Winehill OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. veebruari 2022. a maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 ja 14. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5119-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Winehill OÜ, esindaja v.adv Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Winehill OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Winehill OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 5 peale haldusasjas nr 3-22-868.
Jätta Winehill OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 5 haldusasjas nr 3-22-868 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 09.10.2020 teate nr 12.2-3/053813-1 ja 01.11.2021 teate nr 12.2-3/053813-17 alusel Winehill OÜ maksustamisperioodide 2018 detsember ja 2019 mai tulumaksu, 2019 juuni ‒ 2020 juuni käibemaksu ning 2020 oktoober käibe- ja tulumaksu arvestamise õigsust.
2.MTA koostas 02.02.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21, millega kohustas Winehill OÜ-d tasuma maksusumma 39 715,49 eurot ning nõudis tagasi Winehill OÜ ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude 19 917,84 eurot. MTA kontrolli tulemusel muutus Winehill OÜ maksukohustus kokku 59 633,33 euro võrra.
3.Winehill OÜ esitas maksuotsusele 09.03.2022 vaide, mille MTA jättis 14.03.2022 vaideotsusega nr 6-1/5119-2 rahuldamata.
4.Winehill OÜ esitas 18.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.
3-22-868 Koos kaebusega esitas Winehill OÜ esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 25.04.2022 ja 27.04.2022), milles palus peatada maksuotsuse kehtivuse ja vabastada Winehill OÜ arvelduskontod MTA poolt seatud arestist kuni praeguses kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. MTA on 01.04.2022 seisuga alustanud maksuotsuse täitmist ning sellega on peatunud kaebaja majandustegevus, kuivõrd MTA arestis kaebaja arvelduskontod summas 59 633,33 eurot. Arvelduskontode arestimise tulemusel on kaebaja igapäevane majandustegevus peatunud, kuivõrd tal ei ole võimalik oma kohustusi koostööpartnerite ees täita. Maksuotsuse täitmisega kaasnevad kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, mida kahju hüvitamine tulevikus ei taasta. Isegi kui kaebaja saab hiljem tagasi alusetult tasutud summa, on selleks ajaks ettevõtja tegevus MTA alusetu nõude tõttu lõpetatud ning endise olukorra taastamine võimatu. Taotluse rahuldamata jätmisel tekib kaebajale MTA algatatud sundtäitmise korral korvamatu kahju, kui tema vara arestitakse ning kaebaja peab tasuma sundtäitmisega kaasnevad kulud, mis võivad hiljem osutuda põhjendamatuteks. Maksuotsuse täitmine kohtumenetluse ajal viiks kaebaja sisuliselt pankrotini, kuna kaebajal puuduks raha, et oma kohustusi täita. Kaebaja selgitas 25.04.2022 puuduste kõrvaldamise avalduses, et tal on Lagedi Tare OÜ ees laenukohustus 74 585,99 eurot, mida ta ei saa oma majandustegevuse seiskumise tõttu täita. Kaebajale kuulub kaks kinnisasja, mida tal oleks võimalik juba kohtumenetluse ajal arendada ning seeläbi oma tavapärase majandustegevusega tegeleda. Arvelduskontode aresti tõttu ei ole kaebajal võimalik majandustegevusega tegeleda ning tal puudub hetkel käive. Esialgse õiguskaitse rakendamisega ei kaasne pöördumatuid tagajärgi avalikkusele ega teistele asjast huvitatud isikutele.
5.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kui analüüsida kaebaja esitatud pangakonto väljavõtet, rahastatakse Winehill OÜ tegevust juba pikemat aega üksnes laenudega. Viimased majandustegevusega seotud laekumised olid mais 2021 summas 58 000 eurot OÜ-lt Teneteam ja juunis 2021 Lagedi Tare OÜ-lt 79.99 eurot. Seega ei vasta kaebuse p-s 4.3 esitatud väide kaebaja toimivast äritegevusest tõele. Kaebaja majandustegevus on sisuliselt seiskunud juba enne maksuotsuse tegemist ja kaebaja arvelduskontode arestimist. Äriühingul on 31.03.2022 seisuga kohustusi kokku 197 383 eurot, samuti on jooksva majandusaasta kahjum 31.03.2022 seisuga 10 180 eurot, kusjuures ka kaks eelmist majandusaastat on lõppenud kahjumiga. Esialgse õiguskaitse taotluse täienduse kohaselt on kaebajal Lagedi Tare OÜ ees laenukohustus 74 585,99 eurot, mida ta ei saa oma majandustegevuse seiskumise tõttu täita. Samas ei selgu esialgse õiguskaitse taotlusest ega selle täiendusest, millal saabus või saabub laenude tagasimakse tähtaeg ning millistest vahenditest on kaebajal võimalik kohustused täita. Muu hulgas juhib vastustaja tähelepanu, et esitatud kontoväljavõtete kohaselt andis kaebaja nt 18.06.2021 hoopis ise laenu 10 000 eurot Lagedi Tare OÜ-le, mille viimane 19.06.2021 tagasi maksis. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse täienduses viidanud üksnes, et talle kuulub kaks kinnisasja, mida tal oleks võimalik juba kohtumenetluse ajal arendada. Samas on nende kinnistute puhul tegemist hoonestamata elamumaaga, mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek Y kasuks summas 85 000 eurot ning kohtutäituri Elin Vilippuse keelumärge Y kasuks. Kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt on täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278 786,89 eurot, kuid hetkel on täitemenetlus peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõttu. Seega tundub arendus kinnistutel enam kui küsitav. Samuti ei oleks neid kinnistuid võimalik kasutada tagatisena maksuvõla tasumise tagamiseks. Seega puudub kaebajal nii raha kui muu vara maksusumma tasumiseks või selle tagamiseks ning kuna kaebaja majandustegevus on peatunud juba enne maksuotsuse tegemist, siis juhul, kui kaebaja ei esita tagatiseks näiteks kolmanda isiku vara, võib maksuvõlg jäädagi tasumata. Taolises olukorras ei pea vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamist võimalikuks ka tingimuslikult. 2(5)
3-22-868 Kui kaebajal oleks tegelik soov majandustegevust jätkata ning kaebaja suudaks maksuhaldurile näidata, kuidas oleks tal võimalik määratud maksusumma tasuda, oleks kaebajal võimalik taotleda maksuhaldurilt maksuvõla ajatamist. Taotluse rahuldamisel (tingimusel, et kaebaja esitab piisava tagatise) vabastab maksuhaldur kaebaja pangakonto aresti alt, mis võimaldab tal majandustegevusega jätkata. Kaebaja ainsaks sooviks näib olevat esialgse õiguskaitse taotlemisel pangakontode aresti alt vabastamine, jättes aga maksuvõla lõppkokkuvõttes üldse tasumata, mis oleks vastuolus avaliku huvi ja esialgse õiguskaitse eesmärgiga.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2022 määruse resolutsiooni p-ga 5 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole veenvalt välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid. Kaebaja esitatud kontoväljavõtte kohaselt oli 01.01.2021 seisuga kaebaja kontojääk 2485,39 eurot ning konto lõppjääk 22.04.2022 seisuga 0 eurot. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kaebaja aktiivset majandustegevust, mis võiks maksuotsuse sundtäitmisest tuleneva pangakonto arestimisega ohtu sattuda. Perioodil 01.01.2021‒ 22.04.2022 on kaebajale toimunud laekumised, mis on tõenäoliselt seotud tema otsese majandustegevusega, vaid seitsmel korral, kusjuures viimane arve tasumine kaebajale leidis aset 15.06.2021. Kogu hilisem käibevara on tekkinud Lagedi Tare OÜ-lt ja OÜ-lt Varakapital saadud laenudest. Kohtule esitatud bilansist selgub, et 31.03.2022 seisuga ei olnud kaebajal kassas sularaha. Kaebaja ei selgita ega tõenda taotluses, millised on tema regulaarsed tegevuskulud lisaks tagastamisele kuuluvale laenule. Samuti ei ole teada laenu suurus ega laenu tagastamise tähtaeg. Kaebaja ei too ka välja, et tal jääks lisaks laenule tasumata mingid muud arved või kohustused koostööpartnerite ees, selliseid regulaarseid kohustusi ei nähtu ka kohtule esitatud kontoväljavõtte analüüsi tulemusena. Lisaks eelnevale ei nähtu kontoväljavõttelt laekumisi (peale laenude), millest kaebaja oma kohustusi täita saaks. Eelnev ei veena kohut selles, et maksuotsuse sundtäitmisega (pangakontode arestimisega) kaasneksid kaebajale kohtumenetluse kestel pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Vajadust esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse peatamiseks ei ole kaebaja taotluses põhjendanud. Maksuhalduri seisukohas toodud asjaoludel ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ka selleks, et tagada kaebajale kohtumenetluse ajaks võimalus tegeleda oma kinnistutel arendustegevusega. Kaebajale kuulub kaks kinnisasja, mille puhul on tegemist hoonestamata elamumaaga, mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek summas 85 000 eurot ning kohtutäituri Elin Vilippuse keelumärge. MTA viitab, et kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt on täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278 786,89 eurot, kuid hetkel on täitemenetlus peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõttu. Ei ole usutav, et kaebaja asub arendama kinnistutel, mille osas on alustatud täitemenetlus, seda ka olukorras, kus täitemenetlus on peatatud. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei tähenda see siiski, et esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine oleks põhjendatud. Praegusel juhul tuleb pidada määravaks, et kaebaja tegevus on olnud kahjumlik ja tema tegevus ei pruugi seetõttu olla jätkusuutlik. Kaebajal puudub ka registervara, millega oleks võimalik tagada maksuotsuse täitmine tulevikus. Seega võib pidada tõenäoliseks, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata. Sellest tulenevalt välistaks ka ülekaalukas avalik huvi praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kui kaebaja soovib majandustegevusega aktiivselt jätkata (st, et kaebajale hakkavad toimuma laekumised ning kaebajal on vaja täita muid kohustusi lisaks laenu tagastamisele), on kaebajal võimalik oma maksukohustus ajatada, esitades selleks MTA-le vastava avalduse. 3(5)
3-22-868 Maksukohustuse ajatamise korral vabastatakse kaebaja kontod arestist ning kaebajal on võimalik kontosid oma majandustegevuse jätkamiseks kasutada. Maksuvõla ajatamise korral on maksuhalduril võimalik vähendada tasumata maksukohustustelt arvestatavat intressi 50% võrra (maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg 2). Samuti arvestab maksuhaldur maksuotsuse tühistamise korral juba tasutud maksusummalt kaebaja kasuks intressi MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras (MKS 116 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Winehill OÜ palub 16.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse resolutsiooni p 5 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb enda majandusliku seisundi osas varasema seisukoha juurde. Pangakonto arestimine takistab kaebaja igapäevast majandustegevust ja võimalust jätkata majandustegevusega. Avalik huvi maksude laekumise vastu ei kaalu üles kaebaja õigusi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel tekib vastustajal võimalus nõuda kaebajalt maksuotsuse täitmist sundtäitmise raames, mis võib olla õigusvastane, kui halduskohus tühistab maksuotsuse. Sundtäitmine kahjustaks kaebaja huve ebamõistlikult. Praegu on kaebaja äritegevus toimiv ning kaebaja on võtnud erinevaid kohustusi, et tema majandustegevus oleks ka edaspidi toimiv. Kaebaja on kinnisvaraarendaja. Tegemist ei ole äritegevusega, millel on kogu aeg püsiv majandustegevus. Hetkel on kaebaja majandustegevus seiskunud, kuna arvelduskontode arestimise tõttu ei ole võimalik soetada uusi kinnisasju ja teostada arendusi. Seisaku jätkumisel tuleb kaebajal esitada pankrotiavaldus. Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu ei saa eeldada, et kaebaja taotleks maksuvõla ajatamist. Lisaks kajastuks ajatamisel maksuvõlg maksuregistris ning kaebaja ei saaks vabalt tegevust jätkata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel lükkuks maksude maksmine vaid edasi ning kaebaja saaks majandustegevusega jätkata ja maksuotsust täita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt määruskaebusele vastust, sest vastustaja seisukoht asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta nähtub piisaval määral halduskohtule 28.04.2022 esitatud vastusest. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele (Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtutel seega arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks maksusummade sissenõudmine pärast kohtumenetluse lõppemist ka reaalselt võimalik.
10.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ning selle 25.04.2022 ja 27.04.2022 täiendustes maksuotsuse sundtäitmisega 4(5)
3-22-868 kahjuliku tagajärje saabumise ohtu veenvalt põhjendanud. Kaebaja esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõte (periood 01.01.2021‒22-04.2022) kinnitab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et kaebaja majandustegevus oli sisuliselt seiskunud juba enne MTA 02.02.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 tegemist ja kaebaja arvelduskontode arestimist 01.04.2022. Kaebaja esitatud bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.03.2022 nähtub, et äriühingul on kohustusi kokku 197 383 eurot ning jooksva majandusaasta kahjum on 10 180 eurot. Kahjumiga on lõppenud ka 2021. ja 2020. aasta. Äriühingul puudub 31.03.2022 seisuga kassas sularaha. Kaebaja ei ole välja toonud, et peale laenude jääks tal täitmata mingid muud arved või kohustused. Kaebaja on küll selgitanud, et laenukohustus Lagedi Tare OÜ ees on summas 74 585,99 eurot, kuid selgusetu on, millal saabus või saabub selle tagamismakse tähtaeg. Samuti ei nähtu pangakonto väljavõttest laekumisi, millest kaebaja saaks oma kohustusi täita. Olukorras, kus kaebajal majandustegevus sisuliselt puudub, ei ole esialgse õiguskaitse vajadus äratuntav.
11.Ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust möönda, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtupraktikast tulenevalt esineb maksude laekumise tagamise suhtes ülekaalukas avalik huvi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiksid maksusummad jääda riigieelarvesse üldse laekumata (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Avalikku huvi maksusumma viivitamatuks sissenõudmiseks võib pidada väheoluliseks, kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, sest sel juhul on usutav, et maksuotsuse sundtäitmine osutub võimalikuks ka pärast kohtuvaidluse lõppemist.
12.Praegusel juhul on kaebaja tegevus olnud kahjumlik ning kaebaja ei ole suutnud põhistada, et tema majandustegevus on jätkusuutlik ja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkuks maksusumma tasumine üksnes edasi. Kaebajal puudub nii raha kui registervara maksusumma tasumiseks või selle tagamiseks. Kaebajale kuuluva kahe kinnistu näol (kinnistu nr 1044560 – Viinamäe tee 21, Kopli küla, Rae vald, Harju maakond, pindala 1575 m2; kinnistu nr 10445750 – Viinamäe tee 23, Kopli küla, Rae vald, Harju maakond, pindala 1512 m2) on tegemist hoonestamata elamumaaga. Mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek Y kasuks summas 85 000 eurot ning kohtutäitur Elin Vilippuse keelumärge. Vastustaja on selgitanud, et kohtutäituri teabe kohaselt on täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278 786,89 eurot. Vaatamata sellele, et Harju Maakohtu 10.07.2020 määrusega nr 2-20-9889 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tõttu täitemenetlus peatatud, ei ole eluliselt usutav, et äriühing asub arendama kinnistutel, mille osas on alustatud täitemenetlust. Samuti ei oleks kinnistuid võimalik kasutada tagatisena maksuvõla tasumise tagamiseks. Sellises olukorras ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamist pidada põhjendatuks, sest maksuvõla sundtäitmise keelamise korral on tõenäoline, et maksusumma võib jääda riigieelarvesse üldse laekumata.
13.Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kui ta soovib majandustegevusega aktiivselt jätkata, siis on kaebajal võimalik esitada maksuhaldurile MKS §-de 111‒112 alusel taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks, mis võimaldab vähemalt osaliselt vältida maksuotsusega määratud maksusumma korraga tasumist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Ajatamine ei tähenda maksuotsusega nõustumist. Kaebaja on maksuotsuse vaidlustanud, seega on ilmne, et ta ei nõustu sellega. Üksnes abstraktne väide, et maksuvõla ajatamisel ei saaks kaebaja oma tegevuse maksuvõla avalikustamise tõttu vabalt jätkata, ei ole veenev ega anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.