Rahvastik › Pagulased

3-22-2015 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-22-2015 Vaid loetud päevad pärast Venemaa-Ukraina sõja algust (04.03.2022) võeti Venemaal vastu kaks uut seadust, millega keelustati Vene vägede tegevuse kohta „valeteabe“ levitamine ja „Vene relvajõudude diskrediteerimine“. Mõistes isiku nimetatud koosseisude alusel süüdi, võib teda karistada kuni 15 aasta pikkuse vangistusega. Venemaa kodanike väljendusvabaduse piiramine on saanud riigivõimu üheks peamiseks prioriteediks. Seda ilmestab välismeedia tarbimise piiramine, sotsiaalmeedia platvormide sulgemine, inimeste hirmutamine, sanktsioneerimine jne. Vene võimude eesmärgipärasest tegevusest annab aimu ka see, et seadused, millega keelustati Vene vägede tegevuse kohta „valeteabe“ levitamine ja „Vene relvajõudude diskrediteerimine“, võeti mõlemad vastu kiirmenetluse korras ja ühehäälselt, jõustudes samal päeval. Vastustaja järeldus, et kaebaja pidas end kohalikul tasandil kliimaaktivistiks, kes oli introvertne ning töötas üksi, ei peegelda korrektselt kaebaja öeldut ega tema reaalset tegevust. Kaebaja on PPA-d teavitanud, et lisaks poliitilistel üritustel osalemisele on ta andnud teemakohaseid intervjuusid, organiseerinud kliimaprobleemidele tähelepanu juhtivaid üritusi, käinud kohtumistel kohalike poliitikutega. Seejuures oli ta seotud ka riiklikul tasemel projektidega. Muu keskkonnaalase tegevuse hulgas on kaebaja loonud vabatahtlike võrgustiku, et seista vastu jäätmepõletustehaste ehitamisele. Nimetatud algatus kogus vene kodanikualgatuste keskkonnas piisaval hulgal (üle 100 000) toetajaid ning seetõttu oli valitsus sunnitud ettepanekut arutama. Kuna komisjoni töös sai osaleda ka peamine jäätmepõletust teostav – ja ühtlasi sellelt miljoneid rublasid teeniv – ettevõte, lükati kaebaja initsiatiivil tehtud ettepanek tagasi. Sellest tulenevalt on kaebajal päritoluriigis pooleli ka kohtumenetlus. Pärast töögrupi arutelude algust hakati teda taga kiusama: kaebaja auto mehhaanikat rikuti ning seda liigutati öösel ühest kohast teise. Venemaal ei oma enam tähtsust, millisel poliitilisel teemal sõna võetakse (v.a sõda, mille käsitlemine on eriliselt range kontrolli all), vaid igasugust riigi poolt välja antud teabe vastupidisest vaatenurgast käsitlemist tõlgendatakse poliitiliselt laetuks. Olgugi, et keskkonnatemaatika ei pruugi Venemaal olla kõige päevakajalisem, häirib valitsust ja ametivõime juba teisiti mõtlemine ning riigi poliitika kritiseerimine. Kaebaja on oma tegevusega andnud olulise panuse Kremli propagandat levitavate kommentaatorite vastu. Kaebaja ülesandeks oli koordineerida anonüümsetele kommentaatoritele vastajate tegevust ja luua vastuste sisulisi tekste. Kaebaja tegeles ka ise kommentaaridele vastamisega. PPA on otsust tehes jätnud lubamatult arvestamata kaebaja postitused tema VKontakte leheküljel, mis on tinginud selgelt valed järeldused isiku sõjavastase meelestatuse ja selle avaldamise kohta. Oma uudisvoos on kaebaja loonud sisu, mille eesmärgiks on sõja kritiseerimine ja sellega seotud valeinformatsioonile ja kannatustele tähelepanu juhtimine. Kuigi iga poliitiline postitus ei kanna selget ja otsesõnu kirjutatud sõjavastast sõnumit, on tegemist meeleavaldustega, mille eesmärgiks on inimeste teadlikkuse tõstmine ja tähelepanu juhtimine. PPA-le pidi 06.07.2022 ja 22.08.2022 vestlustel kogutud informatsiooni põhjal selgeks saama, et kaebaja on tugevalt sõjavastaselt meelestatud, millest tingituna ta kindlasti jätkab oma tegevust ja on seetõttu suures ohus. Samuti nähtub kaebaja VKontakte lehelt, et ta on meelsuse avaldamisega järjepidev – ta postitab sageli sõja teemadel ning on jätkanud seda ka Eestisse saabudes. Kaebaja on 22.08.2022 vestlusel üheselt mõistetavalt märkinud, et sõja ajal on tema tegevus suunatud konkreetselt poliitikale ja sõja vastu võitlemisele. Kaebaja VKontakte postitused sisaldavad otseselt valitsuse poolt keelatud sisu, mistõttu oleks tema puhul ebainimlik karistamine vältimatu. Karistamise hirmu tõttu on suurem enamus Venemaa kodanikke enda sotsiaalmeedia kontodelt igasuguse teabe, kommentaarid, postituste meeldimised, pildid ja videod kustutanud, kuid kaebajal on need kõik alles ja ta jätkab uue sisu loomist.

3(9)

3-22-2015 Arvestades, et kaebaja on osalenud jäätmejaamade vastase petitsiooni loomisel ja arutamisel (asi on tänaseks päädinud kohtuasjaga), ta on töötanud netikommentaatorite tõkestamise projektis ning jaganud ja loonud sõjavastaseid postitusi, on ülimalt tõenäoline, et ametivõimudele on tema isik teada. Praegusel ajal on Venemaa Föderatsioonis meelsuse avaldajad erilise kõrgendatud tähelepanu all. BBC 03.08.2022 andmetel oli alates sõja algusest Venemaal algatatud vähemalt 80 kriminaalasja vene vägede kohta „valeteabe“ levitamise alusel ning üle poole süüdistatavatest olid tavakodanikud, kes ei olnud avaliku elu tegelased ega muul viisil mõjuisikud.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja väitis haldusmenetluses, et ta ei ole tegelenud poliitilise tegevusega. Rahvusvahelise kaitse menetluses on kaebaja esitanud erinevad tõendid, millest tuleneb, et ta tegutses kliimaaktivistina pikema aja jooksul. Selle aja jooksul ei langenud ta tagakiusamise ohvriks. Kaebaja väited tema vara kahjustamise kohta on paljasõnalised ning kaebaja pole seoses sellega politseisse pöördunud. Kuna kaebaja ei teatanud sellest politseisse, siis ei saa ka väita, et ta ei oleks abi saanud. Asjaolu, et otsuses ei ole analüüsitud VKontakte postitusi, ei tähenda seda, et sellega ei ole arvestatud kaebaja profiili hinnates. Rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokollist tuleneb, et kaebaja VKontakte profiili oli piiratud juurdepääsuga. Seega on kaebaja filtreerinud, keda võib usaldada oma poliitilise meelsuse avaldamisel. Kaebaja käitumine aktivistina viitab sellele, et ta on teadlikult tegutsenud piisavalt anonüümselt, et ennast kaitsta. Seega pole vastustajal alust arvata, et pärast sõja algust, mil sõnavabaduse piiramine on aina karmimaks läinud, on midagi muutunud sel määral, et kaebaja ennast sihipäraselt ohtu seaks. Juhul, kui kaebaja oleks riigivõimudele silma jäänud, on vähe tõenäoline, et ta oleks võinud Venemaalt vabalt lahkuda. Kaebaja hirm päritoluriigi ees on hüpoteetiline. Tulenevalt sõjalisest tegevusest Ukrainas ja sellest tingitud Venemaa ning selle kodanike sanktsioneerimisest, on kodanikud selgelt eristatavalt jagunenud riigivõimu praeguse poliitika toetajateks ja selle vastasteks. Üha suurenev tajutav polaarsus toob seda enam kaasa pingeid ja konflikte erinevatesse poliitilistesse „gruppidesse“ kuuluvate isikute vahel. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole kaitsta isikut iga väiksema hüpoteetilise ohu eest tema päritoluriigis. Kaebaja suhtes ei ole algatatud kriminaalasju ning ta pole päritoluriigis tagaotsitav. Võimude tegevusega rahulolematute arv Venemaal kasvab ning pole eluliselt usutav, et kõiki neid asutaks taga kiusama kuni vangistamiseni.

4(9)

3-22-2015 PPA otsus kajastab kaebaja lauseid, mis on kontekstist välja rebitud ning täpsustavaid küsimusi pole intervjuul esitatud. Vestlustel pole menetleja andnud kohaseid selgitusi, mida tähendab poliitilise meelsuse avalik väljendamine ning menetleja on tegelenud oma arusaama pealesurumisega selle kohta, miks taotleja pole poliitiline pagulane. Kaebaja lahkus päritoluriigist ca 1,5 kuud pärast laiaulatusliku agressiooni algust Ukrainas. See on väga lühike aeg selleks, et olulist ja vaikima mittesoostuvat osa sõjavastase meelsuse avaldajatest vastutusele võtta. Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 207.3 (sõjaväe kohta väärinfo jagamine) võeti vastu 04.03.2022 ning asuti seda ka aktiivselt rakendama. Seega pole põhjendatud PPA tuginemine eeldusele, et kuna kaebaja pääses riigist välja ning tema suhtes ei olnud päritoluriigi ametivõimud lahkumise hetkeks midagi ette võtnud, pole alust arvata, et seda tehtaks päritoluriiki naasmisel. See järeldus ei ole seostatav päritolumaa infoga. Selle kohaselt võib karistada saada (vangistuse või suure rahatrahviga) igaüks, kuulsast poliitaktivistist kuni tavalise Tomski pensionärini ning süüdistuse esitamisel on võimalik seadust tõlgendada väga meelevaldselt. Õigusemõistmine Venemaal ei ole sõltumatu. Naiivne on PPA vastuses toodu, et kaebaja oleks pidanud enda auto kahjustamise juhtumite korral, ajal kui tema tegutsemine kliimaaktivistina segas prügiettevõtete tegevust, pöörduma kohaliku politsei poole. Tagakiusamisohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusamise põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti. Tagakiusamiskartus võib põhineda ka pärast päritoluriigist lahkumist toimunud sündmustel (VRKS § 19 lg 4). Kaebaja selgitas, et tal on aktivisti lehekülg, kus ta sõja algusest alates kirjutab üksnes sõjast ja see võrgustik on üldteadaolevalt eriteenistuse poolt kontrollitav. N-ö trollivabriku seotust võimudega ja nende vastu tegutsejate võimalikku tagakiusamist pole PPA otsuses kajastatud ega nähtu ka selle kohta päritoluriigi info kogumist. PPA otsuse p-s 5.3.1, kus käsitletakse kaebaja tegevust kliimaaktivistina, pole käsitletud kaebaja esitatud väiteid üleriigilistes projektides osalemise kohta ega püütud vestlusel täpsustada, millised need üleriigilised projektid olid ning mida kaebaja pidas silmas 22.08.2022 vestlusel (p 4) äri ja võimu seotuse all ning kuidas see tema olukorda puudutab. Kaebaja on avalikult teadaolev kliimaaktivist ja poliitilistel teemadel sotsiaalmeedias sõnavõtja, kelle tegevuse vastu võib eeldada suuremat huvi kui tavakodaniku puhul. Kliimaaktivistina ettevõtete tegevuse häirimine (millel võivad olla majanduslikult hinnatavad tagajärjed) on vestluste protokollidest nähtuvalt ja kohtuistungil räägitu kohaselt asetanud kaebaja positsiooni, kus tema peale pealekaebamine sõjavastaste avalduste tõttu on tõenäolisem kui tavalise, kellelegi n-ö jalgu mittejäänud sõjavastase kodaniku puhul. Tuleb pidada võimalikuks ka seda, et kaebaja sotsiaalmeedia konto varasemast ca 400 jälgijast on osa sõja pooldajad ja võivad ta võimudele üles anda, arvestades, et ta on juba saanud solvavaid kirju. Kaebaja selgitas, et ta ei lõpetanud sõjavastastel meeleavaldustel osalemist seetõttu, et see polnud piisavalt oluline, vaid seepärast, et need keelati ja neid seejärel enam ei toimunud. Kaebaja jätkas pärast miitingute keelamist oma poliitilise meelsuse avaldamist sotsiaalmeedias. Asjaolu, et kaebajat päritoluriigis viibimise ajal ei kutsutud julgeolekuorganitesse vestlusele, ei algatatud administratiiv- või kriminaalmenetlusi, ei vahistatud ega tehtud suulisi hoiatusi, ei välista, et tema postitused võivad sattuda võimude tähelepanu alla või on juba sattunud ning

5(9)

3-22-2015 kaebaja naasmisel järgneb mõne eelmärgitud menetluse alustamine ning postituste sisu arvestades võib suure tõenäosusega tuua kaasa vangistuse. Kaebaja peaks tagakiusu vältimiseks loobuma oma päritoluriigi võimude vastasest kriitikast, kuid nagu kaebaja on asjakohaselt kohtuistungil selgitanud, ei pruugi isegi see teda tagakiusust päästa, kuna tema võimukriitilised ja sõjavastased postitused on sotsiaalvõrgustikus avaldatud (varem VKontakte autoriseeritud kasutajatele, praegu täiesti avalik) ning päritoluriigi teave näitab, et sõjavastaste postituste eest ei võeta vastutusele mitte üksnes ühiskondlikult olulistel ametikohtadel olevaid isikuid või avalikkusele tuntud poliitaktiviste, vaid ka tavalisi kodanikke. Iga Venemaa Föderatsiooni poliitilise režiimi ja Ukrainas alustatud sõja vastane Venemaa kodanik, kes on oma meelsust ka vähesel määral avalikult väljendanud (nt meeleavaldustel osalemisega), kuid pole seal arreteeritud ega saanud karistada haldus- või kriminaalkorras, ei pruugi kvalifitseeruda poliitiliste veendumuste alusel rahvusvahelisele kaitsele. PPA-l tuleb koguda taotluse uuel läbivaatamisel täiendavat teavet päritoluriigi kohta. Selline teave on vajalik ka selle kohta, kas aegunud viisaga päritoluriiki naastes võib kaebajale osaks saada teravdatud tähelepanu. Tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et tema eesmärk polnud elujärje parandamine või lihtsalt soovimatus elada päritoluriigis. Kaebaja on käinud Reforum Space poolt korraldatud päritoluriigi ametivõimude vastastel miitingutel ka Eestis viibimise ajal ning ei saa välistada, et need isikud on võimude poolt n-ö kaardistatud. Ta kavatseb edasi tegeleda kliimaaktivistina ja aidata kaasa kutsealustel mobilisatsioonist kõrvale hoiduda. Kuna rahvusvahelisest kaitsest keelduv otsus tühistatakse, tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega tehti kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus ning määrati 3 aasta pikkune sissesõidukeeld.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-2015 antakse kutsealustele noormeestele soovitusi ja õpetusi, kuidas ajateenistust vältida. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on ametist vabastatud ametnikke, kes mobiliseerisid mehi, keda ei oleks tohtinud mobiliseerida. Päritolumaa info ei viita, et politseist kaitse otsimine oleks Venemaal mõttetu. Sõjavastaste avalduste peale algatatakse enamasti väärteomenetlus, mis päädib rahatrahviga. See ei ole tagakius VRKS-i mõttes. Pole välja kujunenud süstemaatilist praktikat karistamiseks sõjategevuse n-ö väärkajastamise eest. Venemaal puudub riiklik ressurss ulatuslikumateks repressioonideks. Karistamine on valikuline ja toimub üksnes hirmutamiseks. Venemaal korraldatakse sõjavastaseid meeleavaldusi ja kõiki osalejaid tagakius ei ohusta. Näiteks Ksenia Sobtšak tuntud opositsionäärina sai päritoluriiki tagasi minna karistuseta. Neid, kes aitavad kutsealustel sõjaväest kõrvale hoida, on Venemaal palju. Mobilisatsioon on nii või teisiti läbi kukkunud. Kuna pealekaebamised Venemaal on muutunud väga levinuks ja nende menetlemisele kulub meeletult riigiametnike aega, siis tahetakse selle eest hakata karistama ja seda keelama. 24.02.2022 kuni 02.10.2022 läks Euroopa Liidust Venemaale maismaad pidi 1,1 milj Venemaa kodanikku, neist 358 000 Eesti kaudu. Päritolumaa info järgi ei kaasne naasmisega tagakiusu, seda ka välismaal kehtetu viisaga viibijate suhtes.

Kaebaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebajale ei antud võimalust esitada PPA-le vastuväiteid. 22.08.2022 vestlusel on kaebaja üheselt mõistetavalt väljendanud, et Venemaa agressioonisõja ajal Ukrainas on tema tegevus suunatud konkreetselt poliitikale ja sõja vastu võitlemisele. Kaebaja pole mitte lihtsalt sõjavastane, vaid oli võimude suhtes kriitiline keskkonnaasjades, jäätmepõletusjaama rajamise küsimuses ja koordineeris Venemaa veebitrollide vastast tegevust, samuti tegi sõjavastaseid postitusi. On ülimalt tõenäoline, et ametivõimudele on tema isik teada ning tema jätkuvat tegevust sotsiaalmeedias jälgitakse ametivõimude poolt kõnealuste „anonüümsete“ netikommentaatorite abil. Kaebaja poliitiline aktiivsus sotsiaalmeedias on avalik ja otsekohene. Kaebaja selgitas, miks ta ei pöördunud politseisse. Pole tõendeid, et kaebaja tegevuse peale ei ole ametivõimudele juba kaevatud või ametivõimud ei ole kaebaja tegevust välja selgitanud omal algatusel. On tõenäoline, et ametivõimudele on kaebaja tegevus teada. Märtsis 2022. a-l jõustusid kriminaalkoodeksi art-d 207.3 lg 6, 280.3 lg 7 ja 284.2 lg 8, mida hakati kasutama sõjavastaste aktivistide tagakiusamiseks. 19.12.2022 seisuga on sõjavastastes kohtuasjades 378 süüdistatavat. 19.12.2022 seisuga algatati 5518 asja haldusõiguserikkumiste seadustiku art 20.3.3 alusel. On märkimisväärne, et võimud peavad diskrediteerimiseks igasugust Ukraina sõjaga seotud arvamusavaldust. K. Sobtšak ei ole päris opositsionäär, vaid võib tegutseda eesmärgiga, et opositsionäärid läheksid Venemaale tagasi. Päritoluriigi info on kogutud puudulikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2015

https://www.ecoi.net/en/file/local/2097510/A_HRC_54_54_AdvanceEditedVersion.docx. https://www.ecoi.net/en/document/2089409.html.

https://www.ecoi.net/en/document/2088552.html.

8(9)

3-22-2015

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.