Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 26. september 2023, Tartu 3-22-869 Metsalliku Mesindustalu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/3, 20.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/107 ja 04.02.2022. a otsuse nr 12-6/22/202 osaliseks tühistamiseks, 17.03.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/66-3 ja 21.03.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/358-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused vastavas osas uuesti läbi Tartu Halduskohtu 12.08.2022. a otsus Metsalliku Mesindustalu apellatsioonkaebus 06.09.2023 Kaebaja Metsalliku Mesindustalu Lepinguline esindaja v.adv. Marit Toom Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused J. Metsalliku vande all üle kuulamiseks ning vaatluse korraldamiseks fotode ja video tegemise kohtade tuvastamiseks.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.08.2022. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26. oktoober 2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Metsalliku Mesindustalu esitas 15.06.2018 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111949 (I kd, tl 60-66) mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks 730,04 ha-le. PRIA määras 06.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/282 (I kd, tl 67-69p) Metsalliku Mesindustalule 2018. a eest mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 67 279,07 eurot. PRIA tunnistas 01.03.2019. a otsusega nr 12-6/19/480 (I kd, tl 70-72p) kehtetuks PRIA 06.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/282 Metsalliku Mesindustalu osas; määras taotlejale 2018. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 80 446,98 eurot ja suunas täiendavalt väljamaksmisele toetuse summas 13 167,91 eurot. PRIA tunnistas 05.01.2022. a otsusega nr 12-6/22/3 (I kd, tl 17-19p) kehtetuks 01.03.2019. a otsuse nr 12-6/19/480 ja tegi 2018. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohta uue otsuse, millega määras taotlejale mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 75 181,79 eurot ning nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 5265,19 eurot (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg-d 1 ja 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1, art 63 lg-d 1 ja 3). PRIA tuvastas kontrolli raames, et 2018. a toetustaotlusel deklareeritud põllumassiivil nr 53254890243 asuval põllul nr 2-2, põllumassiivil nr 53254759085 asuval põllul nr 2-3, põllumassiivil nr 53354689843 asuval põllul nr 2-4, põllumassiivil nr 53354740162 asuval põllul nr 2-5, põllumassiivil nr 56752919412 asuval põllul nr 52, põllumassiivil nr 56753030671 asuval põllul nr 53, põllumassiivil nr 56653034537 asuval põllul nr 54, põllumassiivil nr 56452918790 asuval põllul nr 63, põllumassiivil nr 53753150455 asuval põllul nr 93 ja põllumassiivil nr 54353251144 asuval põllul nr 95 on taotleja 2021. a kasvatanud heintaimi kauem kui maaeluministri 30.04.2015. a määruses nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) sätestatud. PRIA muutis otsust nr 12-6/19/480 eelnimetatud põldude osas, arvestades põllud rohumaade madalamasse ühikugruppi, mistõttu muutus taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest tulenev toetussumma vähendus ja vastavuse nõuete rikkumisest tulenev toetussumma vähendus. Muus osas otsust nr 12-6/19/480 ei muudetud.
2.Metsalliku Mesindustalu esitas 21.05.2020 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201110556 ning 15.06.2020 esitas muudatusavalduse (I kd, tl 45-52), millega taotles muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 812,26 ha-le. PRIA määras 26.01.2021. a otsusega nr 12-6/21/118 Metsalliku Mesindustalule 2020. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 88 006,75 eurot. PRIA rahuldas 10.05.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/414-3 Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 26.01.2021. a otsuse nr 12-6/21/118 peale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäära suurendamise arvestamise osas mahepõllumajanduslikult peetavate loomade eest taotlusel deklareeritud kohustusega hõlmamata maa osas. PRIA tunnistas 25.05.2021. a otsusega nr 12-6/21/266 (III kd, tl 97-99p) kehtetuks PRIA 26.01.2021. a otsuse nr 12-6/21/118 taotlejat puudutavas osas; määras taotlejale
mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 87 738,33 eurot; nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 268,42 eurot. PRIA jättis 16.07.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/3849-1 (III kd, tl 100-102) rahuldamata Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 25.05.2021. a otsuse nr 12-6/21/266 peale. PRIA tunnistas 18.10.2021. a otsusega nr 12-6/21/354 (III kd, tl 58-60p) kehtetuks PRIA 25.05.2021. a otsuse nr 12-6/21/266 ning määras taotlejale 2020. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 87 494,13 eurot. PRIA tuvastas kontrolli raames, et 2020. a toetustaotlusel deklareeritud põllumassiivil nr 56553042067 asuval põllul nr 78, põllumassiivil nr 56553031324 asuval põllul nr 79 ja põllumassiivil nr 56552948024 asuval põllul nr 80 on taotleja 2021. a kasvatanud heintaimi kauem kui määruses nr 53 sätestatud. PRIA tunnistas 20.01.2022. a otsusega nr 12-6/22/107 (III kd, tl 61-63p) kehtetuks PRIA 18.10.2021. a otsuse nr 12-6/21/354 ja tegi 2020. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohta uue otsuse, millega määras taotlejale mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 82 061,82 eurot ning nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 5944,93 eurot (ELÜPS § 111 lg-d 1 ja 4, määruse nr 1306/2013 art 54 lg 1, art 63 lg-d 1 ja 3). PRIA tuvastas kontrolli raames, et 2020. a toetustaotlusel deklareeritud põllumassiivil nr 53254890243 asuval põllul nr 2-2-1, põllumassiivil nr 53254759085 asuval põllul nr 2-3, põllumassiivil nr 53354689843 asuval põllul nr 2-4, põllumassiivil nr 53354647789 asuval põllul nr 2-5, põllumassiivil nr 56752919412 asuval põllul nr 52, põllumassiivil nr 56753030671 asuval põllul nr 53, põllumassiivil nr 56653034537 asuval põllul nr 54, põllumassiivil nr 56452918790 asuval põllul nr 63, põllumassiivil nr 53753150455 asuval põllul nr 93, põllumassiivil nr 54353251144 asuval põllul nr 95 ja põllumassiivil nr 54055127002 asuval põllul nr 42 on taotleja 2021. a kasvatanud heintaimi kauem kui määruses nr 53 sätestatud.
3.Metsalliku Mesindustalu esitas 21.05.2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211110645 ning 15.06.2021 esitas viimase muudatusavalduse (I kd, tl 35-44p) mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlemiseks 804,74 ha-le. PRIA viis 06.-09.09.2021 Metsalliku Mesindustalus põldudel läbi kohapeale kontrolli, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 210380 (III kd, tl 39-44). PRIA määras 04.02.2022. a otsusega nr 12-6/22/202 (I kd, tl 14-16p) osaliselt taotlejale 2021. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 69 754,21 eurot (p 1) ning nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 693,86 eurot (ELÜPS § 111 lg-d 1 ja 4, määruse nr 1306/2013 art 54 lg 1, art 63 lg-d 1 ja 3); tasaarvestas alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele taotlejal on otsuse p-i 1 kohaselt õigus seoses esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega ning suunas väljamaksmisele toetuse summas 69 060,35 eurot. PRIA leidis, et toetust ei arvestata põllu nr 84 kohta, millel kasvatatav põllumajanduskultuur ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks toetusõiguslik (määruse nr 53 § 4 lg 1 ja § 8 lg 1) ning toetust ei arvestata põldude nr 2-3, 2-2-1, 2-5-1, 2-5-2, 2-5-3, 2,8, 42, 52-1, 53, 54, 55, 62, 63, 2-4, 93, 95 ja 24 kohta, mille kohapealses kontrollis eest leitud kultuur kuulub taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi (määruse nr 53 § 4 lg 1). Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis on suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, jättis PRIA taotluse selles toetusmääragrupis rahuldamata. PRIA leidis, et halduskaristust välistavad asjaolud puuduvad (määruse nr 53 § 25 lg 2, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19 lg 2, määrus nr 1306/2013 art 77 lg 2).
4.PRIA jättis 17.03.2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/66-3 (I kd, tl 21-22) rahuldamata Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 05.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/3 peale. PRIA märkis, et kohustusega hõlmatud maaks loetakse ka sellist taotlusel deklareeritud maad, millele kontrollide käigus tuvastatud mittevastavuste tõttu toetust ei määrata. Ka maa, mis on taotlusel deklareeritud kohustusealuse maana, kuid tuvastatakse nõuete rikkumine, võetakse arvesse loomühikute suurendamisel ja seejärel kohaldatakse toetuse vähendamisi kontrollide tulemusel kindlaks tehtud rikkumiste tõttu. PRIA jättis 21.03.2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/358-1 (III kd, tl 50-57) rahuldamata Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 04.02.2022. a otsuse nr 12-6/22/202 ja 20.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/107 peale. PRIA leidis, et põldudel ei kasvatatud taotluses nimetatud kultuure (kaer, söödanaeris). Põllul nr 84 kindlaks tehtud kultuur (kõrvenõges) ei ole mahepõllumajandusega jätkamise mõistes toetusõiguslik kultuur ning kohapealses kontrollis tuvastati, et põld oli rohumaa, millel kasvasid looduslikult kõrvenõges ja orashein, lisaks muud heintaimed. Vaide esitaja rikkus kuni 3-aastaste rohumaade külvikorra nõuet. PRIA ei eksinud loomühikute arvestamisel.
5.Metsalliku Mesindustalu esitas 18.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeriti haldusasjana nr 3-22-869) ja 20.04.2022 kaebuse (registreeriti haldusasjana nr 3-22-895) ning 25.05.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada PRIA 05.01.2022. a otsus nr 12-6/22/3, 20.01.2022. a otsus nr 12-6/22/107 ja 04.02.2022. a otsus nr 12-6/22/202 osaliselt; tühistada PRIA 17.03.2022. a vaideotsus nr 12-1/22/66-3 ja 21.03.2022. a vaideotsus nr 12-1/22/358-1 täielikult ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlusi vastavas osas uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendused: 1) PRIA tugines väärale seisukohale, et kaebustes nimetatud põldudel ei kasvatatud 2021. a põllukultuure – kaera, söödanaerist ja nõgest. Kaer või söödanaeris külvati 2021. a. 2) PRIA kohaldas määruse nr 53 § 4 lg 1 p 6 ja § 8 lg 1 p 5 ekslikult. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta. Rohumaade vanust arvestatakse külvi hetkest. 3) Asjaolu, et osadel põldudel läks külvatud kultuur halvasti kasvama või ikaldus, ei muuda 2021. a üles haritud põlde tagasi rohumaaks. Mahetoetuse määramisel ei oma tähtsust saak ega asjaolu, kas taimed on kasvama läinud. Mahetootmise jätkamise toetus on olemuselt tegevuskulude toetus. Põhjendamatu on PRIA nõue, et taotluses märgitud kultuur peab olema põllul valdav. PRIA ei ole välja toonud, millised agrotehnilised võtted olid ebaõiged. Määrus nr 53 külvinormi ei kehtesta ega keela kaera otsekülvi rohukamarasse. 4) Põllu nr 84 puhul valis kaebaja kasvatatava kultuuri (kõrvenõges) elektroonilises taotluskeskkonnas võimalike valikute hulgast. 5) Ei nõustu, et kultuuride ülekaalu hindamine võiks toimuda vaid visuaalse vaatluse teel, kuna see on liialt subjektiivne ja vaidluse korral ei võimalda välja selgitada tegelikult eksisteerinud faktilisi asjaolusid. Taotlejal peaks alati olema võimalus hindamise juures viibida. 6) PRIA tuli suvivilja (kaer) kontrollima septembris, kui esimese saagi koristamisest oli möödas kuni 1,5 kuud. Kaebaja eesmärk oli nendelt põldudelt saada loomasööta (mitte tera). Sellele vastavalt toimus põllu harimine ja saagi koristamine. Ka loomasöödaks kasvatatav teravili on määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 alusel toetatav tegevus. Saagi koristamise aeg on loomasöödaks kasvatatava kaera puhul erinev teraks kasvatatavast kaerast. 7) Söödanaerist ei külvatud otsekülviga rohukamarasse, vaid põllud randaaliti enne külvamist. Naeriseeme on kallis ja kaebaja ei külvanud naerist üksnes külvamise eesmärgil. 8) PRIA jättis kaebajale määramata toetuse maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest. Kaebaja külvas põldudele nr 2-3, 2-2-1, 2-5-1, 2-5-2, 2-5-3, 2,8, 42, 52-1, 53, 54, 55, 62 ja 63 sertifitseeritud maheseemet.
9) PRIA arvestas valesti ühikumäära suurendamist loomade ja kodulindude pidamise eest. PRIA vähendas ebaõigesti taimekasvatusega seotud rikkumiste puhul loomapidamise eest määratavat toetust, kuigi loomapidamine on nõuetekohane. 10) Kuna PRIA tuvastas valesti, et kaebaja põldudel ei kasvanud kaera ja söödanaerist, määras PRIA valesti lisakaristused. 11) 04.02.2022. a otsusest ei selgu, millised põllud on arvatud madalamasse ühikumäära gruppi ja mis põhjusel. 204,48 ha-st on toetus 4,28 ha-le määratud madalamas, s.t rohumaade grupis, millest tulenevalt vähendati taotletud toetust õigusvastaselt. 12) 17.03.2022. a vaideotsuse viitest Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-le 6 ei ole võimalik aru saada, millisele konkreetsele sättele PRIA tugines ja mis põhjusel. Kaebaja vaidlustas PRIA 05.01.2022. a otsust vaidemenetluses tervikuna.
6.Tartu Halduskohus liitis 30.05.2022. a määrusega haldusasjad nr 3-22-869 ja nr 3-22-895 ühte menetlusse. Liidetud kohtuasjade numbriks jäi 3-22-869.
7.Tartu Halduskohus jättis 12.08.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kontrollitud põldudel ei esinenud valdava kultuurina toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur (kaer või söödanaeris) ja see oli suures osas segunenud teiste taimedega (heintaimed). Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe ette kohapealse kontrolli tegemise aega ega anna taotlejale õigust valida endale sobivaimat aega. Kui taotlusalune kultuur oli septembri alguse seisuga selges vähemuses võrreldes heintaimedega, on ebatõenäoline, et ka varasem või hilisem kontroll oleks viinud teistsugustele järeldustele. 2) Tagatud peab olema toetuse eesmärgiga kooskõlas kultuuri kasvatamine. PRIA tõi kontrollitulemuste, fotode ja põlluraamatu andmetele tuginedes välja, et kaer oli 08.06.2021 otsekülviga rohukamarasse külvatud ning rõhutas, et kui kultuurid on külvatud 8. juunil ja
24.juunil on samal põllul alustatud karjatamist, ei ole tegemist kultuuride kasvatamisega. PRIA tuvastas mõnedel põldudel kaerakülvi, mis ei ole valdav ja mõnedel põldudel üksikuid rohtseid kaerataimi ning põllul nr 42 ei ole kaerataimi üldse tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja kasvatas kaera loomasöödaks, ei muuda eeltoodut. Kui pidada õigeks kaebaja väidet, et kontrolli ajal ei olnud põhjendatud kõrretüü otsimine, pidanuks kultuuri valdava kasvamise puhul kasvama põllul valdavalt kaeravõrsed. Sellist kaerataimede kasvu kontrollijad ei tuvastanud ja seda ei väida ka kaebaja, pidades valdavuse nõuet põhjendamatuks. 3) Agrotehniliste vahendite valiku põhjendatuse eest lasub risk toetuse saajal. Asjaolu, et (kaera) külvinormi ei ole sätestatud, ei võta toetuse saajalt kohustust valida sobiv külvitihedus, et tagada deklareeritud kultuuri valdav esinemine toetusalusel põllul. Kaebaja videomaterjal erinevatelt põldudelt ei ole tõendina usaldusväärne, kuna ei võimalda identifitseerida ajaliselt ega siduda kindla põlluga (II kd, tl 106-108) (istungil 01:31:23-01:35:51). Kui fotodel on mõnel põllul kultuuri kasvatamine tuvastatav, ei ole see ülekantav ülejäänud põldudele. Kaebajale kuuluva äriühingu põldudega seotud videomaterjal ei ole asjakohane. Ka muude tõenditega (nt kaebaja vande all antud ütlused) ei saa kinnitada, et kaebaja kasutatud agrotehnilised võtted olid sellised, mis tagasid toetuse nõuetega vastavuses oleva tulemuse. 4) Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Kui põllul kasvavad põhikultuurina valdavalt teised taimed ja selleks ei ole objektiivset põhjust, ei ole õigustatud määrata toetust taotluses märgitud põllumajanduskultuuri kasvatamise eest. Muude taimede valdavat kasvu ei saa õigustada lisaks põhikultuurile muude taimede allakülviga ka juhul, kui allakülv ei olnud keelatud. Kõik eeltoodu kehtib ka söödanaeri puhul. 5) Kõrvenõges on toetusõiguslik kultuur ühtse pindalatoetuse või keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames ravimtaimena, kui seda kasvatatakse umbrohuvabalt puhaskultuurina. Sõltumata sellise kultuuri valiku võimalusest süsteemis, puudub õigus
mahepõllumajandusega jätkamise toetuse raames kõrvenõgese eest toetust saada. Põld nr 84 (7,27 ha) ei olnud toetusõiguslik määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 tähenduses. 6) Kuna nii teravilja kui ka rühvelkultuuride ühikumääragrupis moodustas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus rohkem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, jättis PRIA põhjendatult kaebaja taotlused nendes toetusmääragruppides rahuldamata (määruse nr 640/2014 art 19 lg 2). Kuna põllud arvati rohumaade madalamasse ühikumääragruppi, muutus ka taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest tulenev toetussumma vähendus ning nõuetele vastavuse nõuete rikkumisest tulenev toetussumma vähendus. 7) Aluseks tuleb võtta kogu taotlusel deklareeritud kohustusealune (toetusõiguslik) maa, s.t ka maa, millele kontrolli tulemusena tuvastatud mittevastavuste tõttu toetust ei määrata, sest nõuete rikkumise korral ei lähe kohustusealune maa taotleja kasutusest ega kohustuse alt välja. Enne määruse nr 809/2014 art-s 6 sätestatud vähendamisi leitakse taotletud hektarite ja ühikumäära korrutisena taotletud toetussumma, mille hulka on arvestatud ühikumäära suurendamised, misjärel kohaldatakse vähendamisi. Ei ole põhjendatud, et määruse nr 53 § 5 lg 4 kohaldamisel võetaks arvutamisel aluseks vaid see osa toetustaotlusega hõlmatud maast, mille eest on PRIA toetuse määranud. Vastasel korral suureneks toetuse ühikumäär ebaõiglaselt, juhul kui toetus jäetakse osaliselt määramata taotleja käitumisest tingitud rikkumise tõttu. Mahetoetus ei ole loomapidamistoetus, vaid eelkõige pindalapõhine toetus, mida arvestatakse hektarite alusel, kuid ühikumäära suurendatakse kindlas määras taotlejal peetavate aasta keskmise loomade arvu alusel lisakulutuste katmiseks selle eest, et taotleja järgib mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse nõudeid toetusõiguslikul maal. Määruse nr 809/2014 art-st 6 tulenevalt mõjutab iga rikkumine toetuse suurust negatiivselt ja ühegi rikkumise arvelt ei ole põhjust taotlejat soodustada. 8) Olles veendunud, et pindalade erinevus on suurem kui 50%, jättis PRIA põhjendatult taotluse selles osas rahuldamata ja rakendas lisakaristust. Asjas ei ole selgunud, et kaebaja oleks PRIA-t teavitanud saagi nurjumisest või asjaoludest (nt äärmuslikud ilmaolud), mis ei võimalda toetuskõlbulikkuse kriteeriume täita. 9) Kaebaja ei ole ühikumäära suurendamata jätmist määruse nr 53 § 5 lg 2 alusel vaidlustanud vaidemenetluses. Ka maheseemne külvamisest tingitud toetuse suurendamisel tuleb lähtuda toetuse eesmärkidest ja olemusest tervikuna. 10) PRIA on mittetoetusõiguslikud pindalad õigesti kokku arvutanud ja põhjendatult lähtunud määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ja art 19 lg-st 2. Kaebajal oli võimalik esitada arvamusi ja vastuväiteid kohapealse kontrolli läbiviimise ja tulemuste kohta (I kd, tl 9). Kaebaja sai täiendavaid vastuväiteid ja arvamusi esitada vaidemenetlustes. Ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid anda aluse vaidlustatud otsuste tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Metsalliku Mesindustalu esitas 12.09.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.08.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja palus vande all üle kuulata J. Metsallik ning korraldada vaatlus kaebaja poolt esitatud fotode ja video tegemise kohtade tuvastamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas ebaõigesti määruse nr 53 § 8 lg-d 1 ja 6, § 12 lg 1 p 1, § 5 lg-d 2 ja 4; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1305/2013 art 2 ja 29; määruse nr 1306/2013 art 2; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1307/2013 art 4; määruse nr 640/2014 art 4 lg-t 1 ja art 19; Komisjoni delegeeritud määruse nr 639/2014 art 40; rakendusmääruse nr 809/2014 art 6. Kohus hindas ka tõendeid ebaõigesti ja rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1. 2) Väär on seisukoht, et toetust saab anda üksnes ilusa, umbrohuvaba ja rohke saagi eest. Põldudele nr 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 52, 53, 54, 63, 93 ja 95 oli külvatud erinevaid põllukultuure 2021. a 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Määruse
nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustused on täidetud. Toetuse saamise eelduseks ei ole kasvatamise tulemusena saadav põllukultuuri saak. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on tegevuskulude toetus. Asjaolust, et põllukultuur ei ole põllul enamuses, ei saa järeldada, et taotleja ei kasutanud õigeid agrotehnilisi võtteid või ei kasvatanud kultuure nõuetekohaselt. Kohus sisustas valesti määruses nr 53 kasutatud põllukultuuride kasvatamise mõiste. 3) Asja õigeks lahendamiseks on vaja arvesse võtta Euroopa ühise põllumajanduspoliitika üldisi eesmärke ja põhimõtteid ning selle raames makstavate toetuste üldisi eesmärke ja põhimõtteid. Alusetu on kohtu seisukoht, et kultuuridel peab laskma teatud x aeg kasvada selleks, et oleks õigustatud toetuse maksmine. Kuna toetuste eesmärk on kompenseerida põllumajandusettevõtluse ebakindlusest, s.h ilmast ja kliimast põhjustatud riskidest tulenevaid negatiivsed tagajärgi, ei ole kultuuride kasvama minemise risk jäetud taotleja kanda. Olukord, kus külvatud kultuur ei lähe hästi kasvama, ei saa olla toetuse maksmisest keeldumise või varasemalt makstud toetuse tagasi nõudmise aluseks. Ei eksisteeri täiendavaid majanduslikult agrotehnilisi võtteid vm põllukultuuri nõuetekohase kasvatamise tegevusi, mida mahetootja saaks pärast põllukultuuri külvi teha. Kohus jättis arvesse võtmata toetuse eesmärgi kompenseerida saamata jäänud tulu. Tingimused, mida kohus kohaldas toetuse saamise eeldustena, lähevad mahepõllumajandusega jätkamise toetust reguleeriva Euroopa Liidu õigusega vastuollu. 4) Kohus pidanuks kohaldama määruse nr 640/2014 art 4 lg 1 seda osa, mis reguleerib maaelu arengu toetusmeetmeid, mitte otsetoetuste maksmist. Tegemist ei ole situatsioonidega, millele määruse nr 640/2014 art 4 lg 1 kohaldub. Kaebajal ei õnnestunud saavutada põllukultuuride ülekaalu põldudel mitte vääramatu jõu ja erandlike asjaolude tõttu, vaid tavapäraselt põllumajanduses esinevate keskkonnatingimustest lähtuvate riskide tõttu. Viitega määruse nr 640/2014 art-le 4 ei saa õigustada nõuet, et toetuse saamise eeltingimuseks on hea ja suure saagi tagamine. 5) Õigusaktidest ei tulene nõuet, et toetuse määramine on õigustatud, kui põllule külvatud põllukultuurid on PRIA kontrolli ajal enamuses. Kultuuride ülekaalu hindamine ei või toimuda vaid visuaalse vaatluse teel. Kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda määruse nr 639/2014 art 40 regulatsioonist. Loomasöödaks kasvatatavat suvivilja (kaera) tulnuks kontrollida enne, kui see põllult koristati. Kohus jättis arvestamata kaebaja esitatud videod (20.04.2022. a kaebuse lisa 11 ja lisa 15). Määruse nr 639/2014 art 40 lg-st 3 nähtuvalt puudub õiguslik alus hakata hindama, kas segakultuuriga põllul on ülekaalus põhikultuur või allakülvina kasvatatav kultuur. Selline põld tuleb lugeda põhikultuuri (antud juhul kaera või söödanaeri) all olevaks põlluks. 6) Kohus ei tohtinud tugineda haldusasjades nr 3-20-703 ja 3-20-770 tehtud lahenditele. 7) Kohus ei võtnud arvesse, et PRIA kontrollis kaera kasvatamist 1,5 kuud peale seda, kui kaer oli põldudelt koristatud. PRIA pidanuks põldudelt otsima kaeravõrseid, mitte kõrretüüd. Kaera kasvatamine loomasöödaks ei ole keelatud ja on määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 alusel toetatav tegevus. Kaera kasvatamisel loomasöödaks tuleb seda külvata väiksema külvinormiga, kui kaera kasvatamisel teraks. Ka saagi koristamise aeg on loomasöödaks kasvatatava kaera puhul erinev teraks kasvatatavast kaerast. Etteheited, et kaebaja ei kasutanud õigeid agrotehnilisi võtteid, on valed ja tõenditega kinnitamata. Kaebaja esitatud fotod ja videod ei ole tõenditena ebausaldusväärsemad. Kohus pidas kaebaja tõendid ebausaldusväärseks üllatuslikult kohtuistungil, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Kaebaja esitas ka põlluraamatu väljavõtted, et põldudele oli külvatud kaer (20.04.2022. a kaebuse lisa 16). Kohus neid tõendeid ei arvestanud. 8) Põldudele nr 24, 2-4, 93 ja 95 oli külvatud söödanaeris, mis kasvas osadel põldudel 2021. a väga kehvasti ja paaril põllul ei läinud seeme korralikult idanema. See asjaolu ei ole aluseks toetuse määramata jätmiseks. Etteheited, et kaebaja ei kasutanud õigeid agrotehnilisi võtteid, on valed ja tõenditega kinnitamata.
9) Kohus ei kohaldanud määruse nr 53 § 8 lg-t 6 õigesti. Põld, mis on jooksval aastal üles küntud ja millele on põllukultuure külvatud, ei saa olla püsirohumaa. Maa üles kündmine ja nendele põllukultuuride külvamine on põllukultuuride kasvatamise tegevused. Kaebaja tegeles põllumajandusliku tegevusega määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap-i i tähenduses. PRIA ja kohtu tõlgendus, millistel tingimustel rohumaa vanus katkeb, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. 10) Kohus ebaõigesti nõustus sellega, kuidas PRIA arvestas toetuse suurendamist loomühikute kaudu. Ebaõige on kohtu seisukoht, et mahetoetus ei ole loomapidamistoetus. Mahetoetuse kaudu toetatakse nii mahedat taimekasvatust kui ka mahedat loomapidamist. Kohtuotsusest ei selgu, millist määruse nr 640/2014 sätet on määruse nr 809/2014 art 6 alusel ja millisel moel rakendatud. Ka ei selgu, kuidas need normid on seotud PRIA arvutuskäiguga. Määruse nr 809/2014 art 6 lg 2 p a ja määruse nr 640/2014 art 19 ei ole asjakohased normid. Need reguleerivad halduskaristusi üledeklareerimise korral. Halduskaristusi reguleerivad normid ei ole kohaldatavad, kui esialgset toetust alles välja arvutatakse. 11) Maheseemne külvamist tuleb toetada sõltumata sellest, kas külvatud kultuur läks kasvama või kui hästi kasvama läks.
9.PRIA esitas 10.10.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. PRIA palus jätta rahuldamata kaebaja taotlused vaatluse korraldamiseks ja J. Metsalliku vande all ülekuulamiseks. Vastuse põhjendused: 1) Ükski kaebaja esitatud tõend (foto- ja videomaterjal) ei lükka ümber kontrollis tuvastatud asjaolu, et kaebaja vaidlusalustel põldudel kultuur ei kasvanud enamuses, vaid leidus hõredalt ja selgelt domineerisid heintaimed. Kuigi agrotehnilisi nõudeid ja võtteid normatiivselt ei ole reguleeritud, ei tähenda see, et kaebaja ei peaks neid täitma. PRIA ei saa öelda, mida kaebaja valesti tegi agrotehniliste võtetega seoses, sest risk, kas kultuur kasvab või ei, on taotleja kanda. 2) Põldudelt ei leitud koristatud kaerapõllule iseloomulikku kõrretüüd. Kui kultuurid on külvatud 8. juunil ja 24. juunil karjatatakse põllul, ei ole tegemist kultuuride kasvatamisega. Tegevuse eesmärk, mille käigus külvatakse väike kogus kaerakultuuri koos heintaimedega, saab olla üksnes võimalikult väikeste kuludega, kuid kõrgemas ühikumääras toetuse saamine näilikult kultuuride kasvatamise eest. Maa, kus põhikultuur ei ole ülekaalus, loetakse rohumaaks. 3) Kui kultuur külvatakse rohumaale ja kultuur on segunenud heintaimedega ega ole enamuses, siis ei loe PRIA sellist tegevust rühvelkultuuride kasvatamiseks määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 kohaselt ega toeta sellist tegevust rühvelkultuuridele ettenähtud kõrgemas ühikumääras vastavalt määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 1 sätestatule. Kaebaja tunnistab esmakordselt apellatsioonkaebuses, et 2021. a kasvas söödakultuur kehvasti ja paaril põllul ei läinud seeme isegi korralikult idanema. 4) Viited määruse nr 640/2014 art-tele 35 ja 38 ei ole asjakohased. Pindalade erinevuse korral kohaldub määruse nr 640/2014 art 19. Kultuuride erinevuse korral kohalduvad vähendused ja halduskaristused on määruse nr 649/2014 art-s 19 sätestatud imperatiivselt. 5) Põllumajanduskultuuri osakaalu määramine määruse nr 639/2014 art 40 alusel ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas asjakohane. Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse visuaalselt. Määrus nr 53 ei näe ette kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid. 6) Kaebaja rikkus määruse nr 53 § 8 lg 1 p-s 5 nimetatud nõuet, kuna ei kasvatanud 4-ndal aastal, s.t 2021. a põldudel nr 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 52, 53, 54, 63, 93, 95 ja 42 muud kultuuri, vaid kasvatas endiselt heintaimi. Kõnealused põllud kvalifitseerusid 2021. a 4-nda aasta rohumaadeks. Määruse nr 53 § 8 lg 6 kohaselt ei saa 2021. a põlde lugeda null aastaks, kuna § 8 lg 1 p 5 kohaselt tuleb heintaimede kasvatamise 3-ndale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatada põldudel § 8 lg 1 p-des 1 või 4 nimetatud kultuuri, mitte
allakülviga kultuuri. Toetusõiguslikkuse nõude rikkumise korral on tegemist imperatiivselt sätestatud toetuse tagasi nõudmisega. 7) Loomühikute arvelt toetuse ühikumäära suurendamisel PRIA ei eksinud. 8) Määruse nr 53 § 5 lg-s 2 toodud ühikumäära suurendamata jätmist kaebaja vaidemenetluses ei vaidlustanud. PRIA tegi kindlaks, et kaebaja 2021. a põldudel nr 2-3, 2-2-1, 2-5-1, 2- 5-2, 2-5-3, 2,8, 42, 52-1, 53, 54, 55, 62, 63 sertifitseeritud maheseemnega teravilja (kaera) ei kasvatanud. Seetõttu ei olnud kaebaja õigustatud nende põldude eest sertifitseeritud teravilja kasvatamise eest suuremas ühikumääras mahepõllumajandusega jätkamise toetust saama.
10.PRIA palub 21.06.2023. a seisukohas lubada kohtuistungile ütlusi andma PRIA peainspektori H. Nipernadi, juhtivspetsialisti R. Viksi ja menetlusbüroo juhtivspetsialisti K. Lepmetsa. PRIA märgib järgmist: 1) Kaebaja esitatud foto (lisa nr 17) ei saa olla tehtud 2021. a või põllust nr 2-4. PRIA tegi antud põllust 14 fotot 06.09.2021. PRIA fotodel on söödanaeri taimed väiksemat kasvu ja söödanaeri taimi leidub oluliselt vähem võrreldes heintaimedega, kui kaebaja fotol. 2) Ei ole usutav, et kaks kaebaja fotot (lisad nr 12 ja 13) on tehtud 2021. a või põllust nr 2-5. Kui 29.07.2021 oleks põldudel kasvanud põhikultuurina kaer, nagu kaebaja soovib tõendada 2 fotoga, siis ei oleks tulemus 06.09.2021, kui toimus PRIA kontroll, saanud olla valdavas ulatuses rohumaale sarnane ja ühegi teraviljakultuurile iseloomuliku kõrretüü leiuta. 3) Kaebaja foto (lisa nr 14) on tehtud 13.10.2021 lähivaates üksikutest kaerataimedest. See ei ole asjakohane tõend, sest foto ei tõenda kaerakultuuride valdavat kasvu põllul nr 2.8. 4) Kui kontroll toimus 06.09.2021, siis pidi kaebaja kaera koristama siloks juba juulis, kuid see ei ole usutav, sest sel juhul ei oleks saanud kaerakultuur põldudel enne koristamist kõrgeks kasvada, nagu kaebaja fotodel esitleb. Inspektorid hindasid nii kõrretüüd kui ka uusi võrseid kaerakultuuride tuvastamisel, kuid kultuuri enamuses ei leitud ja põllud nägid välja rohumaad. Asjaolu, et kaerataimi ei saanudki leiduda valdavalt tõendab poole väiksem külvinorm. 5) Kaebuse lisana nr 11 esitatud video söödanaeri kohta tuleb jätta arvestamata, sest videomaterjal on teise ettevõtte põllust (kaebuse p 2.8). 6) Kaebuse lisana nr 15 esitatud video kaera kohta esitati ka apellatsioonkaebuse lisana. Video on väidetavalt filmitud 06.10.2021. Kohapealne kontroll oli lõppenud kuu aega tagasi. Video ei tõenda uuesti tärganud kaerataimede võrsetest väikesel maa-alal seda, et kogu põllul kasvas 2021. a enne kultuuri siloks koristamist valdavalt kaerakultuur. 7) PRIA ei nõua toetuse maksmiseks saagi koguste ette näitamist ega kontrolli saagi koguseid, kuid taotletud kultuur peab olema selgelt tuvastatav põhikultuurina, mitte rohumaana, kui taotleja soovib toetust saada kõrgemas ühikumääras põllukultuuri kasvatamise eest. Määruse nr 53 § 4 lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg-st 4 tulenevalt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul oluline, millised põllumajanduskultuurid kasvavad toetustaotlusel märgitud põldudel ja millises ulatuses, sest toetuse määramisel lähtutakse olenevalt põllumajanduskultuurist erinevatest ühikumääradest ning toetuse eesmärgiks olevate kulude hüvitamise kontekstis ei ole põhjendatud toetuse määramine põldude eest, millel kasvatatav põllumajanduskultuur ei ole valdav. 8) Kaebajal ei esinenud kultuuride kasvatamise ebaõnnestumisel vääramatut jõudu ega kultuuride kasvamist kahjustavaid ilmastikutingimusi. Seetõttu ei ole vajalik ega asjakohane vääramatut jõudu või erandlikke asjaolusid määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 alusel käsitleda. Kaebaja esitatud andmed, põhjendused ja kontrolli tulemused viitavad, et kaebaja enda tegevus ei soosinud rühvelkultuuride ega teraviljakultuuride kasvamist, 9) PRIA kontroll pärast väidetava saagi koristamist ei mõjutanud kontrolli tulemust. Kui kaerakultuur oleks põldudel enamuses kasvanud, siis pidanuks see tulemus olema tuvastatav ka kontrolli käigus peale saagi koristamist, sest see ei saanuks jääda inspektoritele märkamata kõrretüü järgi.
11.Metsalliku Mesindustalu märkis 16.08.2023. a täiendavas seisukohas järgmist: 1) Õigustatud ei ole kaebaja toetuseta jätmine ja karistamine ligi 34 000 euroga. Kaebaja ei jätnud vajalikke ja põhjendatud agrotehnilisi toiminguid põllukultuuride kasvatamisel tegemata. Tuleb jätta arvesse võtmata PRIA põhjendused, mis käsitlevad hüpoteetilisi asjaolusid. Kaebaja on otse rohukamarasse külvi kasutanud osadel põldudel, kui see on agrotehniliselt õigustatud. Allakülvi meetod on lubatud ja vajalik (ainuke viis mahepõllumajanduses umbrohtu tõrjuda). Külvinormile puuduvad õigusaktides kehtestatud reeglid, külvinormi valib põllupidaja ise ettevõtte eesmärgist ja põllu omadustest lähtudes. 2) Toetuse saamise eelduseks ei ole teatud kvaliteedile ja kvantiteedile vastava saagi saamine. Põllu väljanägemisel ei ole õiguslikku tähendust. PRIA lähenemine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega – ühise põllumajanduspoliitika toetused seoti 2003. a reformi käigus toodangust lahti. Saagi tagamise nõue toetuse saamise eeldusena on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. 3) EL määruse nr 640/2014 art-te 18, 19 ja 19a kohaldamine oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Lähtuda tulnuks määruse nr 640/2014 art-st 35. PRIA ei tuvastanud, et kaebaja oleks tegelenud pettusega või toime pannud tahtliku rikkumise. Apellatsioonkaebuse p-des 5.28-5.40 toodud kaebaja seisukohtadele proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ei ole PRIA vastu vaielnud. 4) Kaebaja kasvatas kaera loomasööda saamiseks. Kaer monokultuurina ei anna tulemuseks loomasööta, mida kaebaja ettevõte vajab. Määrusest nr 53 ei tulene, et toetust saab küsida vaid teravilja kui puhaskultuuri kasvatamiseks või ainult teravilja kasvatamiseks tera saamise eesmärgil. Sisuliselt nõuab PRIA, et kaebaja ei tohi kasutada allakülvi meetodit. Piirangu seadmine kaebaja tegevusele ei tulene ühestki toetust reguleerivast õigusaktist. 5) PRIA jättis kaebajale toetuse maksmata ja määras halduskaristused asjaoludele tuginedes, mida õigusaktides sätestatud ei ole – külvatud söödakultuur ei olnud PRIA kontrolli hetkel põllul enamuses. PRIA otsusel puudub õiguslik alus. Osadel põldudel söödanaeris 2021. a ikaldus. Sellistel põldudel ei olnud majanduslikult otstarbekas saaki koristada, mistõttu põld purustati. Kaebajal ei ole kohustust sellisest asjaolust PRIA-t teavitada. See asjaolu ei mõjuta toetuse saamise õigust. Selle kohta, kuidas ühe kinnistu raames võivad ilmastikuolud mõjutada söödanaeri kasvu, esitas kaebaja tõendi ja selgitused (apellatsioonkaebuse p-d 4.14, 4.15, 7.10). 6) Halduskohtu menetluses ei vaielnud PRIA vastu kaebaja väidetele, millal ja kus kaebaja esitatud fotod ja videod on tehtud. Selliste väidete hilisemas menetluses esitamine on menetlusõiguste pahauskne kasutamine. Puudub alus kahelda kaebaja selgitustes, millal ja kus esitatud fotod ja videod on tehtud. Kaebajale on kehtestatud tõendamisstandard, mida ei ole võimalik tegelikkuses täita. 7) PRIA ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele, mis käsitlevad püsirohumaa mõiste õiguslikke aspekte. Määrus nr 1307/2013 seob püsirohumaa lõpetamise selle üles kündmisega ja maakasutuse muutmisega (s.t rohumaa asemel kasutatakse maad põllukultuuride kasvatamiseks). Eeltoodust tulenevalt ei saanud põllud aastal, kui need üles künti ja neile põllukultuure külvati, olla õiguslikus mõttes rohumaad. Järelikult on need põllumajandustoodete kasvatamiseks kasutatavad maad (määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap i, mitte alap ii) ja rohumaade vanus katkes. PRIA väide, et rohumaa vanuse katkestab vaid olukord, kus külvatud söödakultuur/teravili domineerib võrreldes allakülvi taimedega, ei põhine õigusaktidel. PRIA nõuab eelneva 3 aasta lühiajalise rohumaa toetuse tagasi ka põldude eest, kus PRIA 2021. aastal kaera kasvamist üldse kontrollimas ei käinudki.
12.PRIA märkis 31.08.2023. a vastuses järgmist: 1) PRIA ei kajastanud asjaolusid vääralt ega jätnud kaebajat alusetult lühiajaliste rohumaade toetuseta. Kaebaja 15.06.2021. a taotluse muudatus võeti aluseks toetuse määramisel ja 04.02.2022. a otsuse nr 12-1/22/202 koostamisel. 2) Määruse nr 640/2014 art-s 19 sätestatu on imperatiivne ning PRIA-l ei ole alust otsustada pindalade erinevuse korral, kas halduskaristust kohaldada või mitte. PRIA ei saa ette kirjutada
agrotehnilisi võtteid. PRIA ei tea ühtki teist taotlejat, kes järjest aasta-aastalt kultuuride kasvatamisel ebaõnnestub. Asjaolu, et toetuse saamine ei ole seatud sõltuvusse põllumajanduskultuuri saagi kogusest ja saaki üle ei kaaluta, ei väära asjaolu, et toetuse saamiseks peab olema kasvatatav kultuur enamuses. 3) Määrus nr 53 ei sätesta ühikumäärasid silokultuuridele. Taotlejal ei ole keelatud kultuure külvata ja kasvatada allkülviga, kuid kui selle tõttu kasvavad põllul valdavalt rohttaimed, siis ei ole tegemist põllukultuuride põlluga, mille eest makstakse toetust kultuuridele ette nähtud kõrgemas ühikumääras. 4) Mahetoetuse põllukultuuride erinevuse korral kohaldub määruse (EL) nr 640/2014 art 19, mitte art 35. Määruse (EL) nr 640/2014 art-s 19 sätestatu on imperatiivne norm. 5) PRIA ei ole väitnud, et kaebaja tegeles vaidlusalustel põldudel kohustusperioodil tavatootmisega, mitte mahepõllumajandusliku tootmisega. 6) Üksnes maa ettevalmistamine, kui põllukultuurid ei kasva, ei ole toetusega kompenseeritav kulu. PRIA ei saa taotlejale ette kirjutada tegevusi, mida ta oleks saanud või pidanud tegema, et tagada põllukultuuri domineeriv seisund põllul. 7) PRIA esitas 21.06.2023 seisukohad kaebaja tõendite kohta vastavalt ringkonnakohtu kohtunõudele. Seega ei ole PRIA menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. 8) Kaebaja ei ole märkinud ühtegi konkreetset põldu, mida PRIA väidetavalt ei kontrollinud. Lühiajalise rohumaa põllud määrati madalamasse ühikumäära gruppi, kuna vaidlusalustele põldudele oli eelnevatel aastatel määratud mahepõllumajandusega jätkamise toetus kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade grupis. Kaebaja ei kasvatanud neljandal aastal, s.t 2021. a vaidlusalustel põldudel muud kultuuri, vaid kasvatas endiselt heintaimi. 9) Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jätta täiendavate seisukohtade esitamisega seonduvad menetluskulud kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus esmalt, kas vastustaja tegi õigesti kindlaks, et kaebaja 2021. a toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid ei olnud vastavuses põldudel kasvavate tegelike taimedega ning selgitab, kas põldude visuaalne mittevastavus toetustaotluses märgitule sai kaasa tuua põllumajanduskultuuride arvestamise madalamasse ühikumäära gruppi (I); uurib, kas PRIA võis varasemate aastate eest makstud lühiajaliste rohumaade toetuse käesoleva vaidluse asjaoludel tagasi nõuda (II); selgitab, kuidas tuleb arvestada ühikumäära suurendamist maheloomade pidamise eest ja vastab kaebaja väitele seonduvalt toetuse määramisega maheseemne kasutamise eest (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV). I
15.21.05.2021. a pindalatoetuste taotluses ja maksetaotluses (II kd, tl 9-16) märkis kaebaja vaidlusalustel põldudel (vt tabeli I veerg) kasvatatavad põllumajanduskultuurid (vt tabeli 2. veerg), kuid parandas neid sama aasta juunis (vt tabeli 3. veerg, II kd, tl 124-133).
Põllu number 2-2-1 2-3 2-4 2-5-1 (põllumassiivil nr 53354647789) 2-5-2 (põllumassiivil nr 53354668756) 2-5-3 (põllumassiivil nr 53354740162) 2,8
Kasvatatav põllumajanduskultuur
Kasvatatav kultuur muudetud taotlusel
liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) kaer allakülvita
kaer liblikõieliste allakülviga
kaer allakülvita
kaer liblikõieliste allakülviga
kaer allakülvita
kaer liblikõieliste allakülviga
kaer allakülvita liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) kaer allakülvita liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) kaer allakülvita rohttaimed ravim- ja maitsetaimede segu muude põllumajanduskultuuridega: nõges, kõrve- (60%) ja orashein (40%)
kaer liblikõieliste allakülviga muu rühvelkultuur: söödanaeris kaer liblikõieliste allakülviga
kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga kaer liblikõieliste allakülviga muu rühvelkultuur: söödanaeris muu rühvelkultuur: söödanaeris kaer allakülvita muu rühvelkultuur: söödanaeris ravim- ja maitsetaimede segu muude põllumajanduskultuuridega: nõges, kõrve- (60%) ja orashein (40%)
16.Haldusasja materjalidest nähtuvalt viis PRIA 06.09.2021 kuni 08.09.2021 kaebaja põldudel läbi kontrolli (kontrollaruanne nr 210380, I kd, tl 8-13), milles tuvastas põldude mittevastavuse muudetud taotlusele (vt PRIA fotod digitoimikus tabeli 1. veerus ja 2. veerg „Märkused“) ning muutis kontrolli andmete põhjal põllumajanduskultuuri (vt tabeli 3. veerg: „Muudetud kultuur“). Põllu number Märkused Muudetud kultuur Liblikõieliste ja muude Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021
kg/ha + liblik. 2-2-1 (fotod dtl 965-981)
2-3 (fotod dtl 982-987)
2-4 (fotod dtl 11251138)
2-5-1 (põllumassiivil nr 53354647789) (fotod dtl 988-993)
Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Karjatamine 16.07-30.07 ca 500 lammast. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik.kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Alustaimikus näha ristikut. Karjatamine 16.0730.07 ca 500 lammast. Otsekülv koos randaalimisega 13.06 – 6 kg/ha + 12 kg/ha liblik. kõrreliste allakülv. Rohkem eeltöid ei ole põlluraamatu andmetel teostatud. Söödanaeri külv tuvastatav, taimed väikesed ja hõredalt, domineerivad heintaimed. Alustaimikus tuvastatav ristik. Karjatamne alates 15.08.2021 – lambad. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, kaerakülv tuvastatav, aga taotlusel olev põhikultuur ei ole põllul valdav. Alusrindes tuvastatud
põllumajanduskultuuride (30-80% liblikõielisi)
segu
Liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi)
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi)
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi)
2-5-2 (põllumassiivil nr 53354668756) (fotod dtl 9941002)
2-5-3 (põllumassiivil nr 53354740162) (fotod dtl 10031037)
2,8 (fotod dtl 957-964)
(fotod dtl 10561063)
(fotod dtl 10641070)
(fotod dtl 10711079)
(fotod dtl 10801092)
(fotod dtl 10931106)
(fotod dtl 11071123)
(fotod dtl 11691179)
(fotod dtl 11801206)
(fotod dtl 10381055)
(fotod dtl 11391168)
ristikut. Karjatamine 24.06-15.07 ja alates 15.08 – ca 500 lammast Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, kaerakülv tuvastatav, aga valdavalt põllul heintaimed. Karjatamine 24.06-15.07 ja alates 15.08 – ca 500 lammast. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, valdavalt kõrreline, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Alusrindes tuvastatud ristikut. Karjatamine 24.06-15.07 ja alates 15.08 – ca 500 lammast. Otsekülv rohukamarasse 08,06.2021 70 kg/ha + liblik. kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Karjatamine 16.07-30.07 ca 500 lammast, 2020 aasta oli PR. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras. 28.07. heinaks. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 – 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras, 29.07 heinaks. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras. 28.07. heinaks. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras. 28.07 heinaks. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 lg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras. 25.07 heinaks. 2020 oli püsirohumaa. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021. 70 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalsel vaatlusel tegemist rohumaaga, otsides leiab üksikuid rohtseid kaerataimi. Valdavalt heintaimed rohukamaras. 25.07. heinaks. Otsekülv rohukamarasse 14.06.2021 6 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 5 kg/ha. Visuaalselt tegemist rohumaaga, milles alustaimikus näha naerikülvi. Valdavalt põllul kõrrelised heintaimed rohukamaras. Liblikõieliste allakülvi ei tuvastanud. Randaalimine + söödanaeri külv 14.06.2021 6 kg/ha.
12.07.purustamine ja 05.09. randaalimine. Visuaalsel vaatlusel tuvastatud põllul kõrrelised heintaimed. Otsekülv rohukamarasse 08.06.2021 70 kg/ha. Põlluraamatu järgi purustatud 06.07.2021, randaalitud 30.08.2021. Visuaalsel vaatlusel ei tuvasta kaerataimi, rohtunud maa. Valdavalt olnud heinataimed. 2018. aasta PR, 2019 aasta kohapealne kontroll tuvastanud valdavalt heintaimed. Külv 13.06.2021 6 kg/ha + liblik. Kõrreliste allakülv 14 kg/ha. Naerid kasvavad segus heintaimedega ja ei ole domineeriv kultuur. Valdavalt heintaimed. 2020 oli püsirohumaa.
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi)
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi)
Rohttaimed
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) Rohttaimed
Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) Kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
Põllul kasvab looduslikult nõges ja orashein, lisaks muid heintaimi. 08.07 heinaks. 2019 – taotlusel suvivikk, kohapealne kontroll tuvastas rohumaa, märkustes oli, et põllul valdavalt nõges. 2018 oli PR. Tegemist püsirohumaaga, kuna ei olnud vahekultuuri ega monokultuuri. 08.07 – heinaks.
Rohttaimed
17.Apellatsioonkaebuse üheks keskseks küsimuseks on see, kas vaidlusalustel põldudel kasvatati 2021. aastal sama aasta toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuure ning kas see, kui hästi põllumajanduskultuurid kasvasid, omab õiguslikku tähendust.
18.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PRIA kontrollaruandes tuvastatuga, millest nähtuvalt ei olnud kaebaja poolt 2021. a parandatud toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid (kaer, söödanaeris) vaidlusalustel põldudel enamuses. Seda kinnitavad lisaks kontrollaruandele ka PRIA poolt 17.05.2022 halduskohtule seletuse lisana 5 esitatud, 2021. a kohapealses kontrollis tehtud fotod põldudest, mis arvestati madalamasse ühikumääragruppi (vt viited fotodele digitoimikus eelnevas tabelis).
19.Halduskohtumenetluses esitas kaebaja kohtule 20.04.2022. a kaebuse lisana 15 video kaerapõllust ning lisana 11 video söödanaeri kasvatamisest, samuti lisadena 12-13 fotod kaerapõllust 2-5-2 (III kd, tl 65-66), lisana 14 foto kaerapõllust 2,8 (III kd, tl 67) ning lisana 17 foto põllust 2-4 (III kd, tl 74). Halduskohus jättis nimetatud videod otsuse tegemisel arvestamata, sest ei pidanud videomaterjali usaldusväärseks. Nimelt selgitas kohus, et videomaterjali ei ole võimalik identifitseerida ajaliselt ega siduda kindla põlluga ning kaebajale kuuluva äriühingu põldudega seotud videomaterjal ei ole asjakohane. Ka kaebaja poolt esitatud fotode osas leidis kohus, et kui fotodel ongi mõne põllumajanduskultuuri kasvatamine tuvastatav, ei ole see ülekantav ülejäänud põldudele. Halduskohus leidis, et ka muude tõenditega (kaebaja vande alla antud ütlused) ei saa kinnitada, et kaebaja kasutatud agrotehnilised võtted olid sellised, mis tagasid toetuse nõuetega vastavuses oleva tulemuse.
20.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses vande all üle kuulata J. Metsalliku ning korraldada vaatlus kaebaja poolt esitatud fotode ja video tegemise kohtade tuvastamiseks. Vaatluse kaudu on võimalik võrrelda kaebaja poolt esitatud fotode ja videote taustal näha olevaid maastikuelemente ja sedasi tuvastada, kus kohas on fotod ja videod tehtud. Apellatsioonkaebuses leidis kaebaja ka seda, et kohus jättis õigusvastaselt arvestamata kaebaja poolt 20.04.2022. a kaebuse lisana 111 ning lisana 15 esitatud videod.
21.Ringkonnakohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. HKMS § 64 lg-st 1 tuleneb, et menetlusosalise vande all ülekuulamist saab taotleda vaid teine menetlusosaline, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud. Seega ei saa kaebaja taotleda enda seadusliku esindaja vande all ülekuulamist. Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus vaatluse korraldamiseks. TsMS § 290 kohaselt on vaatlus igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine. 20.04.2022. a kaebuse lisa 11 ning 25.05.2022. a kaebaja seisukoha lisa 15 puhul on kaebaja ise märkinud, et tegemist on võrdlusmaterjaliga kaebajaga seotud teise ettevõtte põllust 2021. aastal (vt 20.04.2022. a kaebuse p 2.8, kd II lk 2p ning apellatsioonkaebuse p 4.14, III kd, tl 147). Seega ei seondu video ühegi vaidlusaluse põlluga ning puudub vajadus vaadelda põldu, mis käesoleva kohtuasjaga ei seondu. Mis puudutab 20.04.2022. a kaebuse lisana 15 esitatud videot, siis kaebaja väitel on video tehtud põllust 2,8 06.10.2021, mil kohapealne kontroll oli kuu varem lõppenud.
Kaebaja esitas video ka 25.05.2022. a seisukoha lisana 15.
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et videoga ei ole võimalik tõendada, et kogu põllul kasvas 2021. aastal enne kultuuri siloks koristamist valdavalt kaerakultuur. Sel põhjusel puudub vajadus ka hinnata vaatluse teel asjaolu, kas videol on tegemist vaatlusaluse põlluga.
22.Seoses kaebaja poolt 20.04.2022. a kaebuse lisadena 12-13 (III kd, tl 65-66) esitatud fotodega kaerapõllust 2-5-2 märgib ringkonnakohus, et fotode puhul ei ole võimalik tuvastada fotode tegemise konkreetset aega. Ühtlasi on fotod märkimisväärses vastuolus PRIA poolt põllust 2-5-2 tehtud fotodega (dtl 994-1002), samuti kontrollis märgituga, mille kohaselt on kaerakülv põllul küll tuvastatav, kuid valdavas ülekaalus on heintaimed. Täpselt samuti erineb kaebaja poolt halduskohtule esitatud foto (III kd, tl 67) PRIA poolt kontrollis põllust 2,8 tehtud fotodest (dtl 957-964) ja kontrollis märgitust. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ühest lähivaates fotost kaerataimede kohta ei piisa selleks, et asuda seisukohale, et põllul 2,8 oli domineerivaks kultuuriks kaer. Veenev on ka vastustaja seisukoht, et kaerakultuur ei saanud põldudel juulikuuks sedavõrd kõrgeks kasvada nagu see fotolt nähtub. Seoses kaebaja poolt 20.04.2022. a kaebuse lisana 17 (III kd, tl 74) esitatud fotoga põllust 2-4 on vastustaja leidnud, et see ei saanud olla põllust 2-4 või aastast 2021, sest PRIA fotodel on söödanaeri taimed väiksemat kasvu ja neid leidub oluliselt vähem võrreldes heintaimedega kui kaebaja fotol. Ringkonnakohus on seisukohal, et foto on siiski tehtud põllust 2-4. Seda kinnitab keset põldu kasvav puu, mis on ka põllumassiivi kaardil (II kd, tl 24p) ning ringkonnakohtu poolt kohtuistungil kaebajalt tõendina vastu võetud maakatastri väljavõttel (IV kd, tl 9). Samas erineb foto oluliselt PRIA poolt tehtud fotost (vrdl näiteks dtl 1130), kus söödanaerist sedavõrd ülekaalukalt ei leidu nagu kaebaja fotol. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et samal aastal tehtud fotod võivad kajastada söödanaeri taimede arvukust sedavõrd erinevalt. Seetõttu, arvestades asjaolu, et kaebaja poolt tehtud fotol puudub märge foto tegemise aja kohta, peab ringkonnakohus veenvamaks PRIA poolt tehtud fotosid.
23.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kultuuride ülekaalu hindamine ei või toimuda vaid visuaalse vaatluse teel. Kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda määruse nr 639/2014 artikli 40 regulatsioonist. Artikli 40 lg-st 3 nähtuvalt puudub õiguslik alus hakata hindama, kas segakultuuriga põllul on ülekaalus põhikultuur või allakülvina kasvatatav kultuur. Selline põld tuleb lugeda põhikultuuri (antud juhul kaera või söödanaeri) all olevaks põlluks.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud norm ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Määrusega nr 639/2014 täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Määruse nr 639/2014 artikkel 40 näeb ette eri põllumajanduskultuuride osakaalu arvutamise põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, mitte mahepõllumajandusega tegelemise eesmärgil. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on maaelu arengukavaga hõlmatud pindalapõhine toetus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 artikli 29 lg 1 sätestab, et mahepõllumajanduse meetme põhist toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele, kes lähevad üle määruse (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses. Kontroll mahepõllupidamise üle toimub komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 järgi ning vastav määrus näeb ette kohapealsed kontrollid (vt artikkel 26).
25.Kaebaja hinnangul pidanuks PRIA loomasöödaks kasvatatavat suvivilja (kaera) kontrollima enne kui see põllult koristati. Kaebaja hinnangul on see asjaolu olulise tähtsusega,
kuid halduskohus seda arvesse ei võtnud. Kuna saak oli koristatud, ei saanudki PRIA sellises olukorras kasvavat põllukultuuri leida, mis oleks põllul enamuses.
26.Määruse nr 53 § 23 lg 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (p 4). Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja, et PRIA on käinud kaebaja juures kohapeal kontrollimas nii augusti- kui oktoobrikuus erinevate aastatel ning kaebaja on alati väitnud, et PRIA käis kontrollis valel ajal. (kohtuistungi protokoll 00:53:43, IV kd, tl 6). Käesoleval juhul toimus PRIA kontroll 06.-08.09.2021. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal alus nõuda kontrolli teostamist talle sobival ajal2 ning kindlasti puudub alus arvata, et septembri algus oli kontrolliks ilmselgelt ebasobiv aeg. Nõustuda võib vastustaja seisukohaga ka selles, et kui loomade karjatamine toimus juba 16 päeva pärast kaeraseemne külvamist või kui põllul kasvanud taimed tehti heinaks juba juulikuus, ei saagi rääkida kaerakultuuri kasvatamisest.
27.Ka märgib kaebaja, et PRIA otsis kaebaja põldudelt kõrretüüd, mis on iseloomulik monokultuurina või tera saamise eesmärgil kasvatatavale kaerale, kuid mida ei leia siis, kui kaera kasvatatakse loomasöödaks. Kaera kasvatamine loomasöödaks ei ole määruse nr 53 järgi keelatud ning on § 8 lg 1 p 1 alusel toetatav tegevus. Kaebaja väitel tuleb kaera kasvatamisel loomasöödaks seda külvata väiksema külvinormiga kui siis, kui kaera kasvatatakse teraks – selleks, et kaerataim hakkaks ajama külgvõrseid, st haljasmassi, mida saab kasutada loomasöödaks. Määrus nr 53 külvinorme ei kehtesta. Ühtlasi koristatakse loomasöödaks kasvatatav kaer siis, kui see on veel haljas ning tera ei ole veel valminud. Kui lasta kaera teral saavutada täisküpsus (lasta kasvada 100-110 päeva), ei ole see enam loomasöödana kasutatav.
28.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Määruse nr 53 § 4 lõike 1 p 4 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot. Määruse nr 53 § 4 lõike 1 p 1 järgi on toetuse ühikumäär rühvelkultuuri kasvatamise korral 210 eurot.
29.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja deklareeris oma põldudel määruse nr 53 § 4 lõike 1 p-s 4 või p-s 1 nimetatud kultuuri kasvatamise. Seega pidi PRIA kaebaja põldudel tuvastama kaerakultuuri või söödanaerise kasvatamise. PRIA esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et silokultuuridele ei ole ette nähtud erinevat ühikumäära, on ühikumäär vaid põllukultuuridele
Vt ka TrtRKK 07.09.2021. a otsuse haldusasjas nr 3-20-770 p 13.
või rohumaadele. Teraviljade puhul tuvastatakse kultuuri esinemine kõrretüü järgi. (kohtuistungi protokoll 00:53:43, IV kd, tl 6p; 01:09:25, tl 7). Ka selgitas vastustaja, et kui selgub, et allakülv on kasvanud üle põhikultuuri ja visuaalselt on põllul näha, et see ei ole enam kaerapõld, tuleb teha taotluse muutmine ning kui kaebaja oleks seda teinud, oleks saanud toetust teises ühikumääragrupis (kohtuistungi protokoll 01:06:31, IV kd, tl 6p). Võimalik on taotleda toetust ka märkides taotlusele „heintaimed segus muude põllumajanduskultuuridega“ (kohtuistungi protokoll 01:06:31, IV kd, tl 6p). Vastustaja esindajad selgitasid ka seda, et tegelikult ei ole vahet, kas põllul kasvava kultuuri koristab taotleja teraks või teeb siloks. Kui kasvatada kultuur teraviljaks, siis koristatakse kultuur kombainiga ära ja kõrs jääb järgi. Samamoodi kultuuri siloks tegemisel põldu ei künta, sellest sõidetakse niidukiga üle ja alles jääb kõrretüü, mida PRIA koristatud kultuuride puhul kohapeal otsib. Siloks tegemise puhul ei ole kõrretüü puitunud, sügisel teraks koristamisel on kõrretüü rohkem puitunud (kohtuistungi protokoll, 01:10:08-01:13:04, IV kd, tl 7).
30.Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et olenemata sellest, kas kaera kasvatatakse loomasööda eesmärgil ja tehakse siloks või lastakse kasvada sügiseni ja koristatakse teraks, jääb põllukultuurist järgi vähem või rohkem puitunud kõrretüü, mille puhul on võimalik tuvastada, kas see oli põllul domineeriv põllumajanduskultuur või mitte.
31.Kaebaja on olnud kohtumenetluses läbivalt seisukohal, et toetuse saamise eelduseks ei ole põllumajanduskultuuri kasvatamise tulemusena saadav saak. Ei eksisteeri täiendavaid majanduslikult agrotehnilisi võtteid vm põllukultuuri nõuetekohase kasvatamise tegevusi, mida mahetootja saaks pärast põllukultuuri külvi teha. Kaebaja arvates on toetuse saamise eesmärgiks kompenseerida saamata jäänud tulu. Ka leiab kaebaja, et põld, mis on jooksval aastal üles küntud ja millele on põllukultuure külvatud, ei saa olla püsirohumaa. Maa üles kündmine ja nendele põllukultuuride külvamine on põllukultuuride kasvatamise tegevused.
32.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et toetuse eesmärgiks on kompenseerida mahepõllumajandusega tegelejale saamata jäänud tulu ning toetuse saamise eelduseks ei ole põllumajanduskultuuri kasvatamise tulemusena saadav saak. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kui põllu visuaalse ülevaatuse tulemusena nähtub, et toetustaotlusele märgitud põllumajanduskultuuri põllul praktiliselt ei leidugi või leidub seda muu rohttaimestikuga võrreldes oluliselt vähem, mis annab aluse kahtluseks, kas ja kuivõrd on põllupidaja mahepõllu ülesharimisse üldse nii rahaliselt kui agrotehniliselt panustanud, tuleks põld siiski lugeda toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuuride põlluks. Määruse nr 53 § 11 lõikest 2 tuleneb, et taotleja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks on hüvitada toetuse taotlejale mahepõllumajanduslikust tootmisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa aga põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka muude agrotehniliste võtetega. Üldjuhul tuleb eeldada, et toetuse saaja poolt kasutatud agrotehnilised võtted on piisavad, et tagada põllukultuuri domineeriv seisund põllul. Sealjuures on PRIA apellatsioonimenetluses selgitanud, et ta ei nõua toetuse maksmiseks saagi koguste ette näitamist ega kontrolli saagi koguseid, kuid taotletud kultuur peab olema selgelt tuvastatav põhikultuurina, mitte rohumaana, kui taotleja soovib toetust saada kõrgemas ühikumääras põllukultuuri kasvatamise eest.
33.Kohtuistungil selgitas kaebaja, et kuna mahetootja ei tohi väetada ega teha umbrohutõrjet, tuleb põldu enne seemnete külvamist harida kümneid ja kümneid kordi. Umbrohuvaba kasvatamine mahepõllul algab juba mitu aastat varem põllu ettevalmistamisest – kündmisest ja eeltaimede kasvatamisest, mis umbrohtu vähendavad. Enne teravilja külvamist valmistatakse
põldu mitu aastat ette (kohtuistungi protokoll, 00:34:40, IV kd, tl 5). Vastustaja kinnitusel oli kaebaja külvinorm käesoleval juhul üle poole väiksem kui puhaskultuuri puhul – umbes 70 ühikut hektari kohta ning külvati rohumaale. PRIA hinnangul ei saanud sellise ühikumäära juures kasvada valdav kaerakultuur, mille eest saaks teraviljade ühikumääras toetust maksta (kohtuistungi protokoll, 01:20:21, IV kd, tl 7p).
34.PRIA väitega võib nõustuda. Väiksemat külvinormi põldudel on kinnitanud ka kaebaja. Nii selgitas kaebaja esindaja nii apellatsioonkaebuses (vt otsuse p 27) kui ka kohtuistungil, et kui kaer läheb loomasöödaks, külvatakse seda väiksema külvinormiga (kohtuistungi protokoll 00:48:14, IV kd, tl 6). Asjaolu, et külv toimus otse rohukamarasse, kinnitab PRIA poolt läbi viidud järelkontroll (vt otsuse p 16 tabeli 2. veerg). Seega puuduvad tõendid, mille põhjal võiks järeldada, et põlde valmistati kaebaja poolt enne külvi teostamist korduvalt ja põhjalikult mahetootmiseks ette sellisel viisil, nagu kaebaja seda kohtuistungil selgitas. Eeltoodust tulenevalt ei saa järeldada ka seda, et kaebaja oleks teinud selliseid kulutusi, mida mahepõllumajandusega jätkamise meetme puhul eeldatakse ning PRIA-l puudus alus arvestada kaebajale toetust kõrgemas ühikumäära grupis. Ringkonnakohtu jaoks on ühtlasi veenev ka vastustaja seisukoht, et väidetav saagi koristamine ei mõjutanud kontrolli tulemust. Kui kaerakultuur oleks põldudel enamuses kasvanud, siis pidanuks see olema tuvastatav ka kontrolli käigus pärast saagi koristamist.
35.Seega tuleb toetustaotluste kontrollimisel põlde selgelt eristada. Rohumaana välja nägeva ning loomasööda eesmärgil peetava põllu kvalifitseerimine kaerakultuuri all olevaks põlluks vaid põhjusel, et põllule on rohukamarasse vähemal määral kaeraseemneid külvatud, kohtleks kaerakultuuri harivat põllupidajat kaebajaga võrreldes teenimatult ebavõrdselt, kuigi kulutused põllupidamisele on selliste põldude puhul olnud ilmselgelt erinevad. Seeläbi on ka kaebaja põllupidamisega seotud kulud olnud ilmselgelt väiksemad. Seega, külvates põllule väiksema külvinormiga kaera või söödanaeri seemneid jääb põllupidaja riskiks, et heintaimed kasvavad põllumajanduskultuurist üle ning toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuur ei vasta kontrollis eest leitud kultuurile. Kui põllul domineerivad heintaimed, tuleb lugeda, et taotlus esitati vales ühikumääras ning põllul valitsev põllumajanduskultuur ümber kvalifitseerida madalamasse ühikumäära gruppi.
36.Mis puudutab põldu nr 84, siis selle osas tuleb nõustuda PRIA-ga, et looduslikult kasvav kõrvenõges ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise puhul toetusõiguslik kultuur. Määruse nr 35 § 8 lg 1 p-st 1 tuleneb, et toetusõiguslik on vaid selline maa, kus kasvatatakse määruse lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Määruse nr 35 lisas „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ on p 67 all toetusõiguslikuna märgitud vaid „Naistenõges, harilik – Nepata cataria“ - huulõieliste sugukonda naistenõgese perekonda kuuluv mitmeaastane sidrunilõhnaline rohttaim, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb sidrunmelissiga3. Kõrvenõges seevastu on nõgeseliste sugukonna nõgese perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim, mis on loomasöödana kõrge väärtusega4, kuid mida määruse lisaks olevas ravim- ja maitsetaimede loetelus nimetatud ei ole.
37.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et nii PRIA kui ka halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt vaidlusaluste põldude osas 2021. a toetustaotluses deklareeritud põllumajanduskultuurid ei ühtinud kohapealses kontrollis tuvastatuga ning PRIA-l oli õigus arvestada põllud madalamasse ühikumäära gruppi.
38.Kuna kaebaja ei ole väitnud vääramatu jõu esinemist või erandlikke asjaolusid, mis takistasid kultuuride kasvatamist, ei olnud PRIA-l alust kohaldada ka määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 lõiget 1. Seega puudus kaebajal alus toetustaotlustel märgitud ühikumääras toetuse saamiseks. II
39.Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas PRIA võis varasemate aastate eest makstud lühiajalise rohumaade toetuse käesoleva vaidluse asjaoludel tagasi nõuda.
40.Vastustaja on selgitanud, et vaidlusalustele põldudele 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 52, 54, 63, 93, 95 ja 42 oli 2021. aastale eelnevatel aastatel määratud mahepõllumajandusega jätkamise toetus kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade grupis (apellatsioonkaebuse p 36).
41.Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 5 kohaselt on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal p-s 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri. Määruse nr 53 § 8 lg 6 sätestab, et selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseperioodile vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta.
42.Kaebaja leiab, et halduskohus ei kohaldanud määruse nr 53 § 8 lõiget 6 õigesti. Põld, mis on jooksval aastal üles küntud ja millele on põllukultuure külvatud, ei saa olla püsirohumaa. Maa üles kündmine ja nendele põllukultuuride külvamine on põllukultuuride kasvatamise tegevused. Kaebaja hinnangul tegeles ta põllumajandusliku tegevusega määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i tähenduses. PRIA ja kohtu tõlgendus, millistel tingimustel rohumaa vanus katkeb, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
43.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus on käesolevas otsuses kindlaks teinud, et vastustaja ei eksinud, kui määratles 2021. aastal kaebaja põldudel kasvava põllumajanduskultuuri teistsuguseks (liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu, kõrreliste rohumaa või rohttaimed) kui see oli toetustaotlustel märgitud (otsuse p 37). Pelgalt põllu üles kündmisest ja põllumajanduskultuuride külvamisest ei saa järeldada, et põllul kasvatatakse määruse nr 53 § 8 lõike 1 p-s 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri.
44.Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlusalustel põldudel kasvasid heintaimed ka kolmel eelneval aastal, kusjuures vastustaja väitel ei külvatud ka 2018. aastal heintaimi põldudele allakülvina. Vaid põldudel nr 93 ja 95 rajati heintaimed allakülviga, kuid seda aastal 2017, mistõttu ka nende põldude puhul tuleb lugeda 2021. aasta heintaimede kasvamise neljandaks aastaks. Seega ei saa 2018. aastat lugeda nn nullaastaks ning 2021. aastal oleks kaebaja pidanud kasvatama põldudel määruse nr 53 § 8 lg 1 p-s 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri. Kuna kaebaja seda nõuet ei täitnud, ei saa järeldada ka seda, et rohumaade vanus 2021. aastal katkes. Kuna vaidlusalused põllud olid ka 2021. aastal sisuliselt rohumaad, rikkus kaebaja määruse nr 53 § 8 lõike 1 p-s 5 sätestatud põllumajanduskultuuri vahetuse nõuet.
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus ega vastustaja, kui leidsid, et kuna kaebaja rikkus toetusõiguslikkuse nõude tingimusi, tuli kaebajal toetus tagasi maksta ka eelnevate aastate eest, mil kaebajale maksti toetust kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest. Määruse nr 53 § 8 lõike 1 punkti 5 saab tõlgendada vaid selliselt, et ka lühiajaliste
rohumaade eest toetuse saamise tingimuseks on see, et neljandal kohustuseaastal kasvatatakse põllul põllumajanduskultuuri. ELÜPS (kuni 01.01.2023 kehtinud redaktsioonis) § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas, kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Määruse nr 1306/2013 artikli 63 lõikest 1 tuleneb, et kui toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks. Lisaks, kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on see ette nähtud, kohaldavad liikmesriigid ka halduskaristusi kooskõlas artiklites 64 ja 77 sätestatud eeskirjadega (lg 2). Sama määruse lõike 3 järgi nõutakse tagasi lõikes 1 osutatud toetuse maksmise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused. Eeltoodust tulenevalt oli PRIA-l õiguslik alus kaebajale ka varasemate aastate eest makstud lühiajalise rohumaade toetuse tagasinõudmiseks.
III
46.Kaebaja leiab, et kohus nõustus ebaõigesti PRIA seisukohaga selles, kuidas arvestada toetuse suurendamist loomühikute kaudu. Kaebaja arvates on ebaõige halduskohtu seisukoht, et mahetoetus ei ole loomapidamistoetus. Mahetoetuse kaudu toetatakse nii mahedat taimekasvatust kui ka mahedat loomapidamist. Kaebaja väitel ei selgu kohtuotsusest, millist määruse nr 640/2014 sätet on määruse nr 809/2014 artikli 6 alusel ja millisel moel rakendatud. Ka ei selgu, kuidas on need normid seotud PRIA arvutuskäiguga. Kaebaja leiab, et määruse nr 809/2014 art 6 lg 2 p a ja määruse nr 640/2014 artikkel 19 ei ole asjakohased normid, kuna need reguleerivad halduskaristusi üledeklareerimise korral. Kaebaja leiab, et halduskaristusi reguleerivad normid ei ole kohaldatavad, kui esialgset toetust alles välja arvutatakse.
47.Ringkonnakohus on seisukohal, et PRIA praktika määruse nr 35 § 5 lõike 4 rakendamisel on põhjendatud ning halduskohus ei eksinud, kui nõustus vastavas osas PRIA seisukohaga.
48.Määruse nr 35 § 5 lg 4 sätestab: „Kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või lõikes 5 nimetatud kodulinde, suurendatakse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4-7 sätestatud ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4-7 sätestatud nõuetele vastava maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb.“
49.Ringkonnakohus nõustub esmalt kaebajaga selles, et määruse nr 35 § 5 lg 4 soodustab mahepõllumajanduslikult loomade pidamist, kuna võimaldab nende pidamisest lähtuvalt suurendada § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4-7 sätestatud ühikumäära. Samas tuleb silmas pidada, et sätte rakendamisel suurendatakse toetusõigusliku ja nõuetekohase maa, mitte loomade eest makstavat toetust. Seetõttu tuleb sätte primaarseks eesmärgiks pidada toetuse suurendamist neile põllupidajatele, kelle maa vastab määruses ettenähtud nõuetele. Sellest tulenevalt ei saa mahepõllumajanduslikult loomade pidamine iseenesest anda alust eelistada toetussummade suurendamisel ebaproportsionaalselt neid põllupidajaid, kelle kohustusealune maa nõuetele ei
vasta, neile, kelle maa vastab toetustingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul on sellest lähtunud ka PRIA ja halduskohus määruse nr 35 § 5 lõike 4 tõlgendamisel. Halduskohus ja vastustaja on õigesti leidnud, et sätte kohaldamisel tuleb esmalt aluseks võtta kogu taotlusel deklareeritud kohustusealune maa ning alles pärast selle maa osas taotletud toetussumma kindlakstegemist, mis leitakse hektarite ja ühikumäära (siinjuures suurendatakse ühikumäära mahepõllumajanduslikult peetavate loomade eest) korrutisena, kohaldatakse vähendamisi, st jagatakse saadud summa vaid nõuetele vastava maa hektarite arvuga. See tähendab seda, et sättes nimetatud „nõuetele vastav maa“ tuleb tehtesse alles pärast seda, kui toetussumma kogu taotletud maa osas on kindlaks tehtud. Seda on võimalik järeldada ka sätte grammatilisel tõlgendamisel. Samas jääb algsest loomühikute arvestusest välja maa, mis ei ole hõlmatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, samuti rohumaa, mis ei ole kaetud nõutava loomkoormusega (vt määruse nr 53 § 4 p 7).
50.Kuigi vastustaja viitab oma tõlgenduses ka maaeluministeeriumi 15.03.2022. a vastuskirjale nr 4.2-15/307-1, milles leitakse, et lähtuda tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 6 toodud vähendamiste järjekorrale, nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et viide rakendusmäärusele nr 809/2014 ega ka määrusele nr 640/2014 ei ole ühikumäära suurendamise arvutamisel asjakohane, kuna määruse nr 35 § 5 esemeks on ühikumäära suurendamine, mitte toetuse vähendamine. Samas võib mõista, et määruse nr 35 § 5 lõike 4 koostamisel peeti silmas rakendusmääruse nr 809/2014 artiklis 6 esitatud loogikat ehk esmalt tehakse kindlaks taotletud võimalik toetussumma ning seejärel otsustatakse selle vähendamine.
51.Kaebaja väitel jättis PRIA talle määramata toetuse maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest. Nimelt sätestab määruse nr 53 § 5 lg 2, et sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral suurendatakse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumäära 25 euro võrra. Kaebaja väitel külvas ta põldudele 2-3, 2-2-1, 2-5-1, 2-5-2, 2-5-3, 2,8, 42, 52-1, 53, 54, 55, 62 ja 63 sertifitseeritud maheseemet. Vastustaja märgib, et kaebaja määruse nr 53 § 5 lg-s 2 toodud ühikumäära suurendamata jätmist vaidemenetluses ei vaidlustanud ning tõstatas selle küsimuse alles kohtumenetluses. Samas leidis vastustaja, et kuivõrd kõnealused põllud kvalifitseerusid rohumaadeks, ei olnud kaebajal õigust nende põldude osas sertifitseeritud teravilja kasvatamise eest suuremas ühikumääras mahepõllumajandusega jätkamise toetust saada.
52.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja vaidest ei nähtu, et ta oleks vaidlustanud vaidemenetluse korras määruse nr 53 § 5 lg-s 2 toodud ühikumäära suurendamata jätmist. Kuna ELÜPS § 110 lg 1 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis peab olema sisuline, mitte formaalne, puudus halduskohtul ning puudub ka ringkonnakohtul alus kaebaja väidete vastavas osas sisuliseks läbivaatamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulised väited tähelepanuta. IV
53.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.08.2022. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus J. Metsalliku vande all ülekuulamiseks ning vaatluse tegemiseks jäävad rahuldamata.
54.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.