesse. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et tegemist on tootega, mis on mujal rubriigis nimetatud ning selleks rubriigiks on 2710 - „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad 70% massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende
preparaatide põhikoostisosadeks, v.a biodiislit sisaldavad ja õlijäätmed“. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd kirjeldus naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid kirjeldab vaidlusalust kaupa täpsemalt, kui „mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendud“, siis on põhjendatud lähtuvalt klassifitseerimise reeglist 1 klassifitseerida toode rubriiki 2710. Asjaolu, et preparaadi mahust destilleerub 210 C juures 90% ja rohkem, ei olnud klassifitseerimise aluseks, vaid nimetatud asjaolu viitas sellele, et toote näol on tegemist kergõliga ning toode kuulub klassifitseerimisele alamrubriigis 2710 12 kuna nimetatud alamrubriigis tähistatakse terminiga „kergõlid ja preparaadid“ naftasaadusi ja preparaate, mille mahust (k.a kaod) destilleerub 210 C juures 90% ja rohkem ISO 3405 meetodi järgi. 14.2 Lisaks nähtub HS selgitavatest märkustest, et rubriiki 3814 kuuluvad tooted on enamvähem lenduvad vedelikud, mida kasutatakse lakkide ja värvide valmistamisel ning masinaosade puhastamiseks õlist. Seega ei ole toode mitte üksnes mõeldud lakkide ja värvide valmistamiseks ja masinaosade puhastamiseks, vaid neid kasutatakse nimetatud eesmärgil. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et klassifitseerimisel on oluline ka toote tegelik kasutamise eesmärk. Kui toote kasutamise tegelikku eesmärki mitte arvestada, siis võiks nimetatud gruppi klassifitseerida nõuetele vastava bensiini ja diislikütuse, kuivõrd ka neid on võimalik kasutada lakkide ja värvide valmistamiseks ning masinaosade õlist puhastamiseks. 14.3 HS selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad siia rubriiki näiteks atsetooni, metüülatsetaadi ja metanooli segud; metüülatsetaadi, butüülalkoholi ja toluteeni segud jne. Kaebaja poolt imporditud toode ei vasta nimetatud omadustele. Kaebaja poolt imporditud toodet iseloomustab kõige enam rubriigi 2710 kirjeldus, kuivõrd toote näol on tegemist naftaõli ja bituminoossetest mineraalidest saadud õliga.
15.Kaebaja on heitnud maksuhaldurile ette, et kaubakoodi määramisel ei arvestatud asjaoluga, et kaup ei vasta ühelegi Keskkonnaministri 20.12.2016 määruse nr 73 lisas kehtestatud nõudele. Nimetatud etteheide ei ole põhjendatud. Nagu nähtub MTA 19.10.2021 kirjas toodud selgitusest (MTA vastuse lisa 15), siis ongi maksuhaldur kaubakoodi määramisel arvestanud asjaoluga, et kaup ei vasta ühelegi nimetatud määruse lisas kehtestatud nõudele ning on klassifitseerinud toote muuks kergõliks. Tegemist ei olnud tavapärase kütusega.
16.Kaebaja leiab, et Eestis on jäätmete ümbertöötlemisel kasutatud kaubakoodi 2709 00 90. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nt 3-19-305 p-le 20 ning leiab, et maksuhaldur pole piisavalt võtnud arvesse asjaolu, et kõnealune kaup on toodetud jäätmetest. Kaebaja leiab, et nimetatud põhjusel tuleb lähtuda kaubakoodist, mille jäätmekäitleja on kasutanud jäätmete lakkamise tulemusel saadud tootele. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Nagu kohus eelpool välja tõi, siis ei ole Leedu tolli vastusest nähtuvalt UAB NAPC laboratoorium akrediteeritud ja seda kasutatakse vaid kauplejate oma sisemiseks otstarbeks. Seega on kauba müüja tuginenud kaubakoodi määramisel akrediteerimata labori analüüsitulemustele. Kohus asus seisukohale, et nimetatud põhjusel ei ole kauba müüja poolt määratud kaubakood maksuhaldurile siduv. Maksuhaldur on kaubale määratud KN koodi kontrollinud ning EKUK poolt teostatud analüüside põhjal määrati kaubale kaubakood KN 2710 1290. Lisaks eeltoodule ei ole praegusel juhul kahtlust toote tootmise asjaoludes. Vastavad asjaolud ilmnevad Leedu maksuhalduri poolt väljastatud dokumentidest ning pooled ei vaidle selle üle, et toode saadi jäätmete koodidega 13 05 06 ja 13 02 08 ümbertöötlemise tulemusena.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksumenetluses on tõendamist leidnud, et vaidlustatava kauba kaubakood on 2710 1290, mis vastab aktsiisiga maksustatava toote koodile. 9(12)
18.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et isegi kui maksuhaldur on kaebaja Leedust soetatud kauba õigesti ümberklassifitseerinud, siis sellele vaatamata on maksukohustus õigusvastane, sest maksuhaldur oleks pidanud kohaldama sellele kaubale ajutist aktsiisivabastust ATKEAS § 26 lg 1 p 21 alusel. 18.1 Aktsiisikohustuse edasilükkamine toimub läbi ajutise aktsiisivabastuse instituudi ning aktsiisiladu on kohaks, kus saab aktsiisikaupa hoida ja toota ajutises aktsiisivabastuses (ATKEAS § 2). Samuti võimaldab aktsiisiladu aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses teise aktsiisilattu toimetada (ATKEAS § 26 lg 1 p 2). ATKEAS § 26 lg 1 p 21 sätestab, et ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilaos. Seadusemuudatust kajastava seaduseelnõu seletuskirja (625 SE) kohaselt täpsustati muudatusega ajutise aktsiisivabastuse kohaldamise tingimust. Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse teisest liikmesriigist aktsiisiga maksustatud kauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilaos või kui aktsiisilaopidaja võtab kauba vastu isiku juures, kellel on selle kauba kasutamiseks aktsiisivabastuse luba. Muudatusega välistatakse kauba lähetamine väljastpoolt ladu ajutises aktsiisivabastuses, et tagada parem järelevalve aktsiisikauba üle. 18.2 Seega on vastav säte nähtud ette juhuks, kui Eestisse tuuakse aktsiisikaup, mis on teises EL liikmesriigis aktsiisiga maksustatud. Puudub vaidlus selles, et kaebaja esitatud dokumentide järgi soetas ta Leedust kauba, mille kaubakoodi kohaselt ei kuuluks see Eestis aktsiisiga maksustamisele. Seda kaupa pole aktsiisiga maksustatud ka Leedus ning ka selle üle pooled ei vaidle. Kauba saatedokumendil oli näidatud kaubakood, mille kohaselt oli kaup maksuvaba. Alles Eestis selgus, et tegemist on aktsiisiga maksustatava kaubaga. Nimetatust tulenevalt toimetati aktsiisiga maksustamata aktsiisikaup ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestis kuni sihtkohani. Seega puudub ATKEAS § 26 lg 1 p 21 kohaldamise esmane eeldus. 18.3 Sihtkohta jõudmisel ei võtnud aktsiisiladu kaupa aktsiisikaubana arvele, kuivõrd saatedokumentide kohaselt ei olnud tegemist aktsiisikaubaga. Ka aktsiisiladu ei ole tõendanud, et kaup võeti arvele aktsiisikaubana. Kauba arvele võtmine tavalise lattu sisse toodud kaubana ei ole oluline. Toodet ladustati kui mitteaktsiisikaupa ning selle osas ei peetud arvestust vastavalt ATKEAS § 36 lg-s 1 sätestatud nõuetele. ATKEAS § 7 sätestab, et aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või maksuhaldurile on teatatud aktsiisikauba vastuvõtmisest käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks importija poolt, kui aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks aktsiisilaopidaja poolt, kes ise ei ole importija, aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise momendil, kui maksuhaldurile on tollideklaratsiooniga samaaegselt esitatud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetamise saateleht. Seega ei ole praegusel juhul täidetud ka ATKEAS § 26 lg 1 p 21 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab aktsiisvabastuse kohaldamiseks olema teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup aktsiisilao pidaja poolt aktsiiskaubana arvele võetud. Nimetatu välistab tootele aktsiisivabastuse režiimi kohaldamise.
19.Kaebaja väidab, et antud juhul toimub topeltmaksustamine, kuna maksuhaldur maksustas kütuse tootmisel kasutatud kaupa ning samuti maksustatakse valmistoodet, st kütust. 19.1 Pooled ei vaidle selle üle, et Leedust soetatud vaidlusalust kaupa kasutati Petroil PVTK OÜ aktsiisilaos aktsiisikauba tootmisel. Toodetud aktsiisikaubast saadud toode on aktsiisilaost eksporditud. Aktsiisikohustus tekib ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. ATKEAS § 41 lg 1 kohaselt on tarbimisse lubamine ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Kui selline kütus eksporditakse, siis sellelt aktsiisi tagasi ei maksta. Samuti ei tagastata aktsiisi Eestis 10(12)
tarbimisse lubatud kütuse eksportimisel. Igal ettevõtjal on võimalik otsustada, kas ta ekspordib kütuse ajutist aktsiisivabastust kasutades või mitte. Nimetatu tähendab, et topeltmaksustamine või selle vältimine on ettevõtja majanduslik otsus. 19.2 Kaebaja ei ole praegusel juhul tõendanud, et ta on maksuotsusega määratud aktsiisi lisanud eksporditud toote hinnale. Kaebaja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et ta on maksuotsusega määratud aktsiisi tasunud, mistõttu ei ole aktsiisi lisamine eksporditud toote hinnale ka tõenäoline. Samuti ei pidanud kaebaja eksporditud kütuselt, mille tootmiseks vaidlusalust kaupa kasutati, aktsiisi tasuma. Seega ei esine praegusel juhul topeltmaksustamise olukorda. Ühtlasi puudub vaidlus, et toode, mille kaebaja soetas Leedust ja mille kaebaja eksportis, ei ole samad tooted.
20.Maksuotsuse punktis 2 tuvastas maksuhaldur, et kaebaja valdas aktsiisikaupa KN koodiga 2710 12 90, mistõttu oli kaebaja valduses aktsiisiga maksustatav kaup ajutise aktsiisivabastuseta, mistõttu on kaebajal tekkinud maksudeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise kohustus. ATKEAS § 41 lg-st 1 tulenevalt on tarbimisse lubamine muuhulgas aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Asjaõigusseaduse § 33 lg 2 kohaselt on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu või muu sellesarnase suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine aga kaudne valdaja. Seega oli 06.10.2021 Petroil PVTK OÜ kauba otsene valdaja, kaebaja aga kaudne valdaja. Enne kauba aktsiisilattu jõudmist oli otseseks valdajaks vedaja. Valduse momendi tuvastamise ajal kehtinud direktiiv 2008/118/EÜ art 8 lg 1 p b kohaselt vastutab sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest art 7 lg 2 p-s b osundatud aktsiisikauba valdamise puhul aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud. Tõele vastab kaebaja väide, mille kohaselt ei ole direktiivis täpselt määratletud, keda mõista valdamisse kaasatud isiku all. Samas ei ole kohtu hinnangul ATKEAS § 41 lg 1 mõttega kooskõlas määrata aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikauba otsesele valdajale. Sellisel juhul oleks aktsiisi tasumise kohustatud isikuks mistahes isik, kellel sisuliselt puudub võimalus otsustada kauba käsutamisega seotud küsimusi. Aktsiisi tasumiseks kohustatud isikuks oleks seega näiteks iga vedaja, kes kaupa veab. Nimetatu ei ole aga kooskõlas ATKEAS ega ka direktiivi 2008/118/EÜ mõttega. Kohus nõustub vastustajaga, et ATKEAS § 41 lg-s 1 sätestatud valdamise mõistet tuleb tõlgendada laiemalt, kui see kaebaja arvates põhjendatud on. Kohtu hinnangul tekib maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 8 järgi ka isikul, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud, sh kaudne valdaja, kellel on õiguslik võimalus aktsiisikaupa käsutada, sh otsustada kauba tarbimisse lubamine. Selliseks isikuks on praegusel juhul kaebaja. Seega on maksuotsuses õigesti tuvastatud, et aktsiisi tasumise kohustus tekkis kaebajal.
21.ATKEAS § 20 lg 3 mõistes on toode, mille KN kaheksa numbrit on 2710 12 90 kütusesarnane toode. ATKEAS § 19 lg 1 mõistes käsitletakse kütusesarnast toodet kütusena. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. Seega on raudteevagunis nr 73139719 aktsiisiga maksustatav kaup KN koodiga 2710 12 90, mistõttu on kaebajal kohustus deklareerida ning tasuda aktsiis kaebaja valdusest tuvastatud kaubalt KN koodiga 2710 12 90. Maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
MENETLUSKULUD
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
11(12)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.