Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. september 2023, Tartu 3-21-2501
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2023. a korraldusega nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2022. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja XXX esindaja Kadri Valdre Kolmandad isikud B.B. ja A.A. Esindaja v.adv Janar Kuus
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2022. a otsus muutmata.
3.Mõista X.X.-ilt katteks.
B.B. ja A.A. kasuks solidaarselt välja 460 eurot menetluskulude
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmandate isikute nimed, samuti kaebaja ja kolmandate isikute kinnistuid identifitseerivad andmed (nimi, aadress) tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2023.
1.Tartu Linnavalitsus andis 19. jaanuari 2021. a korraldusega nr 61 projekteerimistingimused elamu ehitamiseks Rahinge külas Xxx asuvale kinnisasjale. Projekteerimistingimuste osa 3
punkti 1 järgi tuli hooned paigutada väljapoole eesvoolu ehituskeeluvööndit ja riigimaantee kaitsevööndit. Projekteerimistingimuste Osa 3 punktide 5 ja 9 järgi on elamu suurim lubatud kõrgus kuni 7 m planeeritud hoone ±0,00-st, vertikaalplaneerimine tuli lahendada asendiplaanil ja sademevesi lahendada oma krundil.
2.Kaebaja on Rahinge külas Xxx asuva kinnisasja omanik. Kaebaja kinnisasjale ei ole rajatud loakohustuslikke hooneid. Kaebaja kinnisasjale ehitamiseks on välja antud projekteerimistingimused, mis kehtisid kuni 27. aprillini 2022.
3.Vastustaja andis 5. oktoobri. a 2021 korraldusega nr 1087 ehitusloa Xxx kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks. Kaebajat menetlusse ei kaasatud. Vastustaja andis 1. veebruaril 2022 korralduse nr 129, millega ta tunnistas kehtetuks korralduse nr 1087 punkti ja selle alusel antud ehitusloa ning otsustas anda uue ehitusloa Xxx kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks. Haldusmenetlus viidi läbi kaebaja osavõtul. Korralduse kohaselt on elamu kooskõlas projekteerimistingimustega. Lõige A-A näitab, et elamu kõrgus on 7 m arvestades elamu ±0,00-st. ±0,00 kõrguseks on I korruse põranda kõrgus. Elamu kõrgus maapinnast on 7,4 m, kuna sel juhul liidetakse juurde ka sokli kõrgus 0,4 m. Võrreldes varasema ehitusloaga (projekti varasema versiooniga) on maapinna kõrgust muudetud madalmaks (abs 56,6 m asemel 56,4 m) ja samavõrd on muutunud elamu kõrgus maapinnast (7,2 m asemel 7,4 m). Maapinda on elamu ümber tõstetud ca 0,9-1 m. See on lubatav. Sademevesi lahendatakse kinnisasjal: Xxx kinnisasja piirist 2 m kaugusele paigaldatakse drenaaž ja selle kohale luuakse kraav. Kaebaja kinnisasja ehitusala keskpaik on rajatavast elamust 50 m kaugusel ja lääne suunas. Elamu ei saa ülemääraselt mõjutada kaebaja kinnisasjale kavandatava elamu valgustingimusi. Ehitamine ei riiva ülemääraselt kaebaja õigust privaatsusele ja avanevale vaatele.
4.Tartu Linnavalitsus andis 6. juunil 2023 korralduse nr 605, millega tunnistas kehtetuks korralduse nr 129 ja selle alusel antud ehitusloa ning otsusta anda uue välja uue ehitusloa Xxx kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks. Vastustaja selgitusel on 6. juuni 2023 korraldus ja selle alusel antud ehitusluba suures osas kattuvad 1. veebruari 2022. a korralduse ja selle alusel antud ehitusloaga. Projekti muudatusena lisati hoonele jahutuseks õhksoojuspump ja muudeti teise korruse seina asukohta maja lõunaküljel. Ehitusseadustik ei võimalda ehitusluba muuta, vaid vastustaja pidi tunnistama ehitusloa kehtetuks ja andma selle asemel uue ehitusloa.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 1. veebruari 2022. a korralduse nr 129 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise tühistamiseks. 10. juuli 2023. a määrusega lubas ringkonnakohus kaebajal minna üle Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2023. a korralduse nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudele. Kaebuse kohaselt rikub kaebaja õigusi, et ehitusluba näeb ette tõsta Xxx krundi kõrgust kaebaja kinnisasja suhtes. Maapinda tõstetakse 1,4 - 1,5 m võrra ja kaebaja kinnisasja ehitusalaga võrreldes 1,8 m võrra, kuigi enne olid maapindade kõrgused samaväärsed. Seetõttu vesi valgub kaebaja kinnisasjale, tõuseb pinnasevee tase, suureneb hüdrodünaamiline rõhk madalamale alale ja kaebaja krunt muutub soiseks. Rajatav elamu varjab vaate ja rikub privaatsuse (kaebaja kinnisasi jääb auku), väheneb kaebaja kinnisasja väärtus. Kaebajal tekib vajadus tõsta talle kuuluva kinnisasja väärtust ja see toob kaasa kulud. Piirkonna krundid on loomuliku kaldega ja varem ei lubatud neid horisontaalseks planeerida. Oluline on rajada veekraav või drenaaž, mis oleks vähemalt samaväärse sügavusega kui samas
kohas eelnevalt olnud amortiseerunud drenaaž. Rajatava drenaaži eluiga on väike ja seda ei saa uuendada, kui samas kasvab kaebaja kuusehekk. 0,5 m sügavusele drenaaži rajamine ei toimi, kui olemas on mõned 1,35 m sügavusel asuva drenaaži jupid. Töötavad ja piiriga risti asuvad vana drenaaži jupid toovad vee ikka kaebaja kinnisasjale. Maaparandussüsteemi alale ei oleks tohtinud rajada raudbetoonist elamut, kuna see on liiga raske. Hajaasustuses ei saa eeldada, et naabrid peavad taluma ülemäärast päikesevalguse varjamist. Kolmandate isikute kinnisasjalt on kaebaja kinnisasjale kandunud reostus (polüstüreeni tükid, polüuretaanvahu tükid, ehituspakendid, toidukarbid).
6.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et elamu suurim lubatud kõrgus kuni 7 m määrati lähtudes elamu ±0,00-st. Ehitusloas on elamu kõrguseks märgitud 7,4 m, kuna seda ei arvestata ±0,00-st, vaid ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ning korstnat ehitise kõrguse hulka ei arvestata. 0,4 m on sokli kõrgus. Kaebaja kinnisasjale oli projekteerimistingimustega lubatud 8,5 m kõrgune hoone. Maa-Ameti kaardilt nähtub, et looduslikult langeb maapind Kurvitsa teest suunaga Xxx,xxx ja xxx suunas jne. Xxx krundil jäävad kõrgused vahemikku abs 53,39 - 56,86 m. Maapinna kõrgus elamu all on abs 55,6 m. Ehitusprojektis on ette nähtud maapinna kõrguseks elamu ümber ja all abs 56,4 m. Planeeritav maapind viiakse kokku olemasoleva pinnasega, kõrgust ei muudeta 1 m enne naaberkinnistut. Krundipiirile rajatakse kraav, mille põhja kõrgus on abs 55 m. 2 m kaugusele piirist rajatakse drenaaž, et vältida sademevee sattumist kaebaja kinnisasjale. Elamu ei varja päikesevalgust kaebaja kinnisasjal ülemääraselt. Kaebaja kavandatava elamu asukoht on teadmata, kaebajale välja antud projekteerimistingimused on aegunud. Kaebaja kinnisasjal on hoone asukoha valikuks rohkem võimalusi, s.h arvestades olemas olevat maaparandussüsteemi.
7.Vastuses kaebusele vaidlesid kolmandad isikud kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Xxx kinnisasi on võrdlemisi suur, aga ala, kuhu on lubatud hooneid rajada, on väga väike ja see paikneb krundi kõige madalamas osas. Maapinna kõrguse tõstmine on vajalik, kuna maja ei saa ehitada lohku. ±0,00 määramisel on arvestatud Xxx elamu ja tee kõrgusega. Mure seoses pinnase tõstmisega krundi piiril on kahetsusväärne viga, tegelikult ei olnud kunagi plaanis rajada kruntide piirile suurt mullavalli. Kolmandad isikud on püüdnud kaebajaga ühist keelt leida ja probleeme lahendada, kuid kaebajal tekivad aina uued mured. Pahatahtlik on eeldada, et kolmandad isikud ei hoia projektis ette nähtud drenaaži korras. Drenaaž ja kraav on projekti järgi valmis ehitatud ja toimib. Kolmandate isikute kohustus ei ole kuivendada kaebaja kinnisasja ja nad ei raja maaparandussüsteemi.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
8.7. detsembri 2022. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
9.Halduskohus sedastas, et ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse muutmine ei saa olla vastuolus projekteerimistingimustega, kuna projekteerimistingimustes maapinna kõrgust ei reguleeritud. Vastuolu puudub ka elamu kõrguse osas. Projekteerimistingimused kehtestavad elamu kõrgusele nõude suhteliselt - kuni 7 m arvestatuna hoone ±0,00-st. Muudatusprojekti lõike A-A järgi on elamu kõrgus 6,99 m ±0,00-st.
10.Kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade piirkonnas langeb maapinna kõrgus kirde suunas. Vaidlustatud korralduses on välja toodud andmed: - Xxx lõunapoolse naabri Xxx maapinna kõrgused on nt 56,8 ja 57,5 m;
- Kurvitsa tee poolses osas on maapinna kõrgused 56,44, 56,64 ja 57,15 m; - Xxx ja xxx vahel on kõrgused nt 55,08, 55,39, 55,33 ja 55,84 m; - Xxx ja xxx vahelised kõrgused on 54,93 ja 54,84 m. Kaebaja kinnisasi on alati olnud looduslikult madalam kui kolmandate isikute kinnisasi. See, et üldises plaanis vesi valgub kolmandate isikute kinnisasjalt kaebaja kinnisasja suunas (ja sealt edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid on looduslik paratamatus. Maapinna kõrgust kolmandate isikute elamu ümber on tõstetud nii, et see ühtib maapinna kõrgusega elamust edelas. Elamust kaebaja kinnisasja suunas hakkab maapinna kõrgus langema ning 1 m kaugusel piirist on kõrgus võrdsustatud kaebaja kinnisasja kõrgusega piiril. Kaebaja ei ole tõendanud või isegi põhistanud, et ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse tõstmine põhjustab tema kinnisasjale sellist negatiivset mõju, mida saaks pidada üleliia koormavaks.
11.Kaebaja väited maaparandussüsteemi kohta on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et 1970. aasta paiku rajatud drenaažisüsteem on praeguseks amortiseerunud ja alles on selle jupid. Teiselt poolt väidab kaebaja, et elamu ehitamine rikub olemasoleva maaparandussüsteemi ning tugineb sellele, et ehitamiseks on nõutav Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kooskõlastus. Ehitisregistri andmetel on kaebaja viidatud dokumentideks PTA otsused 31. mai 2021. a otsus nr 6.2-2/25996 (II kd tl 9-10) ja 25. novembri 2021. a otsus nr 6.2-2/50171. Kooskõlastused lükkavad ümber kaebaja väite, et tõstetud maapind ja rajatav elamu kahjustavad maaparandussüsteemi või põhjustavad kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi olulise muutumise. Maaparandusseaduse § 50 lg 5 ütleb, et PTA kooskõlastab ehitamise, kui kavandatava tegevusega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Algses ehitusloa taotluses ja ehitusprojektis oli ette nähtud nii maapinna kõrguse tõstmine kui ka elamu seinte materjal ning PTA-l oli võimalik sellega arvestada. Kooskõlastuste põhjal on olemasolev maaparandussüsteem kaebaja kinnisasja osas nii-öelda iseseisvalt toimiv ning kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi ei mõjuta isegi see, kui kolmandate isikute kinnisasjal paiknevat drenaaži vigastatakse. Elamu ehitamisel rajatav sademevee lahendus ei ole maaparandussüsteem ning selle rajamisel ei ole kohaldatavad maaparandusseaduse või selle alusel kehtestatud määruse „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ sätted. Ehitusprojekti on seejuures muudetud, arvestades kaebaja vastuväiteid - algselt oli sademevee kaebaja kinnisasjale valgumise takistamiseks piirile kavandatud 30 cm kõrgune mullavall, hiljem kavandati praegune lahendus.
12.Piirkonda kavandati juba kruntide moodustamisel 2006. aastal 12 elamu ehitamine, samuti pandi paika hoonestusalad. Kaebajal ei saanud olla mõistlikku ootust, et naaberkinnisasjale rajatav elamu tema kinnisasjale üldse mingeid varje ei tekita. Kaebaja esitas juba projekteerimistingimuste menetluses väite, et elamu rajamine halvendab valgustingimusi tema kinnisasjal, ning vastustaja lükkas selle väite tagasi. Kaebaja projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Rajatavale elamule kõige lähemal mõõdistatud maapinna kõrgused jäävad vahemikku abs 55,37 55,73 m. Kui lähtuda kaebaja seisukohast, et maapinna kõrgust võis tõsta kuni 0,5 m ja elamu kõrgus olemasolevast maapinnast pidi olema kuni 7 m, oleks elamu absoluutne kõrgus jäänud vahemikku 55,37 + 7,5 = 62,87 kuni 55,73 + 7,5 = 63,23 m. Ehitusloa järgi on elamu absoluutne kõrgus 63,8 m. Erinevus on 0,57 - 0,93 m. Erinevus ei saa põhjustada selliseid muutusi valguse langemisel kaebaja kinnisasjale, mis saaksid olla aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisele. Samadel põhjendustel ei ole võimalik, et rajatav elamu riivab kaebaja kinnisasjal privaatsust või varjab vaadet rohkem, kui seda tuleb mõistlikult taluda.
13.Kaebuse lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja väited, et kolmandad isikud ei järgi ehitamisel ehitusloa tingimusi või on põhjustanud kaebajale kahju. Kohus hindab ehitusloa õiguspärasust ehitusloa andmise seisuga. Ehitise vastavust projektile ja ehitusloale hindab vastustaja kasutusloa andmisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et tegemist hajaasustusega, kus maja ja maapinna kõrguste piirangud olid mõeldud naabrite ja keskkonna kaitseks ning järgimaks piirkonna ehitustava (1,5-kordsed viilkatusega majad). Seda ei saa samastada linna tiheasustusega päikesevalguse varjamise, vaate ja privaatsuse aspektist. Madalamale naaberkrundile suunatakse suurelt alalt pinnasevesi, mis muudab kevadel tee ja krundi hoovi pehmeks ning takistaks planeeritud keldriga maja ehitust. Kaebaja hoov jääb kunstlikult tekitatud auku, kevadel ja sügisel on õhtupäike varjatud. Kolmandad isikud oleks saanud valida elamu rajamiseks kõrgema koha ehitusalas ja vältida maapinna tõstmist. ±0,00 määramisel kaebaja krundi kõrgusega pahatahtlikult ei arvestatud. Õhtupoolne hoov paistab augus kui kaebaja krundile ehitatava maja akendest välja vaadata. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastused on uued tõendid, millele kaebajal varem ei olnud juurdepääsu. Meetrise ja rohkema maapinna tõstmisega ületati projekteerimistingimuste pädevust, sest selle suure mõju tõttu keskkonnale oleks olnud vaja keskkonnamõjude hindamist. Ainuke kõrgusnumber projekteerimistingimustes oli 7 ning kaebajal ei tekkinud kahtlust, et tegelikult lubatakse kõrgemat hoonet. Ehitusloas lubati vastuolus projekteerimistingimustega 7,4 m kõrge maja, mis koos maapinna tõstmise ja kõrgemaks ehitamisega andis kõrguseks 8,54 m. Kaebaja krundi lageda ala keskpunkt oli vaidlusaluse elamu asukoha keskpunktist vaid ~30 cm madalam, nüüd on maapinna kõrguste vahe 1,3 m. Massiivse maja ehitusega ja maapinna ülemäärase tõstmisega tihendati pinnast, mistõttu pinnasevee läbilaskvus suurel alal vähenes ning pinnasevesi on nüüd ümber suunatud madalamaks jäänud naaberkrundile. Maapinna tõus Xxx krundil, mis on tekitatud kunstlikult tõstetud maapinna tõttu (lisaks ka looduslikult kõrgemal asuvad Xxx ning Lõuna tee 21 krundid) tekitavad mulje, et kaebaja krundi õhtupäikesepoolne hoov paikneb augus, mis vähendab oluliselt krundi väärtust, sest õhtupäikesepaiste ja vaade ning privaatsuse olemasolu määravad krundi hinna. Kohaliku ehitustava jälgimine on õiguslikult siduv. Kui reaalselt on ehitatud kruntidele 5-7 m kõrged majad, siis piirkonda ei sobi ehitada üksikut kõrgemat lamekatusega maja, mille maht ja päikesevari on seetõttu palju suurem. PTA kooskõlastuses nõutud dreenide asukoha määramist ja nende kohustuslikku sulgemist enne ehitamist aga ehitusloale ei märgitud ja reaalselt ka ei tehtud, mistõttu võib kaebaja krundil paikneva dreeni keskosa ummistumine juba olla toimunud ja kahju tekkinud. Muudetud ehitusloa järgi (0,5 m sügav drenaaž, drenaažiotste kinnipanekut pole märgitud) ei saa kuidagi järeldada, et Xxx drenaaž muutuks iseseisvalt toimivaks. PTA kooskõlastuses ei olnud kirjas, et uue drenaaži võib rajada vana peale oluliselt kõrgemale, ilma vanu otsi kinni panemata ja et drenaaži võib teha kuuseheki lähedale. Kohtuasja üks eesmärk on see, et kolmas isik rekonstrueeriks maaparandussüsteemi ja seadustaks selle, muidu ei jää kaebaja kuusehekk püsima tulevikus.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et kaebajale väljastatud projekteerimistingimused on käesolevaks ajaks kehtetud juba ligi aasta. Ehitussoovi korral tuleb kaebajal taotleda uute projekteerimistingimuste väljastamist. Isegi juhul, kui kaebaja kinnistult piirangute kaardilt nähtuv Rahinge Maaparandusühistu Kohu-Kurvitsa maaparandussüsteem on tänasel päeval veel asjakohane, siis on kaebaja kinnistul siiski piisavalt suur võimalik hoonestusala, mille sisse oma soovitav hoone paigutada selliselt, et oleks tagatud pidev päikesevalgus (sh õhtupäike) ning privaatsus. Kolmandate isikute pool kinnistute vahelisele piirile ehitusprojektis sadevete juhtimiseks planeeritud drenaaži puhul ei ole tegemist maaparandussüsteemiga maaparandusseaduse mõttes ning rajatud drenaažile ei kohaldu seetõttu ka maaparandusseaduses sätestatu. Ehitusprojektis on märgitud, et sadevete juhtimine naaberkinnistule ei ole lubatud. Nimetatud nõue kehtib nii praegu kui ka tulevikus ning vastav kohustus tuleb eelkõige asjaõigusseadusest. Vajadusel tuleb kolmandatel isikutel sadevete juhtimiseks rajatud drenaaži korrapäraselt hooldada või leida mõni muu lahendus sadevete ära juhtimiseks.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidlevad kolmandad isikud apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kolmandad isikud selgitavad, et projekteerimistingimustega kehtestati elamu kõrguse nõue suhteliselt – kuni 7 m arvestatuna hoone nullpunktist. Ehitusprojekti kohaselt peab olema elamu kõrguseks 6,99 m nullpunktist. Kuna ehitusprojektiga on maapinna kõrgus täpselt määratud, siis ei ole asjakohane kaebaja väide, justkui lubaksid projekteerimistingimused tõsta maapinna kõrgust elamu ümber. Ebaõige on kaebaja väide, justkui võimaldaks EhS § 26 lg 4 p 5 projekteerimistingimustes määrata hoone kõrguse üksnes arvestatuna maapinnast. Kolmandate isikute elamu vundamendi maapealse osa ehk sokli kõrgus pidi algselt olema 0,2 m. Samas leidis kaebaja, et maapind on maja ümber liiga kõrge ja seetõttu lasti kaebaja nõudmisele vastu tulles maapinda elamu ümber madalamaks 0,2 m võrra. Sel põhjusel on nüüd sokli osa 0,4 m. Kaebaja ei ole tõendanud, et ainuüksi maapinna tõstmine põhjustab talle olulisel määral kahjulikke mõjutusi. Kolmandad isikud on ehitanud oma kinnistule drenaaži, mille kaudu juhitakse elamu katuselt kaebaja krundi poole tekkiv sademevesi magistraalkraavi. Kaebaja esitatud võimalikud kahjulikud mõjud on üksnes hüpoteetilist laadi, kuna praegusel ajal ei ole kaebajal õiguslikku alust asuda püstitama ehitist talle kuuluvale maatükile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud ehitusloa andmise regulatsiooni ning põhjalikult analüüsinud vaidlustatud korralduse andmise eeldusi ja põhjendanud kaebaja asjakohaste väidetega mittenõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et kolmandatele isikutele ehitusloa andmine piirab ülemääraselt kaebaja õigusi, kuna ehitusloa järgi ehitamine takistab päikesevalguse jõudmist kaebajale kuuluvale maatükile, toob kaasa maatüki soostumise ja vähendab privaatsust ning kaebaja kinnisasja väärtust. Seega on ehitusluba õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
19.Halduskohus leidis, et kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta seonduvad EhS § 44 p-des 1, 4 ja 6 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alustega, s.o ehitusprojekti vastuoluga projekteerimistingimustega, ehitamisega kaebajale kaasneva ülemäärase püsiva negatiivse mõjuga ja seaduse alusel nõutava kooskõlastuse puudumisega. Apellatsioonkaebuses ei väida kaebaja, et halduskohus oleks valesti mõistnud kaebaja tahet ja/või kaebuses esitatud väiteid.
20.Halduskohus leidis, et ehitusluba ei ole vastuolus projekteerimistingimustega, sest projekteerimistingimustes ei ole määratletud elamu aluse ja seda ümbritseva maa vertikaalplaneerimise tingimusi, elamu kõrgus ei ületa projekteerimistingimustes lubatud seitset meetrit hoone nullpunktist ning sade- ja pinnasevee kaebaja kinnistule valgumise ärahoidmise meetmed on rakendatud. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebust selliselt, et kaebaja ei sea kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et ehitusluba ei ole projekteerimistingimustega vastuolus. Samas selgitab ja põhjendab kaebaja seda, miks projekteerimistingimused siiski ei ole nõuetekohased ning, miks kaebaja projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Need kaebaja väited ja põhjendused aga ei ole asjakohased ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel.
21.Projekteerimistingimuste võimalik õigusvastasus ei kõrvalda nende kehtivust. Vastavalt olid kolmandad isikud õigustatud tuginema projekteerimistingimustele ehitusprojekti koostamisel ning projekteerimistingimustega lahendatud küsimustes ei olnud vastustaja õigustatud seadma täiendavaid piiranguid ehitusloa saamisele. Seega ei saa ehitusloa tühistamise aluseks olla minetused projekteerimistingimuste andmisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited, et piirkonna ehituslaad on välja kujunenud ja vastustaja ei oleks tohtinud lubada lamekatusega raudbetoonist nn täiskahekordse maja kavandamist ja oleks pidanud piirama krundi tõstmise maksimaalset ulatust ja/või seadma täiendavaid piiranguid kaebajale kuuluva krundi niiskusrežiimi ja insolatsiooni tagamiseks.
22.Samuti ei muuda asja lahendust see, kui kaebaja ei pidanudki mõistma, et projekteerimistingimustega on Xxx krundi ehitusõigus määratud viisil, mis võib kaebaja õigusi kahjustada. Kui ka kaebaja mõjuval põhjusel ei mõistnud vajadust vaidlustada projekteerimis-tingimusi oma õiguste kaitseks, ei väära see fakti, et ta siiski ka hilinenult projekteerimistingimuste tühistamiseks kohtule kaebust ei esitanud. Kui kaebaja seda teinuks, saanuks kohus kaebuse tähtaegsuse ja/või kaebetähtaja ennistamise asjaolude hindamisel arvestada kaebaja väidetega, miks ta koheselt ei pidanud mõistma, et projekteerimistingimused võivad tema õigusi kahjustada. Ringkonnakohus osutab siiski, et projekteerimistingimuste punktide 3 kuni 7 ja 9 kohaselt pidi kavandatava elamu ja abihoonete arhitektuur olema kõrgetasemeline, kaasaegne, moodustades professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku. Lubati kavandada kuni kahekorruseline planeeritud hoone ±0,00- st kuni seitsme meetri kõrgune, millel on lubatud nii lame- , ühepoolse kui kahepoolse kaldega katus kaldenurgaga 0-20°. Vertikaalplaneerimine tuli lahendada asendiplaanil ning sademevesi lahendada samal krundil. Neist tingimustest nähtub selgelt, et kavandatav elamu võib tulla nn täiskahekordne hoone lamekatusega. Pidades silmas, et vertikaalplaneerimine tuli lahendada alles elamu projekteerimise käigus, siis mõistlikult ei saanud hoone nullpunktiks pidada krundi olemasoleva pinna kõrgust. Samuti ei anna projekteerimistingimused alust arvata, et Xxx krundi maapinna kõrgust üldse ei muudeta või muudetakse üksnes väheses mahus. Seejuures nägid kaebajale endale Tähtvere Vallavalitsuse 27. aprilli 2017 korraldusega nr 2-1/103 antud projekteerimistingimused sarnaselt ette, et vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus asendiplaanil. Hoone kõrgust tuli arvestada planeeritud maapinnast. See jätab küll vundamendi maapealse osa hoone kõrguse sisse, kui samas lubati kaebajal kavandada kuni kaheksa ja poole meetri kõrgune hoone. Seetõttu on raske näha põhjust, miks kaebaja Xxx krundi projekteerimistingustest võinuks aru saada selliselt, et lubatav on seitsme meetri
kõrguse elamu püstitamine vertikaalplaneerimise tulemusi arvestamata. Kuna krundi vertikaalplaneerimiseks piiranguid ei seatud, siis ei saanud projekteerimistingimustest järeldada sedagi, et kaebajale kuuluva krundiga külgneval ehitusalal maapinda ei tõsteta.
23.Eeltoodu alusel jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et hoone kõrguse, korruselisuse ega Xxx krundi vertikaalplaneerimise osas ei ilmne vastuolu projekteerimistingimustega, s.t puudus alus ehitusloa andmisest keeldumiseks EhS § 44 p 1 järgi.
24.Siiski tuli kohtumenetluses kontrollida, kas vastustaja pidanuks keelduma ehitusloa andmisest seetõttu, et ehitamisega kaasneb kaebajale üleliia koormav püsiv negatiivne mõju, mida ei saa leevendada. Võimalike negatiivsete mõjudena nimetab kaebaja maapinna tõstmise tõttu talle kuuluva krundi liigniiskuse põhjustamise ja maapinna tõstmise ja hoone kõrguse koostoimes päikesevalguse varjamise ning privaatsuse vähendamise, mis ühtlasi vähendab kaebajale kuuluva kinnisasja väärtust.
25.Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus põhjendatult, et kaebaja kinnisasi on looduslikult madalam kui kolmandate isikute kinnisasi. See, et vesi valgub kaebaja kinnisasja suunas (ja sealt edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid on looduslik paratamatus. Juhul, kui kaebaja ja kolmandate isikute krundi piiril on tõepoolest amortiseerunud maaparandussüsteemi drenaaži jupid, mille kaudu juhiti vett kirde suunas, s.o kolmandate isikute krundilt läbi kaebaja krundi eesvoolu kraavi, nagu kaebaja väidab, siis tõid needki vett kaebaja krundile juba enne Xxx krundile elamu ehitamist. Ehitamisega kaasneva kahjuliku mõjuna saab kõne alla tulla see, kui ehitamine toob kaasa vee valgumise kaebaja kinnisasja suunas varasemaga võrreldes suuremas mahus.
26.Kaebaja arvates see nii ongi, sest maapinna tõstmine ja hoone püstitamine suruvad enam vett kaebajale kuuluva madalama krundi suunas. Kui varem toimus vee liikumine valdavalt krundi piiriga paralleelselt, siis nüüd risti, suunaga kaebaja krundi poole. Oma seisukohta illustreeris kaebaja halduskohtule esitatud joonisega (dtl 263). Joonisest ja kaebaja väidetest ilmneb, et kaebaja ei pea siinkohal silmas kolmandate isikute krundilt sadevee valgumist, vaid juba pinnasesse imbunud vee liikumist pinnase sees. Seejuures leiab kaebaja, et kolmandate isikute krundile elamu püstitamine põhjustab pinnase tihendamise ehitusalal ja seetõttu pinnases vee suundumise kaebaja krundile mitte ainult kolmandate isikute krundilt, vaid ka teistelt kaebaja krundist lõuna ja lääne suunas paiknevatelt maatükkidelt. Kaebaja seisukoht selles küsimuses on vastuoluline. Esmalt ei selgita kaebaja, miks krundi piiriga risti kulgev vana drenaaž varem justkui ei suunanud vett kaebaja krundi suunas, kuid kolmandate isikute krundile elamu ehitamise tõttu hakkab seda tegema. Kui maapinna üldise kallaku tõttu vesi siiski ka varem liikus kolmandate isikute krundilt läbi pinnase vähemalt osaliselt kaebaja krundi suunas, siis on ehitamisel osaliselt ka kaebajat soodustav mõju. Kui jaatada kaebaja väidet pinnase tihendamise ja selle mõju kohta, siis takistab tihendatud pinnas vee valgumist kolmandate isikute krundi lääne-edelapoolselt osalt kaebaja maatüki suunas. Teiseks ei selgita kaebaja, miks xxx tee alune, samuti eeldatavalt tihendatud pinnas ei takista vee valgumist kaebaja maatüki suunas teisele poole xxx teed jäävatelt maatükkidelt, kui ehitamine ja pinnasetööd xxx krundil seda teevad. Seetõttu ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ehitamise tõttu suunatakse suurelt maa-alalt pinnasevesi kaebaja maatükile. Lisaks on vähemalt osaliselt tegemist kolmandate isikute krundi ehitusõiguse planeerimise küsimustega, s.o küsimusega sellest, kas kolmandate isikute krundile üldse võib ehitada (ja sellega pinnase tihendamist põhjustada). See küsimus aga lahendati projekteerimistingimustega. EhS § 42 lg 4 võimaldab põhjendatud juhtudel nõuda ehitusuuringute tegemist või täpsustamist ka ehitusloa menetluses ning EhS § 44 lg 3 järgi ehitusluba ei anta, kui ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata. Praegusel juhul ei saa aga asuda seisukohale, et vastustaja oleks kaebaja väidete pinnal pidanud nõudma kolmandatelt isikutel ehitusuuringute tegemist enne ehitusloa andmist. Tähelepanuväärne on seegi,
et kaebaja ei ole esitanud konkreetseid väiteid, et liigniiskus oleks ilmnenud kohtumenetluse ajal, kuigi ehitustööd on praeguseks valdavalt lõpetatud.
27.Kaebajast võib aru saada, et teiseks väidab ta ka kolmandate isikute krundilt sadevee valgumist mööda kaldega maapinda kaebaja krundile. Erinevalt kaebaja väidetest on vastustaja selles osas ehitusloa andmise menetluses kaebaja õigusi ja huve tegelikkuses siiski arvesse võtnud. Projekteerimistingimustest tuleneva nõude, lahendada sadevesi Xxx krundil, täitmiseks oli ehitusprojektis algselt kavandatud krundi piirile mullavalli rajamine. Kolmandate isikute nõusolekul asendati see krundi piiri lähedale drenaažtoru ja selle kohale nõvakraavi rajamisega. Lisaks vähendati maapinna kõrgus elamu ümber 0,2 meetri võrra ja nähti ette, et meeter enne krundi piiri ei ületa Xxx krunt kaebajale kuuluva maatüki kõrgust (dtl 206-213). Vaidlust ei ole, et maapinna kõrguse tõstmine saab mõjutada naaberkinnisasja omaniku õigusi. Kolmandate isikute elamu ümber on maapinna kõrgus abs 56,4 meetrit, krundi piiril abs 55,3 meetrit (dtl 139), seejuures asub hoone 12 meetrit krundi piirist. Elamu ümber on samal tasapinnal sillutisriba, maapinna langus algab ca kahe meetri kaugusel elamust. On ilmne, et selline kalle toob kaasa sadevee valgumise kaebaja maatüki suunas. Samas on ehitusprojektis ette nähtud abinõu selleks, et ära hoida sadevee jõudmine kaebaja krundile. Vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele ei ole siiski põhjust arvata, et nõvakraavi ja drenaažtoru koostoime ei oleks efektiivne. 2022. aasta kevadel kinnitasid kolmandad isikud, et lume sulamisel ei olnud kinnistute piiril liigvett, pinnas oli kuiv (dtl 226-228). Kaebaja omakorda ei ole väitnud ega tõendanud, et drenaažitoru kohale rajatud nõvakraavis oleks esinenud liigvett, mis kaebaja kinnistule valgus. Kaebaja ei ole suutnud selgitada ega põhjendada nõuet rajada drenaaž allpool vana põllumajandusdrenaaži või sama sügav kraav. Kaebaja sellisest nõudest ilmneb pigem soov maatükke täiendavalt kuivendada. Ringkonnakohtule ei ole kaebaja enda väidete pinnal äratuntav, et kolmandate isikute krundile elamu rajamine võinuks põhjustada vajaduse kuivenduskraavi või maaparandussüsteemi drenaaži rajamiseks kinnistute piirile. Ehitusloa õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohased kaebaja väited, et nõvakraav kasvab aja jooksul täis ning kolmandad isikud võivad jätta drenaaži hooldamata. Vastustaja ei saanud ehitusloa andmisel eeldada kolmandate isikute hooletust või pahatahtlust.
28.Maaparandussüsteemi paiknemise tõttu piirkonnas oli vastustajal kohustus kooskõlastada ehitusprojekt PTA-ga (MaaPars § 50 lg 1). Kaebaja on omistanud olulise tähtsuse PTA 25. novembri 2021. a kooskõlastusele nr 6.2-2/50171. Sellega nähti ette kohustus: a) tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (MaaParS § 47, § 49 lg 1); b) enne tööde algust teha kindlaks drenaažitorude täpsed asukohad ja sügavused; c) pidada kinni (ühis)eesvoolu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48; d) kuivenduskraavi ja drenaaži rajamisel sulgeda kinnistupiiril dreenitorude allavoolu poolne ots pinnasetihedalt, vältimaks pinnase sattumist drenaažitorustikku. Kaebaja hinnangul ei ole järgitud PTA seatud tingimusi. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et PTA kooskõlastusest ei tulene kohustust taastada 1970-ndatel rajatud ja kaebaja enda väitel praeguseks amortiseerunud põllumajandusliku maaparandussüsteemi töö, vaid üksnes kohustus vältida maaparandussüsteemi kahjustamist. PTA seatud tingimustest nähtub selgelt, et PTA-le esitatud ehitusprojektiga nähti ette nõvakraavi ja drenaaži rajamine sadevee ärajuhtimiseks ning PTA pidas sellist lahendust lubatavaks isegi juhul, kui see toob kaasa olemasolevate dreenitorude läbilõikamise. Viimasel juhul tuli sulgeda kaebaja kinnistule suunduvate torude ots. Vastuses apellatsioonkaebusele selgitasid kolmandad isikud, et krundil teostatud kaevetööde käigus ei ole leitud vanu drenaažitorusid. Vastavalt ei olnud vajalik ega võimalik sulgeda drenaažitorude kaebaja kinnistule suunduvaid otsi. Ringkonnakohus ei näe põhjust heita kolmandatele isikutele ette sedagi, et vana drenaaži asukohti ei tuvastatud enne elamu rajamiseks tehtud kaevetöid. Ka kaebaja ise ei ole nimetanud, millisel muul viisil, kui kaevetöid teostades oleks kaebajad pidanud drenaaži asukoha tuvastama, olukorras, kus täpseid andmeid vana drenaaži asukoha kohta ei olegi. Kui kaevetööde käigus drenaaži ei leitud, siis ei saa
rääkida ka kooskõlastuse nõuete rikkumisest. Kooskõlastuse tingimuste põhjal järeldub seegi, et alusetu on kaebaja kahtlus, et PTA-le võidi esitada ehitusloa aluseks olevast oluliselt erinev ehitusprojekt. PTA on andnud selge seisukoha muu hulgas ka sadevee ärajuhtimise lahenduse kohta ja pidanus seda lubatavaks. PTA kooskõlastusest järeldub seegi, et sarnaselt vastustaja ja halduskohtuga ei pidanud PTA krundi piirile kavandatud drenaaži maaparandussüsteemiks, kuna ta ei pidanud vajalikuks selleks maaparandussüsteemi ehitusloa (MaaParS § 9 lg 1) või maaparanduse väikesüsteemi ehitusloa (MaaParS § 11 lg 1) taotlemist. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb see, et ehitusprojektis ei nähtud ette maaparandussüsteemi rajamist, selgelt nii maaparanduse kui maaparandussüsteemi mõistest (MaaParS §-d 2 ja 3).
29.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et drenaaži rajamine on õigusvastane, sest kaebaja poolt oma krundi piirile rajatud kuuseheki juured võivad kahjustada saada, kui kunagi tulevikus tekib vajadus drenaaži parandamiseks või asendamiseks. Kuna kavandatud drenaaž ei ole maaparandussüsteem, siis ei rakendu siinkohal maaparandussüsteemi rajamisele kehtivad piirangud, s.h keeld rajada seda puittaimedele lähemale kui 10 meetrit.
30.Kokkuvõttes ei ilmne, et vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest ehitamiseks vajaliku kooskõlastuse puudumise tõttu.
31.Kaebajal on õigus, et tema menetluslike õiguste teostamine oli takistatud olukorras, kus tal ei olnud halduskohtu menetluse ajal võimalik tutvuda PTA kooskõlastustega ja halduskohus võttis need tõendid asja juurde kohtuotsusega, tuginedes samas neile otsuse tegemisel. See minetus on aga kõrvaldatud apellatsioonimenetluses, kuna kaebaja sai ja esitaski oma väited ja põhjendused seoses kooskõlastustega. Kaebaja väited aga ei vii ringkonnakohut halduskohtust erinevale seisukohale. Seetõttu ei tingi tõendite hiline asja juurde võtmine halduskohtu otsuse tühistamist.
32.Seega ei ole alust järelduseks, et vaidlustatud ehitusloa järgi ehitamise kaudse mõju tõttu kaasneks kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi oluline muutumine või et sadevee ärajuhtimise lahendus tooks kaasa Xxx kinnistu sadevee olulises mahus jõudmise kaebaja krundile.
33.Insolatsiooni vähenemise osas on kaebaja välja toonud, et rajatav elamu (vähemal määral ka kõrvalhooned) varjavad kaebaja kinnisasjale langevat päikesevalgus õhtusel ajal. Näiteks on 22. septembril 18:00 on 8,4 m kõrgusel rajatisel vari 20% pikem kui oleks 7 m kõrgusel rajatisel ja see varjaks efektiivselt Xxx krundile planeeritava maja I korrusel õhtupäikese, samas kui lubatud 7 m kõrgune hoone veel ei varjaks (dtl 194). Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub vastustaja ja halduskohtu selgitustega, et kaebajal ei ole õigust sellele, et kolmandate isikute kinnistule püstitatavad ehitised tema maatükile üldse varju ei looks; samuti, et insolatsiooni normid puudutavad ajavahemikku 22. aprillist 22. augustini ja seejuures hinnatakse insolatsiooni eluruumides, mitte päikesevalguse muutumist kinnistul üldiselt. Praegusel juhul ei ole selge, kas ja millal asub kaebaja ehitama elamut oma kinnistule. Seetõttu ei ole selge tulevase elamu asukohta ega paiknemine kolmandate isikute elamu suhtes. Isegi, kui kaebajal on õigus selles, et talle kuuluval kinnistul on piirangute tõttu võimalik elamu püstitamine üksnes Xxx krundiga külgnevale maatüki poolele, jätab see siiski võimaluse elamu asukohta mõnevõrra valida, leevendades sellega kolmandate isikute elamu mõju valgustustingimustele. Kaebaja näide ei kinnita, et koos maapinna tõstmisega 1,4 meetrit kaebaja soovitust kõrgem hoone põhjustaks päikesevalguse olulise vähenemise kaebaja maatükil. Nii vaatab kaebaja mööda sellest, et 22. septembril vaid 12 minutit hiljem heidaks kaebaja poolt sobivaks peetav 7 meetri kõrgune hoone sama pika varju kui 1,4 meetrit kõrgemal paiknev hoone kell 18.00. Ringkonnakohtu hinnangul ilmestab see, et hoone kõrgusest tingitud päikesevalguse vähenemine kaebaja kinnisasjal on vähese intensiivsusega. Lisaks heidab hoone varju üksnes oma laiuses ega saa varjutada korraga olulist osa kaebaja kinnisasjast.
34.Samuti ei saa järeldada, et elamu rajamine kaebaja naaberkrundile riivaks oluliselt tema privaatsust või halvendaks lääne-edela suunas avanevat vaadet. Xxx ei ole kaebaja ega tema perekonnaliikmete elukohaks, sest maatükil ei ole ehitisi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnisasja elamu püstitamiseks ei kasutataks. Ühe perekonna tarvis elamu rajamisest ei saa eeldada kaebaja privaatsusõiguse olulist riivet. Vastasel juhul ei oleks naaberkinnistutele elamu püstitamine üldse võimalik. Näiteks saaks kolmandad isikud sama väitega takistada elamu rajamise kaebaja kinnistule. Xxx krundile ehitatud hoone on paratamatult kaebaja krundilt vaadeldav. Samas ei ole isegi kaebaja väitnud, et hoone oleks suuruse tõttu ülemäärane ühe pere elamuna kasutamiseks. Maapinna tõstmine Xxx kinnisasjal ei muutunud maatüki kõrgust tervikuna, kuna Xxx krundil maapind tõuseb lääne-edela suunas ja tõstetud osa jätkuvalt ei ole krundi kõrgeim osa. Ka enne ehitustegevust oli kaebaja kinnisasja läänepoolne osa enam kui meetri jagu madalam naaberkrundi keskosast. Seega võis maapinna tõstmine kolmandate isikute elamu ümbruses küll süvendada muljet kõrguse vahest, kuid ei loonud olukorda, kus kaebaja krunt jääb ümbritsevaga võrreldes nn auku.
35.Hüpoteetiline on kaebaja väide, et vaidlusaluse ehitusloa andmise tõttu väheneb talle kuuluva kinnisasja väärtus. Iseenesest ei saa välistada, et Xxx kinnistu väärtus võiks olla suurem juhul, kui Xxx krundile ei saaks elamut püstitada ega võtta kasutusele elukondliku kinnisvarana. Samas ei ole kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise korral tegemist õigusvastase tegevusega, mis võiks anda alust kahju hüvitamise nõudeks. Seetõttu ei saa ka õiguspäraselt antud õigusluba pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et ehitusõiguse realiseerimine võib kaasa tuua naaberkinnisasja turuväärtuse korrigeerimise. Võimalus, et naaberkinnistule rajatakse elamu, oli olemas juba 2006. aastast, mil suurema kinnistu jagamisel tekkisid praegused kinnisasjad ja määrati nende ehitusalad. Seega võib eeldada, et naaberkinnisasjale ehitamise võimalus on kaebaja kinnisasja väärtuse kujunemisel arvesse võetud juba varem.
36.10. juuli 2023. a määrusega lubas ringkonnakohus kaebajal kaebuse seniselt nõudelt üle minna Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2023. a korralduse nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudele. Nõude muutmine oli vajalik, sest muudatuste tõttu ehitusprojektis vastustaja tühistas varasema ehitusloa ja andis selle asemel uue ehitusloa. 5. septembril 2023 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Taotluse kohaselt jooniseid nägemata jäi talle ehitusloa muudatus arusaamatuks. Seetõttu soovib kaebaja, et vastustaja esitaks järgmised dokumendid: xxx_TP_AR-4-10_v06_asendiplaan M 1:500; xxx_TP_AR-4-07_v06_asendiloige; xxx_TP_AR6-04_v06_vaadelaanest M:100; xxx_TP_AR-6-03_v06_vaadeidast M:100; xxx_TP_AR-604_v06_loigeB M:100; samuti uus ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus, kui see eksisteerib ja võimalikud uued kooskõlastused. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks koguda täiendavaid tõendeid. Muudetud ehitusloa seletuskirja kohaselt muudeti maja lõunapoolset külge, laeindades teise korruse lõunapoolset seina 1 meetri võrra, et see oleks ühtlane esimese korrusega. Maja pindala suurenes 9,3 ruutmeetri võrra. Lisati jahutussüsteem (õhk-soojuspump). Varasema ehitusloaga võrreldes tehtud muudatused on arusaadavalt kirjeldatud. Need ei seondu kaebaja väidete ja põhjendustega käesolevas asjas. Seetõttu ei ole kaebaja taotletud tõenditel tähtsust asja lahendamisel ja kaebaja taotlus jääb rahuldamata vastavalt HKMS § 62 lg-le 2.
37.Kaebaja on 25. septembri 2023. a menetlusdokumendis esitanud täiendavad põhjendused, miks ta peab tõendite täiendavat kogumist siiski vajalikuks. Nimelt soovib kaebaja veenduda, et kolmandate isikute krundi ega elamu kõrgusandmetes ei ole toimunud kaebaja õigusi kahjustavaid muudatusi. Ka see põhjendus ei veena ringkonnakohut vajaduses koguda täiendavaid tõendeid. Asja lahendades on ringkonnakohus selgitanud, et ehitusluba ei too kaasa kaebajale üleliia koormavat mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Võimalikud väikesed muudatused kõrgusandmetes seda seisukohta ei muuda ega saa seega mõjutada asja lahendamist. Siinkohal on oluline nii see, et elamu ehitamine ja maapinna vertikaalplaneerimine on valdavalt
lõpetatud. Vastavalt ei ole suuremad muudatused enam võimalikud. Teiseks ei nähtu ehitusloa seletuskirjast, et ehitusluba oleks muudetud ehitise või maapinna kõrgusandmete osas. Kaebajal on iseenesest õigus, et hoone lõunaküljel teise korruse laienemine suurendab vastavalt ka hoone varju suurust. Kuid ka see muutus on väheoluline ega mõjuta ringkonnakohtu hinnangut kaebaja õiguste riive vähese intensiivsuse kohta.
38.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta 25. septembri 2023. a menetlusdokumendis esitatud kaebaja uued väited, mis seonduvad septiku asukoha, kelgumäe ja drenaažiga. Kaebaja uued väited on esitatud hilinenult, s.o pärast ringkonnakohtu 30. augusti 2023. a määruses menetlusdokumentide ja seisukohtase esitamiseks antud tähtpäeva. Nende arvestamine asja lahendamisel tooks kaasa viivituse menetluses, kuna sel juhul on vajalik teiste menetlusosaliste seiskoha ära kuulamine. See tooks kaasa asja lahendamise edasilükkamise. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei tulene ehitusloa seletuskirjast, et nendes küsimustes oleks ehitusluba muudetud.
39.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmandad isikud taotlevad õigusabikuludena apellatsioonimenetluses kokku 460 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist kaebajalt. Kolmandad isikud esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 19. septembril 2023, s.o ringkonnakohtu 30. augusti 2023. a määruses selleks antud tähtaja möödumisele järgneval päeval. Kolmandad isikud selgitasid, et dokumentide esitamine viibis, kuna kolmandad isikud arvestasid, et jõuavad õigeaegselt koju, kuid liikluses läks pool tundi kauem ja selle tõttu polnud võimalik arvutile varem ligi pääseda. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt muude taotlustega ka menetluskulude hüvitamise taotluse osas HKMS § 51 lg 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks piisav1. Praegusel juhul esitasid kolmandad isikud taotluse vahetult pärast tähtaja saabumist ning hilinemine ei põhjustanud viivitust menetluses ega takistanud kaebajal esitada seisukoht menetluskulude osas. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks lahendada taotlus sisuliselt. Kaebaja hinnangul tuleks taotlus rahuldamata jätta, kuna ehitusloa muutmise taotluse esitamisega kolmandad isikud möönsid varem antud ehitusloa õigusvastasust. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ehitusloa muutmine ei puudutanud käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi. Vastustaja ei täiendanud ega muutnud nende osas ehitusloa andmise korralduse põhjendusi. Seetõttu ei mõjuta muudatuste tõttu varasema ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue andmine menetluskulude jaotust. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud erinevate küsimuste ja väidete mahtu arvestades peab ringkonnakohus kolmandate isikute õigusabikulusid tervikuna vajalikeks ja põhjendatuteks. Menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, kuna kolmandad isikud füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohustuslased.
40.Vastavalt kaebaja taotluse tuleb HKMS § 175 lg 3 järgi kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed ning kaebaja ja kolmandate isikute kinnistuid identifitseerivad andmed (nimi, aadress) asendada tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/
Vt RKHK 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13 (p 31).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.