Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, ja Einar Vene 19. oktoober 2023, Tartu 3-21-973
Haldusasi
Ai, B ja Di kaebus Mustvee Vallavalitsuse 7. mai 2020. a sundvalduse seadmise korralduse nr 295 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. mai 2023. a otsus Ai, B ja Di ksapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – A, B ja D Vastustaja – Mustvee vald Kolmandad isikud – AS Emajõe Veevärk, E
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. mai 2023. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. november 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavalitsuse 7. mai 2020. a korraldusega nr 295 seati Mustvee vallas xxx külas Xxx asuvale kinnistule tähtajatu sundvaldus AS Emajõe Veevärk kasuks ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, omamiseks ja ekspluateerimiseks. See kinnisasi kuulub Aile, Ble ja Dile kaasomandina. Korralduse kohaselt on torustik vajalik Xxx kinnisasja liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ning see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim valik. Torustik rajati 2020. a septembris.
A, B ja D esitasid kaebuse, milles palusid korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt oleks torustiku saanud rajada kaebajate kinnisasja kõrvale ja see ei oleks AS Emajõe Veevärk kulutusi oluliselt suurenenud. Torustiku paiknemine kaebajate kinnisasjal piirab oluliselt nende võimalusi
kinnisasja kasutamisel – nad ei saa torustike alal midagi kasvatada, kuna nad peavad võimaldama juurdepääsu torustikele ning võib tekkida vajadus avariitöödeks.
3.Tartu Halduskohtu 20. mai 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Sundvalduse seadmise aluseks on Kasepää Vallavalitsuse poolt 2017. aastal antud ehitusluba ning 2014. aastal Mustvee Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused.
3.2.Torustiku ehitamiseks antud ehitusloas ja projektis on juba paika pandud torustiku asukoht. Kaebajad ehitusluba ega projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Siiski saab kohtu hinnangul esitada praeguses asjas vastuväiteid torustiku asukohale, kuna ehitusluba ei anna õigust ehitada võõrale kinnisasjale.
3.3.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või rajatisega. Vastustaja selgitas, et torustiku praeguses asukohas on see lühim, torustik kavandati alale, mida kasutati sõidukite liikumiseks ja parkimiseks. Alternatiivsed lahendused tähendaksid kas pikemat trassi (26 meetri asemel 56 meetrit) ning ühe asemel kahe kinnisasja koormamise kohustust või siis ehitamist Peipsi järve rannakindlustusse või vette, mis ei ole võimalik. Kohus pidas neid kaalutlusi kohasteks ja piisavateks.
3.4.Kohus leidis, et vastustaja ei saanud vaidlustatud korralduse andmisel arvestada kaebajate soovi, et torustik ehitatakse küll kaebajate kinnisasjale, kuid teise kohta, kuna see ei olnud vastustajale teada. Kaebajatele anti enne vaidlustatud korralduse andmist võimalus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kaebajate 2020. a aprillis esitatud seisukohtades öeldi, et nad ei ole nõus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga oma territooriumil. Neid avaldusi ei ole võimalik kuidagi mõista nii, et kaebajad mõtlesid oma territooriumi all üksnes osa oma kinnisasjast. Ka kaebuses ütlesid kaebajad ise, et nad olid 2020. a aprillis vastustajale teatanud, et ei ole nõus torustiku rajamisega nende kinnistu kaudu. Kuna vastustaja ei pidanud seetõttu kaaluma torustiku alternatiivset asukohta kaebajate kinnistul, ei oma tähtsust kaebajate poolt esitatud OÜ Nikos Grupp seisukoht torustiku alternatiivse asukoha kohta.
3.5.Torustiku rajamisega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lg-st 2 tulenevalt kaitsevöönd torustikele, kuid keelatud ei ole istutada kaitsevööndisse taimi. Torustike kaitsevööndisse ehitamise soovi korral saavad nad taotleda selleks vee-ettevõtja nõusolekut ja keeldumise korral selle vaidlustada.
3.6.Ühisveevärgi väljaehitamise vastu on kaalukas avalik huvi. Asulas on eelistatuim ja keskkonnale ohutuim viis reovee kogumiseks ühiskanalisatsioon. Puudub võimalus ehitada torustik nii, et selle talumise kohustus ei langeks mõne teise kinnisasja omanikule.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A, B ja D esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.AS Emajõe Veevärk oli huvitatud minimaalsetest kuludest trassi ehitamisel ning surus oma plaani vastustajale peale. Linnavalitsus nõustus selle plaaniga hoolimata kaebajate vastuväidetest.
4.2.Linnavalitsus ei uurinud ise kaebajate kinnistut, vaid usaldas ainult AS-i Emajõe Veevärk arvamust.
4.3.Kaebajad märkisid 27. aprilli 2021. a kaebuses alternatiivse lahenduse toru rajamiseks piki aiaga piiratud ala nende kinnistule.
4.4.Kaebajatele ei toimetatud vaidlustatud korraldust õigeaegselt kätte ja kaebajad said sellest teada alles tsiviilasja menetluses 19. aprillil 2021, kui kanalisatsioonitorustik oli juba rajatud. Kui kaebajatele oleks vaidlustatud korraldus õigeaegselt kätte toimetatud, oleksid nad seda 2020. a mais-juunis vaidlustanud ja oleksid saanud taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist
ning vaidlustatud korralduse täitmise peatamist. Siis ei oleks AS Emajõe Veevärk saanud torustikku rajada ning vaidluse kestel oleksid selgunud kõik olulised asjaolud. Vaidlus oleks võinud lõppeda kompromissi või kohtuotsusega, millega oleks vaidlustatud korraldus tühistatud ja vastustaja oleks andnud uue korralduse torustiku ehitamiseks alternatiivse plaani järgi.
4.5.Ebaõige on väide, et kaebajate alternatiivse plaani järgi oleks tulnud torustik rajada Peipsi järve rannale.
4.6.Halduskohus jättis ekslikult vastu võtmata eksperthinnangu torustiku alternatiivse asukoha kohta sel põhjusel, et selle oli allkirjastanud ühe kaebaja sugulane.
4.7.Täidetud pole AÕS § 1581 lg 1 tingimus, mille järgi on isikul talumiskohustus vaid siis, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga tarbimiskoha ühendamiseks. Selline võimalus on olemas, alternatiivne torustiku ehitamise koht asub vaid 6 meetri kaugusel sellest kohast, kuhu AS Emajõe Veevärk torustiku rajas. Seega suureneks torustiku pikkus vaid 6 meetri võrra.
5.Mustvee Vallavalitsus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Vallavalitsus ei saanud arvestada kaebajate sooviga, et torustik ehitatakse küll nende kinnistule, kuid teise kohta, kuna sellist soovi kaebajad ei avaldanud. Kaebajad keeldusid sundvalduse seadmisest 2020. a aprillis täielikult. Alternatiivse nägemuse torustike asukoha suhtes esitasid kaebajad alles 20. aprillil 2021 oma taotluses maakohtule.
5.2.Vastustaja kaalus kõiki alternatiivseid lahendusi. Valitud lahendus on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on põhilised asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud järgmised: - kaebajate kaasomandis on kinnistu aadressil Mustvee vald, xxx küla, Xxx. Kaebajate kinnistu on avaliku tee ja kinnistu Xxx vahel, st eraldab viimast avalikust teest. Viimati nimetatud kinnistu omanik esitas AS-le Emajõe Veevärk taotluse tema kinnistu ühendamiseks vee- ja kanalisatsioonitorustikuga (tl 2-3); - Kasepää Vallavalitsuse 9. novembri 2017. a korraldusega oli väljastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise raames ehitusluba muuhulgas kaebajate kinnistule ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks (tl 88-88p); - 2020. a märtsis teavitas AS Emajõe Veevärk kaebajaid plaanist rajada torustik Xxx kinnistuni läbi nende omandis oleva kinnistu (tl 2-3). AS Emajõe Veevärk esitas 6. märtsil 2020 Mustvee Vallavalitsusele taotluse kaebajate kinnistule sundvalduse seadmiseks (tl 18-18p); - Mustvee Vallavalitsus saatis 7. aprillil 2020 kaebajatele teated sundvalduse seadmise menetluse algatamise kohta ning teatati võimalusest nelja nädala jooksul oma arvamuse esitamiseks (tl 28-28p); - vallavalitsusele vastas kaebajatest A, kes teatas 26. aprilli 2020. a e-kirjas, et ei anna sundvalduse seadmiseks nõusolekut (tl 30). Asja materjalides on ka Ai 24. septembri 2020. a e-kiri AS-le Emajõe Veevärk ning B 22. aprilli 2020. a e-kiri Mustvee Vallavalitsusele, kus oli öeldud: „ei ole nõus liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga minu territoorium“ (tl 9); - Mustvee Vallavalitsuse 7. mai 2020. a korraldusega nr 295 seati kaebajate kinnistule sundvaldus (17-17p). Tõendamata on, et see korraldus oleks kaebajatele kätte toimetatud. Kaebajad esitasid korralduse vaidlustamiseks kaebuse alles 6. mail 2021, kui AS-i Emajõe Veevärk vastu suunatud hagimenetluses oli ilmsiks tulnud Mustvee
-
Vallavalitsuse 7. mai 2020. a korralduse olemasolu. Halduskohus lõpetas tähtaja rikkumise tõttu 23. septembri 2021. a määrusega (tl 42-43p) kaebuse menetluse, kuid Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2021. a määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg (tl 61-63); AS Emajõe Veevärk teavitas kaebajaid 11. septembril 2020, et torustik rajatakse nende kinnistule vastavalt lisatud plaanile sama aasta septembris (tl 40). Oktoobrikuus avastasid kaebajad, kes kinnistul pidevalt ei ela, et nende kinnistule oligi vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatud (tl 3).
8.Seega nähtub eeltoodud faktilistest asjaoludest ja haldusmenetluse kronoloogiast, et kaebajatele anti võimalus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise osas oma seisukohta väljendada. Kaebajad väljendasid aga torustike rajamise osas täielikult eitavat seisukohta, st nad ei olnud üldse nõus enda kinnistule torustike rajamisega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et niisuguses olukorras pidi vallavalitsus mõistma kaebajate seisukohta selliselt, et kaebajad ei ole ühelgi tingimusel nõus enda kinnistule torustike rajamisega. Samas sätestab AÕS § 1581 lg 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Õige on halduskohtu seisukoht, et avalik huvi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks ja sellega tiheasustusalal kõigi soovijate liitmiseks on väga kaalukas, sest selline lahendus on keskkonda kõige vähem koormav. Seega oli torustiku rajamiseks läbi kaebajate kinnistu olemas kaalukas avalik huvi ning seda saanuks AÕS § 1581 lg 1 järgi vältida vaid siis, kui oleks esinenud muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus torustiku rajamiseks. Kuna kaebajad haldusmenetluse kestel enda poolt mitte mingisugust alternatiivset võimalust välja ei pakkunud, ei ole vallavalitsusele etteheidetav see, et sundvaldus seati vastavalt AS-i Emajõe Veevärk poolt välja pakutud plaanile, mis oli viimase arvates majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekam lahendus. Vallavalitsus sai lähtuda eeldusest, et kaebajad on täielikult torustiku rajamise vastu nende kinnistule, kuid kuna torustiku rajamine oli avalikes huvides vajalik, ei saanud AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsus torustiku rajamiseks sundvalduse seadmisest keelduda. Vallavalitsuse käitumine ei olnud õigusvastane, kuna kaebajatele anti selge ja arusaadav võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Teisisõnu jätsid kaebajad ise kasutamata võimaluse mõjutada haldusmenetluses seda, kus torustik nende kinnistul täpsemalt paikneda võiks. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud kaebajatega kokkuleppele ei AS Emajõe Veevärk ega ka mitte liituda sooviva kinnistu omanik (tl 18), st kaebajate seisukoht on olnud üheselt jäik ja täielikult nende kinnistule torustike rajamist välistav.
9.Vallavalitsusele ei saa ette heita ka kaalutlusõiguse rikkumist. Ehkki vaidlustatud korralduses on kaalutlusõigust puudutavad selgitused võrdlemisi napid (tl 17-17p), on vallavalitsus kohtumenetluses selgitanud, et kaalumisel olid ka alternatiivne lahendus torustike rajamiseks ümber kaebajate kinnistu, kuid see oleks olnud üle kahe korra pikem (26 meetri asemel 56 meetrit) ning koormanud kahte kinnisasja ühe asemel (tl 80p). Ringkonnakohtu jaoks on need põhjendused usutavad ning näitavad kaalutlusõiguse teostamist, seda eriti olukorras, kus kaebajad olid jäigalt enda kinnistule torustike rajamise vastu ning seega polnud vallavalitsusel teada, et kaebajatel oleks olnud alternatiivseid seisukohti torustiku võimaliku asukoha suhtes.
10.Alles kohtumenetluses on kaebajad asunud esitama oma alternatiivset versiooni torustiku asukoha kohta. Selle järgi võinuks torustiku rajada kaebajate kinnistul olevast piirdeaiast väljapoole (tl 7). Sellisel juhul oleks torustik jäänud küll kaebajate kinnistule, kuid teise asukohta (vastustaja on selgitanud, et piirdeaed ei ole rajatud kaebajate kinnistu piirile, vaid sellest sissepoole, tl 80p). Kuna see seisukoht on esitatud alles kohtumenetluses, ei saanud vastustaja seda võimalust korralduse andmisel arvesse võtta. Haldusorganile ei ole etteheidetav see, kui ta ei uuri võimalusi torustiku rajamiseks teise asukohta kinnistul, mille omanikud on väljendanud täielikult keelduvat seisukohta torustike rajamiseks nende kinnistule.
11.Ka kaebajad ise ütlevad apellatsioonkaebuses, et alternatiivse asukoha pakkusid nad välja alles kohtule esitatud kaebuses. Püüdes rõhutada alternatiivse asukoha võimalikkust, ei arvesta nad aga üldse sellega, et alternatiivne asukoht pakuti välja alles kohtumenetluses ning vastavalt ei saanud vallavalitsus vaidlustatud korralduse andmisel sellega arvestada.
12.Samuti arutlevad kaebajad apellatsioonkaebuses selle üle, et neile ei toimetatud vaidlustatud korraldust kätte ning leiavad, et kui neile oleks see õigeaegselt kätte toimetatud, oleksid saanud nad selle vaidlustada ning taotleda kohtumenetluses esialgset õiguskaitset, mille tulemusena ei oleks AS Emajõe Veevärk saanud trasse välja ehitada ning kohtumenetluse kestel oleksid selgunud olulised asjaolud ja korraldus oleks tühistatud. Selline lähenemine ei pea paika. Isegi esialgse õiguskaitse kohaldamise korral ei oleks kohus saanud mööda vaadata sellest, et kaebajad ei olnud haldusmenetluses esitanud muud seisukohta, kui ainult täielikult torustike rajamist välistavat. Nagu ülal selgitatud, ei ole sellises olukorras haldusorgan käitunud õigusvastaselt, kui ta ei ole asunud omal initsiatiivil uurima alternatiivest lahendust, mille järgi torustik oleks ikkagi kaebajate kinnistul paiknenud, kuid see oleks olnud lihtsalt pisut teises asukohas. Seega ei ole mingit alust arvata, et ka korralduse kohese vaidlustamise korral oleks vaidlus võinud lõppeda kaebajate jaoks edukalt ja sundvalduse seadmise korraldus oleks tühistatud. Nii, nagu ei ole alust pidada sundvalduse seadmise korraldust õigusvastaseks praegu, ei oleks seda peetud õigusvastaseks kohtu poolt ka siis, kui kaebajad oleksid koheselt korralduse vaidlustanud. Seega ei mõjuta korralduse õigeaegne teatavaks tegemata jätmine selle õiguspärasusele antavat hinnangut.
13.Kuna kaebajate poolt välja pakutud alternatiivne asukoht ei mõjuta asja lahendamist nii, nagu kaebajad seda sooviksid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta selles, kas sinna ehitamine tähendaks Peipsi ranna ehituskeeluvööndisse ehitamist ja kas kohus jättis põhjendatult vastu võtmata kaebajate eksperthinnangu nende soovitud asukohta torustiku rajamise võimalikkuse kohta. Samuti pole tähtsust sellel, et kaebajate väitel pikeneks alternatiivsesse asukohta torustiku rajamisel selle pikkus vaid kuue meetri võrra.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulu väljamõistmise taotlusi ei ole menetlusosalised esitanud.
15.Apellatsioonkaebusega koos esitatud lisadest jätab ringkonnakohus toimikusse vaid lisad 5-10, st riigilõivu tasumist, volitusi ning kaebaja esindaja haridust tõendavad dokumendid. Ülejäänud apellatsioonkaebuse lisad tagastatakse kaebajatele, kuna need ei oma asja lahendamisel ülaltoodud põhjendustel tähtsust või on asja materjalides juba olemas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.