3-22-2015 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.08.2022 otsuse nr 12204220035-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama.
Haldusasi
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kejo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 05.12.2022
Resolutsioon
1.Tühistada PPA 26.08.2022 otsus nr 12204220035-1 ja kohustada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsusest avaldada üksnes resolutsioon ning põhjendused osaliselt, jättes sealt välja VF-st lahkumise aja; lk 10 täielikult välja; lk 12 viimane lõik välja; lk 13 viimane lõik välja; punkt 10 teine lõik välja.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebus on põhjendatud ning PPA otsus tuleb tervikuna tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1). HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
8.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, 1(6)
et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 4 lg-s 3 ei sisaldu ammendav loetelu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS §-s 19 on toodud tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist, samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele (VRKS § 19 lg 2).
9.Kaebaja on väitnud enda tagakiusu alusena tagakiusamist poliitilise meelsuse tõttu ning tagakiusajateks riigi ametivõime ja kodanikke, kelle tegevust riik sallib (vt ka 23.09.2022 menetlusdokument p 2.7). PPA on esmalt (kaevatava otsuse p 5.3.1) jõudnud järeldusele, et päritoluriigi teavet analüüsides ja kaebaja isiklikke asjaolusid hinnates, kaebaja tõenäoliselt ei satuks kliimaaktivistina tegutsemise tõttu VF-s füüsiliste rünnakute või mõne menetluse subjektiks. PPA möönab päritoluriigi infole tuginedes, et VF-s keskkonnaaktivist olla pole lihtne ning nende represseerimine on muutunud järjest ohjeldamatumaks. Rünnakuid keskkonnaaktivistide vastu politsei tihti ei menetle. Kohalikul tasandil püüavad poliitikud oma maine säilitamiseks keskkonnaaktivistide tegevusse mitte sekkuda. Samas on võimalik ka võimude poolt eraettevõtjate huvides aktivistide tagakiusamine. Seejärel on PPA eraldi otsuse punktis 5.3.2 analüüsinud poliitilisest meelsusest tulenevat tagakiusu võimalikkust. PPA on selles osas leidnud, et kaebaja ütlustest saab järeldada, et ta ei olnud VF-s poliitiliselt sõna võttev inimene ning oli sealse elu ja poliitilise kliimaga kohanenud. Kuigi ta osales paaril meeleavaldusel, lõpetas ta osalemise nende keelamisel ega tundnud seetõttu enda inimõigusi riivatuna. Ta on suutnud tegutseda piisavalt anonüümselt ja osanud ennast kaitsta. Puudub karistatus, kaebajat pole kinni peetud, ta pole tagaotsitav ega omanud kokkupuuteid VF-i eriteenistusega.
10.Kaevatava otsuse resolutsiooni punkt 1 tuleb kokkuvõtvalt tühistada järgnevatel põhjustel. Rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus kui haldusakt peab vastama HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 ja 2 nõuetele. Haldusorgani mõttekäik peab olema haldusakti põhjal arusaadav s.t, et kuidas haldusorgan jõudis sellise lõppjärelduseni. Arvestades mh PPA kaevatavas otsuses väljatoodud päritoluriigi infot (COI), ei ole järeldused sellega arusaadavalt seostatavad. PPA otsuses väljatoodud päritoluriigi teave kattub suuresti kaebaja poolt intervjuudel räägituga. Faktilised asjaolud tuleb välja selgitada erapooletult ja selliselt neid ka otsuses kajastada (VRKS § 18 lg-st 2 tulenev erapooletuse nõue). Taotleja kaasaaitamiskohustus ei vabata haldusorganit uurimisprintsiibi rakendamisest. Kaevatav otsus ja sellele eelnenud menetlus neile nõuetele ei vasta. Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.
2(6)
Samuti on nt PPA otsuse p-s 5.3.1 väidetud, et kaebaja enda sõnul ta föderaalsel tasandil kellelegi silma ei jäänud (06.07.2022 protokolli p 5). Tegelikult on kaebaja 06.07.2022 vestlusel (helisalvestus, vastustaja vastuse lisa 9) öelnud, et ta loodab, et ta pole silma jäänud ning p-s 8 on taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtumenetluse eesmärk, vaatamata HKMS § 158 lg-s 31 sätestatule, ei saa olla nii ulatuslike puuduste kõrvaldamine. Eriti olukorras, kus on tarvilik koguda täiendavat päritoluriigi infot (vt eelpool toodu). Täiendav COI info on vajalik ka selle kohta, et kaebajaga sarnase profiiliga isiku puhul (eeldusel, et tema sõjavastane meelsus pole veel saanud päritoluriigile teatavaks ning ta jätkaks omal valikul meelsuse avaldamist varjatult) ei lange talle aegunud viisaga VF-le vaenulikust riigist naasimisel üleliigset võimude tähelepanu ning teda ei hakata jälgima ega uurima tema varasemat tegevust, sh sotsiaalmeedias. PPA esindaja 24.10.2022 vastuse (osa IV) ja kohtuistungil esitatud täiendava seisukoha järgi, pole teadaoleva päritoluriigi info põhjal piiriületusel aset leidnud naasvate VF-i kodanike intensiivset töötlemist kuni kinnipidamiseni välja, kuid PPA-l puudub info selle kohta, mis on ebaõnnestunud varjupaigataotlejatest (mida võidakse aegunud viisa tõttu vähemasti oletada) saanud päritoluriigis edasi.
11.Kohus möönab, et iga VF-i poliitilise režiimi ja Ukrainas alustatud sõja vastane VF-i kodanik, kes on oma meelsust ka vähesel määral avalikult väljendanud nt meeleavaldustel osalemisega, kuid pole seal arreteeritud ega saanud karistada haldus- või kriminaalkorras ei pruugi kvalifitseeruda poliitiliste veendumuste alusel rahvusvahelisele kaitsele. PPA on kaevatavas otsuses (lk 7 esimene lõik) õigesti välja toonud, mis on poliitilise meelsuse alusel tagakiusu tuvastamise olulised elemendid: riigivõimuvastased vaated, nende püsivus ja suhteline tähtsus; meelsuse teatavakssaamine võimudele või ka võimude poolt meelsuse omistamine; poliitiliste veendumuste tõttu päritoluriigis juba teatud tagakiusu aktide ohvriks sattumine. Tegemist pole siiski ammendava loeteluga. Õige on ka see, et üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole veel tagakiusuohu tuvastamise aluseks. Tagakiusamine saab aga nt seisneda riigi poolt ebaproportsionaalses süüdimõistmises ja karistamises, mis saab juhtuda siis, kui riigivõimule saavad isiku vaated teatavaks või need omistatakse talle riigi poolt. Direktiivi 2011/95/EL (kvalifitseerimisdirektiiv) art 10 lg 1 punkt e kohaselt „poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte“. Nii õigus omada poliitilist veendumust kui sõnavabadus (mis hõlmab ka oma poliitilise meelsuse väljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusõigused. Kohtupraktikas on selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest või religioossetest veendumustest või muudaks seksuaalset orientatsiooni või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; haldusasjad 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus (haldusasjas 3-19-2090 tehtud lahendis, p 17). Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks päritoluriiki naastes käituda, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Ehk, millisesse olukorda satub isik oma päritoluriigis juhul, kui ta teostab oma põhivabadust või rikub piiranguid, mis sellele on päritoluriigis kehtestatud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused on keelatud ja karistatavad. Karistused võivad ulatuda kuni 15 aasta pikkuse vangistuseni. PPA otsuses (p 5.3.2) analüüsitud päritoluriigi info võimaldab järeldada, et karistusi praktikas ka rakendatakse, kuigi kohus nõustub vastustajaga, et kõik sõjavastast meelsust avaldanud inimesed ilmselt VF-s vanglasse ära ei mahuks. 3(6)
12.Tagakiusuohu hindamisel tuleb teha vahet olukorra vahel, kus isiku üht põhiõigust piiratakse või teda diskrimineeritakse selle kasutamisel ning isiku riigist lahkumise põhjus oli isiklik mugavus või elutingimuste või sotsiaalse staatuse parandamine, ning sellise olukorra vahel, kus isiku õigusi piiratakse sel määral, et tal on oht ilma jääda kõige põhilisematest õigustest ilma, et päritoluriik teda kaitseks. Kaebaja on praegusel juhul usutavalt selgitanud, et tema eesmärk polnud elujärje parandamine või lihtsalt soovimatus elada VF-s. Kaebaja elutingimised Eestis keldrist ümberehitatud minikorteris ja tööl käimise võimaluse puudumine pole kindlasti käsitletavad majandusliku heaoluna. Kaebaja on väljendanud, et ta ei soovi saada Eesti riigilt abi nt varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning ei tahaks ka, et riik peaks maksma tema õigusabi eest. Puudub vähimgi põhjus arvata, et kaebaja oleks majandusmigrant. Samuti pole usutav, et ta lahkus VF-st pelgalt ebamugavuse või häbi pärast elada ühiskonnas, mille liikmed toetavad sõda Ukraina vastu.
13.Tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/95 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine). Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-19-2090, p 14)
14.Kohus ei nõustu PPA järeldusega, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus pole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. UNCHR-i käsiraamatu p-s 42 selgitatakse, et üldjuhul tuleb taotleja kartusi pidada põhjendatuks, kui ta suudab vajalikul määral tõendada, et viibimine oma päritoluriigis on muutunud talle talumatuks pagulase määratluses (vt VRKS § 4 lg 1) nimetatud põhjustel või oleks samadel põhjustel talumatu, kui ta sinna tagasi läheks. Ehk tagakiusukartus võib põhineda ka pärast päritoluriigist lahkumist toimunud sündmustel (VRKS § 19 lg 4). PPA otsuses pole asutud seisukohale, et kaebaja oleks üldiselt ebausaldusväärne. Samuti pole valeväideteks peetud tema väljatoodud faktilisi asjaolusid. Ka haldusmenetluse materjalidele lisaks 4-tunnise kohtuistungi põhjal pole kohtul kahtlust isiku üldises usaldusväärsuses ning et tema väljatoodud faktilised asjaolud (korruptsiooni levikust; väljendusvabaduse oluliselt piiramisest ja võimude karmimast reaktsioonist alates sõjast; temaga juhtunust jm) poleks tõesed. Vaidlus on seega pigem poolte asjaoludest tehtud järelduste üle ja päritoluriigi info põhjal antud hinnangutes. Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et kaebaja tõenäoliselt tegutseks varjatult või suudaks ennast kaitsta nagu ta seda seni tegi, eelkõige kliimaaktivistina tegutsedes (kaevatava otsuse p 5.3.1 esimene lõik). Kohus märgib seejuures, et ka keskkonnaaktivism on riigi ja/või kohaliku tasandi teatud valdkondlikku poliitikat kritiseeriv tegevus, eriti VF-i suguses riigis. Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et kaebaja pole reaalses tagakiusuohus päritoluriiki naastes, kuna ta pole poliitilise meelsuse avaldamisega sattunud seni võimude huviorbiiti, tegutsedes anonüümselt; oleks oma varasema käitumise põhjal tõenäoliselt meelsuse demonstreerimisel tagasihoidlik, see poleks tema igapäevase elus osa ning ta on ise väitnud, et ta ei ole poliitiliselt sõna võttev isik ja meeleavaldustel osalemine polnud tema igapäevaelu osa. Kaebajat võib PPA arvates pidada VFi elu ja poliitilise kliimaga kohanenud isikuks ning põhiõiguste riive pole talle ülemäära suur.
4(6)
Kohus leiab, et kaebaja ütlustest haldusmenetluses ja selgitustest kohtuistungil tuleb üheselt välja, et elu VF-s muutus talumatuks (vt ka kaebaja enda kirjalik seletus kaebuse lisa, p 7) Ukraina vastu sõja alustamisel. Kohtul pole mõistlikku põhjust eeldada, et VF-i tegevus (sõjakuriteod, genotsiid, terrorism, oma kodanike surema saatmine jne) saaks muutuda moraalseid väärusi omava inimese jaoks talutavaks. Või nagu PPA otsuses (lk 7) on leidnud, et kaebaja on elu ja poliitikaga VF-s kohanenud. Küll ei küündinud see kaebaja suhtes enne päritoluriigist lahkumist veel Genfi konventsiooni mõttes tagakiusu lävendini. Kaebaja tegi sotsiaalmeedias võimukriitilisi postitusi juba enne sõda, 2020. a kevadest (kaebuse lisad 33-42 digitoimikus, tõlgetega) ning on seda aktiivselt teinud sõja algusest praeguseni, postitades sõjavastaseid sõnumeid, milles paljud võiks olla VF-s kriminaalmenetluse alustamise ajendiks (lisad 2-33, 43, tõlgetega). Kaebaja mitte üksnes ei jaga teiste postitusi, vaid avaldab kommentaare ja oma arvamust neis küsimustes. Kohus nõustub kaebaja esindaja analüüsiga postituste kohta (23.09.2022 menetlusdokument, p 2.17). Kohtu arvates on see käsitatav poliitilise meelsuse avaldamisena avalikult, eelkõige, kuna tegemist on aktivisti leheküljega, kus on olnud piisav arv jälgijaid. Kaebaja osales ka erinevatel meeleavaldustel (nt Navalnõi arreteerimise vastu ja sõjavastastel meeleavaldustel seni, kuni need toimusid), mis on isegi PPA käsitluses avalik meelsuse avaldamine. Kaebaja selgitas, et ta ei lõpetanud sõjavastastel meeleavaldustel osalemist seetõttu, et see polnud piisavalt oluline vaid, et need keelati ja neid seejärel ei toimunud enam. Kaebaja jätkas pärast miitingute keelamist oma poliitilise meelsuse avaldamist sotsiaalmeedias. Asjaolu, et kaebajat päritoluriigis viibimise ajal ei kutsutud FSB-sse vestlusele, ei algatatud administratiiv- või kriminaalmenetlusi, ei vahistatud ega tehtud suulisi hoiatusi, ei välista, et tema postitused võivad sattuda võimude tähelepanu alla või on juba sattunud ning kaebaja naasmisel järgneb mõne eelmärgitud menetluse alustamine ning postituste sisu arvestades võib suure tõenäosusega tuua kaasa vangistuse. Kohtu arvates on võimalik eelnevast kokkuvõtvalt järeldada, et kaebaja jätkaks suure tõenäosusega ka VF-i naastes võimude kritiseerimist ja poliitilise meelsuse avaldamist, eelkõige seoses Ukraina sõjaga. Kohus ei nõustu seega PPA järeldusega (kaevatava otsuse lk 6 viimane lõik), et pole põhjust arvata, et kaebaja tegeleks VF-i naasmisel riigivõimust erineva poliitilise meelsuse väljendamisega ja võiks seeläbi sattuda võimude huviorbiiti. Kohut ei veena kaevatava otsuse (p 7, lk 8) põhjal PPA järeldus, et kaebaja pole VF-i võimudele huvipakkuv isik ning tema tervis ja vabadus poleks sinna naasmisel ohus.
15.Kui kaebaja piiriületusel läbiviidavate toimingute käigus kinni peetakse, siis ei ole tal midagi kasu PPA otsuses (lk 8) viidatud teoreetilisest riigisisese liikumise võimalusest või sisse- ja väljarände õigusest. Rahvusvahelise kaitse vajadus puudub, kui isikul on päritoluriigis võimalik saada kaitset riigilt ning see on tõhus, püsiv ja taotlejale kättesaadav (VRKS § 19 lg 6). On ilmne, et VF-i võimuasutused ei kaitse kaebajat riigi enda õigusvastase tegevuse eest mitte üheski riigi osas, mistõttu viide täiendava kaitse vajaduse analüüsimisel (PPA otsuse lk 8) riigisisesele ümberpaiknemisele on kohatu, seda enam, et kaebaja tegutseb peamiselt sotsiaalmeedias.
16.Kohus tühistab PPA otsuse ja kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama (HKMS § 5 lg 1 p 1 ja p 2). Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
17.Kuna rahvusvahelisest kaitsest keelduv otsus tühistatakse, tuleb tühistada HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega tehti kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus ning määrati 3 aasta pikkune sissesõidukeeld. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehti kaebaja kasuks. Kaebaja sai menetlusabi (riigilõivust vabastamisel, tõlkekulude kandmisel). 5(6)
HKMS § 118 lg 2 kohaselt jäävad need kulud riigi kanda. Esialgse õiguskaitse taotlus
19.Kuna kohus tühistas kaevatava otsuse pole kaebaja alternatiivsena (tingimuslikuna) esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks vajadust. Alternatiivsena esitamise tõttu pole ka vajadust lahendada seda kohtuotsuse resolutsioonis. Kohtuotsuse avaldamise piirang
20.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.