Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 30.11.2022, Tartu 3-20-769 Metsalliku Mesindustalu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 07.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/64 osaliseks tühistamiseks ning toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 22.10.2021. a otsus Metsalliku Mesindustalu apellatsioonkaebus 09.11.2022. a kohtuistung Kaebaja/apellant ‒ Janor Metsallik (FIE, ärinimi Metsalliku Mesindustalu), esindaja advokaat Marit Toom Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel
RESOLUTSIOON
Jätta Metsalliku Mesindustalu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.2021. a otsus muutmata ning kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 30.11.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Metsalliku Mesindustalu esitas 20.05.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks.
2.PRIA viis 13.-27.08.2019 kaebaja põllumajandusliku majapidamise põldudel läbi kohapealse kontrolli, mille kohta vormistati kontrollaruanne nr 190138 (I kd, tl 192–199).
Kontrollaruande lisaks olevate põldude kontroll-lehtede (I kd, tl 195–198) kohaselt tehti põldudel tuvastatu kohta märkused seoses suviviki ja söödakapsa kasvatamiseks taotletavate ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega (MAH). PRIA edastas 21.10.2019. a kirjaga nr 12-1/19/7191 Metsalliku Mesindustalule kohapealse kontrolli tulemused. Kontrollaruandele kaebaja vastuväiteid ei esitanud.
3.PRIA 06.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/929 (I kd, tl 25p–26) määrati Metsalliku Mesindustalule ühtset pindalatoetust osaliselt. Toetust vähendati muu hulgas 6564,92 euro ulatuses nõuetele mittevastavuse tõttu.
4.PRIA 03.02.2020. a otsusega nr 12-6/20/142 (I kd, tl 27p–30) määrati Metsalliku Mesindustalule 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt. Toetus määrati rohumaade ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade kohta, v.a rohumaade grupis 0,14 ha suuruse pindalade erinevuse eest. Suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi.
5.Metsalliku Mesindustalu esitas 11. ja 13.02.2020 PRIA-le vaided PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 peale. 11.02.2020 esitatud vaides vaidlustas Metsalliku Mesindustalu nõuetele vastavuse süsteemi nõuete rikkumise tõttu toetuse vähendamist 9% võrra. 13.02.2020 esitatud vaides vaidlustas Metsalliku Mesindustalu põllumajanduskultuuride erinevusest tulenevat toetuse määramata jätmist ja sellega seotud lisakaristusi.
6.PRIA rahuldas 27.03.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/65-2 (I kd, tl 31–33) Metsalliku Mesindustalu 11.02.2020. a vaide PRIA 03.02.2020. a otsusele nr 12-6/20/142 nõuetele vastavuse süsteemi nõuete rikkumise tõttu toetuse 9% vähendamise osas (resolutsiooni p 1); jättis 13.02.2020. a vaide PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 peale rahuldamata (resolutsiooni p 2); tunnistas vaidlustatud otsuse Metsalliku Mesindustalu puudutavas osas kehtetuks ning otsustas teha uue otsuse, võttes arvesse vaideotsuses märgitut (resolutsiooni p 3).
7.PRIA tunnistas 31.03.2020. a otsusega nr 12-6/20/295 „03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 muutmine, 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramineˮ (I kd, tl 51–53) 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 kehtetuks ning määras Metsalliku Mesindustalule osaliselt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 56 827,32 eurot ja suunas täiendavalt väljamaksmisele toetuse summas 5 114,46 eurot. Suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi.
8.Metsalliku Mesindustalu (kaebaja) esitas 26.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929, 03.02.2020. a otsuse 12-6/20/142 ning 27.03.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 peale.
9.Tartu Halduskohus lõpetas 15.05.2020. a määrusega haldusasjas menetluse PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes vaadata toetustaotlus uuesti läbi. Kaebaja oli PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 tühistamise ja toetuse väljamaksmise nõudes pöördunud kohtu poole juba varem (haldusasi nr 3-20-257). Tartu Halduskohtu 31.03.2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-257 lõpetas kohus menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise määrus jõustus 16.04.2020. Sellises olukorras ei ole halduskohtule korduva kaebuse esitamine lubatud
(HKMS § 43 lg 1 p 2).
10.Kaebaja esitas 20.05.2020 kaebuse nõude täpsustamise avalduse (I kd, tl 70–72), mille kohaselt taotles kaebaja PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tühistamist ja PRIA kohustamist toetuse välja maksmiseks.
11.Tartu Halduskohus võttis 28.05.2020. a määrusega menetlusse Metsalliku Mesindustalu kaebuse PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tühistamise ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes.
12.Kaebaja selgitas menetlusdokumentides ja kohtuistungil, et külvas 2019. a oma põldudele kultuuridena suviviki, siloherne, liblikõieliste segu, kõrreliste segu ja söödakapsa. Vastavad kanded on põlluraamatus, kõik seemned on sertifitseeritud ja ostetud ametlikult. Kontrollaktis on kirjas, et hernes on 30 cm kõrge ja kapsas on põllul. Kuna taimekasv vastas ajaliselt kultuuri arengutasemele ja kultuurid olid põldudel tuvastatud, ei tulnud kaebaja selle peale, et oleks pidanud kontrollaruandele vastuväited esitama. Suvivikk kasvas sel aastal kehvasti. Kas viga oli kaebajas, ilmas, põllus, seemnes või milleski muus, oli kaebuse esitamise ajal teadmata. Väide, et vikki üldse ei olnud, on ilmselge liialdus. Külvati tähtajaliselt, edasist taimekasvu mõjutas ilm. Kontrollaktis toodi välja, et taimed on väiksed või tärganud osaliselt. Visuaalsel vaatlusel olid ülekaalus heintaimed, mille vastu kaebaja ei vaidle. See ongi eesmärk, sest söödakapsas kasvab septembris-oktoobris põhilise osa oma kasvust. Suur osa vaidlusalustest põldudest on kaebaja kasutuses esimest-teist aastat. Selleks, et umbrohtunud põllust saada põld, mis oleks 100% umbrohuta, kulub aastaid. Saagikust saab hinnata kultuuri lõppvalmimise ajal. PRIA kontrollis augustis kultuure, mis saavutavad oma täiskasvu oktoobriks-novembriks. Toetuse maksmata jätmine taime väikse kasvu tõttu sellel ajal, kui taim peabki olema väike, ei ole pädev. Kaebaja arvates on PRIA ametnikud haldusmenetluses olnud ebakompetentsed. Kultuuride määramiseks peab see olema enamuses, nagu on vastuseks kaebaja päringutele selgitanud ka Maaeluministeerium. PRIA aga ei lähtunud tegelikust olukorrast põllul.
HALDUSKOHTU SEISUKOHT
13.Tartu Halduskohus jättis 22.10.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et PRIA 31.03.2020. a otsus nr 12-6/20/295 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
13.1.Kaebaja ei taotlenud PRIA-le 13.02.2020 esitatud vaides PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 kehtetuks tunnistamist seoses loomade registreeringuga, mistõttu nõustus kohus vastustaja esindaja selgitusega, et vaideotsus ei ole vaidluse esemeks seoses loomakasvatusega kaebaja talus. Kohus nõustus ka PRIA 25.05.2020. a vastusega kohtunõudele (I kd, tl 77–78), et PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12- 6/20/295 osas saab lugeda kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks samade põldude ja samade asjaolude osas, mida kaebaja vaidlustas 13.02.2020 esitatud vaides. Kohus jäi eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes suviviki ja söödakapsa kasvatamise eest toetuste määemata jätmisega seonduvalt.
13.2.Kaebaja taotlusega on tõendatud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotles kaebaja põllule nr 84 7,27 ha-l suviviki kasvatamise eest, põllule nr 37 14,73 ha-l suviviki kasvatamise eest, põllule nr 38 suviviki 8,94 ha-l kasvatamise eest ja põllule nr 39 suviviki 1,22 ha-l kasvatamise eest. PRIA kontrollaruandega on tõendatud, et kohapealses kontrollis põldudelt nr 84 ja 37 suvivikki ei leitud. Tegemist oli 2018. a püsirohumaa põldudega. Põldudelt nr 38 ja nr 39 suvivikki ei leitud, selle asemel kasvasid põldudel ohakas ja heintaimed, visuaalselt oli tegemist heinamaade, mitte põldudega.
13.3.Kaebaja taotlusega on tõendatud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotles kaebaja põldudele nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74 rühvelkultuuride ühikumääragrupis söödakapsa kasvatamise eest. PRIA kontrollaruandega on tõendatud, et kohapealses kontrollis põldudelt nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74 söödakapsast ei leitud, selle asemel kasvas põldudel toetuste madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Kontrollaruandega on tõendatud põldudele nr 92, 64, 67, 68, 75, 13, 42, 78, 79, 80, 70, 71, 73 ja 74 söödakapsa hajali külvamine, samuti põldude valdav kaetus rohukamaraga ja visuaalselt põldude rohumaade tunnustele vastamine seoses heintaimede (umbrohu) ülekaaluga. Söödakapsa kasvamine on tõendatud ainult kohtades, kust võsa oli eelnevalt eemaldatud ja maa oli üles küntud (must maa). Tegemist on 2018. a püsirohumaaks olnud põldudega. Kontrollaruandega on tõendatud põldudel nr 4 ja 3 söödakapsa ja heintaimede segamini kasvamine, s.o heintaimede ja taotletud põllukultuuri segu. Põldudel nr 10, 11, 12 söödakapsa kasvamine tõendatud ei ole, visuaalselt oli põldude puhul tegemist rohumaaga. Põldudel nr 85 ja 86 tuvastati heintaimede sees üksikute söödakapsa taimede kasvamine.
13.4.Kontrollaruandes nr 190138 ja kontrollaruande lisadeks olevates põldude kontrolllehtedes suviviki ja söödakapsa kasvatamise osas tuvastatu on kohtu hinnangul tõendatud ka kohapealse kontrolli käigus kontrollitud põldudest tehtud fotodega (I kd, tl 200–250).
13.5.Kaebaja arvates viis PRIA kontrolli seoses suviviki ja söödakapsa kasvatamisega läbi liiga vara (13.-27.08.2019), sest kultuurid olid augustis alles kasvamas ja saavutasid küpsuse oktoobris. Kaebaja ei esitanud halduskohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Ka ei nähtu haldusmenetluse toimiku materjalidest, et kaebaja oleks kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid PRIA kontrollaruande, selle lisade ja kaebaja põldudest kontrolli raames tehtud fotodega tõendatu. Seega on kaebuse põhiväited tõendamata ja paljasõnalised.
13.6.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb hinnata, kas kaebaja põldudel 2019. a augustis tehtud fotodel kujutatud põllumajandusmaa osas saab jaatada, et tegemist on põllumajandusmaaga, mis on harimise tulemusel kõlbulikus konditsioonis põllumajanduslikuks tegevuseks, mis seisnes söödakapsa ja suviviki kasvatamises ja millega kaebaja kandis taolisi kulutusi, mille kandmise peaks talle Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eesmärkide täitmiseks vastava toetusega kompenseerima.
13.7.Kohus nõustus vastustajaga, et juhul, kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, siis pole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Sellist põllumajanduskultuuri ei saa käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale määratakse. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 järgi on oluline, millised kultuurid ja millises ulatuses toetustaotluses märgitud alal kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu.
13.8.Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020ˮ meetme 11 „Mahepõllumajandusˮ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseksˮ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukavas põhjendatakse toetuste andmist ka sellega, et näiteks köögiviljakasvatus on valdkond, mille puhul on lisakulud ja saamata jäänud tulu mahetootmisega alustamisel Eesti klimaatiliste tingimuste tõttu tunduvalt suuremad kui teiste kultuuride puhul. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Seega on mahepõllumajandusele ülemineku
ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks hüvitada toetuse taotlejale mahepõllumajanduslikust tootmisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse.
13.9.Määruse nr 53 § 23 lg 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-tes 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Osutatud õiguslikul alusel ei nõustu kohus kaebaja väitega, et PRIA eiras kohapealset kontrolli läbiviies kontrolli läbiviimiseks optimaalset aega ja viis kontrolli läbi ajal, mil kultuurid ei olnud veel põldudel valmis ja tuvastatavad. Kaebaja põldude kohapealne kontroll viidi läbi 13.-27.08.2019. Kohapealses kontrollis tehtud fotod tõendavad, et kontrolli teostamise ajaks oli taimekasv taotletud põldudel sedavõrd ulatuslik, et oli võimalik kontrollida kaebaja toetustaotluse vastavust nõuetele. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega. Määruse nr 53 § 11 lg-st 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma ka kohapealse kontrolli teostamise ajal. Kohtu hinnangul on PRIA haldusmenetluses koostatud menetlusdokumentides ja kohtule esitatud menetlusdokumentides põhjalikult selgitanud, milliste nõuete täitmist tuli PRIA-l kontrollida ning millega on see põhjendatud. Halduskohus järgib HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vastustaja põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
13.10.Kaebaja taotles ka ühtset pindalatoetust. Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetusˮ § 3 lg 2 kohaselt, põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
13.11.PRIA esitatud tõenditega on tõendatud kaebaja põldudel ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad ei ole seega võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta, mistõttu ei ole kaebaja põllumajanduslik tegevus vaidlusalustel põldudel olnud kooskõlas toetuste andmise õigusliku alusega. Määruse nr 53 § 11 lg-st 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma PRIA kohapealse kontrolli teostamise ajal. PRIA on kontrollaruandes ja selle lisades ning fotodega neil asjaoludel tuvastanud ja tõendanud põldudel loodusliku rohttaimestiku kasvu ja vohamise, mistõttu on vaidlustatud otsus antud õigel faktilisel ja õiguslikul alusel.
13.12.Eeltoodu tõttu luges halduskohus tõendatuks PRIA poolt kontrollitud põldude osas suviviki ja söödakapsa osas üledeklareerimise. Kohus nõustus vastustajaga, et PRIA-l puudub kaalutlusõigus (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 2) üledeklareerimise puhuks ettenähtud halduskaristuste osas. Asjas tähtsust omada võivaid vormivigu halduskohus PRIA menetluses ei tuvastanud.
13.13.Kohus ei nõustunud kaebajaga, et PRIA eiras Maaeluministeeriumi 23.04.2020. a seiskohta (I kd, tl 8). Maaeluministeeriumi selgituse kohaselt peavad põllumajanduskultuurid olema külvatud või istutatud haritavale maale, looduslikud mitteharitavad alad, millel kultuurid kasvavad, ei ole mahepõllumajandusele ülemineku ega mahepõllumajandusega jätkamise toetuse mõistes toetusõiguslikud. Seega ei esine PRIA ja ministeeriumi seisukohtade erinevust,
mida kaebaja soovis selle arvamusega tõendada. PRIA ei eiranud ka Maaeluministeeriumi poolt kaebajale 10.02.2021 selgitatut (II kd, tl 3). Maaeluministeerium on vastuskirjas kaebaja küsimusele, kas mahepõllul külvatud kultuur peab olema enamuses ja millised on enamuse määramise kriteeriumid, selgitanud, et iga-aastase järelevalve käigus tuleb lähtuda tegelikust olukorrast põllul ja üldjuhul tähendab see, et kultuuri määramiseks peab see kultuur olema enamuses. PRIA poolt haldusmenetluses kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et PRIA poolt kontrollitud kaebaja põldude faktiline olukord oli selline, et kultuurid, mille kasvatamiseks kaebaja toetust taotles, ei olnud põldudel tegelikult enamuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.
14.1.Kaebaja külvas 2019. a nõutud tähtaja piires oma põldudele söödakultuurid. Mõned nädalad hiljem tegi kaebaja umbrohtumise allasurumiseks sõltuvalt põldudest kas kõrreliste või lutserni segu juurdekülvi. Põllumajandusameti (PTA) läbi viidud kontrolli tulemusena tuvastati kaebaja põldudel külvatud söödakultuurid enamuskultuurina ning kinnitati tunnustamise otsus. PRIA ei arvestanud PTA kontrolli tulemusi ning kaebajale ette nähtud toetused jäeti välja maksmata. Kaebaja kasvatab söödakultuure, mis kuuluvad rühvelkultuuride ühikumäära gruppi. PTA kontroll on need kaebaja põldudel tuvastanud. PRIA ja PTA inspektorite poolt kultuuride tuvastamine on kardinaalselt erinev.
14.2.PRIA on arvamust küsinud Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektorilt P. Põldmalt ning viidanud köögivilja kasvatuse valdkonnale. P. Põldma seisukoht käib pigem köögiviljade kohta. Kaebaja ei kasvata rühvelkultuure ega köögivilja ja ei kasvata söödakultuure seemneks.
14.3.Kaebaja külvas oma põldudele suviviki ja paar nädalat hiljem kõrreliste või lutserni segu. PRIA väitel kasvab põllul ebasoovitav taimestik. Kaebaja kogus nendelt põldudelt aga väärtusliku loomasööda. PRIA inspektor ei satu igal aastal ühele ja samale põllule. Küll aga oskab õiglaselt hinnata umbrohtumise vähenemist põlde kontrolliv PTA inspektor. Umbrohud on arvult ja mahult selges vähemuses. Augustis võivad nad tõesti olla kõrgemad kui söödakultuurid, kuid see ei tee kultuuri olematuks. Augustis läbi viidud kontrolli ajal olid need madalamad taimedest, mida PRIA liigitab umbrohu alla. Kaebaja väide, et kultuur teeb septembris-oktoobris olulise kasvuspurdi, ei ole PRIA ja ka kohtu jaoks usutav. Kaebaja esitas PRIA-le fotod ja videod, mis on tehtud septembris-oktoobris. Põllul kõrguvad üle teiste söödakapsa taimed. Üldvaate fotodel saab ka enamuseks lugeda söödakapsa. Augustis kasvanud umbrohu taimed on selleks ajaks madalamad kui söödakapsa taimed. PRIA tegi otsuse siiski augustikuu tulemuste põhjal.
14.4.Kaebaja söödakultuuri kasvatamise peamiseks eesmärgiks on loomadele kvaliteetse sööda tootmine. PRIA selgitas vastuses, et rohukamarasse külvamise puhul otsitakse võimalusi, et kasvatada võimalikult väikeste kuludega (vähene põllu ettevalmistus, rohumaa kamarasse külv, külv koos allakülvidega) kultuure, mille eest saab toetust kõrgemas ühikumääras. Kaebaja pole kapsast külvanud kamarasse. Kaebaja on oma põllud saanud ketasadraga nö. mustaks. PRIA viitab, justkui sooviks kaebaja saada kõrgema ühikumääraga toetust. Kaebaja taotletud söödakultuuride toetus on 210 eur/ha kohta, köögivili on 600 eur/ha kohta. Kaebaja taotleb seega kolm korda väiksemat toetust, kui köögivilja kasvatajad.
14.5.Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga otsuse p-s 40, et PRIA esitatud tõenditega on tõendatud kaebaja põldudel ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad ei ole võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Nõuetekohase agrotehnika kasutamise hindamine eeldab eriteadmisi. Kaebajale on ette heidetud randaali ehk ketasadra kasutamist põldudel. PRIA küsis arvamust Eesti
Taimekasvatuse Instituudi teadurilt T. Võsalt. Tema vastus on kaheldav. Kaebaja ei tea küsimust ja vastaja ei tea meie põlde.
14.6.Kaebaja ei nõustu PRIA ja kohtu seisukohaga, et vaidluse objektiks on vaid põllud, jättes loomapidamise vaidlusest välja. PRIA väide, et loomühikute jagamist ei ole kaebaja vaidlustanud, ei vasta tõele. PRIA on vaideotsustega tõestanud, et ta ei mõista seda punkti määruses. Kaebaja on saanud PRIA seisukoha antud küsimuses: 1) 10.05.2021. a vaideotsuses PRIA nõustus kaebajaga; 2) 16.07.2021. a vaideotsuses PRIA ei nõustunud kaebajaga.
15.21.04.2022. a määrusega (jõustunud) tagastas ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-20-257 tehtud Tartu Halduskohtu 31.03.2020. a määruse tühistamise nõudes ning PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929, 09.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/947 ja 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 osalise tühistamise ja toetustaotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.
16.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.1.Kaebaja vaidlustas vaidemenetluses üksnes kultuuride erinevust, mitte loomühikutega seonduvat ühikumäära suurendamist. Seega ei ole loomkoormusega seoses ühikumäära suurendamise küsimus apellatsioonimenetluses asjakohane, selles osas on eelnev menetlus läbimata ning vastustaja seda teemat apellatsioonimenetluses ka lähemalt ei käsitle.
16.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PTA poolt 2019. a läbi viidud kohapealne kontroll tuvastas kaebaja põldudele külvatud söödakultuurid enamuskultuurina, kuid PRIA ei arvesta PTA otsust ja Maaeluministeeriumi seisukohta. PTA kontrolli protokollid (apellatsioonkaebuses nimetatud PTA otsus) kinnitavad, et ka PTA tuvastas kohapealse kontrolli tulemusena 2019. a, et kaebaja vaidlusalustel põldudel olid kultuurid leitavad üksnes laiguti või olid ikaldunud. PTA poolt 11.09.2019 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusena on PTA mahepõllumajanduse kontrolli protokollis nr KP_1922897 fikseerinud, et Metsalliku Mesindustalu Kehtna vallas asuvatel põldudel nr 92 ja 42 kasvab söödakapsas laiguti. Põldudel nr 10, 11, 12 ei olnud kontrolli hetkel kultuurid tuvastatavad. Põldudel 3 ja 4 toimus karjatamine, näha olid ainult söödakapsa varred. Põldudele nr 84 ja 37, 38, 39 (suvivikk) oli külvatud vikk ja heinasegu, kuid kontrolli hetkeks olid põllud juba koristatud heinaks. PTA on 12.09.2019 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena tuvastanud ja mahepõllumajanduse kontrolli protokollis nr KP_1922898 fikseerinud, et Metsalliku Mesindustalu Järvamaa põldudel nr 67, 68, 73, 74, 71 kasvab söödakapsas laiguti. Põldudel nr 78, 79, 80 on söödakapsas ikaldunud. Põldudel nr 64, 85, 86 on leitavad üksikud söödakapsa taimed. PTA kohapealse kontrolli tulemus kattub vaidlustatud põldude osas PRIA kohapealse kontrolli tulemusega kultuuride erinevuse osas. Samuti on Maaeluministeerium 10.02.2021. a vastuskirjas nr 1.8-5/165-1 selgitanud, et iga-aastase järelevalve käigus tuleb lähtuda tegelikust olukorrast põllul ja üldjuhul see tähendab, et kultuuri määramiseks peab see olema põllul enamuses.
16.3.Kuna kaebaja taotles toetust suviviki kasvatamise eest, kuid kohapealne kontroll tuvastas põldudel nr 84, 37, 38 ja 39 heintaimed ja muud umbrohud, siis ei olnud PRIA-l alust nimetatud põlde toetusõiguslikuks lugeda ega nende põldude eest toetust määrata. Ka kontrolli käigus tehtud fotod ei anna alust kahelda selles, et põldudel kasvasid valdavalt muud heintaimed. Suviviki põllukultuuri on fotode põhjal põldudelt raske tuvastada. Kuna taotletud põllukultuuri pindala kokku oli 32,16 ha ja kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas samuti 32,16 ha ehk 100%, siis jättis PRIA vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-le 2 taotluse rahuldamata selles põllumajanduskultuurigrupi rühmas. Vastavalt määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-tele 2 ja 3 kohaldati selles kultuurigrupis ka lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele ehk summas 5615,78 eurot.
16.4.Vastavalt määruse nr 53 § 12 lg 1 p-le 1 peavad põllumajanduskultuurid olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Üksnes seemne ostmine ja selle külvamine 15. juuniks ei taga automaatselt õigust toetusele. PRIA-l ei ole alust määrata toetust põllumajanduskultuuri kasvatamise eest juhtudel, kui kultuur ei olnud domineeriv võrreldes muude heintaimedega. Vastavalt määruse nr 53 § 8 lg 1 p-le 1 on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et oleks tagatud toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Määruse nr 53 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 alusel on oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu. Juhul, kui toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral heintaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline nõuete kohaselt valitud kultuuri olemasolevates tingimustes kasvatama. Praegusel juhul kinnitavad nii kohapealses kontrollis tehtud fotod, kui ka PTA kohapealse kontrolli protokoll üheselt, et nimetatud põldudel toetusõigusliku kultuuri kasvatamine ei õnnestunud, sest kultuur ei olnud valdav võrreldes muude heintaimedega.
16.5.Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse kohapeal visuaalselt. Määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid, sest määruse nr 53 § 4 ja § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama. Seega on üheselt mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab olema visuaalselt tuvastatav valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega.
16.6.Kaebaja taotles 2019. a mahepõllumajandusega jätkamise toetust ka rühvelkultuuride ühikumääragrupis söödakapsa kasvatamise eest. Kohapealses kontrollis tuvastati võrreldes taotletuga erinevasse, s.t madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur põldudel nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74. Nii kohapealses kontrollis tehtud fotod, kui ka PTA kohapealse kontrolli protokoll kinnitavad üheselt, et nimetatud põldudel toetusõigusliku kultuuri kasvatamine ei õnnestunud, sest kultuur ei domineerinud ja põllud nägid visuaalselt välja rohumaad. Söödakapsast leiti põldudelt üksikutest kohtadest, laiguti või ei leitud üldse. Kontrollis tehtud fotode järgi on osadel põldudel kapsas leitav laiguti, kuid enamusel osal põldudest on fotodelt ära tuntavad siiski üksikud söödakapsataimed või ei ole kultuur leitav. Kõik nimetatud põllud olid valdavas ulatuses umbrohtunud. Nii PRIA kui ka PTA poolt läbi viidud kohapealse kontrolli tulemuste ning PRIA kontrollis tehtud fotode põhjal on õigesti tuvastatud, et vaidlusalused põllud ei olnud 2019. a toetusõiguslikud.
16.7.Kaebaja taotles toetust söödakapsa kasvatamise eest ehk rühvelkultuuride ühikumäära grupis kokku 130,33 ha-le. Kuna taotletud põllukultuuri (söödakapsa) pindala kokku oli 130,33 ha ja kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas samuti 130,33 ha, ehk 100%, siis jättis PRIA vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-le 2 taotluse rahuldamata ka selle põllumajanduskultuurigrupi rühmas, sest väljamakstavat summat ei tekkinud. Vastavalt määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-tele 2 ja 3 kohaldati selles kultuurigrupis ka lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele ehk summas 33 836,27 eurot.
16.8.PRIA on halduskaristust välistavate asjaolude kontrollimisel kindlaks teinud, et Metsalliku Mesindustalu osas puudusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s 2 loetletud halduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud.
16.9.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk mahepõllumajandusega alustajatele või sellega jätkajatele on kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud nende poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid (määrus nr 53 § 11 lg 2). Kui taotleja põllumajanduskultuure taotlusalusel maal ei kasvata, siis ei teki tal ka toetusega kompenseeritavaid kulutusi. Kui taotlusalune kultuur on vähemuses võrreldes muude heintaimedega või ei leita kultuuri üldse, siis ei ole ka alust kultuuride kasvatamise eest ette nähtud ühikumääras toetust maksta, sest toetuse saamise tingimused ei ole täidetud.
16.10.Kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Mahetootjal tuleb arvestada viljelusviisi valides kõikide riskidega, sealhulgas kultuuride umbrohtumuse riskiga. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline valitud kultuuri nõuete kohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Arvestades asjaolu, et mahetoetust taotleb igal aastal ca 2000 taotlejat, kuid PRIA-le esitab lisaks kaebajale igal aastal vaide 1 või 2 taotlejat kultuuride erinevuse tõttu toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, võib järeldada, et enamus taotlejatest suudab siiski valida õiged agrotehnilised võtted ja nõuetele vastavalt kultuure kasvatada.
16.11.Sarnase sisuga kohtuasjas jõustunud kohtulahendis (Tartu Halduskohtu 12.11.2018. a otsus asjas nr 3-18-496) oli samuti tegemist umbrohtunud kultuuriga ning selles asjas leidis kohus, et taotleja võib küll kasvatada põllumajanduskultuure, kuid ta peab seda tegema viisil, mis on mh kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Samuti on J. Metsalliku teise ettevõtte (P V S GRUPP OÜ) kohtuasjas jõustunud kohtulahend (Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021. a otsus asjas nr 3-20-770). Ka selles kohtuasjas oli vaidluse sisuks kultuuride (suvivikk, söödakapsas, põldhernes) erinevus, kuna kultuurid põldudel ei domineerinud ning olid segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, mistõttu ei osutunud põllud toetusõiguslikuks.
16.12.Määrus nr 53 ei sätesta eraldi ühikumäära segakultuuridele või loomasöödaks kultuuride kasvatamise eest. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäärad on õigusaktides ette nähtud. Kui toetust taotletakse kultuuride ühikumääragrupis, siis peab ka kultuure kasvatama, et taotletud ühikumääras toetust saada.
16.13.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuse p 2.3 viimases lauses: „Kordan veelkord - meie ei kasvata rühvelkultuure ega köögivilja ja me ei kasvata söödakultuure seemneks.ˮ Ometi soovib kaebaja PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetust saada määruse nr 53 § 4 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatud kultuuride ühikumäärades, mitte madalamas määras ehk rohumaade ühikumäära gruppi kuuluvate rohttaimede kasvatamise eest vastavalt § 4 lõigetele 6 või 7, taotledes toetust kultuuride ühikumääragrupis.
16.14.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et toimus suuline vaidemenetlus, kuid tema vaiet ei protokollitud. Kaebaja esitas 11. ja 13.02.2020 kirjalikult vaided otsusele nr 12-6/20/142. Kaebaja saatis 06.03.2020 PRIA-le e-kirja, milles avaldas: „Soovin osaleda minuga seotud vaiete menetluses ärakuulamisesˮ. Kaebaja ärakuulamine toimus 11.03.2020. Tegemist ei olnud suulise vaidemenetlusega, vaid taotleja ärakuulamisega vaidemenetluses. Ärakuulamise kohta ei koostata kirjalikku protokolli taotleja poolt sõna-sõnalt väljendatu kohta. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele suulise ärakuulamise kohta koostatud kokkuvõtva protokolli ning PRIA-l selle kohta midagi lisada või täiendavalt saata ei ole. J. Metsalliku ärakuulamisel taotleja esindaja esitas oma seisukohad ja selgitused ning näitas kaasas olnud arvutist põldudest arvukalt tehtud erinevaid fotosid, mille PRIA esindaja palus
pärast ärakuulamist PRIA-le edastada, et vaide lahendamisel oleks võimalik võrrelda ja hinnata PRIA kontrollis tehtud fotosid taotleja poolt tehtud fotodega vaidlusalustest põldudest. J. Metsallik keeldus enda kogutud fotomaterjali PRIA-le edastamast. Ärakuulamise tulemusena rahuldas PRIA 27.03.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/65-2 Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 peale osas, millega toetust vähendati loomade osas nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. Nimetatud vaideotsuse alusel koostas PRIA uue, 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295. Kultuuride erinevuse osas PRIA vaiet ei rahuldanud ja varasemat otsust ei muutnud.
16.15.Kaebaja nõue seoses Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektorile P. Põldmale esitatud küsimusega ei ole asjakohane, kuna vastustaja esindaja pöördus teises kohtuasjas (P V S GRUPP OÜ kaebus haldusasjas nr 3-20-770) söödakapsa kasvatamise ja taimede kasvufaasi küsimuses P. Põldma poole. Seega ei oma P. Põldmale saadetud päring tähtsust praeguses kohtuasjas ega aita ümber lükata kontrolli tulemusena kindlaks tehtud kultuuride erinevust.
16.16.Vastuses tõi PRIA välja ka selle, et ta on oma 31.03.2020. a otsust nr 12-6/20/295 vahepeal muutnud ja teinud 17.01.2022 uue otsuse nr 126/22/64, millega seoses on muutunud vaidlustatud otsuse nr 12-6/20/295 andmisel aluseks olnud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest tulenev toetussumma vähendus ning loomakasvatuse nõuete rikkumise ja kohustusealuse maa pindala vähenemisest tulenev toetussumma vähendus. Muus osas, sh vaidlustatud kultuuride erinevuse osas, otsus nr 12-6/20/295 ei muutunud. PRIA 17.01.2022. a otsust nr 12-6/22/64 ei ole vaidemenetluses vaidlustatud.
17.Kaebaja esitas 14.10.2022 ringkonnakohtule täiendava seisukoha.
17.1.Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 ja § 12 lg 1 p 1 kohaselt antakse toetust põllukultuuri kasvatamise eest tingimusel, et need on külvatud hiljemalt 15. juunil kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades. PRIA arvates saab toetust anda üksnes puhta (umbrohuvaba) ja rohke saagi eest. PRIA seisukoht on väär. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud põllukultuurid on nendele põldudele külvatud 2019. a 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seega puudub tegelikult vaidlus, et Määruse nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustused on täidetud. Mahetoetuse määramisel ega ka selle hindamisel ei oma see, kui hästi kultuurid põllul kasvama läksid, õiguslikku tähendust. Toetuse saamise eelduseks ei ole see, et põllul kasvab ilus saak ja see on põllul enamuses. Määrus nr 53 räägib põllukultuuri „kasvatamisestˮ ning ei sea nõudeid sellele, kui hästi see kultuur peaks „kasvamaˮ. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames antavad toetused on 2003. a jõustunud reformi käigus lahti seotud toodetavatest kogustest. See tähendab, et toetuse saamise eelduseks ei ole kasvatamise tulemusena saadav põllukultuuri saak. Enamik põllukultuuri kasvatamisega seotud kulusid ongi külvamisega ja sellele eelnenud töödega tehtud, sõltumata sellest, kas saagi saamine sellelt põllult õnnestub või mitte.
17.2.Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on toetusõiguslik selline maa, millel kasvatatakse teatud põllukultuure. Kuigi PRIA nimetab oma seisukohtades toetuse maksmise eelduseks põllukultuuride „kasvatamistˮ, siis sisuliselt nõuab PRIA toetuse maksmise eeldusena hoopis seda, et kultuurid „kasvaksidˮ. Kasvatamine on taotleja tegevus. See seisnebki just peamiselt põllu külviks ette valmistamises ja kultuuride külvamises, vajadusel ka allakülvi tegemises. Seejärel jääbki mahepõllumajandusega tegelev taotleja saaki ootama, midagi täiendavat ta enam teha ei saa. PRIA saab nõudeid esitada üksnes taotleja tegevusele, mitte taimede tegevusele ehk kasvamisele. PRIA ei ole teinud ühtegi konkreetset etteheidet, mida kaebaja täpselt valesti teinud on, et tema tegevust ei saa lugeda põllukultuuride kasvatamiseks. Asjaolust, et põllukultuur ei ole konkreetsel põllul enamuses, ei saa järeldada, et taotleja pole kasutanud õigeid agrotehnilisi võtteid või pole kultuure nõuetekohaselt kasvatanud. Olukord,
kus külvatud kultuur ei lähe hästi kasvama, ei saa põhimõtteliselt olla toetuse maksmisest keeldumise või varasemalt makstud toetuse tagasi nõudmise aluseks. See, kui kultuur hästi kasvama ei lähe, ei tee kuidagi juba tehtud kulutusi olematuks.
17.3.PRIA leidis, et kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskulutuuri tähtaegse külvamisega. PRIA selline järeldus on ebaõige, sest ei arvesta tegelikke asjaolusid – nimelt seda, et kultuuri külvamise hetkeks ongi enamik kulutusi juba tehtud ning mingisuguseid täiendavaid tegevusi või kulutusi enam ei tehtagi. Lisanduvad vaid saagi koristamisega seotud kulud. Tegelikult puuduvad mahepõllumajanduses sellised täiendavad peale külvi tehtavad tegevused, millega saaks ergutada kultuuride kasvu või tõrjuda umbrohtu ja selle kaudu tagada külvatud põllukultuuri ülekaal põllul. Seega on ebaõige PRIA seisukoht, et toetuse andmine on õigustatud vaid siis, kui kultuuride kasvatamiseks on tehtud peale külvi veel täiendavaid kulutusi.
17.4.PRIA tõlgendus Määruse nr 53 sätetest viib kaebajat ebaproportsionaalselt kahjustava tulemuseni. Olukorras, kus ÜPP toetused on juba 2003. a alates toodetavatest kogustest lahti seotud, ei ole saagi garanteerimise nõue ÜPP eesmärkide täitmiseks sobiv ega vajalik. Lisaks ei ole saagi garanteerimise nõue ka mõõdukas. Eelkõige on toetuse andmata jätmine ja karistused õigustatud siis, kui põllumajandustootja on tegutsenud hoolimatult või tahtlikult. Käesoleval juhul on kaebaja toetusest ilma jäetud sellise kohustuse rikkumise eest (põllukultuuri ülekaaluka kasvu tagamine), mida õigusaktides sõnaselgelt ei mainita ning mis on tuletatud tõlgendamise kaudu. Seejuures ei olegi kaebajal võimalik sellise kohustuse täitmist tagada, sest põllukultuuride hea kasv ei ole kaebaja kontrolli all.
17.5.Ka nõudel, et külvatud põllukultuurid oleksid konkreetsel põllul ülekaalus, puudub õiguslik alus. Selline nõue läheb vastuollu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kui toodangust lahti seotud tegevuskulude toetuse olemuse ja eesmärgiga. Samuti ei saa kultuuride ülekaalu hindamine toimuda visuaalse vaatluse teel. Kui kultuuride ülekaalu üldse hinnata, siis tuleks seda teha süstemaatiliselt, mitte pildistada või vaadelda põldu üksikutes suvalistes kohtades. See, et kaebaja on lisaks põllukultuurile külvanud samadele põldudele allakülvina liblikõielisi, ei muuda põllukultuuri külvamise fakti ja sellega seotud kulutusi olematuks.
17.6.Kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 art 40 regulatsioonist, mis reguleerib kultuuride osakaalu määramist veidi teises situatsioonis. Nimetatud säte reguleerib põllumajanduskulutuuride osakaalu arvutamist kogu põllumajandustootja kasutuses oleva põllumajandusmaa lõikes. Komisjoni delegeeritud määruse nr 639/2014 art 40 lg 1 sätestab, et selleks, et arvutada põllumajanduskultuuride osakaalu, peab arvesse võetav ajavahemik olema viljelusperioodi kõige asjakohasem osa. Kaebaja poolt kasvatatud söödakultuuride kasvamist tuleks kontrollida vahetult enne saagi koristamist ehk oktoobris või novembris, kui taimed on saavutanud oma täiskasvu. Komisjoni delegeeritud määruse nr 639/2014 art 40 lg 3 sätestab, et alasid, kus segakultuure viljeletakse nii, et teine põllumajanduskultuur külvatakse põhikultuuri alla, loetakse ainult põhikultuuri all olevaks. Eeltoodust tuleneb, et kui kaebaja on külvanud põllukultuuri heintaimede allakülviga, siis tuleb sõltumata sellest, et sellel põllul kasvavad ka heintaimed, lugeda see põld põllukultuuri all olevaks. Ei oma tähtsust, mis seal põllul veel kasvab ja kui palju seda veel kasvab, kui seal kasvab ka põhikultuur. Ajal, kui PRIA käis põlde kontrollimas, ongi põhikultuur väiksem ning heintaimed kõrgemad, mistõttu võib jääda mulje, et visuaalselt on tegemist rohumaaga. See aga ei anna alust toetuse andmisest keelduda. Põhikultuuri valmimise ajaks on põhikultuur kasvanud allakülvi heintaimedest kõrgemaks.
17.7.PRIA ei saa praeguses asjas tugineda haldusasjas nr 3-20-770 tehtud lahendile. Selle lahendi tegemisel on õigusnorme tõlgendatud vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ka haldusasjas nr 3-18-496 tehtud lahendile ei saa tugineda. Selles asjas oli vaidluse all ühtne
pindalatoetus ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Ka haldusasjas nr 3-18-496 väljendatud kohtu seisukohad on sisuliselt ebaõiged. Olukorras, kus põld on üles küntud, sinna on kultuurid külvatud ja hiljem ka põllult kultuurid koristatud, ei muuda vahepealsel ajal põllul kasvanud umbrohi põldu nõuetele mittevastavaks.
17.8.PRIA ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja põllud olid nõuetekohaselt hooldamata, on ebaõige ja alusetu. Määruse nr 32 § 4 lg 1 sätestab, et põllumajandusmaa vastab § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p c alap-s i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Nimetatud sätte kohaselt on põllumajanduslik tegevus põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine. Kaebaja on vaidlusalustel põldudel tegelenud põllumajandusliku tegevusega – põllumajandustoodete kasvatamisega. Määruse nr 32 § 4 lg-st 1 lähtudes vastavad kaebaja põllud nõuetele. See, et koos külvatud põllukultuuridega ning allakülvi taimedega kasvab kultuuri vahel ka umbrohi, ei muuda neid põlde nõuetele mittevastavaks.
17.9.Kaebaja taotles toetust muu hulgas mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. PRIA jättis taotluse selles osas rahuldamata. Lisaks määras PRIA kaebajale karistuse mittemaheloomade ostmise eest (toetuse vähendamine 5%). Kaebaja vaidlustas PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 tervikuna, kuna palus 13.02.2020. a vaides otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja käsitles maheloomade pidamise eest makstava toetusega seotud teemasid ka suulisel ärakuulamisel, kus esitas oma põhjendused.
18.Vastustaja esitas 07.11.2022 kaebaja täiendavate seisukohtade osas oma arvamuse. Vastustaja jäi kindlaks seisukohale, et mahepõllumajanduse toetuse saamiseks peab kultuure kasvatama, mis tähendab, et toetuse saamiseks ei piisa üksnes kultuuride külvamisest
15.juuniks, vaid põllumajanduskultuurid peavad põllul ka kasvama valdavas enamuses.
18.1.Asjakohatu on arutleda saagi ja selle koguste üle, sest sellist nõuet toetuse saamise tingimused ette ei näe. Kaebajale ei heideta ette seda, et ta ei saavutanud põllukultuuride kasvatamisel kindlas koguses lõpptoodangut, vaid etteheidetav on see, et põldudel on deklareeritud põllukultuurist oluliselt rohkem ühikumääragruppi mittekuuluvaid teisi rohttaimi ja seega pole toetuse eesmärki (ühikumääragruppi kuuluva põllukultuuri, millest sõltub ka konkreetne toetusmäär, kasvatamisega seotud kulude ja sellega seonduva saamata jäänud tulu hüvitamine) sisuliselt saavutatud.
18.2.Proportsionaalsuse osas tugines kaebaja ebaõigesti komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 põhjenduste p-dele 31 ja 35 - need ei ole asjakohased, kuna kehtivad määruse (EL) nr 640/2014 art-tes 35 ja 38 sätestatu kohta. Määruse nr (EL) nr 640/2014 art 35 sätestab kohaldamisalaks toetuskõlblikkuse kriteeriumid, v.a pindalade suurus ning muude sellekohaste või või muude kohustuste täitmata jätmise eest kohaldatavad toetuse vähendamised, mille puhul võetakse aluseks toetuse tingimustega seotud nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Sellised vähendamised arvestatakse välja PRIA-s välja töötatud maatriksite alusel. Artikkel 35 ei ole kohaldatav kultuuride erinevuse korral. Samuti on nõuetele vastavuse nõuete süsteem (art 38) ja sellega seotud halduskaristused erinev süsteem kultuuride erinevuse korral kohaldatavatest vähendamistest. Nõuetele vastavus seob EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund, keskkond, rahva- looma- ja taimetervis, loomade heaolu) järgimisega. Nõuded on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja/või kogu põllumajandusliku majapidamise maaga. Nõuetele vastavuse alused on kehtestatud EL Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1306/2013 art-tes 91–101 ja lisas II, ELÜPS §-s 32-34 ning põllumajandusministri 14.01.2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudedˮ. Nõuetele vastavuse
süsteemi nõuete rikkumise korral vähendatakse taotleja kõikide samal aastal taotletud toetuste summasid vastavalt rikkumise eest välja arvutatava protsendi võrra, kuid antud juhul ei ole tegemist nõuetele vastavuse nõuete rikkumisega.
18.3.Ka kaebaja viidatud põllumajanduskultuuri osakaalu määramine komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 art 40 alusel ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas asjakohane ega kohaldatav, sest viidatud õigusnorm reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet, mis mahetoetusele ei kohaldu.
18.4.Ka kohtupraktika kinnitab, et kui toetustaotluses märgitud põllukultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada kultuuriks, millele toetust antakse. Toetuse saamiseks peab taotleja seega olema võimeline põllukultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama ja deklareeritud põllukultuur olema põllul valdav (Tartu Halduskohtu 10.12.2020. a otsus asjas nr 3-20-770, p 12; 22.10.2021. a otsus asjas nr 3-20-769, p-d 31-32; 22.08.2022. a otsus asjas nr 3-22-869, p 26); Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021. a otsus asjas 3-20-770, p 14 ja 24.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-703, p 27).
18.5.Kaebaja väide, et maheloomade pidamise eest makstava toetuse loomühikute arvestamise ja mittemaheloomade ostmise eest määratud karistuse üle oli vaidlus halduskohtus, on vale. Tartu Halduskohtu 22.10.2021. a otsus ei sisalda põhjendusi loomühikute arvutamise kohta, sest see asjaolu ei olnud halduskohtus arutlusel. Kaebaja 13.02.2020 esitatud mahetoetuse vaie PRIA esialgsele 03.02.2020. a otsusele nr 12-6/20/142 ei sisaldanud loomühikute vaidlustamist. Kaebaja poolt asja juurde lisatud kuupäevata vaie kannab tegelikult kuupäeva 16.06.2021 ja see puudutab PRIA 25.05.2021. a otsuse nr 12-6/21/266 vaidlustamist, mille kohta koostati kaebajale vaideotsus 16.07.2021.
19.PRIA teatas apellatsioonimenetluse käigus ringkonnakohtule, et ta on vaidlusalust 31.03.2020. a otsust nr 12-6/20/295 vahepeal muutnud ja teinud 17.01.2022 uue otsuse nr 12-6/22/64, millega seoses muutusid vaidlustatud otsuse nr 12-6/20/295 andmisel aluseks olnud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest tulenev toetussumma vähendus ning loomakasvatuse nõuete rikkumise ja kohustusealuse maa pindala vähenemisest tulenev toetussumma vähendus. PRIA väitis, et muus osas, so vaidlustatud kultuuride erinevuse osas, otsus nr 12-6/20/295 ei muutunud.
19.1.09.11.2022 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja PRIA 17.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/64 vaidlustamiseks tühistamisnõudega varasema, 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 asemel.
19.2.Ringkonnakohus rahuldas kohtuistungil esitatud taotluse ning lubas kaebajal kaebust muuta ja vaidlustada tühistamisnõudega PRIA 17.01.2022. a otsust nr 12-6/22/64 samas ulatuses, millises ulatuses oli vaide- ja halduskohtu menetluses vaidlustatud PRIA varasemaid, 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142 ja 31.03.2020. a otsust nr 12-6/20/295, s.o osas, mis puudutas kaebajale suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest toetuse määramata jätmist ning selle tagajärjel kaebajale pindalade erinevusest tulenevate lisakaristuste määramist (kõigi otsuse lisaks oleva tabeli summad 5615,78 eurot ja 33 836,27 eurot koos vastavate selgitustega). Ringkonnakohus pidas kaebuse sellist muutmist HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 järgi lubatavaks, sest olenemata PRIA väitest ja 17.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/64 põhjendavas osas toodud selgitusest 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 muutmise kohta, nähtub 17.01.2022. a otsuse resolutsioonist siiski see, et PRIA 31.03.2020. a otsus nr 12-6/20/295 tunnistati taotleja Metsalliku Mesindustalu osas tervikuna kehtetuks ja määrati eelnimetatud taotlejale mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 51 706, 81 eurot (31.03.2020. a otsuses nr 12-6/20/295 oli toetussumma kokku 56827,32 eurot).
Ringkonnakohus lubas kaebajal kaebust selliselt apellatsioonimenetluses muuta mh kehtivast kohtupraktikast tulenevate põhimõtete tõttu (vt nt RKHK 26.04.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-92-16), sest tegemist on mõjuva põhjusega (kehtetuks tunnistatud haldusakti ei ole üldjuhul võimalik tühistada), kaebus on muudetud kujul otstarbekas kaebaja eesmärgi saavutamiseks (muudetud kaebus põhineb samadel õiguslikel alustel, on adresseeritud sama subjekti vastu ning asjaolud on samad), tähtaegne (kaebuse muutmisel loetakse muudetud nõue esitatuks algse kaebuse esitamise ajal) ning aitab vältida uut samasisulist kohtuvaidlust ja on seega kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Seda, et vastustaja võimalikud sisulised vastuväited muudetud nõudele ei erine halduskohtu menetluses olnud nõudele esitatud vastuväidetest, kinnitas istungil ka PRIA esindaja. Kaebuse muutmist ei takistanud ka asjaolu, et kaebaja pole uue haldusakti osas läbinud vaidemenetlust. Tegemist on formaalse puudusega, sest varasemalt vaidlustatud haldusaktidega samasisulise uue haldusakti vaidlustamisel loetakse vaidemenetlus läbituks. Ringkonnakohus arvestas kaebuse muutmise lubamisel asjaolu, et käesolevas asjas on ka halduskohus lubanud analoogsetel asjaoludel algselt esitatud kaebust (vaidlustati PRIA 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142, mille PRIA tunnistas kaebaja osas kehtetuks 31.03.2020. a otsusega nr 12-6/20/295) muuta, lugedes samuti 31.03.2020. a otsuse tühistamiskaebusega vaidlustamisel vaidemenetluse läbituks 13.02.2020 esitatud vaidega PRIA 03.02.2020. a otsuse peale (kd I, lk-d 68-69, 71, 75, 77, 82).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et PRIA 17.01.2022. a otsuses nr 12-6/22/64 on kaebajale suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest toetuse määramata jätmise ning selle tagajärjel kaebajale pindalade erinevusest tulenevate lisakaristuste määramisega seotud viiteid ja põhjendusi jäänud võrreldes PRIA 03.02.2020. a ja 31.03.2020. a otsustes tooduga vähemaks, kuna 17.01.2022. a otsuse põhjendus puudutab üksnes 31.03.2020. a otsuse nö. muutmist seoses PRIA 2021. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse menetlemisel teostatud halduskontrolliga, mille raames tuvastati, et 2019. aasta toetustaotlusel deklareeritud teatud põllumassiividel asuvatel põldudel kasvatas taotleja 2021. a heintaimi kauem kui määruses nr 53 sätestatud. PRIA 17.01.2022. a otsuses ei ole enam eraldi välja toodud neid põhjendusi, mis sisaldusid PRIA 03.02.2020. a ja 31.03.2020. a otsuste esilehekülgedel ja seondusid käesoleva vaidluse esemega. Ilmselt on selline olukord tekkinud sellest, et kuigi PRIA 17.01.2022. a otsuse pealkirja ja põhjenduse järgi muudetakse sellega varasemat 31.03.2020. a otsust osaliselt, siis otsuse resolutsioonist nähtuvalt on tegemist siiski PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tervikuna kehtetuks tunnistamisega taotleja Metsalliku Mesindustalu osas. Sellise vastuolu tõttu on osad varasemates otsustes toodud ja samuti käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased põhjendused ilmselt PRIA 17.01.2022. a otsusest välja jäänud. Eeltoodud arvamust kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka PRIA 17.01.2022. a otsuses märgitu, et antud otsusega muudetakse taotlejale varasemalt koostatud otsust nr 12-6/20/295 eespool nimetatud põldude osas ning muus osas 31.03.2020. a otsust ei muudeta ja ülaltoodu ei mõjuta ka võimalikke vähendamisi, väljaarvamisi ega toetuse tagasinõudmist, mis on juba kindlaks määratud taotluse esialgse menetlemise tulemusena 2019. a osas antud otsuses. Samas on PRIA 17.01.2022. a otsuse nr 12-6/22/64 lisaks olev tabel jäänud kaebajale suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest toetuse määramata jätmist ning selle tagajärjel kaebajale pindalade erinevusest tulenevate lisakaristuste määramist puudutavas osas jätkuvalt samaks ning selles tabelis on ära toodud osad viited, mis olid vaidlusaluse toetuse määramata jätmise ja lisakaristuste määramise aluseks (määruse nr 53 §-d 4 lg 1, 24 ja 25 lg 1 ja 2, EL määruse nr 640/2014 artiklid 18 lg 6 ja 19 lg 2 ning lg 3).
Arvestades eeltoodut ja ka kehtivas kohtupraktikas toodud seisukohti, kus on mööndud, et PRIA-l on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks (vt nt RKHK 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12 ja 10.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14; TartuRK 31.10.2017. a otsus asjas nr 3-16-1582 ja 21.10.2021. a otsus asjas nr 3-20-755), ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust esitatud tühistamiskaebust rahuldada ainuüksi põhjusel, et PRIA 17.01.2022. a otsuses nr 12-6/22/64 toodud põhjendused on kaebuse eseme suhtes napid. Samuti on seoses PRIA piiratud põhjendamiskohustusega kohtupraktikas märgitud, et isikutele, kes soovivad PRIA vastavaid otsuseid vaidlustada, on toetustaotluse rahuldamata jätmise põhjenduste saamise mõttes abiks toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist PRIA-le vaie. Käesolevas asjas vaidluse all olevaga seonduvalt esitas kaebaja vaide juba PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 peale ja selle tulemusena tegi PRIA 27.03.2020 vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 ning ka uue, 31.03.2020. a otsuse. Kuna sisuline vaidlusküsimus on alates PRIA 03.02.2020. a otsusest kuni PRIA 17.01.2022. a otsuseni (k.a) jäänud samaks, siis asub ringkonnakohus seisukohale, et ka apellatsioonimenetluses muudetud kaebuse lahendamisel on siiski võimalik hinnata varasemas menetluses PRIA poolt esile toodud kõiki viiteid õigusaktidele ja põhjendusi selle kohta, miks kaebajale 2019. a taotluse alusel suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest toetust ei määratud ning kohaldati pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi.
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust ka muudetud kaebust arvestades. Halduskohus on otsuses objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Apellatsioonimenetluses väidab kaebaja, et ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud üksnes suviviki ja söödakapsa kasvatamisega seonduvas osas ja nn loomühikute valesti jagamist vaidlusaluses PRIA otsuses ei ole kaebaja vaidega vaidlustanud. Samuti väidab kaebaja, et ta on sellekohase vaide esitanud nii suuliselt kui ka kirjalikult, sh 11.03.2020 toimunud ärakuulamise käigus. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
22.1.Kaebaja vaidlustas asja materjalidest nähtuvalt halduskohtus esmalt PRIA 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142, millega määrati Metsalliku Mesindustalule 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetus osaliselt, s.o rohumaade ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade kohta, v.a rohumaade grupis 0,14 ha suuruse pindalade erinevuse eest (otsuste lisaks olevas tabelis lk-4 taotletud pindala 289,73 ha ja kindlaksmääratud pindala 289,59 vahe), mida ei ole vaidlustatud. Suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi. Metsalliku Mesindustalu esitas 11.02.2020 ja 13.02.2020 PRIA-le vaided 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 peale. 11.02.2020 esitatud vaides vaidlustas kaebaja PRIA otsust nõuetele vastavuse süsteemi nõude rikkumise tõttu toetuse vähendamise osas 9% võrra (I kd, lk 42). 13.02.2020 esitatud vaides vaidlustas kaebaja PRIA nimetatud otsust üksnes põllumajanduskultuuride erinevust käsitlevas osas ehk seoses 13.-27.08.2019 kaebaja põldudel läbi viidud kohapealse kontrolliga, mille tulemusena PRIA 03.02.2020. a otsusega suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka
pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi (II kd, lk 5). PRIA rahuldas 27.03.2020. a vaideotsusega Metsalliku Mesindustalu 11.02.2020. a vaide PRIA 03.02.2020. a otsuse peale osas, millega oli toetust vähendatud 9% loomade osas nõuetele vastavuse süsteemi nõude rikkumise tõttu (I kd, lk 31-33). Nimetatud vaideotsuse alusel koostas PRIA uue, 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295, millega määrati vastavalt kaebaja 11.02.2020. a vaide rahuldamisele kaebajale juurde toetussumma suuruses 5114, 46 eurot. Kultuuride erinevuse osas, ehk suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetuse määramata jätmise ning sellega seotud pindalade erinevusest tingitud lisakaristuste määramise osas, PRIA oma 27.03.2020. a vaideotsusega kaebaja poolt 13.02.2020 esitatud vaiet ei rahuldanud ja 03.02.2020. a otsust ei muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kaebaja poolt PRIA 03.02.2020 otsuse nr 12-6/20/142 peale esitatud vaiete sisust ega vormist välja lugeda seda, et ta vaidlustas nendega PRIA 03.02.2020. a otsust tervikuna. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja märgib esitatud vaietes, et ta vaidlustab PRIA 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142 ning asjaolust, et ta märgib pärast vaide põhjendust, et ta taotleb lähtudes eeltoodust otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist, ei saa seda järeldada, kuna mõlemas vaides on siiski eraldi välja toodud põhjendused, millest nähtub see, millist osa PRIA 03.02.2020. a otsusest toetuse taotluse rahuldamata jätmiste osas ta vaidlustab. Kui kaebaja tõi 13.02.2020. a vaides põhjendusena välja selle, et tema arvates kasvasid põldudel 2019. a sinna külvatud kultuurid ja ta ei saa aru toetuse välja maksmata jätmise põhjendustest ning soovib teada, milline on kaebaja põldudel kontrolli läbi viinud ametniku haridus ja taimekaitsealane pädevus, siis saab sellest järeldada üksnes seda, et nimetatud vaidega vaidlustas kaebaja PRIA 03.02.2020. a otsust vaid osas, mis puudutas 13.-27.08.2019 kaebaja põldudel läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusena kaebajale suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest toetuse määramata jätmist ning sellega seotud pindalade erinevusest tulenevate lisakaristuste kohaldamist. Seda, et kaebaja ei vaidlustanud PRIA 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142 vaidemenetluses tervikuna, näitab ringkonnakohtu hinnangul juba see, et kaebaja esitas sama otsuse peale kaks erinevate kuupäevadega ja põhjendustega vaiet, kuigi väidab apellatsioonimenetluses, et PRIA 03.02.2020. a otsuse tervikuna vaidlustamist pidavat näitama see, et ta märkis vaietes, et vaidlustab nimetatud otsust ja taotleb selle kehtetuks tunnistamist. Kui see oleks nii, siis puudunuks kaebajal vajadus esitada pärast 11.02.2020. a vaiet PRIA-le sama otsuse peale teistsuguste põhjendustega vaie ka 13.02.2020. Kuna HMS § 76 lg 2 järgi tuleb vaide esitajal märkida esitatud vaides ka põhjused, miks ta leiab, et vaidlustatav haldusakt tema õigusi rikub, siis saab ja tuleb neist põhjendustest ka lähtuda hindamaks, millises osas kõnealust haldusakti vaidemenetluses vaidlustatakse. Seega ei ole käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul alust teha PRIA-le seoses kaebaja poolt 13.02.2020 esitatud vaidega ka etteheiteid, et PRIA oleks pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks HMS § 78 järgi, kui talle jäi arusaamatuks, kas kaebaja vaidlustab otsust tervikuna või osaliselt või kui PRIA leidis, et kaebaja peaks oma vaides esitama põhjendused ka nn. loomühikute osas. Ringkonnakohtu arvates ei olnud PRIA-l põhjust pidada kaebaja 13.02.2020 esitatud vaiet HMS §-s 76 toodud nõuetele mittevastavaks vaideks seepärast, et selle põhjendusest nähtus PRIA 03.02.2020. a otsuse vaidlustamise soov üksnes osas, mis puudutas suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetuse määramata jätmist ning sellega seoses pindalade erinevusest tulenevate lisakaristuste määramist. Väide, et haldusorgan peaks selliselt sõnastatud vaiet saades ikkagi selle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andma eeldades, et äkki tahab vaide esitaja siiski vaidlustada vaides nimetatud haldusakti tervikuna, vaatamata vaide põhjendustest nähtuvast, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja sellist kohustust ei tulene haldusorganile ringkonnakohtu arvates ka haldusorgani selgitamiskohustusest ega uurimispõhimõttest. Seega ei ole PRIA jätnud õigusvastaselt kaebaja 13.02.2020. a vaide eesmärki välja selgitamata ja vaiet osaliselt lahendamata, mis andnuks kaebajale õiguse
väita, et halduskohtu vaidlusaluses otsuses toodud seisukoht kohustusliku vaidemenetluse läbimise ulatuse kohta seoses PRIA 03.02.2020. a ja 31.03.2020. a otsusega on ebaõige.
22.2.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole millegagi tõendatud ka kaebaja väide, et ta esitas nn loomühikute valesti jagamisega PRIA 03.02.2020. a otsuses vaide ka suuliselt ja seda 11.03.2020 toimunud ärakuulamise käigus, mida kaebaja pidas vaide suuliseks esitamiseks ja selle kohta koostatud kokkuvõtet suulise vaidemenetluse protokolliks. HMS § 76 lg 1 võimaldab iseenesest ka suulise vaide esitamist viisil, et see protokollitakse haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri. Selliselt vormistatud suulise vaide esitamist seoses nn. loomühikute valesti jagamisega kaebaja tõendanud ei ole. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kaebaja 11.03.2020. a vaidemenetluses ärakuulamist ega selle kohta koostatud kokkuvõtet (II kd, lk 27) pidada suuliseks vaidemenetluseks või suulise vaide esitamiseks. Kuna kaebaja esitas 11.02.2020 ja 13.02.2020 kirjalikult vaided PRIA 03.02.2020. a otsusele nr 12-6/20/142 ja saatis 06.03.2020 PRIA-le e-kirja, milles märkis, et: „Soovin osaleda minuga seotud vaiete menetluses ärakuulamises“, siis kuulas PRIA HMS-i nõudeid järgides 11.03.2020 ära kaebaja kui asjast huvitatud isiku seletused ja koostas selle kohta kokkuvõtte. 11.03.2020 ei olnud seega tegemist suulise vaidemenetlusega, vaid taotleja ärakuulamisega vaidemenetluses. 11.03.2020 toimunud ärakuulamise tulemusena rahuldas PRIA 27.03.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/65-2 Metsalliku Mesindustalu vaide PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 (2019. a taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine) peale osas, millega toetust vähendati loomade osas nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 9% võrra. Taotleja vaidemenetluses ärakuulamise kohta koostatud kokkuvõttest nähtuvalt olid 11.03.2020 kõne all need teemad, mille kaebaja tõstatas PRIA-le 11.02.2020 ja 13.02.2020 esitatud kirjalikes vaietes PRIA 03.02.2020. a otsusele, s.o nõuetele vastavuse süsteemi nõude rikkumise tõttu toetuse vähendamine 9% võrra ja 13.-27.08.2019 kaebaja põldudel läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusena PRIA 03.02.2020. a otsusega suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetuse määramata jätmine ning sellest tulenev pindalade erinevusest tingitud lisakaristuste määramine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui kaebaja esitas 11.03.2020 toimunud suulise ärakuulamise käigus tõesti PRIA 03.02.2020. a otsuse peale täiendavalt veel ka suulise vaide seoses nn. loomühikute arvestamisega, siis jättis PRIA juriidilise haridusega esindaja selle siiski HMS § 76 lg 1 kohaselt fikseerimata, kuigi ta ärakuulamise kohta kirjaliku kokkuvõtte koostas. PRIA tegi 27.03.2020. a vaideotsuse 11.02.2020 ja 13.02.2020 kaebaja poolt esitatud kirjalike vaiete ning 11.03.2020 toimunud kaebaja vaidemenetluses ärakuulamise kohta koostatud kokkuvõtte alusel ja sellisele vaidemenetluse käigule on kõnealuses vaideotsuses ka viidatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks olnud PRIA-l mingit põhjust jätta 03.02.2020. a otsusega seotud kaebaja suulist vaiet käsitlemata 27.03.2020. a vaideotsuses juhul, kui kaebaja oleks selle tõesti PRIA-le esitanud.
22.3.Kaebaja viitas apellatsioonkaebuses ka 16.06.2021. a vaidele, mille ta väidetavalt seoses nn. loomühikute valesti jagamise probleemiga PRIA-le esitas. 16.06.2021 esitatud vaie ei saa kuidagi olla PRIA 03.02.2020. a otsuse peale esitatud vaie ja nagu vastustaja ka selgitas, on kaebaja viidatud vaide näol tegemist PRIA 25.05.2021. a otsuse nr 12-6/21/266 peale esitatud vaidega, mille kohta tegi PRIA vaideotsuse 16.07.2021 nr 12-1/21/3849-1. Nimetatud 2021. a otsus ja vaideotsus ei ole aga käesoleva vaidluse esemed.
22.4.Asja materjalidega ei ole seega tõendamist leidnud kaebaja väide, et ta vaidlustas PRIA 03.02.2020. a otsust suuremas ulatuses, kui ta oli märkinud 11.02.2020 ja 13.02.2020 esitatud kirjalikes vaietes ehk ka nn loomühikute valesti jagamisega seonduvalt. Sellest tulenevalt ei ole ELÜPS-is nõutavat kohustuslikku kohtueelset menetlust nn loomühikute valesti jagamisega seonduvalt läbitud ka PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 ja 17.01.2022. a otsuse
nr 12-6/22/64 osas ning selles osas ei ole ka Tartu Halduskohus õigustatult käesolevas asjas otsust teinud. Apellatsioonkaebuses viidatud 10.05.2021. a ja 16.07.2021. a PRIA vaideotsused, mis väidetavalt käsitlevad loomühikute valesti jagamise teemat, ei ole kuidagi seotud käesoleva asja vaidluse esemega. Eeltoodu tõttu ei ole loomkoormusega seoses ühikumäära suurendamise küsimus käesolevas apellatsioonimenetluses asjakohane ning ringkonnakohus seda teemat ja apellatsioonikaebuses toodud muid sellesisulisi väiteid HKMS § 182 lg 3 alusel edaspidi käesolevas otsuses ei käsitle.
23.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et talle pole arusaadav, miks oli Metsalliku Mesindustalu ka 2019. a kontrollivalimi hulgas, kuigi neid kontrolliti ka 2018. a. Vastustaja selgitas eeltoodu kohta, et taotlejate käsitsi kontrollivalimisse valimise aluseks võetakse esitatud kaebusi (vihjed), eelnevate aastate kontrollitulemusi, üle taotletud (üle toetusõigusliku ala) põllumassiividega seotud taotlusi ning PRIA teiste osakondade, büroode või teiste ametiasutuste ettepanekuid taotlejate valimisse lisamiseks. Kaebaja puhul tulenes PRIA selgituste kohaselt tema kontrollivalimisse sattumine asjaolust, et ka eelneval, 2018. a tuvastas kohapealne kontroll Metsalliku Mesindustalu põldudel sarnaselt käesolevas asjas vaidluse all olevale olukorrale kultuuride erinevusi. Eeltoodu osas poolt vahel vaidlust ei olnud.
24.Kaebaja arvates pole arusaadav, miks on PRIA ja PTA inspektorite poolt kultuuride tuvastamine nii erinev ning augustis läbi viidud kontrolli ajal olidki suvivikk ja söödakapsas põldudel madalamad taimedest, mida PRIA liigitas umbrohu alla, jättes arvestamata kaebaja väite, et need kultuurid teevadki alles septembris-oktoobris olulise kasvuspurdi.
24.1.Ringkonnakohus kaebaja selliste väidetega ei nõustu. PTA poolt 2019. a läbi viidud kohapealne kontroll ei tuvastanud Metsalliku Mesindustalu põldudele külvatud söödakultuure samuti enamuskultuurina. PTA kontrolli protokollid kinnitavad, et 2019. a olid vaidlusalustel kaebaja põldudel söödakultuurid leitavad laiguti või olid need ikaldunud. Näiteks on PTA poolt 11.09.2019 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusena PTA mahepõllumajanduse kontrolli protokollis nr KP_1922897 fikseeritud, et Metsalliku Mesindustalu Kehtna vallas asuvatel põldudel nr 92 ja nr 42 kasvab söödakapsas laiguti. Põldudel nr 10-12 ei olnud kontrolli hetkel kultuurid üldse tuvastatavad. Põldudel nr 3 ja nr 4 toimus karjatamine, näha olid ainult söödakapsa varred. Põldudele nr 84 ja nr 37-39 (suvivikk) oli külvatud vikk ja heinasegu, kuid kontrolli hetkeks olid põllud juba koristatud heinaks. 12.09.2019 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena on mahepõllumajanduse kontrolli protokollis nr KP_1922898 fikseeritud, et Metsalliku Mesindustalu Järvamaa põldudel nr 67- 68, nr 71 ja nr 73-74 kasvab söödakapsas laiguti. Põldudel nr 78-80 on söödakapsas ikaldunud. Põldudel nr 64 ja nr 85-86 on leitavad üksikud söödakapsa taimed. Seega tõendavad ka PTA kohapealse kontrolli protokollid kultuuride erinevust vaidlusalustel põldudel ning PRIA vaidlusalune otsus on seega õiguspärane ja kooskõlas ka PTA kontrolli tulemustega.
24.2.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et augustikuus läbi viidud kohapealse kontrolli, koostatud kontrollaruande ja kontrollitud põldudest tehtud fotodega ei saa PRIA vaidlusalust otsust põhjendada, kuna suvivikk ja söödakapsas kasvavad alles septembrisoktoobris. Määruse nr 53 § 23 lg 1 järgi kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja
on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (p 4). Kaebaja põldude kohapealne kontroll viidi läbi 13.-27.08.2019 (I kd, tl 45-50). Kohapealses kontrollis tehtud fotod (I kd, tl 200-250) kinnitavad, et kontrolli teostamise ajaks oli taimekasv taotletud põldudel juba sedavõrd ulatuslik, et oli võimalik kontrollida kaebaja toetustaotluse vastavust nõuetele. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega. Samas on ringkonnakohtu jaoks vastustaja poolt esitatud fotodele tuginedes usutav, et ka juhul, kui kohapealne kontroll oleks aset leidnud kuu või kaks hiljem, ei oleks see kontrolli tulemust muutnud. Kui taotlusalused kultuurid suvivikk ja söödakapsas olid augusti lõpu seisuga põldudel selges vähemuses võrreldes muude heintaimedega, on ebausutav, et ka kuu või paar hiljem oleks olukord teistsugune. Määruse nr 53 § 11 lg-st 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma ka kohapealse kontrolli teostamise ajal 2019. a augustis. Eeltooduga seonduvalt viitas vastustaja ringkonnakohtu istungil põhjendatult sellele, et PRIA andmetel on nad teostanud erinevatel aastatel kaebaja põldudel kohapealset kontrolli ka hiljem, septembris-oktoobris, kuid seal kasvavate kultuuride osas oli tulemus sama, s.o taotletud põldude eest ei saanud mahepõllumajandusega jätkamise toetust määrata, kuna põldudelt taotluses märgitud kultuure ei leitud või leiti neid üksnes vähesel määral (vt nt haldusasi nr 3-22-869).
25.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles 2019. a põldudele nr 84, 37, 38 ja 39 mahepõllumajandusega jätkamise toetust suviviki kasvatamise eest. PRIA tuvastas 13.08-27.08.2019 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena, et vaidlusalustelt põldudelt suvivikki ei leitud ja valdavalt kasvasid põllul nõges, heintaimed ja ohakas. Visuaalselt nägid põllud välja nagu heinamaad. Kuna kaebaja taotles toetust suviviki kasvatamise eest, kuid eelnimetatud põldudelt suviviki kultuuri ei leitud, s.t kontroll tuvastas põldudelt taotletuga võrreldes erinevasse (madalamasse) ühikumääragruppi kuuluva kultuuri, siis ei olnud PRIA-l alust nimetatud põlde toetusõiguslikuks lugeda ja nende põldude eest toetust määrata. Ka kohapeale kontrolli käigus tehtud fotod ei anna alust kahelda selles, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavalt muud heintaimed, aga mitte suvivikk. Kuna taotletud põllukultuuri pindala kokku oli 32,16 ha ja kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas samuti 32,16 ha ehk 100%, siis jättis PRIA samuti õigustatult vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-le 2 kaebaja toetustaotluse rahuldamata. Vastavalt sama määruse art 19 lg-tele 2 ja 3 kohaldati selles põllukultuurigrupis kaebajale ka lisakaristust, mis võrdus toetussummaga, mis vastas deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele ehk summas 5615,78 eurot.
25.1.Vastavalt määruse nr 53 § 12 lg 1 p-le 1 peavad põllumajanduskultuurid olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Vastupidiselt kaebaja arvamusele leiab ringkonnakohus, et üksnes suviviki seemne ostmine ja selle külvamine toetustaotluses märgitud põldudele
15.juuniks ei taga automaatselt õigust toetusele. PRIA-l ei ole alust määrata toetust põllumajanduskultuuri kasvatamise eest juhtudel, kui kultuur ei olnud toetustaotluses märgitud põldudel domineeriv võrreldes muude heintaimedega. Vastavalt määruse nr 53 § 8 lg 1 p-le 1 on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama
viisil, et oleks tagatud toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Määruse nr 53 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 alusel on seega oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu. Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Juhul, kui toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid põldudel ei domineeri ning on olulisel määral segunenud heintaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Kui taotletud kultuuri põldudel ei tuvastata või on kultuur valdavalt umbrohtunud, siis ei ole PRIA-l samuti alust taotletud toetust vastava põllukultuuri kasvatamise eest määrata. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline valitud kultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Nagu juba märgitud, kinnitasid nii kohapealses kontrollis tehtud fotod kõnealustest põldudest, kui ka PTA kohapealse kontrolli protokoll, et nimetatud põldudel toetusõigusliku kultuuri -suviviki- kasvatamine ei õnnestunud, sest suvivikk ei olnud põldudel ligilähedaseltki valdav võrreldes muude heintaimedega.
25.2.Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on arusaamatu, millise metoodika abil mõõdeti põldudel nn. ebasobivate taimede levikut ja osakaalu, siis põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse kohapeal visuaalselt. Määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid, sest määruse nr 53 § 4 ja § 8 lg 1 pst 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama. Seega on mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab vastaval põllul olema visuaalselt tuvastatav, valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on maaeluarengumeetme pindalapõhine toetus (EL nr 809/2014 art 37 lg 1) ning vastavalt määruse nr 53 § 23 lg-le kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 39 lg 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri kontrollimist, kui see on asjakohane.
26.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja taotles 2019. a mahepõllumajandusega jätkamise toetust rühvelkultuuride ühikumääragrupis söödakapsa kasvatamise eest. Kohapealses kontrollis tuvastati võrreldes taotletuga erinevasse, s.t madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur põldudel nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74. Kohapealses kontrollis tuvastati ja märgiti ka kontrollaruandes nr 190138, et põldudele nr 92, 64, 67, 68, 75, 13, 42, 78, 79, 80, 70, 71, 73 ja 74 oli söödakapsas külvatud hajali, põllud olid valdavalt kaetud rohukamaraga ja visuaalsel vaatlusel olid põllud pigem rohumaad, sest võrreldes külvatud kultuuriga olid põldudel selges ülekaalus heintaimed. Söödakapsast leidus vaid üksikutes kohtades, kus võsa oli eelnevalt eemaldatud ja maa üles küntud. Kontrollaruandes märgitu järgi leiti põldudelt nr 3-4 söödakapsa ja heintaimede segu. Põldudelt nr 10-12 kapsast ei leitud, visuaalsel vaatlusel olid põllud rohumaad. Põldudelt nr 85-86 leiti heintaimede seest üksikud söödakapsa taimed. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad nii kohapealses kontrollis tehtud fotod, kui ka PTA kohapealse kontrolli protokoll, et nimetatud põldudel toetusõigusliku kultuuri kasvatamine ei õnnestunud, sest söödakapsas ei domineerinud ja põllud nägid visuaalselt välja nagu rohumaad. Söödakapsast leiti põldudelt üksikutest kohtadest, laiguti või ei leitud üldse. PRIA poolt 13., 15. ja 27. augustil 2019 tehtud fotode järgi on põldudel tuvastatavad üksikud söödakapsa taimed. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui augustis nägi kõnealustel põldudel olukord välja selline, nagu fotodelt näha, siis ei ole alust arvata, et needsamad söödakapsa taimed oleksid muutunud septembris20
oktoobris põldudel domineerivaks kultuuriks, s.h kasvanud välja kohati rohkem kui meetri pikkusest umbrohust ja muutunud kuu-pooleteisega 70-100 cm kõrguseks söödakapsa kultuuriks. Nagu juba märgitud, oli kohapealses kontrollis tehtud fotode järgi osadel põldudel kapsas leitav üksnes laiguti, kuid enamusel osal põldudest olid vaid üksikud söödakapsataimed või ei olnud kultuur põllult üldse leitav. PRIA selgitas põhjendatult, et ka need põllu osad, millel oli söödakapsas tuvastatav laiguti, ei moodustanud siiski sellist pindala, mida oleks saanud eraldi põllust välja mõõta ja toetuse määramisel arvestada, sest valdavas ulatuses olid põllud umbrohtunud.
26.1.Mis puudutab kaebaja väidet, et tema oli maa piisavalt ette valmistanud ja söödakapsas külvati ette haritud mustale maale, siis 2019. a kontrollaruanne ja fotod seda ei kinnita. Kohapealse kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et söödakapsast leidus rohkem vaid toetustaotluses märgitud põldude nendes kohtades, kus võsa oli eelnevalt eemaldatud ja maa üles küntud, mitte aga kõigil põldudel ja ülekaalus olevana põldudel kasvanud heintaimedega võrreldes. Nagu juba märgitud, siis asjaolu, et kaebaja hinnangul külvas ta põllumajanduskultuurid nõutud päevaks ning tema ei saa mõjutada seda, kuidas põllumajanduskultuurid tärkavad ja kasvavad, ei tingi PRIA otsuse tühistamist. 2019. a augustis tehtud fotomaterjal, kontrollaruanne ja ka PTA kontrolli protokollid 2019. a septembrist kinnitavad, et toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuri segunemine ka söödakapsa osas teiste põllumajanduskultuuridega oli kaebaja põldudel valdav ja selline olukord ei esinenud mitte mõnel üksikul põllul või põlluosal. Eeltoodu viitab siiski sellele, et kaebaja kasutatud agrotehnilised võtted ei olnud piisavad. Kui toetustaotlustes märgitud põllumajanduskultuuride alused põllud näevad visuaalselt välja nagu rohumaad või heinamaad ning asjakohaste põllumajanduskultuuride osakaal põldudel on ilmselgelt vähene, siis ei piisa PRIA järelduste ümberlükkamiseks sellest väitest, et kaebaja hinnangul on ta maa harimiseks teinud kõik endast oleneva. PRIA on tõendanud, et põldudel ei kasvanud valdavalt toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuri ning see oli suures osas segunenud teiste taimedega. Kaebaja ei ole vaide- ega ka kohtumenetluses suutnud veenvalt selgitada, miks tema põllud sarnanesid enam heina- ja rohumaadele kui söödakapsa põldudele ning mis tingis neil põldudel teiste taimede sedavõrd suure leviku.
26.2.Kaebaja taotles toetust söödakapsa kasvatamise eest ehk rühvelkultuuride ühikumäära grupis kokku 130,33 ha-le. Kuna taotletud põllukultuuri (söödakapsa) pindala kokku oli 130,33 ha ja kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas samuti 130,33 ha, ehk 100%, siis jättis PRIA õigustatult vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-le 2 taotluse rahuldamata ka selle põllumajanduskultuurigrupi rühmas. Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-tele 2 ja 3 kohaldati selles kultuurigrupis ka lisakaristust, mis oli võrdne toetussummaga, mis vastas deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele ehk summas 33 836,27 eurot.
27.PRIA selgitas kohtumenetluses samuti, et on menetluse käigus halduskaristust välistavate asjaolude kontrollimisel kindlaks teinud, et Metsalliku Mesindustalu osas puudusid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 77 lg 2 loetletud halduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, s.o PRIA poolt tuvastatud puudusega põldude osas vääramatu jõuga seonduvaid asjaolusid ei esinenud. Samuti ei ole kaebaja teatanud PRIA-le toetustaotlusel deklareeritud, kuid puudustega põldude osas vääramatu jõu asjaolude esinemisest. Mittevastavused, mis tingisid toetuse määramata jätmise, ei vastanud vastustaja hinnangul ka ilmse vea tunnustele. Kuna ei ilmnenud asjaolusid halduskaristuse kohaldamata jätmiseks, siis on ka pindalade erinevuse korral ette nähtud halduskaristuse kohaldamine õigusnormis sätestatud ulatuses põhjendatud.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et PRIA tehtud ülevaatefotodelt ei olnud üldse võimalik põldudel kasvavaid kultuure tuvastada, kuna need tehti liiga kõrgelt. Nagu juba
märgitud, pildistati kaebaja põlde 13., 15. ja 27. augustil 2019. Fotod sisaldavad märkeid tegemise aja ja põldude numbrite kohta ning on tehtud nii põldude äärealadelt kui ka keskelt. Fotodel jäädvustatu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul PRIA seisukohta, et põllud olid valdavalt rohumaad ning heintaimede ülekaal hõlmas kõiki vaidlusaluseid põlde. Seega on PRIA kohapealse kontrolli tulemuste ning samal ajal tehtud fotode põhjal õigesti tuvastatud, et kaebaja vaidlusalused põllud ei olnud 2019. a toetusõiguslikud. Augustis 2019 tehtud pildid on piisavalt selged ning nendelt on arusaadav, et külvatud söödakapsad ei moodusta põldudel valdavat põllumajanduskultuuri ning on peaasjalikult rohumaadele või heintaimedega kaetud põldudele sarnase struktuuriga. Enamus põldudel on tuvastatavad ka söödakapsa taimed, kuid need ei ole selgelt põllul kasvavatest põllumajanduskultuuridest enamuses. Samuti ei ole põllud tavapärasele põllumajandusmaale omase struktuuriga ning söödakapsa taimede tuvastamine on paljude põldude puhul seal läbisegi kasvavate teiste heintaimede või muude põllumajanduskultuuride tõttu raskendatud. Pildid viitavad, et kaebaja ei ole kasutanud piisavalt nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid maade ettevalmistamisel, põllumajanduskultuuri külvamisel ja hilisemal põldude hooldamisel, mis on tinginud olukorra, kus põldudel ei kasva valdavas ulatuses toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuure, mille kasvatamiseks kaebaja toetust taotles.
29.Apellatsioonkaebuses välja toodud kaebaja küsimused ja selgitused siloherne ja söödapeedi kasvatamise kohta seoses kontrollaruandes nr 190137 välja tooduga ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse. Eelnimetatuga seoses käis vaidlus haldusasjas nr 3-20-770 ja puudutas P V S GRUPP OÜ-d ning selles asjas on haldus- ja ringkonnakohtu poolt tehtud otsused jõustunud. Sel põhjusel ringkonnakohus käesolevas otsuses siloherne ja söödapeedi kasvatamise küsimusi rohkem ei analüüsi.
30.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuse samuti, et ei nõustu vaidlusaluse kohtuotsuse p-s 40 esitatud seisukohaga. Halduskohus märkis kõnealuses punktis, et: „PRIA esitatud tõenditega on tõendatud kaebaja põldudel ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad ei ole kohtu hinnangul seega võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta, mistõttu ei ole kaebaja põllumajanduslik tegevus vaidlusalustel põldudel olnud kooskõlas toetuste andmise õigusliku alusega. Määruse nr 53 § 11 lõikest 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma PRIA kohapealse kontrolli teostamise ajal. PRIA on kontrollaruandes ja selle lisades ning fotodega neil asjaoludel tuvastanud ja tõendanud põldudel looduliku rohttaimestiku kasvu ja vohamise, mistõttu on vaidlustatud otsus antud õigel faktilisel ja õiguslikul alusel.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu nimetatud seisukoht mingilgi määral ebaõige. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk mahepõllumajandusega alustajatele või sellega jätkajatele on kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud nende poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ning saamatajäänud tulu. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Kui taotleja põllumajanduskultuure taotlusalusel maal ei kasvata, siis ei teki tal ka toetusega kompenseeritavaid kulutusi. Seega on toetus mõeldud lisakulude ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Kui taotlusalune kultuur on taotlusalustel põldudel vähemuses võrreldes muude heintaimedega või ei leita kultuuri põldudelt üldse, siis ei ole ka alust kultuuride
kasvatamise eest ette nähtud ühikumääras toetust maksta, sest toetuse saamise tingimused ei ole täidetud.
31.Kaebaja väite seoses PRIA poolt arvamuse küsimisega Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektorilt P. Põldmalt ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurilt T. Võsalt ning väite, et nende vastused on kaebaja jaoks kaheldavad, sest nad ei tea esitatud küsimusi, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole eelnimetatud isikutelt arvamuse küsimine olnud kuidagi seotud käesolevas asjas vaidluse all oleva haldusakti andmisega.
32.Täiendavas seisukohas leidis kaebaja, et PRIA on määrust nr 53 vääralt kohaldanud, sest ei ole arvesse võtnud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärke ja toetuse üldpõhimõtteid ning tingimused, mida PRIA kohaldas toetuse saamise eeldustena, lähevad mahepõllumajandusega jätkamise toetust reguleeriva Euroopa Liidu õigusega vastuollu. Ringkonnakohus kaebaja selliste seisukohtadega ei nõustu.
32.1.Põllumajandusliku tegevusena käsitatakse mh põllumajandustoodete kasvatamist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p b). Nagu juba varem märgitud, antakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust siis, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid (määrus nr 53 § 11 lg 2). Mahepõllumajandusliku tootmise toetus on ette nähtud vastavate põllumajanduskultuuride kasvatamise eest ning toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul.
32.2.Toetuse saamiseks ei ole seetõttu piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride nõuetekohane kasvatamine. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid neil põldudel ei domineeri ning on olulisel määral segunenud hein- ja rohttaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine taotletud põllukultuuride osas õigustatud. Määrus nr 53 ei sätesta eraldi ühikumäära segakultuuridele või kultuuride loomasöödaks kasvatamise eest, näiteks rühvelkultuuride-heintaimede segudele ega muud sellist ühikumäära. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäärad on õigusaktides ette nähtud. Kui toetust taotletakse kultuuride ühikumääragrupis, siis peab ka kultuure kasvatama, et taotletud ühikumääras toetust saada. Toetust määratakse konkreetse ühikumääragrupi kuuluva põhikultuuri järgi, mitte üksnes põllumajandusega tegelemise eest.
32.3.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks on seega hüvitada toetuse saajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu ja see ei eelda vaid asjakohaste põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ning vastava kultuuri põldudel domineerimist. Vastupidisel juhul ei ole toetuse eesmärk täidetav, sest toetuse saamiseks piisaks üksnes põllumajanduskultuuride külvamisest ning hilisem tegevus nende kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks, mis omakorda ei võimalda tagada põllumajandusega tegelemise põhieesmärkide saavutamist.
32.4.Kui põllul ei ole valdavaks toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid, siis ei saa sellist põllumajanduskultuuri käsitleda ka põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust määratakse. Kui taotleja põllul kasvavad põhikultuurina valdavalt muud taimed ning selleks ei ole objektiivset põhjust, siis ei ole toetuse eesmärk saavutatud. PRIA on samuti läbivalt menetluse käigus igati põhjendatult viidanud sellele, et toetuse taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllumajanduskultuuri ta kasvatab ning millistes
tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab vastavad põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et oleks tagatud toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel, külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel tekkinud puudujäägid tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul valdav ning on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik. Nõustuda tuleb ka sellega, et PRIA ei kontrolli seda, millist agrotehnikat taotlejad kasutavad, sest ühtseid agrotehnilisi võtteid, mida saaks kehtestada üle Eesti, ei ole ilmselt olemas. Mahetootja peab toetuse taotlemisel seega arvestama kõikide riskidega, sh kultuuride umbrohtumuse riskiga. Taotleja kanda on risk, et ta on võimeline mahepõllumajandusega jätkamise toetuse esemeks olevat põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama (vt Tartu Halduskohtu 10.12.2020. a otsus asjas nr 3-20-770, p 12 ja Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021. a otsus asjas nr 3-20-770, p 14). Sarnase sisuga kohtuasjas jõustunud kohtulahendis (Tartu Halduskohtu 12.11.2018. a otsus asjas nr 3-18-496 p-d 12.3-12.5) oli samuti tegemist umbrohtunud kultuuriga ning selles asjas leidis kohus samuti, et taotleja võib küll kasvatada põllumajanduskultuure, kuid ta peab seda tegema viisil, mis on mh kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Arvestades asjaolu, et mahetoetust taotleb PRIA andmetel igal aastal umbes 2000 taotlejat, kuid PRIA-le esitab lisaks kaebajale igal aastal vaide 1 või 2 taotlejat kultuuride erinevuse tõttu toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, võib sellest järeldada, et enamus taotlejatest suudab siiski valida õiged agrotehnilised võtted ja nõuetele vastavalt kultuure kasvatada. Kuna vaidlusalused kaebaja põllud olid 2018. a püsirohumaad, siis tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et ilmselt jäi külvieelne maa ettevalmistus ebapiisavaks, mistõttu oli neil maadel keerulisem järgnevatel aastatel umbrohtude levikut vältida, kuid taotleja pidi sellega toetuse taotlemisel arvestama. Kaebaja väidetud ebasoodne kasvupind või ilmastikutingimused ei ole arvestatavad selliste asjaoludena, mis annaksid alust kaebajale toetust määrata.
32.5.Asjakohased ei ole kaebaja väited seoses saagi kogustega, sest sellist nõuet toetuse saamise tingimused ette ei näe. Kaebajale pole ette heidetud seda, et ta ei saavutanud põllukultuuride kasvatamisel kindlas koguses saaki, vaid etteheidetav oli see, et toetustaotluses märgitud põldudel kasvas deklareeritud põllukultuuridest oluliselt rohkem ühikumääragruppi mittekuuluvaid teisi rohttaimi ja seega polnud toetuse eesmärki sisuliselt saavutatud. Samuti ei ole Euroopa Liidu õigusaktides mahepõllumajandusega tegelemisel seatud toetuse saamise eeldusena kindlaid piirmäärasid saagikusele, st et toetuse saamine ei ole seatud sõltuvusse kindlast lõpptoodangu mahust. Eeltoodu aga ei tähenda, et põllukultuuri kasvatamine ning maa harimine deklareeritud põllukultuuri osas ei oleks üldse olulised.
33.Ringkonnakohtul pole alust nõustuda ka kaebaja väitega, et PRIA poolt antud tõlgendus määruse nr 53 sätetele viib kaebajat ebaproportsionaalselt kahjustava tulemuseni. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja on proportsionaalsuse küsimusega seoses alusetult viidanud komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 põhjenduste punktidele 31 ja 35, kuna need ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest kehtivad määruse (EL) nr 640/2014 artiklites 35 ja 38 sätestatu kohta. Määruse nr (EL) nr 640/2014 art 35 sätestab kohaldamisalaks toetuskõlblikkuse kriteeriumite, v.a pindalade suurus ning muude sellekohaste või või muude kohustuste täitmata jätmise eest kohaldatavad toetuse vähendamised, mille puhul võetakse aluseks toetuse tingimustega seotud nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Artikkel 35 ei ole kohaldatav kultuuride erinevuse korral. Samuti on nõuetele vastavuse nõuete süsteem (art 38) ja sellega seotud halduskaristused teine süsteem võrreldes kultuuride erinevuse korral kohaldatavate vähendamistega. Nõuetele vastavus seob EL-i ühise põllumajanduspoliitika
(ÜPP)
toetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund, keskkond, rahva- looma- ja taimetervis, loomade heaolu)
järgimisega. Nõuded on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja/või kogu põllumajandusliku majapidamise maaga. Nõuetele vastavuse alused on kehtestatud EL-i Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1306/2013 artiklites 91–101 ja lisas II, „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ §-s 32–34 ning põllumajandusministri 14.01.2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete rikkumise korral vähendatakse taotleja kõikide samal aastal taotletud toetuste summasid rikkumise eest välja arvutatava protsendi võrra, kuid käesoleval juhul ei olnud tegemist nõuetele vastavuse nõuete rikkumisega.
34.Samuti märgib kaebaja, et kuigi PRIA arvates on toetuse määramine õigustatud vaid siis, kui põllule külvatud põllukultuurid on enamuses PRIA kontrolli ajal, leiab tema, et sellist nõuet õigusaktidest ei tulene ning et PRIA on ka põllukultuuride ülekaalu hindamisel eksinud. Nagu juba varem märgitud, hinnatakse põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu kohapeal visuaalselt. Määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid, sest määruse nr 53 § 4 lg-st 1 ja § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama. Seega on üheselt mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab olema põllul visuaalselt tuvastatav valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Ka senine kohtupraktika kinnitab, et kui toetustaotluses märgitud põllukultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada kultuuriks, millele toetust antakse. Toetuse saamiseks peab taotleja seega olema võimeline põllukultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama ja deklareeritud põllukultuur peab olema põllul valdav (Tartu Halduskohtu 10.12.2020. a otsus asjas nr 3-20-770, 22.10.2021. a otsus asjas nr 3-20-769 ja 22.08.2022. a otsus asjas nr 3-22-869 ning Tartu Ringkonnakohtu 07.09. 2021. a otsus asjas 3-20-770 ja 24.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-703).
34.1.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt viidatud põllumajanduskultuuri osakaalu määramine komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 art 40 ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas asjakohane ega kohaldatav, sest viidatud õigusnorm reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet, mis mahetoetusele ei kohaldu.
35.Kaebaja väite, et PRIA ei saanud käesolevas asjas tugineda asjas nr 3-20-770 ja asjas nr 3-18-496 tehtud lahenditele, kuna neis väljendatud kohtute seisukohad on kaebaja arvates sisuliselt ebaõiged ning õigusnorme on neis tõlgendatud vastuolus EL õigusega, jätab ringkonnakohus sisulise tähelepanuta, kuna tegemist on jõustunud kohtulahenditega ja miski ei keelanud vastustajal neile lahenditele viidata, kui ta pidas vajalikuks seda oma seisukohtade kinnitamiseks teha.
36.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt on PRIA ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja põllud olid nõuetekohaselt hooldamata, ebaõige ja alusetu.
36.1.Samuti ei ole käesoleva vaidluse kontekstis, mis puudutab mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramata jätmist, tegelikult asjakohane viidata maaeluministri 17.04.2015. a määrusele nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ ning selle kehtestamise aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus on oma 22.10.2021. a otsuse p-s 39 samadele õigusaktidele viidanud seoses sellega, et kaebaja taotles ka ühtset pindalatoetust ning 13.-27.08.2019 toimunud kohapealse kontrolli käigus kontrolliti kaebaja põlde ka selle toetuse liigiga seonduvalt, kuna selline märge on kontrollaruande lisaks olevatel kontroll-lehtedel. Halduskohtu selline väide on iseenesest õige, kuid käesoleva asja kontekstis asjakohatu, sest käesoleva asjas vaidluse esemeks ei ole kaebajale 2019. a eest ühtse pindalatoetuse määramine või määramata jätmine. Asja materjalidest nähtuvalt (I kd, lk 25-26) määrati Metsalliku
Mesindustalule ühtset pindalatoetust osaliselt PRIA 06.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/929. Selle otsusega seonduvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse asjas nr 3-20-257. Kaebaja proovis sama haldusakti vaidlustada ka käesolevas asjas, kuid halduskohus tegi 15.05.2020 määruse, millega lõpetas menetluse PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks esitatud kaebuse osas HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel (I kd, lk 68-69). Kuna tegemist on üksnes halduskohtu asjakohatu väitega käesoleva vaidluse kontekstis ja halduskohus ei ole 22.10.2021. a otsusega teinud sisulist otsust mõne sellise nõude osas, mida käesolevas asjas menetlusse võetud ei ole (näiteks PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 osas), siis ei anna selline ebatäpsus või eksimus ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna käesoleva asja sisuks ei olnud pindalatoetustega seonduv, siis jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohased väited ja viited tähelepanuta.
36.2.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et kuna ta tegeles põldudel põllumajandusliku tegevusega – kündis, külvas ja koristas saagi, siis on tegemist igati nõuetele vastavate põldudega ja see, et seal kasvab ka umbrohi, on paratamatus. Nagu juba märgitud, eeldab mahetootmise puhul põllukultuuri kasvatamine siiski ka teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Seda kinnitab ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-703, p 27). Nimetatud lahendis on määrust nr 53 kohaldades rõhutatud, et mahetootmise puhul eeldab põllukultuuri kasvatamine samuti teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks, mistõttu pidas kohus viidatud asjas ilmseks, et kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud muu taimestik (umbrohi), ei saa rääkida ka põllukultuuri nõuetekohasest kasvatamisest. Samas on veel märgitud, et põllukultuuri kasvatamisel ei pruugi piisata ainuüksi toetuse saaja poolt loetletud tegevustest, oluline on ka tegevuste kvaliteet ja efektiivsus.
37.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Metsalliku Mesindustalu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.2021. a otsuse muutmata.
38.Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (4437,58 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.