X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2023 otsuse nr 12211140019-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti sisuliselt läbi
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 30.11.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Valgevene kodanik (sünd. yy.yy.yyyy) X lahkus oma päritoluriigist ning saabus Eestisse viimati 01.10.2022. Ta on omanud Eestis lühiajalise töötamise registreeringut vahemikus 12.04.202111.04.2022 ning 06.01.2022-05.04.2023. Rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK) taotluse esitas ta Eestis 14.11.2022.
2.Taotlejaga viidi läbi RVK taotleja vestlus 19.12.2022 ning arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine 23.03.2023. Isik taotleb rahvusvahelist kaitset, kuna ta osales 2020. a Valgevenes meeleavaldustel. Kuna Valgevene president kiusab praegu kõiki meeleavaldustes osalejaid taga, kardab taotleja, et teda võidakse Valgevenesse naasmisel arreteerida. Taotleja tõi 19.12.2022 1(9)
vestlusel välja, et ta kardab Valgevenes kriminaalset tagakiusu ja kõiki, kes osalesid võimuvastases meeleavalduses, tunnistatakse ekstremistideks. 23.03.2023 toimunud vestlusel tõi taotleja välja, et igal inimesel, kes osales demonstratsioonidel, on oht saada kinni võetud ja saada repressioonide osaks. Kui varem vahistati ja võeti kinni ainult liidreid, siis nüüd võetakse kinni kõiki neid, kes olid meeleavaldusel valgepunasevalge lipuga. Taotleja arvates on praegu arreteerimised läinud väiksematesse kohtadesse ning ametivõimud lihtsalt ootavad kuni taotleja tagasi pöördub, et ta siis arreteerida. Kui taotleja Valgevenest lahkus, siis pöördus ta hiljem riiki tagasi, kuna ta poeg võeti ajateenistusse ja taotleja käis pojaga kohtumas. Oht oli olemas, aga arvatavasti ei olnud taotleja sel hetkel ametivõimudele prioriteediks. Ametivõimude huvi taotlejat taga kiusata võib seisneda selles, et kõiki, kes ei ole võimuga nõus ja on nende vastu, tuleb enne 2025. a valimisi karistada. Taotleja ei palunud varem varjupaika, kuna lootis, et võim riigis muutub. Ta taotles Eestis varjupaika siis, kui tema viisa lõppes ja seda ei pikendatud. Sellest tuleneski, et ta ei saanud tagasi pöörduda ja ta otsustas varjupaika taotleda. Taotleja rebis oma kodulinnas maja pealt maha Valgevene lipu ja pani sinna valge-punase-valge lipu. Kuna see toimus keskväljakul, võib sellest olla videosalvestis.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13.04.2023 otsuse nr 12211140019-1 punktiga 1 loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotlus põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel taotluse tagasilükkamine. Täiendavalt loeti taotlus selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 6 ja 7 alusel (otsuse punkt 2). Lisaks tehti taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Valgevenesse vabatahtliku täitmistähtajaga
päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (otsuse punkt 3). VSS § 74 lg 1 alusel kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu (Eestisse ja Schengeni viisaruumi) 2 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (otsuse p 4).
4.X esitas 17.05.2023 kaebuse PPA 13.04.2023 otsuse nr 12211140019-1 peale. Kohus võttis 28.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PPA 13.04.2023 otsus nr 12211140019-1 ning kohustada PPA-d vaatama rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti sisuliselt läbi. Kohus määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 10.08.2023) on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja ei ole rahul vaidlustatud otsusega (selle osadega 1 ja 2), kuna PPA ei olnud kaebaja olukorda põhjalikult süvenenud. Aastal 2020 võttis kaebaja aktiivselt osa meeleavaldustest, mis toimusid Valgevenes, kuna ta ei ole rahul poliitiliste vaadetega valitsuse poolt ja presidendi valimiste tulemustega. Kõik see on fikseeritud PPA poolt, kuid arvesse pole võetud, et vahepeal situatsioon muutus seoses sellega, et käesoleva aasta mai- ja juunikuus kutsuti kaebaja poega Valgevene uurimisjaoskonda ja hakati küsitlema kaebaja tagasituleku ja asukoha kohta. Poja sõnul teda ähvardati ja soovitati võtta kaebajaga ühendust ning paluti öelda, et kaebajal oleks hea tulla kodumaale ülestunnistusega. Nad mainisid, et kaebaja on süüdi Valgevene riigi sümboolika rikkumises, kuna 2020. aastal ta lehvitas keskväljakul valge-puna-valge värvi lipuga Djatlovi linnas. Praegu on see lipp keelatud sümboolika ja peetakse ekstremistlikuks sümboliks. Kaebaja oli sel platsil koos kaasamõtleja V. K.-ga, kes omakorda sai ajutise kaitse sõjapõgeniku näol ja kes saab seda tunnistada ka kohtus. Kaebaja tõstis valge-puna-valget värvi lippu, kuna oli vastu kehtiva valitsuse ja ebaseaduslikke presidendi valimistele. Kaebaja on varasemalt Valgevenesse sisenenud, kuna muretses poja pärast, kelle elu võis olla ka ohus, sest ta oli sel ajal sõjaväes. Kaebaja tahtis talle selgitada, kuidas sellisel juhul käituda. Seega on PPA otsus pöördumise kohta tagasi Valgevenesse kaebaja jaoks ohtlik ja võib lõppeda vabaduse kaotamisega, kuna uurimiskomisjonil on video selle kohta, et kaebaja osales meeleavalduses valge-puna-valge lipuga Djatlovi linna keskväljakul. Valgevene president ja tema ebaseaduslik grupeering, kes 2(9)
valitseb riiki, võivad kätte maksta, sest näevad kaebajas reeturit ja vaenlast tema poliitiliste tõekspidamiste tõttu, mis ei lähe kokku riigi valitsusega. Seetõttu PPA ei arvestanud kõiki riske ega hinnanud olukorra tõsidust, mis võib olla kaebajale eluohtlik.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 1) Kaebusest ei nähtu, miks kaebaja PPA otsusega ei nõustu ning milliseid asjaolusid või tõendeid on PPA valesti hinnanud või jätnud hindamata. PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebajaga seotud asjaolud, asjakohase päritoluriigi informatsiooni ning õigesti hinnanud, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks. 2) Haldusmenetluses kaebaja antud ütluste valguses ei ole tema väide poja väljakutsumise kohta Valgevene uurimisjaoskonda usutav. Kaebaja avalduse kohaselt on uurimisjaoskonna ametnikud maininud, et kaebaja on süüdi Valgevene riigisümboolika rikkumises, kuna 2020. a lehvitas kaebaja Djatlovi linna keskväljakul valge-puna-valget lippu, mida peetakse Valgevenes ekstremistlikuks sümboliks. Kaebaja on 19.12.2022 vestlusel selgitanud, et osales 2020. a Valgevenes meeleavaldustel, sealhulgas 2020. a 9. ja 10. augustil Djatlovi linnas. Samal päeval tekkis konflikt miilitsaga: kaebaja hoidis teiste meeleavaldajatega käest kinni ja ei lasknud miilitsal teisi meeleavaldajaid ürituselt ära viia. Kaebaja mainis esmakordselt 23.03.2023 vestlusel, et võttis Djatlovi linna keskväljakul meeleavaldusel maha rohelise lipu ning riputas üles valge-puna-valge lipu. Täiendavalt, ei ole kaebaja esitanud näiteks pojale adresseeritud kutseid jaoskonda, mistõttu kaebaja väited poja jaoskonda kutsumise kohta ei ole kontrollitavad. 3) Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 19.12.2022 vestlusel, vaatamata erinevatele küsimustele rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuste kohta, jätaks isik mainimata sellise asjaolu, nagu linna keskväljakul miilitsa ja linna turvakaamerate vaateväljas rohelise lipu maha rebimine ja valge-puna-valge lipu ülesriputamine, vaid mainiks nimetatud asjaolu esmakordselt alles 23.03.2023 vestlusel pärast teadasaamist, et PPA on asunud seisukohale, et tema profiil ei paku Valgevene ametivõimudele huvi. Vastustaja toob välja vastuolu, mille kohaselt 23.03.2023 vestlusel kaebaja väitis, et rebis meeleavaldusel maha rohelise lipu ja riputas üles valge-punavalge lipu, kuid oma 10.08.2023 avalduses väidab, et lehvitas meeleavaldusel valge-puna-valget lippu. Kuigi on võimalik, et meeleavalduse käigus sellel osalev isik kõigepealt lehvitab opositsioonivärvides lippu ning seejärel riputab sama lipu üles, ei ole kaebaja taolist tegevuste järjestust väitnud. Jääb selgusetuks, miks taolised detailid ja asjaolud ei olnud kaebaja poolt välja toodud haldusmenetluses. 4) Kaebaja avalduses esitatud väide, et kaebaja pojale soovitati Valgevene uurimisjaoskonnas võtta kaebajaga ühendust ja öelda, et kaebajal oleks hea tulla kodumaale ülestunnistusega, on vastuolus kaebaja väitega 23.03.2023 vestlusel, et tema arvates Valgevene võimud ootavad, millal kaebaja pöördub tagasi Valgevenesse, et teda siis vahistada ja kinni pidada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastu huvi tundmisel võivad Valgevene ametivõimud, arvestades kaebaja korduvat käimist Valgevene territooriumil pärast 2020. a meeleavaldusi, eeldada, et kaebaja naaseb Valgevenesse ka tulevikus, mis annaks neile võimaluse kaebaja piiril kinni pidada. Jääb arusaamatuks, miks Valgevene ametivõimud peaksid muutma enda käitumist ja asuma ähvardama kaebaja poega, riskides, et poeg edastab informatsiooni kaebajale ning kaebaja ei naasegi Valgevene territooriumile. 5) Kaebaja avalduses toodud selgituse korduva Valgevene territooriumil käimise kohta on kaebaja PPA-le esitanud haldusmenetluses. Kaebaja korduvat Valgevenes käimist on käsitletud ka PPA otsuse p-s 4.3.1 ning õiguspäraselt leitud, et korduvad piiriületused ja piiriületustel probleemide puudumine on oluline indikatsioon sellest, et kaebaja ei paku Valgevene ametivõimudele huvi.
3(9)
6) Kaebaja avalduse väite osas, et uurimiskomisjonil on video selle kohta, et kaebaja osales meeleavaldusel valge-puna-valge lipuga Djatlovi linna keskväljakul, märgib vastustaja järgmist. Kaebaja on 19.12.2022 vestlusel selgitanud, et tema tuttavaid, kes osalesid meeleavaldustel ja jäid miilitsa rinnakaamerate või linnakaamerate vaatevälja, kutsuti uurimiskomiteesse. Vaatamata korduvatele käikudele Valgevenesse pärast 2020. a meeleavaldusi ei olnud kaebajal probleeme piiri ületamisel. Samal vestlusel kaebaja oletas, et Valgevene riigivõimudel on video tema osalemisest meeleavaldusel. 23.03.2023 vestlusel kaebaja aga juba väitis, et videosalvestused tema osalemisest meeleavaldusel on kindlalt olemas. Vaatamata eeltoodule, samal vestlusel kaebaja taas oletas, et videosalvestused on olemas. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja saab samaaegselt oletada, et riigivõimudel võivad olla videosalvestused tema osalemisest meeleavaldusel ning väita, et taolised videosalvestused on riigivõimudel kindlalt olemas. 7) Kaebaja väide, et PPA ei arvestanud kõiki riske ja ei hinnanud olukorra tõsidust, on kaebaja subjektiivne arvamus. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Kaebaja selgitused varjupaigataotluse esitamisega viivitamise kohta (kaebaja väitel oli tal lootus, et võim riigis muutub ning ta ei pea enam kartma), ei ole usutavad. On üldteada, et 2020. a suvel alanud suuremad meeleavaldused Valgevenes kestsid 2021. a alguseni, mil valitsevale režiimile lojaalsed jõustruktuurid olid suuremad meeleavaldused maha surunud. Kaebaja aga ootas varjupaigataotluse esitamisega kuni 2022. a novembrini. PPA ei anna hinnangut sellele, kuidas kaebaja oleks või ei oleks pidanud käituma, vaid võttis kaebaja käitumist otsuse tegemisel arvesse.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
8.RVK antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse tagasi.
9.Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja ütlusi hinnates õigesti lugenud kaebaja RVK taotluse selgelt põhjendamatuks. Haldusmenetluse materjalid viitavad üheselt sellele, et kaebaja esitas 14.11.2022 RVK taotluse põhjusel, et vältida peatselt saabuvat lahkumiskohustuse täitmist, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu. 4(9)
Kaebaja pole enda tagakiusukartuse põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuigi RVK taotluse aluseid on tihti keeruline mingite konkreetsete dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada, ei tähenda see siiski, et sellises olukorras tuleb lugeda kahtlused alati kaebaja kasuks. Rahvusvahelise kaitse taotleja kohustuseks on tulenevalt VRKS § 11 lg-st 2 esitada oma selgitused ja vastata menetleja küsimustele, mh selgitada intervjuul antud ütlustes esinevaid vastuolusid. VRKS § 14 lg 5 kohustab taotlejat esitama kõik tema valduses olevad dokumendid, mis kinnitavad RVK taotluse põhjendatust. Kui selliseid dokumente ei ole, tuleb PPA-l tugineda taotleja ütluste usutavuse (sisemist ja välimist) hindamisele. Sisemise usutavuse hindamine hõlmab ütluste detailirohkuse ja järjepidevuse hindamist, välimise usutavusega seondub ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide ja muude PPA kogutud tõenditega. Nii haldusorgan kui kohus saavad asjaolude ja tõendite hindamisel lähtuda ka nende elulisest usutavusest (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 - faktide ja asjaolude hindamine). Euroopa Kohus on asjas C-473/16 selgitanud, et kui pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (p 33). Kuigi PPA otsuses pole selgelt välja toodud isiku üldise usaldusväärsuse osas antud hinnangut, nähtub otsusest piisavalt selgelt (päritolumaainfost koosmõjus taotlejaga seotud asjaoludega tehtud järeldusest, vt otsuse lk 5), et PPA ei pea taotleja ütlusi päritoluriigis teda ohustava tagakiusu osas tõenäoliseks ehk teisisõnu ei pea usutavaks kaebaja ütlusi selles osas, et ta satuks ainuüksi Valgevenes 2020. a meeleavaldustel osalemise tõttu kodumaale naastes ohtu.
10.Kuigi kohus ei kahtle antud juhul selles, et kaebaja osales 2020. a Valgevenes meeleavaldustel mõnel korral, ei tähenda see siiski veel seda, et kaebaja suhtes oleks võimalik möönda tagakiusuohtu päritoluriigis. 10.1 Asja materjalidest nähtuvalt vaidlust ei ole, et vaatamata kaebaja osalemisele Valgevenes 2020. a toimunud meeleavaldustel, pole Valgevene ametivõimud teda tänaseni sellepärast tülitanud ega temaga muudmoodi kontakti otsinud. Taotlejaga toimunud vestlusel selgus, et taotlejat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel ajal tema osas Valgevenes menetlust käimas ei ole, Valgevenes teda otsitud ei ole, ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega (19.12.2022 vestluse lk-d 2 ja 3). Taotleja passist nähtuvalt on ta pärast 2020. a meeleavaldusi saanud Valgevenest lahkuda ja seejärel korduvalt naasta (august - september 2021, november 2021 - jaanuar 2022, juuni 2022 - august 2022, september 2022). Kaebaja on vestlusel PPA-le kinnitanud, et Valgevenesse sisenedes ta küll kartis, kuid mingeid probleeme tal piiriületustel ei tekkinud (vt 19.12.2022 vestlus, lk 4). Kohtu hinnangul on PPA koosmõjus päritoluriigi infoga (vt vaidlustatud otsuse lk-d 4 ja 5) põhjendatult järeldanud, et kui Valgevene võimud oleksid huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks seda juba tehtud või temaga vähemalt kontakti otsitud. Päritoluriigi infost nähtuvalt on huvipakkuvaid isikuid juba piiriületustel kinni peetud. Kõige rohkem saavad inimesed süüdistuse selle eest, et nad postitavad või kommenteerivad sotsiaalmeedias ja/või nad osalesid 2020. a meeleavaldustel. Asjaolud, et kaebaja on saanud siiani korduvalt (vähemalt üheksal korral) Valgevene piiri ilma igasuguste probleemideta ületada, kaebaja ei ole väljaspool Valgevenet tegelenud poliitilise aktivismiga ega ole ka aktiivne sotsiaalmeedias kommenteerija, annavad kohtu hinnangul kinnitust sellest, et kaebaja isik ja tegevus ei paku Valgevene ametivõimudele huvi. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses esitanud mingeid 5(9)
tõendeid, mis annaks põhjust arvata, et Valgevene ametivõimud on huvitatud tema tagakiusamisest. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses ühelegi asjakohasele allikale tuginevalt põhistanud oma väiteid, mille kohaselt varasemalt võeti kinni ainult liidreid, kuid nüüd kõiki meeleavaldusel valge-puna-valge lipuga osalenud ja videosalvestistele jäänud isikuid. Kohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et ametivõimud lihtsalt ootavad kaebaja tagasipöördumist, et ta seejärel arreteerida. Valgevene ametivõimudel on olnud piisavalt võimalusi kaebaja arreteerimiseks kaebaja korduvatel piiriületustel, kuid sellele vaatamata seda siiani tehtud ei ole. Kaebaja ei ole suutnud välja tuua ühtegi adekvaatset põhjust, miks teda pole üritatud siiani kinni pidada, oletades üksnes, et järelikult ta ei olnud siis veel prioriteetseks isikuks. Kaebaja tagakiusuohtu 2020. a meeleavaldustel osalemise tõttu ei kinnita ka kaebaja poolt 19.12.2022 vestlusel välja toodud asjaolu, et tema osas alustati Valgevenes haldusasi, mille kohta koostatud dokumenti kaebaja enda väitel pole näinud ja talle andis sellest teada naaber. Kaebaja on selgitanud, et talle saadeti hiljem kiri, et haldusasi on lõpetatud. Puuduvad kontrollitavad andmed selle kohta, et kaebaja viidatud haldusasi olnuks seotud kaebaja osalemisega meeleavaldustel. Kuna haldusasja menetlus lõpetati (sh kaebajale sellega mingeid kahjulikke tagajärgi ei kaasnenud) ning kaebaja on saanud ilma probleemideta hiljem korduvalt Valgevenesse naasta ja sealt ka lahkuda, siis ei ole usutav, et kaebaja on sellise profiiliga isik, keda Valgevene ametivõimud võiksid poliitiliselt taga kiusata. 10.2 Ühtlasi ei ole kaebaja väited olnud haldusmenetluses järjepidavad. 19.12.2022 vestlusel kaebaja oletas, et Valgevene riigivõimul on video tema osalemisest meeleavaldustel (küsimus 21). 23.03.2023 vestlusel kaebaja väitis, et videosalvestused tema osalemisest meeleavaldusel on kindlalt olemas (küsimus 7), samal ajal aga teisele küsimusele vastates jälle oletas, videosalvestused on olemas, sest keskväljakul on kaameraid piisavalt (küsimus 11). Kohtule 10.08.2023 esitatud avalduses kaebaja taaskord tugineb sellele, et uurimiskomisjonil on video kaebaja osalemisest meeleavalduses Djatlovi linna keskväljakul. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et 19.12.2022 vestlusel kaebaja selgitas, et osales 2020. a Valgevenes meeleavaldustel, sh 2020. a 9. ja 10. augustil Djatlovi linnas ning samal päeval tekkis konflikt miilitsaga: kaebaja hoidis teiste meeleavaldajatega käest kinni ja ei lasknud miilitsal teisi meeleavaldajaid ürituselt ära viia (küsimus 22). Samal vestlusel küsitud küsimusele, milles teda tema suhtes algatatud haldusasjas süüdistati, vastas kaebaja, et ta ei tea, aga võimalik, et miilitsale vastupanu osutamises (küsimus 33). 23.03.2023 vestlusel aga kaebaja mainis esmakordselt, et võttis Djatlovi linna keskväljakul meeleavaldusel maha rohelise lipu ning riputas üles valge-punase-valge lipu. Samuti arvas kaebaja sellel vestlusel, et teda võidakse karistada lipu rüvetamise eest (küsimused 11 ja 13). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja juba 19.12.2022 vestlusel poleks maininud sellist asjaolu, et ta võttis linna keskväljakul kaamerate vaateväljas maha rohelise lipu ja riputas asemele valge-puna-valge lipu. Kaebaja on sellele sündmusele osundanud alles 23.03.2023 vestlusel seejärel, kui PPA ütles, et tõenäoliselt kaebaja profiil ei paku Valgevene ametivõimudele huvi. Kohtu hinnangul on kaebaja selliselt uusi asjaolusid välja tuues üritanud lihtsalt PPA-d mõjutada tema suhtes positiivset otsust tegema, et ta ei oleks sunnitud Eestist lahkuma. Seejuures on PPA vaidlustatud otsuses õigesti tähelepanu juhtinud, et riigilipu rüvetamine ei ole karistatav tegevus ainuüksi Valgevenes, vaid ka Eestis on sellise teo eest seaduses ette nähtud karistus. Rahvusvaheline kaitse ei ole mõeldud süüteomenetluse eest põgenemiseks. RVK andmiseks ei anna seega põhjust üksnes asjaolu, et kaebaja on oma kodulinna keskväljakul lipu maha võtnud ja selle asemele teise riputanud. Seda veel eriti olukorras, kus kaebaja suhtes ei ole sellega seoses ühtki menetlust algatatud. 10.3 Taotlejaga 19.12.2022 toimunud vestlusel selgus, et pärast 2020. a meeleavaldustel osalemist ta lahkus Valgevenest Poola 15.09.2020 (kuigi ta riigist lahkumist ei planeerinud, otsustas ta sõbraga koos seda siiski teha). Kaebaja selgitas PPA-le, et ta ei pidanud vajalikuks 6(9)
koheselt Poola jõudes rahvusvahelist kaitset taotleda, samuti kaebaja passist nähtuvalt vormistas ta omale septembris 2020 Leedu viisa ning hiljem veel kolmel korral Eesti viisad. Seejuures ei esitanud kaebaja RVK taotlust ei Eestis ega mujal EL riikidel esimesel võimalusel, vaid alles 14.11.2022. Kaebaja on PPA-le selgitanud, et pärast Valgevenest lahkumist oli ta tööviisade alusel koguaeg välismaal. Kaebaja üritas Eestis oma viisat pikendada, kuid seda ei pikendatud ja soovitati PPA teeninduses rahvusvahelist kaitset küsida (vt 19.12.2022 toimunud vestluse lk 4). Kohtu hinnangul eeltoodu ilmestab seda, et kaebaja esitas RVK taotluse justnimelt põhjusel, et vältida lahkumiskohustuse täitmist, missugune asjaolu sai talle selgeks, kui tema viisat keelduti pikendamast. Kui kaebaja oleks reaalselt kartnud tagakiusu päritoluriigis, siis oleks ta esitanud RVK taotluse esimesel võimalusel, mitte alles seejärel, kui tema viisa pikendamata jäeti ja talle sellist võimalust proovida soovitati. Kui kaebaja oli veendunud, et ta ei saa päritoluriigis teda ohustava poliitilise tagakiusu tõttu Eestist lahkuda, oleks ta usutavasti vähemalt juba viisa pikendamise taotlemise asemel esitanud RVK taotluse. Kaebaja oli kursis olukorraga oma päritoluriigis (sh külastas seda korduvalt) ja pidi juba varasemalt suutma hinnata, kas tema tegevus 2020. a meeleavaldustel võiks pakkuda huvi Valgevene ametivõimudele. Seetõttu ei ole ka tõsiseltvõetav ega RVK taotluse esitamisega viivitamist õigustav kaebaja selgitus, et ta ei küsinud varjupaika varem (s.o enne 2022. a novembrit), kuna lootis, et riigis midagi muutub.
11.Kaebaja on toonud 10.08.2023 menetlusdokumendis uue asjaoluna välja, et 2023. a mai- ja juunikuus kutsuti tema poega Valgevene uurimisjaoskonda ja hakati küsitlema kaebaja tagasituleku ja asukoha kohta. Väidetavalt kaebaja poega ähvardati ja soovitati võtta temaga ühendust ning öelda, et tal oleks hea tulla kodumaale ülestunnistusega. Pojale mainiti, et kaebaja on süüdi Valgevene riigisümboolika rikkumises, kuna 2020. a ta lehvitas keskväljakul valgepuna-valge värvi lipuga Djatlovi linnas. Esiteks, kaebaja vastav väide ei ole kontrollitav, kuna kohtule ei ole esitatud kaebaja poja uurimisjaoskonda kutsumise kohta mis tahes tõendeid (nt pojale saadetud kutsed). Teisalt on see väide vastuolus kaebaja poolt haldusmenetluses antud selgitustega ja pole eluliselt usutav kaebaja väide, et tema pojal soovitati võtta kaebajaga ühendust ja öelda, et tal oleks hea tulla kodumaale ülestunnistusega. Kaebaja väitis 23.03.2023 vestlusel, et Valgevene ametivõimud lihtsalt ootavad, millal kaebaja pöördub tagasi Valgevenesse, et ta siis arreteerida. Kui kaebaja Valgevene ametivõimudele tõepoolest huvi pakuks ja nad oleks valmis ta piiri ületamisel kohe arreteerima, ei ole kuigi usutav, et kaebaja pojal palutakse teda sisuliselt n-ö „ette hoiatada“ ja seeläbi muuta kaebaja kinnipidamine oluliselt keerulisemaks kui mitte võimatuks. Samuti ei ole kohtu hinnangul usutav, et kui kaebaja juba 2022. a oli väidetavalt Valgevene ametivõimude huviorbiidis ja neil oli võimalik kaebaja juba 2022. a piiri ületamistel kinni pidada, hakatakse alles 2023. a suvel kaebaja poja kaudu otsima temaga kontakti. Vastustaja on juba 23.03.2023 vestlusel kaebajale osundanud, et päritolumaainfo kohaselt oli seoses 2020. a meeleavaldustega juba 2022. a veebruari seisuga kinni peetud kümneid tuhandeid inimesi ja üle 1000 inimese oli poliitiliste süüdistuste alusel süüdi mõistetud. Seega, kui kaebaja oleks Valgevene ametivõimudele tõesti pakkunud huvi ja teda oleks soovitud 2020. a meeleavaldustel osalemise tõttu taga kiusata, ei ole usutav, et seda poleks juba kaebaja korduvatel riiki sisenemistel tehtud.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset, sest objektiivset tagakiusukartust pole võimalik kaebaja seletuste alusel järeldada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks põhjust asuda seisukohale, et ta võiks Valgevenes tagakiusuohus olla ega ole ka välja toonud, milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud, kuigi talle on selleks korduvalt võimalus antud (18.05.2023 ja 31.07.2023 kohtumäärused). Kaebaja ei ole osanud anda mingit eluliselt usutavat selgitust, miks Valgevene ametivõimud ei ole teda juba varasemalt, s.o pärast 2020. a meeleavaldusi kaebaja poolt korduvalt Valgevene piiri ületamistel kinni pidanud ja teda vastutusele võtnud, kui kaebaja on ametivõimudele huvi pakkuvaks isikuks. 7(9)
Kohus ei pea ka kuigi usutavaks, et kui kaebaja tundis, et ta satub päritoluriigis tõsisesse ohtu, ta siiski võttis sedavõrd tihti kodumaal käies selle riski. Ka ei ole mh päritolumaainfo valguses usutav, et Valgevene ametivõimud hakkasid 2020. a toimunud meeleavaldustel osalemise tõttu kaebajaga tema poja kaudu kontakti otsima alles 2023. a suvel; seejuures muutes selliselt enda jaoks sisuliselt võimatuks kaebajat piiril kinni pidada (üldjuhul isik hakkab sellise info saamisel just hoiduma päritoluriiki naasmisest). Selle kohta, miks kaebaja oluliselt viivitas RVK taotlemisega, kaebaja samuti mõistlikku selgitust ei ole andnud. Kaebaja soovis Eestis viibida viisa alusel (taotledes selle pikendamist) ning esitas RVK taotluse alles siis, kui selgus, et tema viisat ei pikendata ning soovitati esitada RVK taotlus. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et ta polnud varasemalt üldse teadlik RVK taotluse esitamise võimalikkusest Poolas ja Eestis. Kohtu hinnangul on asja materjalide põhjal ilmne, et ta esitas RVK taotluse üksnes lahkumiskohustuse vältimiseks ning mingit reaalset tagakiusuohtu tal päritoluriiki naasmisel ei ole. Kaebaja on pärast 2020. a meeleavaldusi liikunud Euroopa Liidu ja Valgevene vahel, ilma, et tal Valgevene võimudega mingeid probleeme oleks olnud. Haldusasja materjalide põhjal on kaebaja taotlus ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
13.Kaebaja RVK taotlus (pagulasena tunnustamiseks või täiendava kaitse saamiseks) on seega jäetud õiguspäraselt rahuldamata. Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja RVK taotlust uuesti läbi vaatama.
14.Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased ning kohus kõiki PPA põhjendusi ei korda, nõustudes nendega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja on 23.03.2023 vestlusel kinnitanud, et ta on nõus vabatahtlikult lahkuma. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei ole selline, mis tema väljasaatmist takistaks (vt RKHK asjas 3-20-1115, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega puuduvad põhjused, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. Kaebajale on tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. Kuna kaebaja on Valgevene kodanik, tal on kehtiv Valgevene pass ja ta on terve elu elanud Valgevenes, siis on PPA põhjendatult määranud Valgevene sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada seda, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel oleks isiku väljasaatmine Valgevenesse vastuolus VSS §-s 171 sätestatuga. VSS §-i 74 regulatsiooni silmas pidades tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (lg 1), sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata vaid humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja puhul lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ei nähtu ning kaebaja ei ole ka tuginenud sellele, et tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu pikkust tuleks mingisugustel vastustaja poolt arvesse võtmata jäetud asjaoludel lühendada. Ka 23.03.2023 vestlusel kaebaja arvas, et ei ole selliseid põhjuseid, mille tõttu peaks kolmeaastast sissesõidukeeldu vähendama. PPA on siiski arvestanud kaebaja varasemat õigusrikkumisteta töötamist Eestis ja seeläbi teatava sideme 8(9)
tekkimist Eestiga ning kohaldanud kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 2 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast. Kohtu hinnangul pole alust pidada kohaldatud sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. Põhjendatud varjupaigavajaduse tekkimise korral ei võta sissesõidukeeld õigust taotleda Euroopa Liidus varjupaika, kuna sissesõidukeelu kehtivus pole asjaolu, millise esinemisel saaks varjupaika taotleva isiku piirilt tagasi saata.
15.Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).
16.Kohtuotsuse avaldamise piirang Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.