X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsusele nr 12210040033-1
Menetlusosalised
Kaebaja X. X., esindajad Ponomarjova ja Kertu Tuuling Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamine
29.06.2023
Uljana
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsus, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12210040033-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit X. X. rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama..
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.08.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
X. X. on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kes saabus xx.xx.xxxx töötamise eesmärgil Eestisse ja esitas siin 04.10.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt omab X. X. Ukraina elamisluba. Alates 2015 aastast elab ta koos oma Ukraina kodanikust isaga Ukrainas, siis tuli tööle Eestisse. Ta palub rahvusvahelist kaitset
põhjusel, et Venemaa võib saata ta Ukrainasse sõdima, aga X. X. on sõja vastu. Taotluse kohaselt tagasipöördumisel VF-i keelduks X. X. Ukraina vastu sõdimast ja ta pandaks vangi.
04.11.2022 suulisel ärakuulamisel avaldas X. X., et ta ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud ja ta ei ole saanud mobilisatsioonikutset. Ta ei kuulu ühtegi ühingusse ega liikumisse. Ta ei ole varem kusagil varjupaika taotlenud, ta ei ole Venemaal tagaotsitav, teda ei ole Venemaal kunagi kinni peetud ja teda ei ole Venemaal millegi eest karistatud. Venemaal elades taotleja meeleavaldustel ei osalenud ning tal ei ole Venemaal esinenud probleeme ega tagakiusu oma poliitilise meelsuse ega usu ega ka rahvuse tõttu. Taotlejal ei ole kunagi Venemaa ametivõimudega konflikte olnud ning kuigi ta peab ennast Ukrainas toimuva sõja vastaseks, väljendub tema vastuseis selles, et ta on Ukraina poolt ja Venemaa vastu. Samuti selgitas X. X., et sõjaväekomissariaat käis teda ema juurest Venemaal otsimas ja selgitati, et X. X. kaitseväe vanus hakkab läbi saama ja tema osas tahetakse selgust.
08.03.2023 täiendaval vestlusel teatas X. X., et ta ikkagi sai mobilisatsioonikutse. Vestlusel avaldas X. X., et kutsekomisjoni inimesed käisid teda Venemaal elava ema juures kodus otsimas ja ema ütles, et taotleja on Eestis. Nad andsid emale kutse, aga kuna ema seda ei allkirjastanud, saatsid nad kutse pärast postiga ema aadressile ja ema saatis kutse taotlejale ning taotleja edastas kutse Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). X. X. täpsustas, et ema sai kutse taotleja nimele siis, kui Venemaal algas mobilisatsioon ja taotleja sai kutsest teada 03.02.2023 kui ta emale helistas. X. X. selgitas, et kui tal novembris 2022 PPA-s esimene vestlus oli, siis ei maininud ta PPA-le kutset, kuna ta suhtleb emaga harva. Algul oli ema ainult rääkinud, et komissariaadi inimesed käisid taotlejat kodust otsimas, kuid kui taotleja uuris 03.02.2023 emalt, kas on veel mingeid tõendeid, et taotlejat Venemaal otsitakse, siis ema ütles, et ta saab kutse saata. X. X. ei osanud öelda, miks ema rääkis alguses ainult sellest, et taotlejat käidi kodust otsimas, kuid kutsest ei rääkinud ema midagi. X. X. ei teadnud, milliseid üleandeid peaks ta täitma, kui tal tuleb mobilisatsiooni korras sõjaväkke minna.
16.03.2023 otsusega nr 12210040033-1 „Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12210040033-1“ luges PPA välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X. taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi X. X.le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF vaba-tahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas X. X.le VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeld 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendus: 4.1 X. X. rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS § 20 alusel lugeda põhjendamatuks, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb see VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi lükata. 4.2 Taotleja taotluses ja suulisel ärakuulamisel antud selgitustest saab järeldada, et X. X.le on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 p 1) ning tema subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse omamise ja selle väljendamise perspektiivist.
4.3 Päritolumaainfo kohaselt tõi Ukraina okupeerimine Venemaa poolt kaasa rangema usukogukondade, avalike organisatsioonide, meediaväljaannete ja Venemaa kodanike tsenseerimise ja kontrollimise. Seda tehti tuginedes uutele seadustele, mis käsitlevad „sõjaväe diskrediteerimist“ ja sõjaväe kohta „väärinformatsiooni levitamist“. Samuti survestati Venemaa võimude ja usutegelaste poolt venelasi sõjast mitte rääkima ja seda mitte hukka mõistma. Kohe peale sõja algust toimusid Venemaal 6.03.2022 ka suured meeleavaldused sõja vastu, mille käigus vahistati 69 linnas umbes 5000 inimest. Venemaa võimud hakkasid kohe peale sõja algust maha suruma ametlikust narratiivist kõrvale kalduvat avalikku arvamust. Pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist 21.09.2022 on Venemaal leidnud aset meeleavaldused, kus meeleavaldajad on avalikult asunud politseiga vaidlustesse seoses sellega, et Venemaa ründas sõjaliselt Ukrainat ning mitte vastupidi. Samuti on olulisel määral muutunud Venemaal kasutatav retoorika aset leidva nn. erioperatsiooni osas. Näiteks on Venemaal avalikes Kremli-meelsetes jutusaadetes asutud kritiseerima viisi millega Vene väed Ukrainasse tungisid. Avalikes jutusaadetes tuuakse näiteid sellest, et VF presidendile anti vale infot Ukraina nõrkuse kohta, rõhutatakse Ukraina tugevust ning kritiseeritakse varasemat retoorikat Ukraina rahva hävitamisest, sh. retoorikat, et sellist rahvust ei eksisteeri. Ka Moskva ning Peterburi linnasaadikud on teinud avaliku pöördumise sellest, et Venemaa president peaks tagasi astuma. 4.4 PPA järeldab, et kuna taotleja varasem profiil ja tegevus ei ole olnud sellised, mis lubaks jaatada Venemaa ametivõimude kõrgendatud huvi tema vastu (eelkõige sellest perspektiivist, mis lubaks jaatada põhjendatud ja sihistatud taotleja suunalist tagakiusu), on vähetõenäoline, et taotleja isik ja tema tegevus võiks Venemaa ametivõimudele teada olla ja et taotleja võiks tulevikus hakata tegelema tegevusega, mille tõttu võib ta sattuda Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Pelgalt asjaolu, et taotleja on Ukraina poolt ja Venemaa vastu, ei ole piisav, et jaatada taotlejasuunalist tagakiusu olukorras, kus taotleja ei ole oma Venemaa vastastest vaadetest igapäevaelus juhindunud. Rahvusvahelist kaitset ei saa omistada isikule, kellel on riigivõimust erinev poliitiline meelsus, kuid kes ei pea vajalikuks või oluliseks seda väljendada ja sellest mõttelaadist oma igapäevaelus juhinduda või kelle meelsust riik ei ole märganudki. Taotleja ütlustest võib välja lugeda, et ta peab ennast tavaliseks põllumeheks ja tööinimeseks, kes ei tegele muud asjadega, kui töölkäimisega. Seega on taotleja juba ise maandanud selle riski, et temaga võiks tema poliitilise meelsuse tõttu Venemaal midagi juhtuda. 4.5 Mis puudutab taotleja ütlusi selle kohta, et Venemaa viib ta Ukrainasse sõtta, siis taotleja on 24-aastane meesterahvas, kes ei ole kunagi kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud. Päritolumaainfo väidab, et 21.09.2022 kuulutas Venemaa president välja sõjajõudude osalise mobilisatsiooni. Sõltumatu Venemaa telekanali „Dožd“ andmetel viiakse mobilisatsioon läbi kolmes faasis: 26.09-10.10, 11.10-25.10 ja 26.10-10.11. Ametlik mobilisatsioonidekreet ei ütle otse, et ainult reservistid lähevad mobilisatsiooni alla. Dekreedis on küll kirjas, et pääsemise aluseks saab olla vanus, tervislikud piirangud ja kohtu määratud vanglakaristus. Kaitsetööstuses töötavad inimesed võivad teenistust edasi lükata. Kaitseminister S. Šoigu andis peale mobilisatsiooni väljakuulutamise teada, et „osaline“ mobilisatsioon puudutab 300 000 reservis olevat Vene sõjaväelast. Šoigu sõnul on Venemaal „hiiglaslik mobilisatsiooniressurss“ (ligemale 25 miljonit inimest) ning „osaline“ mobilisatsioon puudutab ainult 1,1% sellest koguarvust. Šoigu sõnul ei kuulu mobilisatsiooni alla üliõpilased ja praegu aega teenivad ajateenijad. Teistel andmetel plaanitakse mobiliseerida kokku 1,2 miljonit inimest. Samas pealinnas
Moskvas on plaani mobiliseerida ainult 16 000 inimest ning Peterburis umbes 3200 inimest. Kuna taotleja ei ole saanud kutset kohustuslikku sõjaväeteenistusse ning ta ei ole seda läbinud, ei kuulu ta Venemaa relvajõudude reservi ning kuna ta ei ole saanud ka mobilisatsioonikutset, on vähetõenäoline, et ta võidakse mobiliseerida. 4.6 Käesoleval ajal ei toimu VF territooriumil sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada pelgalt VF territooriumil viibimise tõttu. Venemaa sissetung Ukrainasse on ajendanud kümneid tuhandeid keskklassi venelasi põgenema järsult välismaale, kuna kodumaad ootab ees isoleeritud ja sünge tulevik. Põhilisteks põhjusteks olid sõjast tingitud tagajärjed Venemaa poliitikale ja majandusele ning meeste Ukrainasse sõdima saatmine. Kuid Venemaale kuhjatud sanktsioonide arvu suurenemise tõttu ei ole neil palju sihtkohti valida, kuna paljud lääneriigid piiravad Venemaa kodanikele viisasid. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. Venemaa seadused näevad ette võimalust liikuda riigisiseselt, välisreisimise, väljarände ja võimaluse repatrieeruda, kuid mõnel juhul on võimud neid õigusi piiranud. PPA hinnangul ei vaja taotleja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset. 4.7 PPA on pärast taotleja selgituste ja mobilisatsioonikutsega tutvumist seisukohal, et taotleja ütlused kutse olemasolu ja selle saamise kohta on vastuolulised ja ebausutavad. 04.11.2022 toimunud vestlusel selgus esmalt, et sõjaväekomissariaat käis taotlejat ema juurest Venemaal otsimas ja selgitati, et taotleja kaitseväe vanus hakkab läbi saama ja taotleja osas tahetakse selgust. Kui PPA palus täpsustada, kas taotlejat käidi otsimas või lihtsalt küsiti tema kohta, siis väitis taotleja, et ei käidud ukse taga, vaid lihtsalt helistati ja küsiti. 08.03.2023 toimunud täiendaval vestlusel väitis taotleja aga, et inimesed kutsekomisjonist käisid ema kodus ja otsisid taotlejat. PPA hinnangul on selge, et taotleja on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, et kuidas on komissariaat taotleja vastu huvi tundnud. 04.11.2022 toimunud vestlusel ei maininud taotleja kordagi, et ta sai Venemaal mobilisatsioonikutse. Taotleja ütlused tuginesid ema väidetel, et sõjaväekomissariaat käis taotlejat kodus otsimas ning hiljem muutusid ütlused selleks, et emale helistati ja tunti taotleja vastu huvi. 08.03.2023 toimunud vestlusel selgus, et kutse anti emale siis kui Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon ja taotleja sai sellest teada 03.02.2023 kui ta uuris emalt, et kas on veel mingeid tõendeid. PPA hinnangul on ebatõenäoline, et ema rääkis taotlejale sellest kuidas komissariaat tundis taotleja vastu huvi ja ema soovitas taotlejal varjupaika taotleda, kuid nii olulist asja ja tõendit nagu mobilisatsioonikutse, otsustas ema mitte mainida. Kui PPA palus taotlejal seda vastuolu selgitada, ei andnud taotleja sellele mõistlikku ega usutavat selgitust. 4.8 Taotleja on 25-aastane meesterahvas, kes ei ole sõjaväeteenistust läbinud. Seega on vastuoluline, et taotlejale saadeti mobilisatsioonikutse, aga mitte näiteks kutse sõjaväeteenistusse. Seda enam, et 04.11.2022 vestlusel antud selgituste kohaselt tundis komissariaat huvi selle kohta, et taotleja kaitseväe vanus hakkab läbi saama. Vastuoluline on ka asjaolu, et kui taotleja elas alates 2013 aastast Ukrainas ja ta ei ole läbinud sõjaväeteenistust, siis otsustasid Venemaa ametivõimud esmajärjekorras just sellise profiiliga isikule mobilisatsioonikutse saata. Kui PPA palus taotleja seda vastuolu selgitada, ei andnud taotleja sellele mõistlikku ega usutavat selgitust. Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes jääb PPA seisukoha juurde, et taotleja ei ole isik, keda võiks Venemaal mobilisatsioonioht varitseda. Seda enam olukorras, kus pelgalt mobilisatsiooni võimalikkus kodakondsusjärgses riigis ei ole iseseisev rahvusvahelise kaitse andmise
alus. PPA leitud päritoluriigiinfo väidab, et 21.09.2022 väljakuulutatud mobilisatsioon lõppes oktoobris 2022 ja peale mida on saanud noormehed normaalsuse juurde ja Venemaale naasta. Kui elatakse Venemaal ja isikule saadetakse mobilisatsioonikutse ning seda kätte ei saa, siis ei juhtu isikuga teoorias midagi. Seda juhul, kui politsei ei hakka asja uurima. Kui uurides jõuavad nad järeldusele, et sa ei avanud ust kui sulle mobilisatsioonikutset taheti edastada; või kui sa ei ela sissekirjutusega samal aadressil; või kui sa ei andnud enda elukohamuutusest teada, siis võivad need kõik olla alused, et süüdistada sind mobilisatsioonist kõrvalehoidumises. Inimesi on minevikus väga harva sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise tõttu kohtu alla antud ja sajad tuhanded Venemaa mehed on kasutanud just samasid võtteid, et sõjaväeteenistust vältida. Kõrvalehoidmist on raske tõestada ja vaevalt mobilisatsiooni välja kuulutamine selles osas midagi muudab. 4.9 PPA-l on tõsine kahtlus, et taotleja esitatud mobilisatsioonikutse on kunstlikult tekitatud tõend, et suurendada oma rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust. Taotleja selgitused selle kohta, kuidas ema kutse sai, on vastuolulised. Taotleja selgitused selle kohta, mis põhjusel taotleja esimesel vestlusel kutsest ei rääkinud, on vastuolulised. Taotleja profiil ei ole selline, mis lubaks arvata, et Venemaal otsustati esmajärjekorras just taotleja mobilisatsiooni alla kutsuda. Taotleja kahjuks räägib ka asjaolu, et tõend tekkis alles siis, kui taotleja helistas pärast PPA-lt arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse saamist emale 03.02.2023 ja küsis kas on veel mingeid tõendeid. On mõistlik eeldada, et kui ema oleks taotleja nimele saanud mobilisatsioonikutse juba septembris 2022, oleks ta sellest ka taotlejale juba varem rääkinud. 4.10 PPA kaalutlusel on põhjendatud X. X.le vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus. Kuna isik on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või dokumente, mida saab üheselt võltsinguks pidada ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Isik on PPA-le kinnitanud, et ta on nõus seadust täitma ja vajadusel vabatahtlikult lahkuma. Seega hinnates isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on PPA seisukohal, et X. X.’le on proportsionaalne teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. 4.11 Isiku suhtes ei esine ka majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. X. X. on viibinud Eestis alates xx.xx.xxxx kui ta saabus Eestisse tööle. Alates 04.10.2022 on ta Eestis olnud kui rahvusvahelise kaitse taotleja ja hetkel ei ole tal lubatud Eestis töötada. Kuigi ta on varasemalt Eestis töötanud, ei ole tal tekkinud Eestis vara. Lähisugulastest on tal Eestis poolvend O. M., kuid PPA-le ei nähtu, et poolvennal oleks Eestis viibimisalus. Oma tervislikku seisundit peab isik normaalseks ja enda hinnangul ei esine tal isiklikke, majanduslikke, tervislikke ega muid asjaolusid, mis takistavad tal Eestist lahkumist. Seega arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid põhjuseid, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. 4.12 X. X. on VF kodanik ja tal on kehtiv VF pass. Isiku sõnul ei ole tal konkreetset kolmandat riiki kuhu lahkuda. Antud asjaolusid kogumis analüüsides on PPA hinnangul
põhjendatud VF määramine X. X. sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Kuna isiku osas ei ole kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Venemaa eest, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Kuigi seaduse järgi võivad kodanikud valida enda elukoha, siis peavad täiskasvanud isikud reisides kaasas kandma sisepassi ja nad peavad ennast registreerima uude kohta jõudes. Võimud keelduvad tihtilugu pakkumast teenuseid, kui inimesel puudub sisepass või nõuetekohane sissekirjutus. Päritoluriigi andmete põhjal ei ole VF-s toimumas sellist relvakonflikti, mis isikut ohustada võiks. PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Vene-maale vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. 4.13 PPA seisukohal, et isikul on võimalik täita Eesti Vabariigist lahkumise kohustus 7-päevase lahkumistähtaja jooksul. Isik ütles 04.11.2022 toimunud vestlusel, et tal oleks vaja 15-20 päeva, kuid 08.03.2023 toimunud vestlusel ei osanud ta põhjendada nii pikka lahkumis-tähtaega ja nõustus, et tal on võimalik lahkuda 7 päeva jooksul. 4.14 Isiku puhul on tegemist xxxx. a. sündinud noore meesterahvaga, kellel puuduvad tõsised terviseprobleemid. Seega ei ole tema terviseseisund sissesõidukeelu kohaldamise takistuseks. Isik on Eestis viibinud alates xx.xx.xxxx. X. X. ei ole PPA andmetel eesti keeles ametlikku taset saavutanud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikke huve, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Isik on varasemalt Eestis töötanud, kuid käesoleval ajal puudub tal Eestis töötamise õigus ning tal ei ole siin vara. Isikul ei ole enda sõnul Eestis püsivalt olevaid lähisugulasi ning PPA-le teadaolevalt ei ole isikul lähisugulasi ka teistes Euroopa Liidu riikides. Antud andmetest saab PPA järeldada, et isikul ei ole lähemaid sidemeid Eestiga ja Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. X. X.’l on Venemaal ema, seega tal on olemas side päritoluriigiga. Eeltoodule tuginedes ei esine isiku puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Seega VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata, kuid käesolevas kaasuses ei ole PPA tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit rakendada. VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatakse vabatahtliku lahkumisettekirjutuse korral välismaalase suhtes sisse-sõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates ning see on normikohane. Hinnates eelnevaid asjaolusid ning kaaludes isiku põhjendusi, leiab PPA, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning VSS § 74 lg 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg (3 aastat) on proportsionaalne. Isiku puhul ei esine sissesõidukeelu kohaldamise kergendavaid asjaolusid, mistõttu oleks võimalik tema sissesõidukeelu kohaldamise tähtaega vähendada. Seetõttu kohaldab PPA X. X. suhtes VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3-ks aastaks alates isikule pandud lahkumis-kohustuse täitmise päeva
17.04.2023 esitas X. X. kaebuse PPA 16.03.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12210040033-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama või alternatiivselt PPA kohustamiseks kaaluma sissesõidukeelu mittekohaldamist või selle vähendamist.
20.04.2023 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja on VF kodanik, kes omas Ukraina elamisluba. Kaebaja isa on Ukraina kodanik. Enne Eestisse tulemist elas kaebaja Ukrainas. Kaebaja taotles Ukraina kodakondsust kuid ei jõudnud õigel ajal VF kodakondsusest loobuda, seega tema Ukraina kodakondsuse saamine nurjus. Kaebajal ei ole õnnestunud saada Ukraina kodakondsust, kuid ta on 2013. aastast alates elanud isa juures Ukrainas. Kaebaja kolis Ukrainasse lapsena ning peab ennast ukrainlaseks.
8.PPA on rikkunud VRKS § 18 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/32/EL art 10 lg 3 p a, kuna pole vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg 1).
9.PPA oleks pidanud tagakiusu alust hindama mitmel kumulatiivsel alusel: Sotsiaalsesse gruppi kuulumine, milleks on Ukraina kodanikust pereliige, kelle teised pereliikmed elavad Ukrainas ning toetavad Ukraina režiimi, mis on VF režiimi vastane. Kaebaja on kogu täiskasvanu elu õppinud ja elanud Ukrainas ning peab ennast ukrainlaseks. Ta asus elama Ukrainasse, kui ta oli alaealine laps. Kaebaja kodune keel ei ole tavapärane vene keel. Kui kaebaja vene keeles räägib, kasutab ta ukrainakeelseid sõnu ja tema aktsendist on selgelt aru saada, et ta on Ukrainast pärit. Kaebaja pass on väljastatud Odessas (Ukraina), tema VF passis on tempel, et ta elukoht on Ukraina. PPA ei ole otsuses analüüsinud, kuidas koheldakse Ukraina elamisloaga VF-i kodanikke. Kaebaja sisepassis on ka märge, et ta on kohustatud läbima ajateenistust.
10.Kaebaja vaidleb vastu PPA seisukohale, et tema ütlused sõjaväe kutse olemasolu ja selle saamise kohta on vastuolulised ja ebausutavad. Kaebaja nõustub, et intervjuude protokollidest lähtuvalt teatavad ebakõlad kaebaja ütlustes esinevad, kuid need ebakõlad ei ole tekitatud kaebaja ütlustest, vaid tõlkest ja protokollijast. Kaebaja esindaja kuulas läbi intervjuude helisalvestused ja võrdles neid protokolliga. Mitmes kohas leidis kaebaja esindaja olulisi vigu: osa ütlusi olid valesti tõlgitud, tõlgitud poolikult ja osa ütlusi olid poolikult protokollitud. Sellised vead tekitavad segadust, mis lõpuks viib vale otsuse tegemiseni. Siinkohal on oluline märkida, et tõlkimise vead võisid tekkida mittetahtlikult. Kaebaja vene keel ei ole samal tasemel nagu VF-is elavatel inimestel. Rääkides vene keeles, kaebaja pidevalt kasutab ukraina keele sõnu, sidesõnu ja sõnade hääldamine on tal ukraina keele pärane. Vestluses osales vene keele tõlk. Intervjuu alguses küsis PPA menetleja kaebaja käest, et kas ta saab vene keelest aru ja kas ta saab tõlgist aru. Kaebaja vastas küsimustele jaatavalt. Kaebaja tõepoolest saab vene keelest hästi aru. Küsimus on aga selles, et kas tõlk sai kaebajast piisavalt hästi aru. Võrreldes intervjuu protokolle ja salvestust, võib jõuda järeldusele, et kaebaja ütlused on protokollitud osati valesti ja osati poolikult. Kui hinnata ütlusi üksnes protokollide põhjal, võibki tekkida kahtlus kaebaja ütlustes, kuid kui aga kõrvutada protokollid helisalvestusega, siis on selge, et kaebaja ütlused olid protokollitust teistsugused.
11.Lisaks valesti protokollitud intervjuule on ka PPA otsuses ebakõlasid kaebajaga seonduvate faktiliste asjaolude osas. Otsuse punktis 1 (lk 1) väidab PPA, et kaebaja elas Ukrainas alates 2015. aastast. PPA väide ei vasta tõele. Kaebaja lahkus Ukrainasse 2013. aastal ning saabudes läks 9. klassi. Tuleb möönda, et oma 06.02.2022 arvamuste ja vastuväidete esitamise kirjas kirjutas, et ta elas Ukrainas kuni 2012. aastani k.a. Sama kirja tõlkes on ka tekkinud viga ning tõlkes on „2012“ asemel ekslikult määratud 2021. aasta. 22.03.2023 PPA-le edastatud kirjas esitas kaebaja PPA-le Ukrainast dokumendid, mida PPA intervjuul vastu võtta ei soovinud. Üheks esitatud dokumendiks on maksumaksja kaart kaebaja nimele, mis on dateeritud 10.12.2013 kuupäevaga. 9. klassi
lähevad lapsed tavapäraselt 16-aastaselt. Kaebaja on sündinud xxxx. aastal. Seega eksis PPA selles, millal kaebaja Venemaalt Ukrainasse lahkus. Kaebaja ütlused ja dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kaebaja saabus Ukrainasse elama 2013. aastal, mitte 2015. aastal nagu PPA seda väidab. Antud vahe omab olulist tähtsust. Oleks kaebaja 2015. aastal Ukrainasse kolinud, siis oleks ta seda teinud juba täisealisena. Kaebaja aga läks isa juurde Ukrainasse elama alaealisena.
12.Oma otsuses PPA on esitanud ekslikult infot selle kohta millal ja mida on PPA kaebajale kätte toimetanud ja millal nad vastuse antud küsimustes said. Dokumentide edastamise ajaline joon selgelt viitab sellele, et kaebajal polnudki võimalust PPA-le esitatud mobilisatsioonikutset võltsida, nagu PPA seda väidab. Otsuse p 6 (lk 6) lähtuvalt võib lugeda välja, et PPA on kaebajale kätte toimetanud arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamise kirja 20.01.2023. Selle kirjaga PPA andis kaebajale mõista, et tema ütlusi ei peeta usaldusväärseteks ning seetõttu tema suhtes langetatakse negatiivne otsus. Millal aga kaebaja vastas PPA-le antud küsimuse osas, PPA ei kommenteeri, vaid toob üksnes välja, et järgmiselt toimus vestlus 08.03.2023. Vahepeal kaebaja on PPA-le materjale esitanud. PPA poolt edastatud ajaline joon kontaktidest on puudulik ning eksitav. Tegelikkuses 20.01.2023 koostatud kiri oli kaebajale kätte toimetatud e-maili kaudu alles 01.02.2023. Kaebaja sai kirja kätte ja sai aru, et PPA-l on küsimusi tema usaldusväärsuse kohta ja ta peab esitama lisatõendeid, mida kaebaja ka koheselt hakkas tegema. 03.02.2023 helistab kaebaja oma emale kell 12:20 , vestlus lõpeb minuti pärast. Samal päeval, 03.02.2023, kell 14:16 kaebaja juba saadab sõjaväekutse PPA-le. Oma tegevusi, s.o emale helistamine ja kutse saatmine PPA-le, kirjeldab kaebaja 08.03.2023 peetud vestlusel vastates küsimusele nr 6. Asjaolu, et kaebaja ema saatis kaebajale kutse tema palvel, kinnitab ka nendevaheline 20.02.2023 vestlus. Kaebaja ema küsib kaebaja käest, et kuidas tal politseis läks, millele kaebaja vastab, et ta ei ole PPAs käinud, vaid ta sai kutse vestlusele. Järgnevalt ema küsis, miks ta vestlusele kutsuti. Kaebaja vastas, et vestlus on selle kohta, et kust ta sai „paberi“, mille ema talle saatis. Ilmselgelt kaebaja viitab kutsele komissariaati.
13.PPA etteheide kaebajale, et kuna ta ei saatnud kutset komissariaati koheselt, viitab sellele, et kutse on võltsitud, ei ole kuidagi loogiline. Kaebaja selgitas, et tal ei ole kõige paremad suhted emaga ning nad suhtlevad harva. Ei saa ka kaebaja vastutada ema tegevuse või tegevusetuse eest. Nii kui tekkis tema ütlustes kahtlus ja see sai kaebajale veebruari alguses teada, küsis ta ema käest koheselt, et kas on tõendeid, et teda otsimas käidi. Kui ema talle kutset koheselt peale vestlust saatis, edastas kaebaja selle ka PPA-le üksnes paari tunni möödumisel. Ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese aja jooksul on võimalik kutset võltsida, eriti olukorras, kus kaebaja vestlus emaga kestis ainult minut. Kaebaja poolt esitatud sellekohased tõendid kaaluvad üle PPA paljasõnalisi väiteid. Tuleb ka arvesse võtta, et PPA seisukohad tuginevad protokollis vigaselt kirja pandud ütlustele.
14.06.03.2023 toimunud vestlusel kaebaja selgitas PPA-le, et VF-i sõjakomissariaadi esindaja andis tema emale kutse, mida oli vaja allkirjastada aga ema ei kirjutanud alla, mistõttu kutse ametlikku vastuvõtmist ei toimunud. Hiljem saadeti kutse postiga ema aadressile. Kaebaja helistas emale peale PPA arvamuse ja vastuväidete kirja saamist, et küsida, kas on veel mingeid tõendeid ning ema seejärel ütles, et kutse on olemas. Sealjuures, PPA esitas küsimuse kaebajale vigaselt. PPA küsis: „edastasite 06.02.2023 kutse, millest nähtub, et te olete kutsutud /...../ komissariaati“. Tegelikkuses aga esitas kaebaja kutse PPA-le varem, s.o 03.02.2023. PPA arvates ei ole kaebaja usaldusväärne, sest kaebaja ema ei edastanud pojale koheselt kutset. Kaebaja ema ei ole rääkinud kutse saamisest, seetõttu ei olnud tal 2022. aasta novembris toimunud vestlusel PPA-le infot võimalik edastada. Kaebajale oli teada, et tema kohta ema käest küsiti. 08.03.2023 toimunud vestlusel kaebaja selgitas PPA-le korduvalt, et esimesel korral käidi tema kohta ainult uurimas. Seda, kus see „uurimine“ esimesel vestlusel toimus, ei ole selgeks tehtud. Kaebaja ei maini kordagi, et teda käidi kodus otsimas.
15.Esimest korda kutsest ajateenistusse küsib PPA 04.11.2022 intervjuu punktis 9: „olete te saanud kutse kohustuslikku ajateenistusse?“. Kaebaja sellele vastab, et praeguseks ei ole, ehk see tähendab et 04.11.2022 seisuga tema ei ole teadlik kutsest ja kutset tema käes pole. Samal teemal vestlus jätkab ja kaebaja ütleb: „ema helistas mulle ja ütles, et ei tasu Venemaale tulla, sest sõjakomissariaat käis mind otsimas“. Vastates küsimusele nr 11, selgitas kaebaja miks teda käidi otsimas. Kus aga „otsimine“ toimus, kaebaja ei maini. Ta ei öelnud, et teda käidi just kodus otsimas. Protokolli kohaselt PPA esitab järgmise küsimuse (nr 12): „mina olen aru saanud, et Venemaal saadetakse kutseid, mitte ei käida ukse taga küsimas.“ Esiteks, kaebaja ei andnud kordagi mõista, et teda käidi just kodus otsimas. Teiseks, protokollis on küsimus poolikult kajastatud. Helisalvestuse järgi vastab PPA küsimusele kaebaja: „ema töötab kriminaal inspektsiooni politseis“. Siis PPA ütleb „nii, edasi“. Siis kaebaja jätkab järgnevalt: „Inimene, kes töötab komissariaadis, käis emale sellest rääkimas. Seal on praegu palju inimesi, kes on sõdimise vastu ja siis tuli inimene komissariaadist, või noh, inimene, kes seal töötab ja küsis minu kohta (tõlk tõlkis valesti, protokolli läks: „Inimene, kes töötab komissariaadis, käis emale sellest rääkimas. Seal on praegu palju inimesi, kes avaldavad meelt kes sõdimise vastu, ja selle pärast ka politsei tegeles nende asjadega“). Vastates küsimusele nr 13 vastab kaebaja samuti, et ema käest lihtsalt uuriti, ta ei tea täpselt, millisel moel nad omavahel suhtlesid, vaid et ema ütles, et käidi küsimas tema kohta ja et tal on parem sinna mitte tulla. Ehk kaebaja ei ütle kordagi, et teda käidi kodus otsimas. Kaebaja ema töötab politseis, on ka võimalik, et käidi ema töökohas teda otsimas. Kaebaja üksnes ütles, et ta ei tea, kus ja kuidas täpselt see kõik toimus, ta teab asjaoludest ainult ema sõnade kohaselt.
16.Küsimusega nr 14 PPA küsib juba kolmandat korda sama küsimuse: „kas käidi ukse taga või küsiti teie kohta komissariaadis?“ (küsimus nr 13). Kaebaja jälle vastab, et tema kohta ainult küsiti. Siis PPA järsku ründab kaebajat: „aga mis ukse taga käimine tähendas, mis te ennem ütlesite?“ (protokolli läks „enne ütlesite, et käidi ukse taga“). Kaebaja satub segadusse ja vastab PPA-le: „koju? See on siis, võib olla väljendasin ennast valesti“. Järgnevalt PPA jätkab ründamisega: „Noh, kuidas siis oli, rääkige uuesti“. Siis kaebaja vastab: „mulle helistas ema ja siis ütles, minu kohta küsiti komissariaadist, kus on teie poeg, tema ütles mulle, sinu kohta küsiti sõjaväe komissariaadist, sul ei tasu tulla. Rohkem ta mulle midagi ei rääkinud“. Tõlk tõlkis, et sõjakomissariaadist helistati, mitte küsiti. Protokolli läks, et ema helistas ja ütles, et komissariaadist helistati. Tegelikkuses kaebaja seda pole kunagi öelnud, ema on talle helistanud, mitte emale komissariaadist helistati. Ehk kaebaja pole kunagi väitnud esimesel intervjuul, et ema koju oleks keegi tulnud kohale ega pole ka väitnud, et emale oleks komissariaadist helistatud. Kaebaja üksnes väitis, et ema käest küsiti tema kohta. Kuidas ja kus küsiti, seda ta ei tea ja seda ta ka nii PPA-le ütles. Vastuolu, millele PPA viitab, on PPA ja tõlgi poolt tekitatud.
17.Sama küsimus oli arutatud ka 08.03.2023 vestluses. Ja sama probleem tekkis ka selles vestluses. Juba küsimuse nr 4 protokollis on kirjas, et „inimesed kutsekomisjonist tulid meile koju“. Tegelikkuses kaebaja salvestuse järgi lihtsalt ütles, et ta on juba eelmises vestluses selgitanud, et käidi komissariaadist teda otsimas, ta ei ole öelnud, et käidi just kodus otsimas. Kodus otsimise lisas omavoliliselt tõlk, ilmselt ta ei saanud kaebajast piisavalt hästi aru. Ja siis kaebaja selgitas, et hiljem, kolme nädala jooksul, saadeti see kutse postkasti. Ta veel selgitas, et peale PPA saadetud kirja, kus PPA andis mõista, et tema ütlustest ei piisa ja on vaja tõendeid, ta küsis ema käest, et kas on mingi tõendid, et tema kohta käidi küsimas. Järgnevalt tekkis veel üks tõlkimise viga. Kaebaja ütles, et ta küsis ema käest tõendeid peale PPA kirja saatmist, tõlk aga tõlkis, et peale viimast vestlust. Nii ta ka protokolli kirja läks: „te ütlesite vestluses, et minu tõendid ei ole piisavad“. Tegelikkuses ütles aga kaebaja, et „teie sõnumis, te ütlesite, et pole piisavalt tõendeid“ , ehk kaebaja pidas silmas 01.02.2023 saadetud PPA kirja. Kui kuulata läbi vastus küsimusele nr 4, siis selgelt on aru saada, et tõlk küsib kaebaja käest lisaküsimusi, mida PPA pole küsinud, täpsustab asjaolusid ning tegelikkuses ei tõlgi koheselt seda, mida kaebaja ütleb, seega
suunab teda vastama ka küsimustele, mida PPA pole küsinud. Protokollis aga kajastub üksnes see, mis kaebaja tõlgi küsimustele vastas. Sisuliselt tõlgi ja kaebaja vahel toimub seitsmeminutiline (helisalvestus 10:48 – 17:19) vestlus (vahepeal küsib üksikküsimusi ka PPA), protokollitakse ainult kaebaja vastuseid, ilma tõlgi küsimusteta, ehk puudub kontekst.
18.Sama protokolli küsimuses nr 14 on protokollitud järgnev: „jah, aga ma ju rääkisin, et inimesed komisjonist tulid meile koju ema juurde“. Helisalvestuse kohaselt aga kaebaja jälle ütles, et lihtsalt käidi ema käest küsimas teema kohta. Tõlk kõigepealt tõlkis, et „käidi ema kodus“, seejärel siis vabandas ja parandas ennast, „lihtsalt ema juures“. Protokolli läks ikka kirja „koju ema juurde“. Kaebaja juhib tähelepanu 04.11.2022 protokolli küsimuse nr 4 valesti protokollitud ütlustele. Vastates küsimusele, lõpus kaebaja selgitab miks ta otsustas RVK-t taotleda. PPA seda protokollis kajastas järgnevalt: „Isa helistas Ukrainast Eestisse politseisse, kirjeldas minu olukorda. Targad inimesed ütlesid mulle, et oleks mõttekam esitada siin taotlus RVK saamiseks.“ Tegelikkuses aga ütles kaebaja, et mitte „targad inimesed ütlesid talle“, et mõistlik oleks RVK-d taotleda, vaid ta ütles, et „politsei ütles talle (isale), et las RVK-d taotleb“. Ehk politseist soovitati talle RVK-d taotleda tema olukorrast lähtuvalt, mitte „targad inimesed“. Probleem siinkohal tekkis tõlkega, salvestuse järgi tõlk tõlkis valesti. Sama vestluse küsimustele nr 25 ja 26 vastates kaebaja kinnitas uuesti, et RVK-d taotleda soovitas talle PPA ise.
19.Usaldusväärsuse küsimus seisneski ainult ühel väidetaval möödarääkimisel: kas komissariaadist käidi kodus kaebajat otsimas või siiski helistati? Helisalvestusi analüüsides on selgelt aru saada, et kaebaja pole eksinud ega andnud vääraid ütluseid. PPA on kaebaja ütluseid valesti protokollinud ja tõlk on need valesti tõlkinud. PPA ei ole üldse arvestanud kaebaja selgitustega, on jätnud need kõrvale, ja fikseerinud vestluse nii protokollis kui ka otsuses valesti, sealjuures pidades kaebaja ütluseid ebausaldusväärseteks ilma piisava põhjenduseta. PPA on kaebajaga seotud asjaolusid tõlgendanud valesti, mistõttu on otsus vastuoluline ning kaebajale arusaamatu. Vastuolu, millele PPA viitab, on PPA ja tõlgi poolt tekitatud.
20.PPA on meelestatud kaebaja vastu, sest tema ema töötab Venemaa Politseis. Kaebaja leiab, et antud asjaolu ei saa olla asjaoluks, et teha talle negatiivne otsus rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Kaebaja ei ole kuidagi varjanud oma ema ametikohta.
21.Kaebaja on 25-aastane Venemaa kodanik, kes ei ole läbinud kohustuslikku sõjaväeteenistust VF-is. Tema sisepassis on markeering 09.06.2017 seisuga, et ta on sõjaväekohuslane. Kaebaja suhtleb väga tugeva Ukraina aktsendiga. Iga vene keelt rääkiv inimene saab aru, et kaebaja ei ole VF-st pärit ja on rahvuselt ukrainlane, seda mitte märgata ei ole võimalik. Antud asjaolu selgelt tekitab FSB töötajatel huvi kaebaja vastu juba piiriületusel. Kaebaja nimele on ka väljastatud kutse ilmuda komissariaati. Ka tema välispass on Ukrainas väljastatud. Olukorras, kus kaebajale on väljastatud kutse ilmuda komissariaati ja ka sisepassis on markeering, et ta on sõjaväekohuslane, on mõislik eeldada, et teda viiakse komissariaati otse piiripunktist. Siinkohal ei ole enam tähtis, kas teda sunnitakse minema sõjaväkke ajateenijana või koheselt mobiliseeritakse, sest mõlemad grupid saadetakse rindejoonele. PPA poolt väljatoodud päritoluriigi info on vastuoluline ja ebatäpne. Väär on PPA seisukoht, et mobilisatsioon on lõppenud või ei jätku. Just 2023. aasta aprillis tuli uudis, et tõenäoliselt VF mobiliseerib veel 500 000 inimest. VF on ka juba valmistunud uueks mobilisatsiooni laineks. Just 2023. aasta aprilli alguses võttis VF vastu seaduse, mis lubaks võimudel väljastada Ukrainas toimuvate lahingute ajal sõjaväelastele ja reservväelastele elektroonilisi kutseid. Elektroonilise kutse kätte saanuks loetakse moment, mil kutse riikliku portaali GosUslugi isiklikku postkasti jõuab. Inimene ei pruugi seda isegi õigeaegselt näha, kuid kutse loetakse kätte toimetatuks.
22.Väär on PPA seisukoht, et kuna kaebaja elas Ukrainas ja ei ole läbinud sõjaväe-teenistust, ei ole temast huvitatud VF võimuorganid ega komissariaat. Päritoluriigi info kinnitab, et mobiliseeriti nii üle 50-aastaseid kui ka neid, kes ei ole kunagi sõjaväes teeninud. Mobilisatsiooni
kutseid väidetavalt saavad Venemaa pensionärid, puuetega mehed ja sõjaväelise väljaõppeta või isegi lahingukogemuseta isikud. Pole ka väheoluline, et igakuiselt laekub uudiseid selle kohta, et muudetakse pidevalt ajateenistuses ja sõjas osalemisest keeldumise eest karistusi sätestavaid seaduseid. Nimelt on VF president Vladimir Putin pärast mobilisatsiooni välja kuulutamist allkirjastanud mitmed kriminaalseaduse muudatused, mille kohaselt muutuvad karmimaks karistused, mis puudutavad mobilisatsiooni või sõjaseisukorda. Uue seaduse järgi võib inimest oodata ees 10 aastat vanglat, kui ta hoidub kõrvale või ei täida oma militaarkohustust. Käesoleval teemal on avaldanud artikli ka Eesti Ekspress pealkirjaga „Esimest korda Ukraina sõja ajal: Vene mees tahetakse mobilisatsioonist hoidumise eest kohtu alla saata. Kellega on tegu?“, milles kirjutatakse, et VF kodanik Maksim Moissejev peeti oktoobri alguses kinni ning tema suhtes alustati kriminaalmenetlust kriminaalkoodeksi artikli 321 lõike 1 alusel: väeteenistusest või asendusteenistusest kõrvale hoidumine. Niisamuti võib ka kaebajat oodata ees kinnipidamine, kriminaalmenetlus ja lõpptulemusena ebainimlik karistus, kui ta mobiliseeritakse ja ta sellest hoidub. Vastuvõetud muudatuste kohaselt ähvardab nüüd sõjaväe-teenistusest keeldumise või Venemaal ajateenistusse ilmumata jätmise eest kuni viieaastane vangistus. Ja kui keeldumine toob kaasa tõsiseid tagajärgi, siis kuni 10 aastat vangistust. Kuna kaebaja on kutse saanud ja komissariaati pole ilmunud, siis on tõenäoline, et ta peetakse kinni koheselt piiriületusel. Ei oma ka tähtsust, kas ta on ajateenistust läbinud või mitte, päritoluriigi info kohaselt ka ajateenistust mitteläbinud isikud olid sõtta saadetud. Isegi kui oletada, et kaebaja pole kutset saanud, on ta endiselt sõjaväekohuslane, selline markeering on tal passis olemas. Kui ta VF-i naaseb, ootab teda ees kui mitte koheselt sõjas osalemine, siis ajateenistus. Praeguseks on VF ühepoolselt annekteerinud Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid. See tähendab, et VF peab neid territooriumeid, kus praegusel hetkel käib sõjategevus, oma riigi territooriumiks. Ehk enda riigi seaduste kohaselt on VF-l õigus peale teatud väljaõppe saamist saata ajateenijaid „enda maad“ kaitsma. On olemas kinnitus, et seda on ka tehtud. Alguses VF võimuorganid väitsid, et nad ei saada ajateenijaid rindejoonele, kuid hiljem selgus, et sadu ajateenijaid oli saadetud Ukrainasse sõdima.
23.Kaebaja puhul tagakiusamine seisneb muuhulgas süüdimõistmises või karistamises sõjaväekohustuse täitmise eest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §s 22 sätestatud tegude, s.o rahu- või inimsusvastase või sõjaväekuritegude toimepanemise (VRKS § 19 lg 2 p 5).UNHCR on leidnud, et mobilisatsioon on tagakiusu aluseks. “Hinnates, millist liiki kohtlemine tähendaks tagakiusamist juhtudel kui taotleja on sõjaväeteenistusest keelduja, esineb oluline küsimus, kas riiklikku sõjaväeteenistust käsitlevas õigusaktis on piisavad sätted sõjaväeteenistusest keeldujate suhtes: i) vabastades nad sõjaväeteenistusest või ii) pakkudes neile sobivat asendusteenistust. Nagu eespool III osas toodud, võivad riigid õigus-päraselt nõuda kodanikelt sõjaväe- või asendusteenistuse läbimist. Kui seda tehakse aga viisil, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse reeglitega, võib sõjaväeteenistus kujutada endast tagakiusamist.”
24.Tallinna Halduskohus (TlnHK) asjas 3-22-2275 p 58 leidis, et „Euroopa Kohus leidis 19.11.2020 kohtuasjas nr C-238/19, et direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 3 punktide a-c kohaselt tuleb sõjaväekohustusest keeldumist hinnata nii nagu muid rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitatud asjaolusid, võttes arvesse kõiki taotleja esitatud asjaomaseid fakte päritoluriigi kohta tema taotluse üle otsustamise ajal, taotleja esitatud asjaomaseid avaldusi ja dokumente ning taotleja individuaalset seisundit ja isiklikke asjaolusid (p 31). Kui päritoluriigi õigus ei näe ette võimalust sõjaväeteenistusest keelduda ja kui vastav menetlus seega puudub, ei saa sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjalt nõuda, et ta oma keeldumise konkreetse menetluse kohaselt ametlikult vormistaks (p 29). Esineb tugev eeldus, et sõjaväeteenistusest keeldumine direktiivi artikli 9 lõike 2 punktis e täpsustatud tingimustel on seotud ühega direktiivi artiklis 10 nimetatud viiest põhjusest (p 57). Sõjaväeteenistusest keeldumine, iseäranis kui see on karmilt karistatav, annab põhjust oletada, et asjaomase isiku ja päritoluriigi ametivõimude väärtuste ning poliitiliste
ja usuliste veendumuste vahel on tugev konflikt (p 59). Juhul, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks seaduslik võimalus puudub, on ülimalt tõenäoline, et ametivõimud tõlgendavad sõjaväeteenistusest keeldumist poliitilise vastasseisuna, sõltumata asjaomase isiku võimalikest komplitseeritumatest isiklikest põhjustest (p 60). Kuigi nimetatud Euroopa Kohtu lahend käsitleb sõjaväekohustusest keeldumise temaatikat, on kohtu hinnangul toodud seisukohad kohaldatavad ka olukorras, kus taotlejaid võidakse vastu nende tahtmist mobiliseerida ning keeldumisel võidakse neid karistada mh vangalakaristusega. Vaidlust ei ole ka selles, et mobilisatsioonist kõrvalehoidumisel rikutakse Venemaa kodanike põhiõigusi. Samuti võidakse desertööridele määrata kuni 10-aastane vanglakaristus.“
25.Kaebaja leiab, et mobilisatsioonikutse osas on PPA pigem otsinud põhjendust, miks antud alusel talle kaitset mitte anda. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et mobilisatsioonikutse on kunstlikult tekitatud tõend. PPA ei ole välja toonud ühtegi argumenti, miks ta arvab, et tegu võltsitud tõendiga, v.a ühele PPA küsimusele kaebaja esitatud ebatäpne vastus, mis tegelikkuses oli valesti tõlgitud ja valesti protokollitud. VRKS § 11 lg 2 p 3 alusel peab taotleja esitama kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel. Kaebajal ei olnud võimalik mobilisatsioonikutset PPA-le esimesel vestlusel esitada, sest seda ei olnud tema valduses. PPA ei saa pidada kaebajat ebausaldusväärseks, sest olukord, kuidas kaebaja ema kaudu jõudis kutse kaebajani, on asja ümber jutustamisel või tõlkes viinud infost valesti aru saamiseni. Kaebaja pakkus PPA-le võimalust helistada tema emale ning täpsustada üle, kuidas mobilisatsioonikutse kättesaamine täpsemalt toimus. PPA taolist võimalust kasutanud ei ole. Kaebaja leiab, et ta on igati täitnud oma kaasaaitamiskohustust, mis tuleneb VRKS § 11 lg 2-st. Samal ajal ei ole aga PPA täitnud HMS § 6-st tulenevat uurimispõhimõtet, mille alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja ei ole VF-is sõjaväes teeninud, aga on VF-is sõjaväekohuslasena arvel. PPA ei pea võimalikuks, et isik, kes ei ole sõjaväeteenistust läbinud, saab mobilisatsioonikutse.
26.Tallinna Ringkonnakohus (TlnRK) on 31. mai 2021. a lahendis nr 3-20-2159 märkinud, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus võib tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist. Ka VRKS § 19 lg 4 kohaselt võib tagakiusamise ja tõsise ohu kartus põhineda nendel sündmustel, mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist. Kaebaja lahkus Ukrainast Eestisse töötamise eesmärgil xx.xx.xxxx ning viibis Eestis tööviisa alusel. 24.02.2022 tungis Venemaa Föderatsioon Ukrainasse, algas sõda. Sellest hetkest olukord nii Ukrainas kui ka Venemaa Föderatsioonis on drastiliselt muutunud. Pole vaidlust selle üle, et kaebajal on VF kodakondsus. Pole ka vaidlust selle üle, et terve oma täiskasvanud elu elas kaebaja Ukrainas (2013 - 2021). Kaebaja kuulub sotsiaalsesse gruppi, milleks on Ukraina kodanikust pereliige, kelle teised pereliikmed elavad Ukrainas ning toetavad Ukraina režiimi, mis on VF-i režiimi vastane. Kaebaja on terve täiskasvanu elu elanud Ukrainas ning peab ennast ukrainlaseks. Ta asus elama Ukrainasse, kui ta oli alaealine laps. Kaebaja kodune keel ei ole tavapärane vene keel. Kui kaebaja vene keeles räägib, kasutab ta ukrainakeelseid sõnu ja tema aktsendist on vene keele kõneleja jaoks selgelt aru saada, et ta on Ukrainast pärit. Kaebaja pass on väljastatud Odessas (Ukraina), tema VF-i passis on tempel, et ta elukoht on Ukraina. Kaebaja kardab tagakiusu EL direktiivi 2011/95/EL artikkel 10 lg 1 punkt C mõistes, milleks on rahvus: rahvuse mõiste ei piirdu ainult kodakondsuse või selle puudumisega, vaid hõlmab eelkõige kuuluvust teatava kultuurilise, rahvusliku või keelelise identiteediga, ühise geograafilise või poliitilise päritoluga rühma või suhet teise riigi elanikkonnaga. Kaebaja kardab tagakiusu EL direktiivi 2011/95/EL artikkel 10 lg 1 punkt D mõistes, ehk kuuluvus gruppi, milleks on pea 10 aastat Ukrainas elanud VF-i kodanik, kelle sugulased on Ukraina kodanikud. PPA ei ole hinnanud kaebaja ülalpool mainutud sotsiaalsesse gruppi kuuluvusest tulenevat ohtu talle VF-is. Pole vaidlust, et PPA oli teadlik, et kaebaja kuulub sotsiaalsesse gruppi, otsuse p 1 selgelt sellele viitab: „Alates 2015. (siin on viga, peab olema
„2013“) aastast elab ta koos Ukraina kodanikust isaga Ukrainas, kuid omale ei ole tal õnnestunud Ukraina kodakondsust saada“. Kaebaja viitas 08.03.2023 toimunud intervjuu p 11, et kohe kui ta ületab piiri, nähakse kõiki tema dokumente ning saadakse teada tema Ukraina päritolust. Kaebaja väljendas hirmu, et teda võidakse mingiks ajaks arestida – sellest ka tuleneb kaebaja hirm olla päritoluriigis tagakiusatud rahvuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. PPA on antud asjaolu oma otsuses täielikult ignoreerinud. Tagakiusu, mis tuleneb rahvusest ja sotsiaalsesse gruppi kuulumisest, ei ole üldse hinnatud.
27.TlnHK on asjas nr 3-22-2015 leidnud, et menetleja ülesanne on isikut küsimustega suunata nii, et tekiks usaldus ja kõik oluline saaks ära räägitud, mitte nii, et menetlejal oleks lihtsam teha keelduvat otsust. Praegu on võimalik jõuda järeldusele, et intervjuudel menetleja teadlikult ei puuduta kaebaja rahvuse teemat ega hinda kaebaja RVK vajadust tema rahvusest ja sotsiaalsesse gruppi kuuluvusest lähtuvalt. PPA ei too välja päritoluriigi infot, mis kirjeldaks olukorda VF-i kodanike kohta, kes naasevad Ukraina territooriumilt. On teada, et piiril on FSB töötajad, kes küsitlevad piiriületajaid süstemaatiliselt. On ka teada, et ukrainlased on kõrgendatud tähelepanu all ning nende seast otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda. Juba kaebaja kokkupuude piirivalvega paneb ta ohtu. Ta vene keel tugevalt erineb sellest, kuidas VF-is venelased keelt kasutavad. Kaebaja vene keeles rääkides kasutab korraga nii vene kui ka ukraina keele väljendeid. Venelasest piiri-valvurile saab koheselt teatavaks, et kaebaja on ukrainlane. PPA ei ole arvesse võtnud, et kaebaja on elanud valdava osa oma elust Ukrainas, kus praegu sõda VF-ga puudutab otseselt kui ka kaudselt tema lähedasi ja tuttavaid, kes tänaseni viibivad Ukrainas.
28.Direktiiv 2011/95/EL artikkel 4 lg 1 teise lause kohaselt koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid. Sama direktiivi art 4 lg 3 p a kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse kõiki asjaomaseid fakte, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis; punkt c alusel taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud teod või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju. PPA otsuses aga ei nähtu kaebajaga seotud asjaolude kumulatiivset hindamist. Tema rahvuse ja sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse põhjal tagakiusu võimalikkust pole üldse hinnatud. PPA ei ole kaebaja profiili hinnanud kogumahus vaid pinnapealselt. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et PPA ei ole hinnanud õigesti tagakiusu aluseid. Samuti leiab kaebaja, et päritoluriigi info on vastuoluline ja puudulik, seega eksis PPA HMS § 6 vastu.
29.ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning erinevate riikide kohtupraktika on kinnitanud, et varjupaigataotlejad ei pea tõendama kardetava kahju tekkimist sajaprotsendilise kindlusega (TlnHKo 3-19-681, p 39). Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/95 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine). Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav (TlnRKo 3-19-2090, p 14). Kaebajaga seonduvad faktilised asjaolud selgelt viitavad sellele, et piiriületusel ta sattub koheselt VF-i võimuorganite huviorbiiti ja on tõenäoline, et teda hakatakse taga kiusama.
30.Kaebaja ei pea tõenäoliseks, et arvestades haldusmenetluses ja käesolevas kaebuses esitatud tõendeid, faktilisi asjaolusid ja päritoluriigi infot, jääb kaebus rahuldamata, kuid siiski
kaebaja vaidleb eraldiseisvalt sissesõidukeelu kohaldamise vastu. Kui kaebus jääb rahuldamata, palub kaebaja kohustada PPA-d kaalumast sissesõidukeelu mittekohaldamist või selle vähendamist. Kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne ja ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kaebaja isa elab Ukrainas. Kaebajal endal on võimalik Ukrainas elamisluba taastada. Kui kaebaja sooviks minna tagasi Ukrainasse, saab seda teha ainult läbi EL territooriumi. VF ründas Ukrainat ning toimub sõjaline tegevus, mille tõttu ei ole kaebajal võimalik läbi VF-i territooriumi Ukrainasse turvaliselt naasta. Ukraina suuremas osas piirneb EL territooriumiga ja VF-iga ehk teekond VF-ist Ukrainasse oleks võimalik läbi EL territooriumi. Sissesõidukeeld takistaks kaebajal oma isa juurde Ukrainasse naasta. Vastustaja seisukohad
31.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA on seisukohal, et kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole tehtud taolisi menetluslike vigu, mille alusel peaks lugema vaidlustava otsuse seadusvastaseks.
32.Kaebaja väited tõlke ja protokollija tõttu tekitatud ebakõlade kohta ei ole veenvad. PPA kahtlus tekkis mitte ainult põhjusel, et kaebaja ise ei teadnud, kus kohas sõjaväekommisariaat käis teda otsimas. Mis puudutab aga kaebaja ütlustes esinevaid ebakõlasid, mis on tingitud vestluse läbiviimisest tõlgi vahendusel, siis on see välja tulnud juba vestluste ajal. Nii nagu kaebaja esindaja ise seda välja toob, sai kaebaja ise täpsustada, et nt sõjaväekomissariaat ei käinud ukse taga teda otsimas. Selline möödarääkimine ei tinginud kahtlusi konkreetse tõendi osas. Siin on olulisem nö „mobilisatsioonikutse“ kui sellise saamise asjaolu ning põhjendamatu viivitamine selle esitamisega. Kaebaja selgitus, et tal ei ole kõige paremad suhted emaga ning seetõttu ei ole ema kohe talle saabunud kutse kohta infot andnud samuti ei ole veenvad. Ei ole loogiline, et kaebaja ema hoiatab teda, et ei tasu tulla Venemaale, sest sõjakomissariaat käis kaebajat otsimas, kuid info kaebaja nimele tulnud kutse kohta otsustab jätta mainimata. PPA on põhjendatult välja toonud, et ei ole arusaadav, miks kaebaja sai kutse „mobilisatsiooni küsimuses“ mitte aga ajateenistusse võtmist puudutavas küsimuses. PPA on seisukohal, et ilma sõjaväelise väljaõppeta isiku mobiliseerimiseks edastataks talle kõigepealt kutse ajateenistusse, kus talle antakse esmane sõjaline väljaõpe ning seejärel üritatakse tegevteenistusse värvata/lahingutegevusse kaasata. Päritoluriigiinfo ei kinnita, et Venemaa eelisaks rindele saata inimesi, kellel puudub sõjaline väljaõpe.
33.PPA ei ole väitnud mobilisatsiooni täielikku lõppemist. PPA arvestas otsuse p-s 5 lk 7 sellega, et olenemata mobilisatsiooni ametlikust lõppemisest, ei saa väita, et kedagi enam rindele või tugiülesandeid täitma ei saadeta. PPA möönis VF kodanike edasist värbamist.
34.Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et kogu PPA ja kaebaja vahelisest vestlustest võis jõuda järelduse, et PPA on meelestatud kaebaja vastu, sest tema ema töötab VF politseis. Otsuses on üheseltmõistavalt välja toodud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsuse põhjendused ning kaebaja ema VF politseis töötamise asjaolu mitte kuidagi ei mõjutatud PPA otsust. Kaebaja väide, justkui PPA oleks meelestatud kaebaja vastu põhjusel, et tema ema töötab Venemaa politseis on oletuslik, põhistamata ning ilmselgelt ebakohane.
35.Pelgalt soovimatus teenida VF sõjaväes või vastumeelsus Venemaa valitseva poliitika vastu ei anna alust tunnistada isikut pagulasena. Euroopa Kohus on samuti asunud seisukohale, et sõjaväeteenistusest keelduv isik ei saa kvalifitseeruda pagulasseisundi saamiseks direktiivi 2004/83 art 9 lg 2 p e alusel, kui ta ei ole tema jaoks võimalikes menetlustes enne seda edutult keeldunud sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu või kui sellised menetlused ei ole tema jaoks mõistlikult võimalikud. Ka Riigikohus (RK) on selgitanud 15.02.2023 lahendis nr 3-201115, et VRKS § 19 lg 2 punkti 5 tagakiusu jaatamiseks peaks olema, et isikule on saadetud
mobilisatsioonikäsk või –kutse ning hinnata tuleks, kas ja millised on isiku keeldumise võimalused ning kas tal on võimalik neid kasutada. Samuti tuleks hinnata, milliseid teenistusülesandeid isik täitma peaks. Vastustaja toob siinkohal päritoluriigiinformatsiooni, mis puudutab sõjaväeteenistust VF-s. „Õigus mitte võidelda on sätestatud Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses. Põhiseaduse artiklis 59 on sätestatud: "Vene Föderatsiooni kodanikul on õigus asendada sõjaväeteenistus alternatiivse tsiviilteenistusega juhul, kui tema veendumused või usulised tõekspidamised on vastuolus sõjaväeteenistusega, samuti muudel föderaalseadusega kehtestatud juhtudel. Kuid see ei toimi alati. Kuid proovida tasub ikkagi - siis saab kodanikust "kohusetundlik keelduja", kes "ei põgene, ei peida, vaid deklareerib oma põhiseaduslikku õigust," ütleb Elena Popova, kohusetundlike keeldujate liikumise koordinaator. Elena Popova selgitab samuti, et kõik, millele sõjaväeteenistus on üles ehitatud, on hirmutamine ja ähvardused. „Te peate mõistma, et on erinevus käsu täitmisest keeldumise, mida võib käsitleda kriminaal-kuriteona, ja sõjaväeteenistusest keeldumise vahel. Kui te nõuate teenistuse asendamist asendusteenistusega, püüate te kasutada oma õigusi," ütleb Popova. - Te kirjutate oma üksuse ülemale aruande, milles teatate, et teil on tekkinud veendumus sõjaväeteenistuse vastu. Väga sageli sunnivad traagilised sündmused meid mõningaid asju ümber hindama. Te peate saatma oma avalduse tähitud kirjaga sõjaväeüksusele, sõjaväe prokuratuurile. Nad lõhuvad teie aruande ära - kirjutage rohkem. Kui üksuse ülem ei reageeri, võite minna sõjaväekomandatuuri. Peamine kaitse on siin avalikkus. Kui nad saavad aru, et olukord on väljunud suletud kogukonnast, muutuvad asjad kohe. Ja te peate olema järjekindel ja kindel oma veendumustes. Siis ei kardeta mingeid ähvardusi “. Leningradi oblasti Gatšina kohus otsustas 2022 novembris, et linna elaniku Pavel Mushumanski mobilisatsiooni korras sõjaväeteenistusse kutsumine on ebaseaduslik. Mobiliseeritava advokaat Aleksandr Peredruk ütles, et Mushumanski on praegu veel sõjaväeosas nimekirjas. Advokaat ei kommenteeri veel oma kliendi lähituleviku väljavaateid: "Me peame kõigepealt ootama ära selle otsuse jõustumise. Tema suhtes on võetud esialgsed kaitsemeetmed, kuid ta on endiselt üksuses. Ta osaleb kohtuistungitel, kuid tegelikult on ta ikka veel üksuses". Pavel Mushumanski esitas hagi pärast seda, kui talle keelduti asendusteenistusest. Kohus peatas seejärel mehe mobiliseerimisotsuse kuni asja sisulise arutamiseni ja rahuldas 30. novembril hagi.
36.Pavel Mushumanski sai teise võidu kohtus 16.03.2022, millega jäeti jõusse esimene kohtuotsus. Peterburist pärit 23-aastane Pavel Mushumanski võeti 2022. aasta septembris teenistusse, kuid keeldus relva kandmisest. Tema kristlik usk ei luba tema sõnul tapmist ega lahingutegevuses osalemist. Neid argumente kuuldes langetasid kaks Venemaa kohut tema kasuks otsuse. Paar aastat tagasi lõpetas Mushumanski Peterburi tööstustehnoloogia, finants- ja juriidilise kolledži. 2019. aastal kutsuti ta kohustuslikku ajateenistusse. Olles eelnevalt esitanud taotluse asendusteenistuseks, määrati Mushumanski selle asemel tööle vaimuhaigla pesumajja, kus ta veetis järgmised 22 kuud. 2022. aasta septembris oli Mushumanski üks sadadest tuhandetest venelastest, kes sai. Selle asemel, et üritada korraldusest kõrvale hiilida, vaidlustas ta selle juriidiliselt, väites oma õigust sõjaväelase südametunnistusest tulenevale keeldumisele. Venemaa duuma on vastu võtnud uued seadusemuudatused, mis muudavad mobilisatsioonist pääsemise raskemaks. Kui Putin seaduse allkirjastab, siis saab hakata saatma mobilisatsiooni-kutseid elektrooniliselt; mobilisatsiooni alla minevad inimesed ei saa riigist lahkuda; mobilisatsiooni eirajate autojuhiload tehakse kehtetuteks; nad ei tohi müüa ja osta kinnisvara või taotleda laenu. Võimalike kutsealuste kohta luuakse keskne andmebaas. Meduzaga rääkis sellest teemaga tegeleva advokaadiga. Mobilisatsioon on teistsugune kui kohustuslikku ajateenistusse võtmine. Mobilisatsioon peaks teoorias hõlmama mehi, kellel on minevikust sõjaalane kogemus ning nad on reservis mingi spetsialiseerumisega. Ajateenistusse võetud meeste puhul eeldatakse, et neil ei ole mingit sõjaväelist kogemust.
37.PPA, olles tutvunud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses päritoluriiki käsitleva teabega asus põhjendatult asunud seisukohale, et kuna aga kaebaja ei ole saanud sõjaväelist
väljaõpet, siis ei ole ka eluliselt usutav, et käesoleval hetkel teda Venemaal mobiliseeritaks ning saadetaks sõtta. Olukord VF-s ei liigu küll paranemise suunas, kuid sellest ei järeldu kaebaja suhtes personaalselt esinev tõsine oht. Praegusel juhul ei ole kaebaja veenvalt põhistanud, et temale on väljastatud mobilisatsioonikäsk. Kaebaja samuti ei ole veenvalt põhistanud, et Venemaal puuduks tal võimalus sõjaväeteenistusest keelduda või taotleda alternatiivteenistust. PPA-le on teada juhtumid, kus ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal keeldunud sõjast osa võtmast, kuid sellele ei järgnenud tagakiusu. Praegusel juhul pole olukorra hüpoteetilisuse tõttu võimalik tuvastada, milliseid teenistusülesandeid kaebaja mobiliseerituna täita võiks. Vastustaja märgib, et Venemaa kodanikuna on kaebaja alati teadlik olnud sellest, et ühel või teisel ajahetkel saabub aeg kui ta peab kohustusliku ajateenistuse läbima. PPA on seisukohal ajateenistus Venemaal ei ole midagi sellist mille eest isik automaatselt võiks kvalifitseeruda rahvusvahelisele kaitsele. COI kinnitab, et kuigi alternatiivteenistuse saamine Venemaal on oluliselt keerulisem kui demokraatlikes riikides, ei ole selle saamine siiski välistatud. Kui algselt esines juhtumeid, kus ajateenijaid saadeti Ukrainasse rindejoone lähedale, siis pärast selle ilmsiks tulekut lubati selline praktika lõpetada. Ajateenijad saavad peale kolme kuud sõjaväeteenistust sõlmida Vene armeega töölepingu. Need, kes keelduvad lepingut sõlmimast tegelevad ülejäänud teenistusaja sõjaväeüksuse igapäevase elu korraldamisega: ollakse autojuhid, valvatakse objekte, töötatakse köögis ja tehakse erinevaid hooldetöid. Peale sõjaväeteenistuse lõpetamist pannakse ajateenijad reservi. Seega, kui taotleja ise ei soovi vabatahtlikuna sõjategevuses ülesse astuda, siis käesoleval hetkel puudub alus arvata, et teda värvataks relvakonflikti.
38.Piiriületusel toimuva kohta on endiselt piiratud hulk informatsiooni. Eriti käib see selle kohta, mis saab osaks Ukraina rahvusest VF kodanikele kui nad VF tagasi lähevad. PPA-le teadaolevalt külastavad Ukraina sõjapõgenikud agressorriiki nii transiidi kui sihtkohana, naastes seejuures Eestisse, ilma et neile oleks osaks saanud tagakiusuna käsitlev VF esindajate poolne tegevus. Vastustaja märgib, et ka asjaolu, et VF piiri ületades võidakse uurida kaebajalt põhjalikumalt tema sõjaväekohustuse täitmise kohta ei jaata rahvusvahelise kaitse vajadust.
39.Kaebaja väljendas tagakiusu hirmu mobilisatsiooni alla sattumise ees oma rahvuse tõttu, mitte aga üldist hirmu olla tagakiusatud oma rahvuse tõttu ning PPA-l oligi vaja sellest lähtuda. PPA märgib, et sõjaväekohustus on seotud ikkagi inimese kodakondsuse mitte aga rahvusega. PPA toob siiski välja, et päritoluriigi info ei kinnita, et pelgalt varasem Ukrainas elamine võiks VF-i kodaniku suhtes VF-s kaasa tuua riikliku tagakiusu. COI infost nähtub, et Ukraina diasporaa sõnul on Venemaa võimud aastaid töötanud eesmärgiga vähendada riigis elavate ukrainlaste arvu, põhiliselt heidutades ukrainlaste identiteedi väljendusi ja sulgedes organisatsioone, mis esindavad ukrainlaste huve Venemaal. Näiteks 2000ndate keskpaigaks ei olnud Venemaal enam võimalik ukraina keelt õppida. Kui Ukrainas oli palju koole, kus õpetati vene keelt, siis Venemaal ei olnud 2 miljonil Ukraina diasporaa esindajal võimalik ukraina keelt õppida. Venemaal puuduvad võimalused ukraina keeles suhtlemiseks – puuduvad ukrainakeelsed koolid ja raamatukogud. 2010ndal ja 2012ndal aastal pandi Venemaal kinni kaks organisatsiooni, mis tegelesid Ukraina kultuuri säilitamise ja jagamisega Venemaal. 2018ndal aastal pandi kinni Ukraina kirjanduse Moskva raamatukogu, kuna väideti, et selle juht oli jaganud ekstremistlikke materjale. 2019ndal aastal pandi „ebasoovitava organisatsioonina“ kinni väljaspool Ukrainat asunud suurim ukrainlaste ühendus – Ukraina Maailma Kongress. Eeltoodust nähtub, et ukrainlaste arvu vähendamine ning ukraina identiteedi väljenduste heidutamine on Venemaal toimunud aastaid ega ole suunatud personaalselt kaebaja vastu. PPA märgib, et eeltoodu diskrimineerimine pole veel ka tagakius konventsiooni mõttes.
40.PPA hindab igal üksikjuhtumil sissesõidukeelu proportsionaalsust. Sissesõidukeelu proportsionaalsus toimub selliselt, et kontrollitakse, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad vähendada seadusest tulenevat kolmeaastast sissesõidukeeldu. See, et VF kodanikel on võimalik praegu Ukraina viisa või elamisluba saada on vägagi hüpoteetiline. Õigusnormist lühema
sissesõidukeelu kohaldamine ei saa olla põhjendatud võimaliku mõjuga isiku hüpoteetilistele ja oletuslikele tulevikuplaanidele.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada ning PPA-d tuleb kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
42.Kohus nõustub kaebajaga, et tema taotluse läbivaatamisel on PPA jätnud tõendid ja päritoluriigi info arvestamata ning asjakohase päritoluriigiinfo kogumata. Otsuse järeldused pole kooskõlas ka kogutud teabega ning PPA kahtlus kaebaja esitatud tõendi ehtsuse osas on küsitav ega ole veenvalt põhjendatud. Samuti on PPA jätnud olulistele asjaoludele hinnangu andmata ning eeltoodu toob kaasa vaidlustatud otsuste õigusvastasuse ja tühistamise. VRKS § 18 lg-st 2 tuleneb, et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on PPA jätnud praegusel juhul välja selgitamata, aga ka arvestamata olulised asjaolud (sh asjakohase päritoluriigi info).
43.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Euroopa Kohus on sellesse loetellu lisanud EIÕK art-s 9 nimetatud usuvabaduse (liidetud asjad C71/11 ja C-99/11, p 57). Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt RK 01.10.2018 otsus nr 3171026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
44.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
45.Niisiis ei ole mitte igasugune negatiivne sündmus või kartus käsitatav tagakiusuna või tõsise ohuna, vaid tagakiusu teod või oht täiendava kaitse mõttes peavad ületama teatud künnise. Nagu nähtub Riigikohtu otsusest 3-17-1026, siis peavad tagakiusamise teod olema piisavalt tõsised või kogumina mõjutama isikut tõsiselt. Tõsise ohu osas on aga välja toodud, et tegemist peab olema reaalse ohuga (Euroopa Kohtu 10.06.2021 otsus nr C-901/19). Seega peavad nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.
46.PPA hinnang kaebaja poliitilisest meelsusest lähtuva tagakiusamise kartuse põhjendamatuse kohta ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja faktiliste asjaoludega, aga ka päritoluriigi infoga.
47.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 26-aastane VF kodanik, kes saabus xx.xx.xxxx töötamise eesmärgil Eestisse. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja on rahvuselt ukrainlane ning elanud elamisloa alusel Ukraina kodanikust isa juures Ukrainas alates 2013. aastast. Ühtlasi ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud, ta ei kuulu ühtegi ühingusse ega liikumisse, ta ei ole VF-s tagaotsitav ning teda pole seal ka kunagi kinni peetud, samuti, et kaebaja passis on markeering tema sõjaväekohuslaseks olemise kohta. Kaebaja on Ukrainas toimuva sõja vastu ega soovi osaleda sõjategevuses Ukraina ja oma sugulaste vastu ning tagasipöördumisel VF-i keelduks ta sõjategevuses osalemast. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sõjaväekomissariaat käis teda ema juurest VF-s otsimas, kuid PPA hinnangul ei ole PPA-le esitatud kaebaja mobilisatsioonikutse ehtne, sest kaebaja esitas selle PPA-le alles siis kui PPA teavitas kaebajat tema taotluse rahuldamise aluste puudumisest. Kaebajal on hirm, et ta vangistatakse kui ta keeldub sõjategevuses osalemast.
48.Ehkki seni pole VF võimuorganid kaebaja suhtes võtnud meetmeid, veelgi enam meetmeid, mis ületaks oma raskuselt või korduvuselt tingimata tagakiusamise künnise, piisab kaebaja pagulase staatuse jaatamiseks siiski üksnes kahtlusest, et sellised rasked tagajärjed võivad VF-i naasmisel kaasneda ehk hinnata tuleb ka isiku suhtes rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskust. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lgs 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Art 9 lg 2 p-de b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv. Sellest sättest nähtuvalt ei ole pagulase staatuse omandamise eelduseks põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises, kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises, nt koduaresti kohaldamises, läbiotsimistes ja nende käigus ähvardamistes jm ähvardava iseloomuga menetlustoimingutes. Tähelepanuta ei saa jätta ka art 9 lg 2 p e, mille järgi võib tagakiusamine seisneda ka süüdimõistmises või karistamises sõjaväeteenistusest keeldumise korral kokkupõrkes, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid.
49.Tuleb ka arvestada, et päritoluriigi ametivõimude käitumise hindamisel tagakiusuks tagajärgede raskuse järgi ei ole oluline, et senised ametivõimude ähvardused või tegevus ei ole sundinud isikut poliitiliste vaadete avaldamisest loobuma. Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast (05.09.2012 otsus liidetud kohtuasjades nr C-71/11 ja C-99/11), et varjupaigataotluse tagasilükkamise põhjuseks ei või olla usulise tagakiusu korral isiku võimalus loobuda päritoluriigis teatud usuliste toimingute tegemisest. Euroopa Kohus käsitles seda küsimust
kolmandale eelotsuse küsimusele vastamisel (p 73 jj) ja selgitas, et kui on tõendatud, et pärast tagasipöördumist teeb isik usulisi toiminguid, mille tõttu esineb tegelik tagakiusamise oht, tuleb talle anda pagulasseisund. Üldjuhul ei ole oluline asjaolu, et ta võib ohtu vältida, loobudes teatud usuliste toimingute tegemisest (p 79). Need seisukohad on laiendatavad ka muudele juhtudele peale usulise tagakiusamise, sh poliitiliste vaadete tõttu tagakiusamisele.
50.Ehkki kaebajal pole seni ametivõimudega probleeme olnud, ta ei kuulu ühtegi ühingusse ega liikumistesse ja oma poliitilise meelsuse tõttu pole kaebajal Venemaal probleeme olnud, ei tähenda see automaatselt, et riiki naasmisel kaebaja selliste probleemidega silmitsi ei seisa, arvestades muuhulgas kaebajaga seotud individuaalseid asjaolusid (kaebaja on mobilisatsioonikohustuslikus eas, tema passis on sõjaväekohuslase markeering, ta on rahvuselt ukrainlane, isa elab Ukrainas, ema Venemaal, kaebaja ise on Venemaa kodakondsusega, teda on otsinud sõjaväekomissariaat ning kaebaja väidab olevat saanud ka mobilisatsioonikutse ja on selle ka PPA-le esitanud). PPA on järeldanud ennatlikult ja vastuolus päritoluriigiinfoga tagakiusuohu puudumist üksnes seniste probleemide puudumise tõttu ja kaebaja sõjaväe-kohustuse läbimata jätmise tõttu.
51.Kohtu hinnangul ei ole PPA järeldused kooskõlas juba kogutud päritoluriigi informatsiooniga ning ühtlasi on jäetud oluline päritoluriigi informatsioon kogumata ja arvesse võtmata. PPA on arvestanud küll asjaolu, et ametlikult kuulutati 21.09.2022 välja osaline mobilisatsioon, mis puudutab vaid ajateenistuse läbinud sõjalise väljaõppega isikuid. Samas on PPA ka ise välja toonud info, et Venemaa opositsiooni hinnangul on tegemist täieliku mobilisatsiooniga ning VF võimud võivad mobiliseerida ükskõik keda, hoolimata nende vanusest ja tervislikust seisundist. Jääb arusaamatuks, kuidas PPA selle teabe valguses peab vähetõenäoliseks kaebaja värbamist. Seejuures kinnitavad avalikud allikad, et mobilisatsioon puudutab ka eakaid ja vahetult ka noori isikuid, kel puudub sõjaline väljaõpe.1 Samuti on teada, et väljaõppeta sõdurid saadetakse sõdima ka eesliinile.2 Seega, isegi kui kaebajat ei ohustaks koheselt sõjategevusse kaasamine, peaks ta astuma ajateenistusse, mis iseenesest ei tähenda automaatselt tagakiusamist, ent ka vastustaja enda viidatud allikast nähtub selgelt, et saabuvad teated ajateenijate ja nende pereliikmete poolt ajateenijate sõtta saatmisest. 3 Sõjalise väljaõppeta sõjategevuses osalemise kohustus on käsitletav aga tagakiusuna riigivõimu poolt. Lisaks on hiljuti ja käesoleva aasta aprillis avaldatud infot selle kohta, et mobilisatsiooni puudutavalt on vastu võetud ka uued normid ning uue seaduse kohaselt tuleb mobilisatsioonile alluda elektroonilise teate väljasaatmisel, personaalselt kutse väljastamine pole vajalik – ühtlasi rakendub kutse saajatele automaatselt ka riigist lahkumise keeld ning nende suhtes, kes värbamisbüroosse kohale ei ilmu, rakendatakse erinevaid piiranguid, mis puudutavad nende kinnisvaraga tehingute tegemise keelamist, pangateenuseid aga ka juhtimisõigust. 4 Kaebaja on esile toonud ka andmeid, et VF
Russia drafted an old man with diabetes, a 17-year-old, and people with no training to fight in Ukraine, reports say — a sign of desperation. https://www.businessinsider.com/russians-being-drafted-war-despite-notbeingeligible-reports-say-2022-9; Ukraine war: 'I will break my arm, my leg... anything to avoid the draft.https://www.bbc.com/news/world-europe-62992365
Putin's New Military Decree To Push Untrained Recruits To The Frontline. https://worldcrunch.com/focus/untrained-russian-soldiers
Our entire society is built on threats’ How Russia’s military enlistment offices intimidate conscripts who seek alternative service https://meduza.io/en/feature/2022/07/25/our-entire-society-is-built-on-threats
Putin signs a tough new military draft law, banning conscripts from fleeing Russia https://www.npr.org/2023/04/13/1169464889/russia-military-draft-ukraine-war; A new law allows Putin to draft Russians via an online portal — even if they don't have an account. It 'brings the digital Gulag much, much closer,' critics say https://www.businessinsider.com/russia-online-draft-notices-conscripted-soldiers-akin-to-digitalgulag2023-5; Putin Signs Law On Electronic Military Enlistment Aimed At Draft Dodgershttps://www.rferl.org/a/russia-putin-law-electronic-military-enlistment/32364349.html; Russia rushes through law
plaanib mobiliseerida veel 500 000 inimest.5 Seega ei ole kaebaja sõjaväeteenistusse värbamine ja sõjategevusse kaasamine kuidagi vähetõenäoline. Seejuures tagajärjed kutse saajatele toovad kaasa erinevad põhiõiguste piirangud (piiratud saab olema õigus riigist lahkuda) ning värbamisbüroodesse mitteilmujate suhtes rakendatakse ka muid meetmeid (tehingud varaga piiratud, pangateenuste kasutamine jms) ning sõjalise väljaõpeta eesliinile saatmine olulised põhiõiguste rikkumised ja ohu. Kaebaja on aga esitanud vastustajale mobilisatsioonikutse, mis omakorda kinnitab ohtu, et kaebaja kaasatakse sõjategevusse ilma sõjalise väljaõppeta. Seejuures PPA on kaebaja esitatud dokumendi ehtsuse seadnud kahtluse alla üksnes põhjusel, et kaebaja ei esitanud seda PPA-le koheselt esimesel vestlusel ja rääkis vaid sellest, et teda on käidud komissariaadist otsimas. Kaebaja on aga vastustajale selgitanud, et sel hetkel ta ei teadnudki kutse olemasolust ning saigi sellest teada alles hiljem, kui võttis emaga uuesti ühendust. Kohtule ei ole PPA põhjenduste alusel veenev, et mobilisatsioonikutse pole ehtne ning selle ehtsuse kahtlust ei kinnita piisavalt PPA esile toodud asjaolud ehk põhjus, et kaebaja ei ole algselt kutset PPA-le esitanud. Siiski ja isegi kui kaebajale ei oleks saadetud mobilisatsioonikutset, ei ole välistatud, et kaebaja mobiliseeritakse VF-i naasmisel, arvestades päritoluriigiinfot ja seni rakendatud praktikat. Kohus nõustub, et ajateenistuskohustus ega ka mobilisatsioonikohustus üksinda ei too kaasa automaatselt pagulase staatuse jaatamist, ent arvestades, et VF-s on juba saadetud rindele väljaõppeta isikuid ja ajateenistujaid, ei saa tagakiusu ohtu eitada. Seejuures ei saa jätta arvestamata ka tagajärgi, mida on sõdimisest keeldujate suhtes rakendatud.
52.Kohus juhib ka tähelepanu, et Euroopa kohusetundlike vastuväidete büroo (EBCO) on avaldanud sõjaväeteenistusest keeldujatele juba kohaldatud tagajärgi - väeteenistusest keeldujaid on paigutatud ebaseaduslikesse kinnipidamiskeskustesse ning neid peetakse kinni sageli piinavates ja inimväärikust alandavates tingimustes. 6 Büroo avaldas, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist teavitasid inimõiguste kaitsjad inimeste massilistest röövimistest hostelitest, metroodest, kodutute varjupaikadest ja elamute sissepääsudest. Ka on välja toodud, et Venemaa võimud kasutavad ähvardusi, psühholoogilist väärkohtlemist ja piinamist, et sundida kinnipeetud isikuid rindele.7 EBCO rõhutas, et sõjaväeteenistusest keeldumise õiguse piiramine on mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse inimõiguse (millega on omane õigus keelduda sõjaväeteenistusest) räige rikkumine ning kutsus VF üles vabastama kõik need sõdurid ja mobiliseeritud tsiviilisikud, kes on vastu sõjas osalemisele ja keda peetakse ebaseaduslikult kinni mitmetes keskustes Ukraina Venemaa kontrolli all olevatel aladel. Ühtlasi on EBCO samas välja toonud ka hiljutised, 2023. aasta aprillis riigiduuma vastu võetud muudatused, mis legaliseerisid teenistusse kutsumise elektrooniliste kutsete kaudu virtuaalses süsteemis Gosuslugis. EBCO avaldas muret kodanike õiguste ja liikumisvabaduse piirangute pärast, märkides, et karistused värbamiskeskusesse kindlaksmääratud päeval ilmumata jätmise eest on karmid ning tagajärjed võivad mõjutada inimese edaspidist suutlikkust ennast ja oma perekonda ülal pidada. Ühtlasi on ka teada ning mitmetes avalikes allikates on avaldatud, et mobilisatsioonikohustust mittetäitnud isikutele rakendatud karistused on ranged ulatudes kuni 10-aastase vangistuse rakendamise võimalikkuseni.8 Seejuures ei ole PPA järeldused, justkui ajateenijaid enam rindele ei saadeta ega to tighten military conscription - https://www.theguardian.com/world/2023/apr/12/russia-militaryconscriptionlaw-kremlin
Politico, Moscow to mobilize 500,000 new conscripts, Kyiv military intelligence say. Kättesaadav: https://www.politico.eu/article/russia-mobilize-new-conscript-military-intelligence-war-ukraine/ Focus on the situation in Russia - independent report by the "Russian Movement of Conscientious Objectors" (frequently updated) https://www.ebco-beoc.org/node/566
They Refused to Fight for Russia. The Law Did Not Treat Them Kindly https://www.nytimes.com/2023/04/30/world/europe/russia-military-deserters-ukraine.html; Russia soldier jailed
sinna karistusähvardusel või ebainimlikul moel kohtlemisega ei sunnita, kuidagi kooskõlas eelviidatud EPCO allikatega, mis on avaldatud ka käesoleval aastal, sh 11.04.2023.9 Seejuures, võimalike sõjakuritegudes osalemise soovimatuse puhul ei oma tähtsust asjaolu, et sõjategevuses oleks teenistujal üksnes abistav roll (vt käesoleva otsuse p-s 54 osundatud kohtupraktika).
53.PPA on praegusel juhul heitnud kaebajale ette, et kaebaja pole esile toonud, miks pole võimalik sõjaväeteenistusest keelduda, kuid pole seejuures ise selgitanud välja ja arvestanud päritoluriigi vastavat informatsiooni ja reaalset keeldumise võimalikkust ja selle tegelikku rakendamise praktikat. Üksikud edukad juhtumid, millele PPA osundab, ei väära kuidagi, kuidas VF riigivõim üldiselt sõjaväeteenistusest ja sõjas osalemisest keeldujatesse suhtub ja milliseid meetmeid rakendatakse. Liiatigi on teada, et uue seaduse valguses rakendatakse piiranguid liikumisele (riigist lahkumisele), aga ka kinnisvara tehinguteks, automaatselt neile isikutele, kes värbamisbüroodesse elektroonilise teate saamise järgselt ei ilmu. Vaatamata sellele, et Venemaa põhiseadusest tuleneb õigus mittevõidelda, on siiski avaldatud avalikes allikates teavet, et mobilisatsiooni ajal ei ole asendusteenistus Venemaal võimalik ning alternatiivteenistust taotlenud isikud on saanud keelduvad otsused ja nad on siiski kohustatud liituma armeega. 10 Sama allika kohaselt on 2022 aasta lõpu seisuga teada vaid üks isik, kelle puhul mobilisatsioonikäsk tühistati. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka Euroopa Kohtu seisukohale kohtuasjas C-238/19, 11 mille kohaselt ei saa sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjalt nõuda, et ta oma keeldumise konkreetse menetluse kohaselt ametlikult vormistaks, kui päritoluriigi õigus ei näe ette võimalust sõjaväeteenistusest keelduda ja kui vastav menetlus puudub. Kohus on seisukohal, et võimatust keelduda ilmestab ka tegelik keeldumisõiguse rakendamispraktika ning keeldujate senine väärkohtlemine. Samuti on kohus samas asjas rõhutanud, et kui selline keeldumine on päritoluriigi õiguse kohaselt ebaseaduslik ning et sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjale võidakse esitada süüdistus või teda karistada, ei saa sellises olukorras viimaselt mõistlikult oodata, et ta oma keeldumise sõjaväevõimudele teatavaks teeks. Ühtlasi on Euroopa Kohus samas asjas sedastanud, et sõjaväeteenistusest keeldumine, iseäranis kui see on karmilt karistatav, annab põhjust oletada, et asjaomase isiku ja päritoluriigi ametivõimude väärtuste ning poliitiliste ja usuliste veendumuste vahel on tugev konflikt, samuti, et juhul, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks seaduslik võimalus puudub, on ülimalt tõenäoline, et ametivõimud tõlgendavad sõjaväeteenistusest keeldumist poliitilise vastasseisuna, sõltumata asjaomase isiku võimalikest komplitseeritumatest isiklikest põhjustest. Seega ei saa ka sel põhjusel välistada võimalikkust, et VF-i naasmisel saab kaebaja poliitiline meelsus võimustruktuuridele teatavaks ja selline vastuseis toob kaasa tagakiusamise.
54.Ühtlasi tuleb osundada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole pagulase staatuse jaatamisel niivõrd oluline fakt, kas sõjaväekohustuse täitmisest keelduja osaleb sõjakuritegudes otseselt või kaudselt. Kohus rõhutas, et põhimõtteliselt ei ole välistatud olukorrad, kus taotleja osaleb vaid kaudselt niisuguste kuritegude toimepanemises, kuna ta ei kuulu lahinguüksusesse, vaid on teenistuses näiteks logistika- või abiüksuses (vt selle kohta kohtuasja C-238/19 p 36, aga for refusing to join Ukraine war -https://www.aljazeera.com/news/2023/1/12/russian-soldier-jailed-for-refusingtofight-in-ukraine; Ukraine war: The Russians locked up for refusing to fight https://www.bbc.com/news/worldeurope-63916810 Russia jailing, beating its own soldiers who refuse to fight in Ukraine: Report - https://www.hindustantimes.com/world-news/russiaukraine-war-russia-jailing-beating-its-ownsoldiers-whorefuse-to-fight-in-ukraine-report-101670902395441.html;
When soldiers say no. Hundreds of Russian servicemen face trial in defiance of Ukraine deployment, Mediazona study reveals - When soldiers say no. Hundreds of Russian servicemen face trial in defiance of Ukraine deployment, Mediazona study reveals
Russia: No legal provision for alternative civilian service during mobilisation https://wriirg.org/en/story/2022/russia-no-legal-provision-alternative-civilian-service-during-mobilisation
ka 26.02.2015 otsus kohtuasjas C-472/13, p 37). Praegusel juhul on üldteada fakt, et VF sõjavägi ning sõjaväekohustuslastest koosnevad üksused on pannud korduvalt ja süstemaatiliselt toime sõjakuritegusid, 12 mida on laialdaselt dokumenteeritud, mistõttu on väga tõenäoline, et sõjaväekohustuslane on armeega liitumisel sunnitud, olenemata tema väeliigist, otseselt või kaudselt osalema kõnesolevate kuritegude toimepanemises.
55.Kohtu hinnangul ainuüksi eeltoodud tagakiusukartuse põhjendatust tema pärioluriigis.
asjaolud
annavad
alust
arvata
kaebaja
56.Kaebaja viitab põhjendatult, et PPA on jätnud täielikult arvestamata ja hindamata kaebaja tagakiusamise võimalikkuse tulenevalt tema rahvusest, aga ka kuuluvusest Ukrainas 10 aastat elanud isikute hulka, kelle sugulased elavad Ukrainas, mis koosmõjus sõjaväeteenistusest keeldumisega võib võimendada kaebajale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ning võimendada ka tagakiusamise ohu võimalikkust. Seejuures märgib kaebaja põhjendatult, et on PPA-le vestlusel avaldanud, et kardab, et juba piiriületusel saadakse teada tema Ukraina päritolust. Ühtlasi on jätnud PPA arvestamata, et kaebaja ainuüksi oma rahvuse tõttu ei soovi osaleda sõjategevuses Ukraina vastu, kuid mobilisatsiooni korral tuleks kaebajal astuda sõjategevusse oma rahvuskaaslaste vastu oma kodakondsusjärgse riigi nimel. PPA ei ole kogunud mistahes teavet ka võimuorganite võimalike suhtumise ja meetmete kohta, mida rakendatakse ukraina rahvusest, ent VF kodakondsusega isikute suhtes. Seejuures on küll PPA nentinud, et puudub info selle selle kohta, mis saab osaks Ukraina rahvusest VF kodanikele kui nad Venemaale tagasi lähevad, ent info puudumine ei tähenda, et sellega saab automaatselt välistada tagakiusamise ohu rahvuse tõttu. Kaebaja on esitanud viiteid allikatele, mis kinnitavad, et ukrainlased on VF-s kõrgendatud tähelepanu all, nende seast otsitakse VF-le vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda.13
57.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda.
58.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.
Riigikogu avaldus Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2023/02/584XIV_RK_a_25042022.pdf