X-i kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks väljastada kaebajale tema soovitud vangiregistri andmed (sh tema isikuandmete töötlemist kontrollida võimaldavad logid)
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja I Tartu Vangla, volitatud esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe
Asja läbivaatamine
Vastustaja II Justiitsministeerium, volitatud esindaja Kadri Margus Kaasatud haldusorgan Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus osaliselt.
2.Kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama X-i 23. jaanuari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist.
3.Kohustada Justiitsministeeriumit uuesti läbi vaatama X-i 16. veebruari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist.
4.Jätta rahuldamata X-i kaebus osas, milles kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi kohustamist väljastada talle teave kaebaja usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja nende andmete kogumise õigusliku aluse kohta.
5.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
3-23-600
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 23. jaanuaril 2023 Tartu Vanglale avalduse, milles soovis teada: - kes nimeliselt on alates 7. jaanuarist 2019 tutvunud tema kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) kantud isikuandmetega; - kellele (nimeliselt) ja milliseid andmeid on väljastatud; - seadmete IP-aadressid, kust on tehtud tema isikuandmete kohta päringuid; - seadmete IP-aadressid, kust on tehtud päringud väljastpoolt vanglat (koduarvutid, mobiilseadmed); - mitu korda on nimetatud aja jooksul tema isikuandmetega tutvutud; - kõigi vangiregistrisse kantud meditsiiniliste andmete päritolu. Tartu Vangla jättis 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 kaebaja teabenõude täies ulatuses täitmata. Vangla selgitas, et ei ole soovitud info teabevaldaja ning teabe saamiseks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Kaebaja esitas samal päeval Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) eelnimetatud vastuse peale vaide, mille AKI 21. märtsi 2023. a otsusega nr 2.1.-3/23/413-4 tagastas.
2.Kaebaja esitas 16. veebruaril 2023 Justiitsministeeriumile avalduse (registreeritud 20. veebruaril 2023), milles soovis teavet: - kes nimeliselt on perioodil 7. jaanuar 2019 kuni 1. veebruar 2023 tutvunud tema kohta vangiregistrisse tehtud sissekannetega, kes on teinud sinna sissekandeid ning milliseid andmeid on väljastatud; - millistelt IP-aadressidelt on sooritatud sisselogisid tema isikuandmetega tutvumiseks; - kui palju logisid on tehtud koduarvutitest või mobiilsetest seadmetest; - tema kohta vangiregistrisse kogutud meditsiiniliste andmete päritolu ja eesmärgi kohta; - milline seadus lubab delikaatsete isikuandmetega (terviseandmed) tutvuda igal vangivalvuril; - mille alusel kogutakse vangiregistrisse andmeid tema usu ja veendumuste kohta; - kuidas toimub vangiregistrisse kantud ilmselgete ebaõigetel faktidel põhinevate isikuandmete parandamine või kustutamine. Justiitsministeerium jättis 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangiregistrisse kogutavad andmed on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) lisas 1. Logimise ja logide pidamise eesmärk on ennekõike võimaldada kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, mitte anda andmesubjektile täpset informatsiooni, kes ja millal on tema andmeid töödelnud. Igal
3-23-600 vanglaametnikul ei ole võimalik tutvuda kaebaja kohta vangiregistrisse kogutud andmetega. Dokument, kellele ning millised õigused on antud, on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangiregistri logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe, kasutatavate meetodite, taktika jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi vangistuse täideviimist. Vanglasse vastuvõtmisel teostatava tervisekontrolli käigus kogutud terviseandmed ja tervise infosüsteemis kättesaadavad andmed kajastatakse vangla tervishoiutöötaja poolt epikriisis. Epikriisis kajastamisel muutuvad need kaebajale koostatud epikriisi osaks ja paiknevad andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks. Kui vangistuse jooksul ja vangistuse täideviimise eesmärgil kogutud andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need osaks vangiregistri andmekogust.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 15. märtsil 2023 kaebuse Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla kohustamise nõudes. Kaebaja palub väljastada talle taotlustes küsitud teave (teave meditsiiniliste andmete päritolu kohta; usulise kuuluvuse kohta; logide teostajad ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023; IP-aadressid, millelt on logid teostatud; kellele ja mis eesmärgil on kaebaja kohta kogutud isikuandmeid väljastatud). Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus vabastas 24. aprilli 2023. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis menetlusse X-i kaebuse Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema soovitud vangiregistri andmed (sh tema isikuandmete töötlemist kontrollida võimaldavad logid). Kohus tunnistas vastustajateks Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks AKI.
5.Tartu Halduskohus otsustas 26. septembri 2024. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
6.1.Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt peab andmesubjektile teabe väljastama üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib ehk Tartu Vangla (määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Tartu Vangla on omavoliliselt ja õigusvastaselt kehtestanud andmekogule juurdepääsupiirangu. Kaebaja esitas avalduse andmete ja selgituste saamiseks ka Justiitsministeeriumile kui andmete vastutavale töötlejale. Andmetele ligipääsu piiramine on vastuolus siseriiklike õigusnormidega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (õiguskaitseasutuste direktiiv).
6.2.Kaebaja soovis haldusorganitelt logisid veendumaks, et ei esine tema eriliiki isikuandmete väärkasutamist. Esineb oht, et registris olevad andmed avaldavad mõju tema lähedastele, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud (nt viisa taotlemisel). Samuti võib andmekogus olla valeandmeid, mis võivad avaldada mõju tema õigustele (nt tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisele).
3-23-600
7.Vastustajad I ja II paluvad jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Kohus ei pea vajalikuks tuua mõlema vastustaja seisukohti eraldi välja, kuivõrd need on suures osas korduvad.
7.1.Määruse nr 19 § 7 lg 1 järgi on vangiregistri kasutamise õigus vastutava ja volitatud töötleja teenistujal ja seda üksnes oma teenistusülesannete täitmiseks. Selleks, et anda teenistujale teenistusülesannete täitmiseks juurdepääs vaid talle vajalikele andmetele, on loodud erinevad kasutajaliigid (määruse nr 19 § 10 lg 1). Kasutajaliigi sisu ehk andmete töötlemise ulatuse määrab kindlaks vastutav töötleja, s.o Justiitsministeerium.
7.2.Vangiregistri logid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ning annavad vastuse küsimustele, kes, millal ja milliseid konkreetse kinnipeetava andmeid vangiregistris on töödelnud. Sellise teabe väljastamine võib ohustada karistuse täideviimist, sest võimaldab teha järeldusi vangla turvameetmete, tööprotsesside, teabe jms kohta. Vastava teabe omamine annab kinnipeetavale võimaluse teatud juhtudel seda enda kasuks pöörata või sellega manipuleerida. Samuti võib julgeolekut ohustada olukord, kus kinnipeetavale on teada, et tema andmeid on vaadatud vahetult enne mõne vanglasisese paigutuse tegemist. Kinnipeetaval ei ole ega peagi olema teavet kõigi tema suhtes kehtestatud isolatsioonide kohta ehk milliste teiste kinni peetavate isikutega ta kokku puutuda ei tohiks. Teades konkreetse paigutuse tegemise aega ja kõrvutades seda logiandmetega, kust nähtub, kes, millal ja milliseid andmeid on vaadanud, saab juba teatavaid seoseid luua. Mõne logi puhul võib esmapilgul tunduda, et selle avaldamine mingit ohtu ei kujuta. Siinjuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et erinevate infokildude kõrvutamisel ja võrdlemisel on võimalik saada tervikpilt tööprotsesside toimimisest. Samuti võib mõne üksiku logi väljastamine jätta andmesubjektile vale mulje sellest, miks teatud isik mingisuguseid andmeid on töödelnud.
7.3.Pelgalt IP-aadresse puudutav teave ei võimalda andmesubjektil oma andmetele ligi pääsenud isikuid kindlaks teha. Samuti ei võimalda IP-aadressid eristada, kas päring on tehtud mobiilsest seadmest või töövälisel ajal. Ka teave selle kohta, kes, millal ja milliseid andmeid on vaadanud, ei aita kaebaja õiguste kaitsele ilma täiendava andmestikuta kuidagi kaasa. Selleks, et logiandmed andmesubjekti jaoks arusaadavaks teha, vajaksid need töötleja poolset täiendavat analüüsi, mis on aga aja- ning ressursimahukas. Logimise ja logide pidamise eesmärk on ennekõike võimaldada kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, mitte anda andmesubjektile täpset informatsiooni, kes ja millal on tema andmeid töödelnud. Kaebajale nelja aasta vangiregistri logide väljastamine võib ohustada karistuse täideviimist (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p 1). Lisaks on nelja aasta logide läbivaatamise ja edastamise puhul tegemist suure mahuga (IKS § 27 lg 3).
7.4.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p 6 järgi kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sh tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuse osutamise kohta. Vanglasse vastuvõtmisel teostatava tervisekontrolli käigus kogutud terviseandmed ja tervise infosüsteemis kättesaadavad andmed kajastatakse vangla tervishoiutöötaja poolt epikriisis. Epikriisi andmed paiknevad andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks. Kui vangistuse jooksul ja vangistuse täideviimise eesmärgil kogutud andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need andmed osaks vangiregistri andmekogust. Haigla infosüsteemi LIISA koguvad vanglate meditsiiniosakonna töötajad andmeid, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Infosüsteemis olevatele andmetele on juurdepääsuõigus meditsiiniosakonna personalil vastavalt pädevusele, tervishoiuteenuse osutamise eesmärgile ja vastavalt teadmisvajadusele. Selleks, et hinnata konkreetsete andmete kajastamist haigla infosüsteemis on vaja teada täpseid andmeid. Andmed selle kohta, kes ja millal on vaadanud digiloos kajastatud andmeid, on olemas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel.
3-23-600
7.5.VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Tartu Vanglas on olemas kabel ja töötavad kaplanid. Kaplanid toetavad kinnipeetavat tema usulistes vajadustes ja aitavad teda. VangS § 5 1 lg 1 p 2 kohaselt on vangiregistri eesmärk anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta. Siia hulka kuuluvad ka usuga seotud tegevused. Kui kaplan kontakteerub esmakordselt kinnipeetavaga, kes on selleks soovi avaldanud, siis kaplan küsib ka infot kinnipeetava usulise kuuluvuse kohta. Kui kinnipeetav avaldab oma usulise veendumuse osas info kaplanile, siis teeb kaplan vastava sissekande ka vangiregistrisse. Kinnipeetaval ei ole kohustust kaplanile usuga seotud teavet avaldada. Samuti on kinnipeetaval võimalik lasta kaplanil oma usulise kuuluvuse andmeid muuta. Oma tööülesannete täitmise käigus aitab kaplan kinnipeetavatel lahendada küsimusi sellistel teemadel nagu hingehoid, usutalitused, usulised toitumistavad, pühad, sümboolika ja kirjandus. Kaplanid osalevad ka kinnipeetavate taasühiskonnastamises ning aitavad luua sidet mõne koguduse või rehabilitatsioonikeskusega, mis võiks pakkuda kinnipeetavale pärast vabanemist sotsiaalset tuge ja kindlust.
8.Kaasatud haldusorgan esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Isikuandmete kaitse seadusest ja õiguskaitseasutuste direktiivist tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 5 2 lg-d 4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh koopia või väljatrükina. Justiitsministeerium on kaebaja taotlust tõlgendanud enda kohta käivate andmete küsimisena isikuandmete kaitse seaduse alusel ning AKI nõustub sellise tõlgendusega. Logide pidamise üheks eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel töötlemistoimingute läbipaistvuse tagamine. IKS § 24 kohaselt on füüsilisel isikul õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmetega. Sealjuures peab andmetöötleja suutma ära põhjendada, mis põhjusel on toimunud isikuandmete töötlemine (IKS § 36 lg 1). Selleks tuleb välja selgitada täpsed asjaolud. Vastasel korral ei saa andmesubjekt tuvastada, kas isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või mitte. Seadusandja ei ole näinud seaduse tasandil ette absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega, sh vangiregistri logidega, tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus, hinnates igat kannet eraldi (IKS § 24 lg 2 p 1 ja VangS § 5 2 lg 6). Nii vangla kui ka Justiitsministeerium on pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on tegemist informatsiooniga, mille avaldamisest kinnipeetavale on õigus keelduda.
8.2.Justiitsministeerium ei ole kandeid kuidagi eraldi hinnanud ja on kokkuvõttes leidnud, et kõik logikanded täies ulatuses sisaldavad VangS § 52 lg-s 6 nimetatud informatsiooni ning et sellise informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. VangS § 52 lg 6 kohaselt saab andmete väljastamisest keelduda kahe kumulatiivse tingimuse esinemise korral ehk siis ei piisa üksnes sellest, et tegemist on nt teabega meetodi kohta, vaid keeldumise korral tuleb ka põhjendada, kuidas konkreetsete andmete väljastamine ohustab nt vangistuse täideviimist. Jättes andmesubjektile logiandmed täies ulatuses väljastamata ilma, et oleks hinnatud eraldi kannete vastavust VangS § 52 lg-le 6 ei ole andmesubjektil võimalik kontrollida ka isikuandmete töötlemise seaduslikkust. AKI hinnangul on küsitav, kas kõik logiandmed sisaldavad endas VangS § 5 2 lg-s 6 toodud eeldusi. Kuna Justiitsministeerium ei ole oma otsuses keeldumise põhjusi põhjalikumalt välja toonud, siis ei saa ka AKI võtta hetkel seisukohta, kas logiandmete väljastamisest keeldumine täies ulatuses on põhjendatud või mitte. Kaalutlusotsuse tegemisel oleks saanud mh arvesse võtta, kas kinnipeetava taotlus on selgelt ülemäärane ning oma
3-23-600 õigusi kuritarvitav, kuid asja materjalidest ei nähtu, et vastutav töötleja oleks sellist kaalutlusõigust teostanud.
8.3.Justiitsministeerium on 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-2 kaebajale tervise ja usulise kuuluvuse andmete päritolu ja eesmärgi osas vastanud, kuid vastusest ei ole täpselt arusaadav andmete päritolu ning mis eesmärgil ja mille alusel neid töödeldakse.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on, kas Tartu Vangla jättis 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 ja Justiitsministeerium 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 X-ile õiguspäraselt tema 23. jaanuari ja 16. veebruari 2023. a avaldustes kirjeldatud teabe väljastamata. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustajad väljastaks talle vangiregistri logiandmed, millest nähtuks, kes nimeliselt ja millal on tema andmetega ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 tutvunud ning vangiregistrisse sissekandeid teinud, millistelt seadmetelt päringud on tehtud ja nende seadmete IP-aadressid ning mis eesmärgil, kui palju kordi ja milliseid kaebaja isikuandmeid on väljastatud. Samuti soovib kaebaja vastustajatelt teavet vangiregistrisse kantud terviseandmete päritolu kohta. Kuigi kohtueelses menetluses esitatud taotlustes soovis kaebaja vastustajatelt teavet mõnevõrra laiemas ulatuses, siis on ta oma nõuet kaebuses kitsendanud. Täiendavalt soovib kaebaja Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja andmete kogumise õigusliku aluse kohta.
10.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on kanda kinnipeetavate isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda, anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, võimaldada vanglateenistusel oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt, tagada erineva teabe süstematiseeritud kogumine, koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja määruse nr 19 lisas 1. Vangiregistris kannetele juurdepääsu saamise, kannete salvestamise, muutmise ja kustutamise ning päringute kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed (logid): kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; kuupäev ja kellaaeg; objekt (määruse nr 19 § 20 lg 1 p-d 1-3). Ka eelkirjeldatud logisid saab pidada vangiregistri andmeteks.
11.Vangiregistris talletatud andmetele kohaldub lisaks vangistusseaduse regulatsioonile vangistuse täideviimisel üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM). See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM-is sätestatut (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-2022, p 17). Kuivõrd kaebaja soovib vastustajatelt teavet seoses kõikide tema isikuandmete töötlemisega ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023, tema terviseandmete päritolu ning usulise kuuluvusega seonduvate andmete päritolu ja kogumise õigusliku aluse kohta, siis saab eeldada, et vaidlusaluseid andmeid on töödeldud nii karistuse täideviimise ülesande täitmisel kui ka väljaspool seda ning et rakenduvad mõlemad (IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus, mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv).
3-23-600
12.Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 5 2 lg 4). Sellise taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 5 2 lg 6). Täiendavalt reguleerib IKÜM-i puhul andmesubjekti õigust tutvuda vangiregistri andmetega IKÜM art 15, mille lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, mida vastutav töötleja töötleb, sh saada teada töötlemise eesmärk ning vastuvõtjad ja vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud (p-d a ja c). Alused, millal võib art 15 lg-s 1 sätestatud õiguse ulatust piirata, on sätestatud IKÜM art 23 lg-s 1. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja isikuandmete kaitse seaduse rakendumisel kohaldub IKS § 24 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-20-332, p 8). IKS § 24 lg 1 p-de 1-4 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema mh tema kohta käivad isikuandmed, isikuandmete päritolu käsitletava olemasoleva teabe, isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning vastuvõtjad või nende kategooriad, kellele andmesubjekti isikuandmeid on avalikustatud. Juhud, mil nõutud teabe võib esitada andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle esitamisest, on sätestatud IKS § 24 lg-s 2. Vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti viivitamata kirjalikult teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise keeldumisest ja selle põhjustest. Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe andmine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise.
13.Tartu Vangla keeldus 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 kaebajale vangiregistri logiandmete ja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamisest põhjendusel, et vangla ei ole kaebaja soovitud info valdaja ning haldusorganil ei ole seetõttu võimalik infot väljastada. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium (VangS § 51 lg 2, määruse nr 19 § 3 lg 1). Vastutav töötleja vastutab mh vangiregistrist andmete väljastamise õiguspärasuse eest, teostab vangiregistri andmete töötlemise üle järelevalvet ning korraldab andmetöötlust (määruse nr 19 § 3 lg 2 p-d 2, 6 ja 8). Tartu Vangla on vangiregistri volitatud töötleja (määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Sealjuures sisestab vangla mh vangiregistrisse kõik andmed sama määruse ja selle lisa 1 kohaselt ning peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastati. Samuti määrab vangla isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning tagab vangiregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (määruse nr 19 § 4 lg 4 p-d 1-3, § 16 lg 1). Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt võib vangla väljastada teavet vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta. Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. Vajadusel korral otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja ehk Justiitsministeerium. Õigusaktid ei sätesta ammendavalt, kes kaebaja nõutud andmete väljastamise peab otsustama, kuid vangla poolt ei ole kaebajale andmete väljastamine välistatud ning kohtule ei ilmne, millisel põhjusel peaks andmete väljastamise otsustama täies ulatuses just Justiitsministeerium, arvestades ka asjaolu, et vangla on peamine haldusorgan, kes vangiregistrisse kinnipeetava kohta andmeid sisestab ja nende andmete väljastamise üle arvestust peab.
3-23-600
14.Justiitsministeerium on jätnud 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 kaebajale logiandmed väljastamata, rõhudes logide pidamise peamisele eesmärgile. Samuti tugineb Justiitsministeerium IKS § 24 lg 2 p-le 1 ja VangS § 5 2 lg-le 6, põhjendades, et vangiregistri logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe, kasutatavate meetodite, taktika jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi ka vangistuse täideviimist.
14.1.Kaebaja kirjeldatud logifailid on käsitletavad töötlemistoimingute registritena IKÜM art 30 ja IKS § 37 tähenduses. Kohus nõustub vastustajatega, et logide pidamise eesmärgiks on ennekõike võimaldada kontrollida isikuandmete töötlemise õiguspärasust, sh teostada haldusesisest kontrolli. Sealjuures on aga oluline tagada isikuandmete töötlemistoimingute läbipaistvus ka füüsilise isiku jaoks, kelle andmeid töödeldakse. Logifailides sisalduvatest andmetest koopiate edastamine võib osutuda vajalikuks selleks, et isik oleks teadlik oma isikuandmete töötlemisest ning saaks nende õigust ja töötlemise seaduslikkust kontrollida (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2321, p-d 9-11 ning seal viidatud Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-579/21, C487/21 ja C-307/22). Kaebaja on vastustajate tegevuse ja tema isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimise tahtele selgelt ka rõhunud, soovides veenduda, et ei toimu tema andmete (eelkõige eriliiki isikuandmete) väärkasutamist. Seega ei ole õige vastustajate seisukoht, et logide pidamise eesmärgiks ei ole andmesubjektile vastava teabe andmine ning et sel põhjusel ei ole logide väljastamine põhjendatud. Kuigi tegemist ei ole logide pidamise peamise eesmärgiga, on andmesubjektil siiski õigus logiandmetele vähemalt mingis ulatuses ligipääs saada.
14.2.Kaebaja taotluse lahendamisel oli asjakohane lähtuda VangS § 5 2 lg-st 6 ning hinnata, kas nõutud logiandmed sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Tegemist on kahe kumulatiivse tingimusega, mida tuleb koostoimes hinnata. Vastustajate välja toodud kaalutlused selles osas on kaalukad, kuid õigustatud ei ole anda vastavat üldsõnalist hinnangut kõikide logiandmete kogumile, nagu Justiitsministeerium on seda 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-2 ja vastuses kaebusele teinud. VangS § 5 2 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et välistatud oleks kõigile kinnipeetavatele nende kohta vangiregistrisse kogutud kõigi andmete avaldamine julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada sisutuks. Haldusorganil on lai kaalumisruum, kas ja millises ulatuses andmed väljastada ning vanglal ja Justiitsministeeriumil puudub õigus keelduda andmete väljastamist erinevate logiandmete VangS § 52 lg-le 6 vastavust hindamata. Kõikide logiandmete puhul ei saa ilmselgelt olla tegemist teabega vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib samaaegselt ohustada vangistuse täideviimist. Eeltoodut kinnitab kohtute varasem ulatuslik praktika andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamise kohta (vt Tartu Halduskohtu 30. septembri 2024. a otsus asjas nr 3-22-2622; 28. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2227; 29. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-2231; 6. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-1554; 27. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-546; Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420). Kui vangla töötles isikuandmeid karistuse täideviimise ülesande täitmisel, on õigustatud tugineda ka IKS § 24 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib piirata andmete esitamist või keelduda nende väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist. Siinjuures tuleb aga arvestada VangS § 52 lg 6 regulatsiooni ning asjaolu, et isikuandmete puhul, mida vangla töötles väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, rakendub IKÜM.
3-23-600
15.Justiitsministeerium on kohtumenetluses logiandmete väljastamisega seoses viidanud ka IKS § 27 lg-le 3, mis sätestab, et vastutav töötleja võib küsida andmesubjektilt taotluse täitmisega kaasnevate seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud mõistlike kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane. Kohus ei eita, et kaebaja taotleb suure mahuga andmete väljastamist. Samas tuleb arvesse võtta, et Justiitsministeeriumi viidatud säte rakendub üksnes andmetele, mida vangla töötles karistuse täideviimise ülesande täitmisel. Muude isikuandmete puhul on asjakohane lähtuda IKÜM art 12 lg-st 5, mis puudutab samuti selgelt põhjendamatuid või ülemääraseid taotlusi. Samuti on kohtupraktikas leitud, et vangiregistrisse kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus. Vastasel korral ei saakski nt isikud, kes kannavad pikka vanglakaristust ja kelle kohta eelduslikult on kogutud vangiregistrisse ka rohkem andmeid, oma õigusi sisuliselt teostada ning nad oleksid ebavõrdses olukorras võrreldes isikutega, kelle kohta on vangiregistris andmeid veel vähe. Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil kaaluda ka vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave oleks lihtsamini töödeldav (Tallinna Ringkonna 14. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420, p 16). Lisaks ei või sellisel alusel andmete väljastamisest keelduda kergekäeliselt (Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2227, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi
21.veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, p-d 18-20). Kohus ei välista, et kuritarvituse vältimiseks on võimalik erinevaid meetmeid rakendada ning teatud juhtudel ka taotlus täies ulatuses rahuldamata jätta, kuid Justiitsministeerium ei ole praegu sellekohast sisulist kaalumist teostanud, mis õigustaks andmete suure mahu tõttu nende kaebajale väljastamata jätmist.
16.Terviseandmeid puudutavas osas on Justiitsministeerium 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-2 ja mõlemad vastustajad kohtumenetluses andnud kaebajale üksnes üldised selgitused selle kohta, millised terviseandmed vangiregistrisse kantakse, kuidas terviseandmeid kogutakse ja need vangiregistrisse talletatakse jne, kuid kaebajale ei ole väljastatud konkreetselt tema kohta vangiregistris talletatud terviseandmete päritolu puudutavat teavet. Justiitsministeerium ei ole eelnimetatud vastuses sõnaselgelt keeldunud ka selliste andmete väljastamisest, vaid on jätnud sisuliselt selles osas kaebaja 16. veebruari 2023. a taotluse õigusvastaselt lahendamata, kuigi oleks pidanud teabe väljastamise otsustama varasemalt viidatud õigusaktidest lähtudes. Terviseandmete puhul peab silmas pidama, et tegemist on eriliiki isikuandmetega (IKÜM art 4 p 15, art 9; IKS § 13 lg 1; õiguskaitseasutuste direktiivi art 3 p 14, art 10), mille töötlemise lubatavus on võrreldes teiste andmetega oluliselt piiratum (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 322-2022, p-d 16 ja 18). Seega on selles osas kaebaja soov oma andmete töötlemise õiguspärasust kontrollida veelgi enam põhjendatud.
17.Seega ei ole Tartu Vangla 15. veebruari 2023. a vastus nr 2-5/43-2 ja Justiitsministeeriumi
22.märtsi 2023. a vastus nr 11-7/1343-2 vangiregistri logide ja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas õiguspärased ning kaebaja kohustamiskaebus tuleb selles osas rahuldada.
18.Kaebaja soovib Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja andmete kogumise õigusliku aluse kohta. Eelnimetatud osas ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine põhjendatud.
3-23-600
18.1.Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole Justiitsministeeriumile 16. veebruaril 2023 esitatud avalduses soovinud ministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu kohta, vaid üksnes selliste andmete kogumise õigusliku aluse kohta (dtl 54), ning on viidanud soovile saada teavet vastavate andmete päritolu kohta alles kohtule esitatud kaebuses (dtl-d 3 ja 5). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse. See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab toimingu sooritama omal algatusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2448, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Vangiregistris kajastuvate isikuandmete päritolu puudutava teabe saamiseks peab isik esitama haldusorganile vastava avalduse, misjärel saab haldusorgan andmete väljastamise otsustada. Kuna kaebaja ei ole esitanud Justiitsministeeriumile taotlust väljastada talle teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu kohta, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamise eeldused selles osas täidetud.
18.2.Kaebaja taotles 16. veebruari 2023. a avalduses Justiitsministeeriumilt teavet selle kohta, millisel õiguslikul alusel vangiregistrisse tema usulise kuuluvuse kohta andmeid kogutakse. Justiitsministeerium ei andnud kaebajale 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/13432 selles osas põhjalikke selgitusi ning on märkinud, et vangiregistrisse kogutavad andmed on sätestatud määruse nr 19 lisas 1 (usulise kuuluvuse andmed märgitakse vangiregistrisse määruse nr 19 lisa 1 p 13 kohaselt). Küll aga on Justiitsministeerium oma seisukohti täiendanud kohtumenetluse raames, selgitades, et VangS § 62 järgi peab vanglateenistus tagama kinnipeetavale oma usuliste vajaduste rahuldamise ning et andmete vangiregistris kajastamine on vajalik kaplanitele tööülesannete täitmiseks. Ühtlasi selgitas Justiitsministeerium, kuidas vastavaid andmeid kogutakse (dtl 85). Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-21-2682, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi kaebuse esitamise ajal ei pruukinud Justiitsministeerium olla veel väljastanud kaebajale ammendavat teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete kogumise õigusliku aluse kohta, siis on ministeerium teinud seda kohtumenetluse raames ning kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei ole selles osas põhjendatud. Kohtul ei ole põhjust ka kahelda, et Justiitsministeerium lähtunuks nendest põhjendustest ka kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul ei ilmne ka vajadust käsitleda selles osas eraldiseisvalt Justiitsministeeriumi 22. märtsi 2023. a vastuse nr 11-7/1343-2 õiguspärasust, kuivõrd kaebaja ei ole eraldiseisvat tuvastamisnõuet esitanud ning see ei oleks ka tema õiguste kaitseks vajalik.
18.3.Kui kaebaja soovib saada Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete täpse päritolu kohta, on tal võimalik esitada ministeeriumile selleks täiendav avaldus. Samuti on kaebajal võimalik taotleda vastavate andmete muutmist või kustutamist, kui ta leiab, et vastustajatel puudub õiguslik alus selliste andmete kogumiseks. Sellisele võimalusele on viidanud ka vastustajad (dtl-d 85 ja 92).
3-23-600
19.Kokkuvõtlikult tuleb kaebaja esitatud kohustamiskaebus vangiregistri logiandmete ja kaebaja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas rahuldada. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). Kuna kohtule ei ole kaebaja nõutud andmete sisu teada, vastustajatel on andmete väljastamisel oluline kaalumisruum ning vastustajad ei ole andmete väljastamise osas õigetele kaalutlustele tuginedes oma hinnangut andnud, siis ei saa kohus vastustajate asemel andmete kaebajale väljastamist otsustada, vaid kohustab vastustajaid kaebaja taotlusi vaidlusaluses osas uuesti lahendama. Sealjuures peavad vastustajad juhinduma käesolevas kohtuotsuses kirjeldatud asjakohastest regulatsioonidest ja kohtupraktikast. Kuivõrd kaebaja nõuab andmeid nii Tartu Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt, siis on haldusorganitel endal võimalik otsustada, kuidas nad andmete väljastamise otsustamise koormust jagavad, kas taotlused lahendatakse ühiselt või viitega teise haldusorgani otsustusele jne. Tegemist on haldusorganite vahelise siseküsimusega. Vastustajatel tuleb vangiregistri andmetega tutvuda, nende sisu põhjal erinevaid õigusi ja huve kaaluda ning otsustada, kas ja millises ulatuses on põhjendatud kaebajale tema nõutud andmete väljastamine. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja nõutud teave hõlmab vähemalt osaliselt ka andmeid, mida erinevatel kaalutlustel ei ole võimalik, vajalik või põhjendatud kaebajale avaldada. Lisaks andmetele, mida vastustajatel ei ole (nt teave selle kohta, kas päring on tehtud mobiilsest seadmest või töövälisel ajal) või mis sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide kohta ning mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, ei pruugi olla põhjendatud kaebajale väljastada ka andmeid, mis ei aita tal oma isikuandmete töötlemistoimingute õiguspärasust kontrollida (nt logiandmed konkreetsete vangla seadmete IP-aadresside kohta). Vastustajatel on võimalik ka vastandlikke eesmärke ja õigusi silmas pidades kaaluda, kas põhjendatud on väljastada konkreetsete isikute nimed, kes ja mis kuupäevadel on kaebaja andmetega tutvunud või on piisav nende isikute teenistuskohtade nimetamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-222321, p 12).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse osaliselt. Kohus kohustab Tartu Vanglat vaatama uuesti läbi kaebaja 23. jaanuari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist. Kohus kohustab Justiitsministeeriumit uuesti läbi vaatama kaebaja 16. veebruari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist. Kohus jätab rahuldamata X-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi kohustamist väljastada talle teave kaebaja usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja nende andmete kogumise õigusliku aluse kohta.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vabastas kaebaja 24. aprilli 2023. a määrusega riigilõivu 20 eurot tasumisest ning selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg-d 2 ja 3). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu ning kui need on menetlusosalistel siiski tekkinud, siis jäävad need kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.