Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

3-22-761 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-761 kõrgharidust, mille saamisel on kogutud ainepunkte kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alaps loetletud kõikides distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus. Taotlejale ei oleks võimalik anda kutset ka erijuhu alusel. Kuigi EEL pidas kutsestandardi B.2.1 alap-s 5 toodud küttesüsteeme ja jahutussüsteeme hõlmavate ainete läbimist ning nende mahtu (üle 40 EAP), samuti taotleja töökogemust ja täiendõpet arvestades eelnevalt võimalikuks KAK lisa 2 p 3.4.2 erijuhu alusel anda taotlejale osakutsed ehitustegevuse juhtimise kitsastel aladel (küttesüsteemide ehitamine ja jahutussüsteemide ehitamine), ei kohaldu KAK p-s 3.4 sätestatud erijuhu haridusnõuded ehitustegevuse juhtimise täiskutse puhul. Vastavad vähendatud mahus nõuded kehtivad vaid erijuhu alusel ehitustegevuse juhtimise kitsal erialal kutse taotlemiseks (s.o küttesüsteemide ehitamine, jahutussüsteemide ehitamine või ventilatsioonisüsteemide ehitamine). Seega tuleb taotletava ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ametiala puhul lähtuda KAK lisa 2 p-s 1.4 ja 3.2 sätestatud erijuhu nõuetest. Kutse taotlejal on olemas tehnika valdkonna kõrgharidus (soojusenergeetika alane diplom) ja seega on KAK lisa 2 p-s 3.2 sätestatud esimene nõue täidetud. Lisaks on vajalik akadeemilise õppe läbimine kutsestandardi p-s B.2.1 kompetentsi 5. alap-s loetletud kõikides distsipliinides, kuid seda piiratud mahus (60 EAP). Akadeemiline õpe peab katma nii nõutavad distsipliinid kui ka minimaalse ainepunktide mahu. Taotleja ei ole läbinud akadeemilist õpet kõikides diplomeeritud KVJ insener, tase 7 ametialadel (omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimine) nõutavates distsipliinides, osad kutsestandardi kohaselt nõutavad distsipliinid on läbimata. Taotleja täiendõpe ei ole käsitatav KAK lisa 2 p 3.2 tähenduses akadeemilise õppena. Seega ei vasta taotleja haridus akadeemilise õppe sisu ja mahu osas KAK lisa 2 p 3.2 nõuetele ning vajalik ei ole hinnata p 3.2 alap-de a) ja b) täitmist.

3(17)

3-22-761 EEL ei pidanud taotlejalt küsima täiendavaid selgitusi ja EEL ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Taotluse aluseks olevatel vormidel, KAK-s ja kutsestandardis on selgelt ära toodud, millised andmed on nõutavad taotluse esitamisel. Taotleja esitas taotluses vastavad andmed, mille põhjal oli EEL-le selge, et taotleja ei vasta nõutud tingimustele. EEL ei kaldunud hindamisel taotluses esitatud andmetest kõrvale.

3-22-761 nimetatud õppeained kokku 51,4 EAP ulatuses ja kaebaja diplomitöö 30 EAP ulatuses. TalTech kinnitab oma 14.09.2021 kirjas nr 11-39/E/1497-2, et neil puuduvad õppeainete sisukirjeldused ja võrreldud on vaid ainenimetuste kattuvust tänapäeva õppeainete nimetustega. Kuna õppeperioodil 1987‒1993 puudusid tänapäevaste nimetustega õppeained, ei ole võimalik vanu õppeainete nimetusi üks-ühele kõrvutada kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alap-s loetletud distsipliinide nimetustega. Väär on vastustaja väide, et distsipliinid peavad jagunema proportsionaalselt, seda kutsestandard ega KAK ei nõua. Samuti ei sätesta kutsestandard ega KAK eraldi distsipliinide mahtu, vaid akadeemiliste ainepunktide maht on sätestatud KVJ alaste distsipliinide peale kokku. Magistritöö on magistriõppe osa, mistõttu on vastustaja avaldus, et magistritööd ei võeta kohustuslike distsipliinide läbimise hindamisel arvesse, meelevaldne ja põhjendamata. Kuna KVJ on ka vastustaja hinnangul üks terviklik süsteem, ei ole võimalik, et TTÜ-s siseosa tehnosüsteeme õppides õpetati kütte ja jahutuse osa, aga mitte ventilatsiooni. Kaebaja esitatud ainekirjeldused ei tugine pelgalt kaebaja meenutustele. Õppeainete sisu kirjeldamisel lähtus kaebaja tänapäevastest sarnaste õppeainete kirjeldustest, arhiividest leitud 1984‒1996 energeetika- ja ehitusteaduskonna õppeainete kirjeldustest ja õppeplaanidest, kaebaja säilinud konspektidest, kordamisküsimustest, eksamiküsimustest, laboratoorsete tööde juhenditest, ülesannete kogust ja muudest õppematerjalidest, õppeprogrammides viidatud kirjandusest ja alles viimasena isiklikest teadmistest ja meenutustest. Vastustaja on põhjendamatult jätnud akadeemilise õppena arvestamata täiendava õppe kaudu saadud akadeemilised ainepunktid. Kaebaja on täiendkoolitused „Küttesüsteemide ehitamine“ (2 EAP) ja „Jahutussüsteemid“ (1 EAP) läbinud TalTechi avatud ülikoolis ja saanud akadeemilisi ainepunkte. Ei ole loogiline, et kui ülikooli õppejõu poolt läbi viidud akadeemiline õpe on statsionaarses vormis, siis vastustaja arvestab EAP-sid, aga kui sama asi on läbi viidud mõnepäevase akadeemilise täiendkoolitusena selle sama ülikooli õppejõu poolt samas mahus, siis EAP-sid akadeemilise õppena ei arvestata. Samuti on kaebajal ventilatsioonialaseid täiendkoolitusi rohkem kui hindamiskomisjoni väidetud kaks ning kaebaja on vahepealsel ajal läbinud veel KVJ alaseid koolitusi. Kaebajal on Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) poolt 2017. a-l väljastatud kutse diplomeeritud soojustehnikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7, mis annab õiguse teostada KVJ ehitustegevuse juhtimist ja omanikujärelevalvet. 2019. a-l jõustunud kutsestandardist jäeti KVJ siseosa süsteemid välja ja edaspidi omab vastava kutse andmiseks õigust vastustaja. Arusaamatu on, et kuni 03.12.2022 on kaebaja ESTIS-e väljastatud kutse alusel pädev KVJ ehitustöid ja omanikujärelevalvet teostama, kuid vastustaja hinnangul ei ole kaebaja piisavalt pädev, et talle samal tegevusalal kutse väljastada. Hindamiskomisjon oleks pidanud vaide ja vaidega esitatud lisainfo läbi töötama, kuid seda ei ole tehtud, olenemata kutsekomisjoni esimehe 02.12.2021 sellekohasest kinnitusest. Kui vaide lahendamise pädevus on ainult kutsekomisjonil, ei nähtu, et kutsekomisjoni liikmed oleksid kaebaja vaide ja lisamaterjalid läbi vaadanud.

EEL palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustajal puudub pädevus ja ka kohustus hinnata tunnistajate ütluste, loengukonspektide, õppematerjalide, meenutuste jm kaudsete tõendite alusel kaebaja kõrghariduse samaväärsust teise teaduskonna KVJ eriala õppekavale. Kaebaja hariduse sisulise vastavuse hindamine õppekavale on vaid kõrgkooli pädevuses. Nii kutsekomisjoni otsus kui ka vaideotsus on tehtud seaduse ja KAK järgi pädevate isikute poolt, sh ei nõua KAK, et kõikidel kutsekomisjoni liikmetel (v.a spetsialistide esindajad) oleks kehtiv ehitusinseneri kutse. Spetsialistide esindajatel peab olema diplomeeritud või volitatud ehitusinseneri kutse, kuid see ei pea olema sama kutsega, mida taotleb taotleja. 5(17)

3-22-761 Kuigi kaebaja viitas vaidega esitatud õppeainete sisukirjeldustes ka võimalikele dokumentaalsetele tõenditele, ei ole kaebaja neid esitanud. Vastustaja uurimiskohustus piirdub dokumendipõhise menetlusega kõrgkooli poolt väljastatud diplomi, hinnetelehe vm objektiivsete ja pädeva isiku poolt väljastatud dokumentide alusel. Vastustaja kohustus ei ole enam kui 20 a tagasi lõpetatud erialal läbitud ainete sisu ja mahtu tuvastada. Taotleja peab ise tõendama oma hariduse vastavust (sh nõutavate distsipliinide läbimise akadeemilise õiendiga), st tõendama konkreetse aine raames läbitud konkreetse distsipliini mahu, mitte vaid üldsõnaliselt väitma, et iga õppeaine sisaldab kõiki distsipliine. Uurimiskohustuse ulatuse juures tuleb arvestada ka vastustaja väljastatavate kutsete arvu, väljastatud kutseid, taotluste hulka ja sellega kaasnevate dokumentide rohkust ja mahukust, kutsesobivuse kaheastmelist kontrolli ning menetlustähtaegasid. Vastustaja on nii haldus- kui ka kohtumenetluses piisavalt kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid saanuks kaebaja esitada. Erialaseks kõrghariduseks saab lähtuvalt kutsestandardi osa B.2.1 alap-st 5 ning KAK lisa 2 pst 1.3 pidada kõrgharidust, mis sisaldab akadeemilise õppena läbitud kõiki kohustuslikke distsipliine. Seejuures ei ole variandi a) puhul erinevalt variandist b) kohustuslike distsipliinide minimaalset mahtu eraldi välja toodud. 5-aastase nominaalõppega õppeperioodi puhul eeldatakse, et kutsestandardi osas B.2.1 alap-s 5 nimetatud kohustuslikud distsipliinid on läbitud vähemalt mahus 80 EAP-d. Eelnev ei välista siiski alap a) kohaldamisel vastustaja kontrollkohustust kohustuslike distsipliinide läbimise osas. Ka kaebaja taotust hinnati tema õppeaja pikkusest lähtuvalt alap a) alusel. Vastustaja ei suutnud kaebaja taotluse (sh hinnetelehe) ega vaidemenetluses esitatud dokumentide põhjal tuvastada kõigi kohustuslike KVJ distsipliinide läbimist, mis tähendab, et kaebajal puudub erialane kõrgharidus KAK lisa 2 p 2.2 alap a) tähenduses. Soojusenergeetika ning sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon on kaks täiesti eraldiseisvat eriala, millest viimane on selgelt erialane KAK lisa 2 p 2.2 alap-de a) ja b) tähenduses. Soojaja gaasivarustuse ning ventilatsiooni eriala 1987. a õppeplaanist nähtub selgelt, et erialal õpetati kohustuslikke KVJ distsipliine, sh ehitusfüüsika ja ventilatsiooni ning konditsioneerimisalaseid. Kaebaja õpitud erialal aga puudub õppeplaani, diplomi ja TalTechi 11.10.2019 tõendi põhjal selgus, kas ehitusfüüsika, ventilatsiooni ja konditsioneerimisalased kohustuslikud distsipliinid sisaldusid mõnes kaebaja läbitud aines või mitte. Ka juhul, kui kohustuslikud distsipliinid sisaldusid, ei ole vastustajale objektiivselt tuvastatav, millises mahus nõutud distsipliinid kaebaja poolt läbiti, sh, kas kõik distsipliinid läbiti terviklikult või üksnes puudutati õppeaine raames ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimist. Kui aine nimetuses ei kajastu, et kohustuslik distsipliin oleks läbitud või on selgusetu, millises ulatuses kohustusliku distsipliini aine raames käsitleti ja vastustajal pole võimalik objektiivsete tõendite alusel selgeks teha, kas ja millises mahus läbiti kohustuslikke KVJ distsipliine, ei saa vastustaja veenduda, et kohustuslikud distsipliinid on tegelikkuses läbitud. Distsipliinide läbimise proportsionaalsus tähendab, et kohustuslikud distsipliinid peavad olema läbitud piisava tasemega kõigi KVJ alade osas, mitte ebaproportsionaalselt ainult ühe distsipliini (nt küte) osas. Juhul kui erialad sisult tõepoolest oleks kattunud ulatuses, nagu väidab kaebaja, oleks puudunud igasugune vajadus kahe eraldiseisva eriala olemasoluks. Kahe erineva kutse kohustuslikud distsipliinid võivad kattuda küll 90% ulatuses, kuid kutsete eristamise seisukohalt omavad tähtsust siiski need 10% distsipliinidest, mis ei kattu ning on kitsalt erialased, andes kutse taotlejale konkreetse pädevuse. Järelikult ei tähenda osade ainete kattuvus erinevate erialade raames automaatselt, nagu võiksid erineva eriala läbinud isikud taotleda ainete/õppejõudude osalise kattuvuse korral ka mõne teise eriala kutset. Kaebaja esitatud asjatundja arvamus ei kinnita, et kaebaja õpitud soojusenergeetika eriala oleks sisaldanud kõiki kohustuslikke KVJ distsipliine, mida kutsestandardi osa B.2.1 alap 5 nõuab. Asjatundja ei ole pädev andma hinnangut kaebaja poolt KVJ kohustuslike distsipliinide 6(17)

3-22-761 läbimise kohta, kuna ka tema enda puhul pole tegu KVJ ala spetsialistiga, vaid soojusenergeetika inseneriga. Lisaks põhineb arvamus vaid kaebaja subjektiivsetel ja kontrollimatult koostatud õppeainete sisukirjeldustel, TalTechi 11.10.2019 tõendil kaebaja läbitud ainete kohta ning kaebaja diplomitööl. Diplomitöö võib küll asjatundja arvates olla kütte- ja ventilatsioonialane, kuid arvamus ega diplomitöö ei kajasta täpsemalt, millised ja kas kõik kohustuslikud ventilatsiooni ja küttealased distsipliinid on diplomitöö raames kajastatud. Seejuures ei ole vaidlust kohustuslike küttega seotud distsipliinide üle, vaid ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise alaste distsipliinide üle. Kui diplomitöö puudutab vaidlusaluseid distsipliine vaid väikeses mahus, ei saa kogu töö mahtu kaebaja kutsetaotluse hindamisel arvesse võtta. Kaebuses nimetatud erialaained, mille hindamiskomisjon kaebaja väitel põhjendamatult arvestamata jättis, on selgelt seotud küttega seonduvate kompetentsidega, mille osas aga vaidlus puudub. Lisaks polnud kaebaja esitatud tõendite põhjal tuvastatav ka väidetavalt läbitud distsipliinide minimaalne kohustuslik maht (kokku 80 EAP-d), mida alap b) nõuab. Erinevaid kutseandjaid ei saa samastada ja kutse taotlejatel ei saa tekkida õiguspärast ootust kutse taotluse rahuldamiseks põhjusel, et sama või erinev kutse andja on neile kunagi mingisuguse kutse väljastanud. Lähtuvalt tehnoloogia ja praktikate arengust muutuvad aja jooksul ka hariduse- ja töökogemuse nõuded insenerivaldkonna kutsetele. See tähendab, et isik, kes enne nt vastas tavajuhu alusel kutse saamise tingimustele, ei pruugi neile enam vastata viis aastat hiljem ja peab end täiendavalt koolitama ning kutset võib-olla hoopis taastõendamise korras uuendama. ESTIS ei ole olnud kunagi pädev väljastama KVJ alaseid kutseid. ESTIS on pädev ainult soojustehnikat ja soojusvõrke puudutavas osas. ESTIS-e antud kutse andis kaebajale pädevuse vaid küttega seotud tööde tegemiseks. Kaebaja täiendkoolitus ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kaebaja taotles kutset tavajuhu alusel. Vastavalt töökorra p-le 4.15 on vaide lahendamise pädevus vaid kutsekomisjonil. Olenemata sellest, et kutsekomisjoni esimees on ekslikult hindamiskomisjonile kui vaide läbivaatajale viidanud, tuleb lähtuda töökorras sätestatust.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal ei ole tavajuhu alusel saadud tase 6 kutsetunnistust ja kaebajale ei ole kutset võimalik anda erijuhu alusel. Kaebaja on kutset taotlenud tavajuhu alusel ja poolte vahel on vaidlus haridusnõude täitmise üle, mis puudutab ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise alaseid kohustuslikke distsipliine. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on küttega seotud kohustuslikud KVJ distsipliinid omandatud. Kaebaja taotleb lisaks vastustaja otsuste tühistamisele ka avalik-õigusliku asjaolu ehk omandatud hariduse (KAK-i ja kutsestandardi mõttes) tuvastamist. Kui nõustuda, et vastustajal puudub haridusnõude täiemahuline kontrollikohustus, tekib küsimus, kelle poole saaks kaebaja oma haridusnõude kontrolliks pöörduda. Olukorras, kus muid pädevaid organeid ei ole, saab lugeda asjakohaseks nõudeks tuvastamisnõude kohtule asjaolu suhtes, mille üle võib tekkida (ja on tekkinud) kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus (HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 17 lg 1 viimane alternatiiv). Eeltoodust tulenevalt ei ole määrav, kas vastustaja täitis piisavalt oma uurimis- ja selgitamiskohustust. Kui kohus tuvastab (vastustaja pädevusest sõltumata), et kaebajal on olemas vastav haridus, tuleb vastustaja otsused tühistada. Kaebajal on TTÜ Energeetika teaduskonna soojusenergeetika alane diplom. Kaebaja taotleb kutset kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri alal. Praegusel ajal TalTechis omandatav 7(17)

3-22-761 õppekava, mis annab vastava taseme 7 esmakutse, on nimetusega „Hoonete sisekliima ja veetehnika“, mis käsitleb, kuidas hoonete tehnosüsteemid toimivad ja kuidas mõjutada hoonete energiatarbimist, hõlmates nii hoonete sisekliima tagamist kütte, jahutuse ja ventilatsiooniga kui ka veevarustuse, reovee ja keskkonnatehnikaga seotud teemasid. Poolte seisukohtade kohaselt õpetati vaidlusalusel ajal erialana „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“, mille läbimisel vastaks kaebaja taotletava kutse nõuetele. Võrreldavatel ametitel/kutsetel/õppekavadel on teatud kattuvus, ennekõike kütte teemal. Nimetatud erialasid on võimalik kasutada võrdlusalusena seetõttu, et „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“ eriala omandamisel vastaks kaebaja haridusnõuetele KAK lisa 2 p 2.2 alap a) mõttes. Soojusenergeetika eriala ei hõlma ventilatsiooni ega jahutuse teemasid. Õppekavade või õppeainete omavaheline puutumus või vähesel määral käsitlus asjakohase eriala raames ei tähenda seda, et kaebaja on vastava distsipliini omandanud. Tegemist on erinevate iseloomudega ametite ja kutsetega, mille tegevusvaldkonnad ei kattu ega ole vastastikku asendatavad. Sama on kinnitanud ka KH, keskkonnatehnika instituudi direktor 2000‒2003, kütte- ja ventilatsiooni professor 1998, selgitades, et soojusenergeetika eriala on suunatud soojuse tootmisele ja transpordile ning KVJ eriala sisekliima loomisele. Kaudselt kinnitab seda ka ESTIS-e selgitus, et nende pädevuses on praegusel ajal anda kutset kaugkütte valdkonnas ja hoonesisesed KVJ süsteemid ei ole nende pädevuses (dtl 349). See selgitus on kooskõlas ka praeguse asja muude tõenditega. Kaebajaga ei saa nõustuda, et lektorite või ka eriala õppekavade suures osas (kuni 90% ulatuses) kattuvus tähendab seda, et kaebaja on omandanud ka vaidlusalused distsipliinid. Sama lektor võib õpetada mitmeid erinevaid aineid. Seda saab järeldada juba ainete erinevatest nimetustest kui ka allikatest, eksaminõuetest jne. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et üks lektor õpetab erinevatele rühmadele erinevate õppekavade raames ja erinevate ainenimetuste all vaid üht ja sedasama ainet. Asjas on esitatud võrdlevad hinnetelehed kaebaja (dtl 40 jj) ja teise isiku osas, kes lõpetas kaebajaga samal 1993. a-l sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala (dtl 930). Kaebaja ainete loetelus puudub ehitusfüüsika (nr 11), ehituslik soojusfüüsika ja küte (nr 35‒36), ventilatsioon (nr 41‒42), õhu konditsioneerimine ja külmavarustus (nr 43‒44) ning soojavarustus- ja ventilatsioonisüsteemide automatiseerimine (nr 47). Hinnetelehtedelt nähtub, et kaebajal (sisse astunud 1987. a-l) oli ainena füüsika, samas kui teisel isikul (sisse astunud 1985. a-l) oli nii füüsika kui ka ehitusfüüsika. Kaebaja on esitanud ka sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala kohta arvestuse, et 1983. ja 1984. a-l sisseastunutel oli kokku füüsikat 204 tundi (dtl 354), mis 1987. a-l sisseastunutel jaotus 170 tunniks füüsikaks ja 34 tunniks ehitusfüüsikaks (kokku 204 tundi, dtl 353). Nimetatust on kaebaja teinud järelduse, et kaebaja 1987. a vastuvõtu õppeplaanis olev füüsika (kokku 272 tundi, dtl 355) pidi endas sisaldama ka ehitusfüüsikat ja soojusfüüsikat kokku 102 tunni osas (272‒170 tundi, samas). Toodust ei saa teha järeldust, et kaebaja on omandanud ehitusfüüsika distsipliini. Ehitusfüüsika oli eraldi distsipliinina 1987. a õppeplaanis KVJ erialal olemas (dtl 353), samas kaebaja eriala õppeplaanis selline eraldi distsipliin puudus. Seega puudub võimalus järeldada, millises osas kaebaja õppeplaanis füüsikat süvendatult käsitleti. Kui ehitusfüüsika leidis käsitlemist (üld)füüsika kestel, puudub aga võimalus kontrollida, millises ulatuses seda käsitleti ja kas kaebaja on selle kitsama ala positiivselt omandanud. Füüsika aine läbimine ei võimalda üldiselt järeldada, et kaebaja on positiivsele tulemusele omandanud iga selles aines oleva alateema, sh ehitusfüüsika. TTÜ poolt avaldatu kohaselt puudusid sel ajal õppeainetel sisukirjeldused ja oli vaid maht tundides. Seega saab TTÜ anda selgitusi vaid õppeainete nimedest lähtudes (dtl 359). TTÜ on samas selgitanud, et puhtalt õppeainete nime järgi ei leidnud programmijuht KVJ tähisega 8(17)

3-22-761 õppeainete sisule vastavaid õppeaineid (kokku 13 tk), milles on loetletud ka ehitusfüüsika, sisekliima, õhtutöötlus, jahutustehnika, tehnosüsteemide koostoimimine ja juhtimine ning ventilatsioon. Nende distsipliinide mitteläbimist on sedastanud vastustaja ka haldusmenetluses (dtl 174). Kaebaja esitatud õppeainete sisukirjelduste alusel ei ole võimalik kontrollida, kas kaebaja on vastustaja nimetatud õppedistsipliinid omandanud. Kirjelduse aluseks on kaebaja enda mälestused, õppeprogrammis viidatud kirjandus, õppeplaanid jne, mille põhjal ei ole võimalik järeldada, kui suure osa nende ainete mahust KVJ distsipliinid moodustasid. Kaebaja eriala fookuses oli siiski küttemajandus, kus tuleb vältimatult osasid sisekliima erialaga kattuvaid teemasid käsitleda (müra, ventilaatorid, katlaruumi jahutuse vajalikkus jne), kuid see ei tähenda, et kaebaja on saanud tervikliku ülevaate ja omandanud kõik KVJ valdkonna distsipliinid. Distsipliinide läbimisel on oluline proportsionaalsus selles mõttes, et taotleja peab olema omandanud nii kütte, ventilatsiooni kui ka jahutuse alased distsipliinid. Üksnes küttealane väga põhjalik haridus ei taga seda, et taotleja on omandanud ka teised distsipliinid. Distsipliinide läbimine peab olema eraldiseisvalt tõendatav, sh ka selle distsipliini sisu, maht ja teadmiste kontroll. Analoogselt ei tõenda kaebaja esitatud konspektid ja õpikud vastustaja viidatud distsipliinide omandamist. Kattuda võivad võtmesõnad või -fraasid, kuivõrd nii tööstuslikud küttesüsteemid ja soojavarustus kui ka sisekliima tegelevad õhuliikumise ja jahutamisega, kuid fookus neil aladel on erinev. Suur osa kaebaja esitatust puudutab just soojusenergeetikat, katlasüsteeme jne (arvestades ka kaebaja õpitud eriala), mitte aga soojusenergeetikast või katlasüsteemidest eraldiseisvalt ventilatsiooni ega jahutust. AS arvamusel ei ole määravat tähtsust. ASl on kutseregistri kohaselt volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse. Hariduselt on ta soojusenergeetikainsener, kes on hetkel TalTechi energiatehnoloogia instituudi emeriitprofessor. Soojusenergeetika valdkonna teadmisi ei saa automaatselt üle kanda KVJ ehk laiemalt sisekliima valdkonda. Arvamuse väärtust tõendina kahandab see, et sisukirjeldused, millest arvamuse andmisel lähtuti, on kaebaja enda koostatud. Selle arvamusega tuleb kõrvutada AS ja KH seisukohti, kes on jõudnud vastupidisele järeldusele. ASi haridus, teadustegevus ja teenistuskäik on otseselt seotud hoonete sisekliima ja energiatõhususega, sh on ta ka vastavate ainete õppejõud. KH on tema CV kohaselt olnud ehitusteaduskonna prodekaan ja dekaan, samuti keskkonnatehnika instituudi direktor, kütte- ja ventilatsiooni professor. Usaldusväärsust lisab seegi, et tema antud seisukoht on kooskõlas kohtu kogutud muude andmete ja järeldustega. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS arvamus tema pädevusvaldkonda ja arvamuse aluseks olnud andmeid arvestades teiste asjatundjate seisukohtadega võrreldes kõrvale jätta. Ka siis, kui tunnistajad annaksid ütluseid, et mis tahes aines käsitles õppejõud mingis mahus ka ventilatsiooni küsimusi, lähtuvalt aine fookusest, ei tõenda see tervikuna ventilatsiooni või muu puuduoleva distsipliini terviklikku omandamist. Seega ei ole täiendavalt aine distsipliinide omandamist teiste ainete sees võimalik tunnistaja ütlustega tõendada olukorras, kus tõendamine ei ole olnud võimalik ka õpikute ja konspektide alusel. Kaebaja on oma diplomitöös otsinud võimalusi õhukatla täiustamiseks, mida kasutatakse tootmisruumide kütmisel või isegi soojusgeneraatorina kuivatites. Lõputöö eesmärk ei ole olnud sisekliima, ventilatsiooni ega jahutussüsteemi alaste teadmiste laiapõhjaline omandamine, lisaks konkreetse probleemi lahendamisele. Sama on järeldanud vastustaja vaideotsuses (p 2.1.11). Kui üliõpilane koostab lõputöö teemal või küsimuses, mille analüüsimiseks on vajalik ka muude distsipliinidega tutvumine, kui eriala eeldab, ei saa sellest järeldada, et üliõpilane on erialast väljajääva distsipliini tervikuna omandanud ja talle tuleks anda sellele muule distsipliinile vastav kutse.

9(17)

3-22-761 KAK lisa 2 p-s 2.2 sätestatud haridusnõude täitmise eelduseks on erialane kõrgharidus, st akadeemiline õpe. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ei ole tuginetud sellele, et kaebajal oleks läbimata täiendõppe nõue. Vastustaja on arvestanud vastavalt kaebaja toodud EAP mahule, et kaebaja on erialase kõrgharidusena kogunud vajalikes distsipliinides 58,7 EAP. Seega on kaebajal täitmata alternatiivina erialase kõrghariduse kui ka kõrghariduse saamise raames 80 EAP kogumise nõue, kuid kaebaja on ligikaudu 75% haridusnõudest täitnud. Kuna eelneva põhjal ei ole tõendatud, et kaebaja vastab soovitud kutse haridusnõuetele, on vastustaja otsused sisuliselt õiguspärased ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus kaebaja väiteid vaidemenetluse kohta. Kutse andmine on soodustav haldusmenetlus, mis vastab Riigikohtu otsuses nr 3-18-121 (p 22) nimetatud tunnustele: taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kutse saamiseks, vaid kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavalt kehtestatud korrale. KAK p 4.5 sätestab ka täpsemalt, millal küsitakse komisjoni konsensuse alusel täiendavaid dokumente. Arvestades menetluse formaliseeritust, lähtub komisjon ennekõike taotleja esitatavatest dokumentidest ja taotleja enda ülesanne on esitada kõik asjakohased dokumendid. Vastustaja on kogunud haldusmenetluse kestel tõendeid mh õppeasutuselt, mida saab pidada konkreetsel juhul piisavaks uurimiseks (dtl 359). Tõendist nähtub ka, et õppeasutuselt täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. Isiku enda seisukoht, mida tema õpitud eriala sisaldas, ei ole piisav läbitud ja omandatud distsipliinide tõendamiseks. Kaebajal on võimalik taotleda täiskutset, kui ta läbib vajalikes distsipliinides nõutud õppeained veel 22,3 EAP (80‒58,7 EAP) ulatuses (KAK lisa 2 p 2.2 alap b). Asjaolu, et kaebaja on varem saanud kutse, mis võimaldab omanikujärelevalvet teostada ka sisekliima tagamise süsteemidele (KVJ), ei tähenda seda, et aja jooksul ei võiks nõuded muutuda. Kaebajal ei teki varem kutse väljastamisest õigustatud ootust, et see väljastatakse alaliselt või üks kutse andja peaks teise kutse andja antud kutset ka edasiulatuvalt uue taotluse läbivaatamisel tunnustama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10(17)

3-22-761 Kohus on vääralt võtnud aluseks soojusenergeetika ja KVJ inseneri valdkondade ja tegevusnäitajate võrdlemisel tänapäeval kehtiva kutsestandardi ja TalTechis oleva õppekava. Kaebaja omandas hariduse NSVL ajal. Oluline on tuvastada, kas NSVL aegne soojusenergeetika õpe sisaldas kohustuslikke KVJ distsipliine ja võrdlust ei saa teha selle pinnalt, kas tänapäeva soojusenergeetika õpe sisaldab KVJ distsipliine või millises mahus. NSVL ajal olid õppekavad kohustuslikud läbimiseks täies ulatuses, tänapäeva õpe on ainepõhine. NSVL aegne õpe oli tänapäeva õppest laiapõhjalisem ja mahukam, mida kinnitab asjaolu, et kaebaja magistriõppe maht ületab 400 EAP, mis on ca 100 EAP rohkem kui tänapäeval. NSVL õppekavade järgi koolitati laialdaste teadmistega insenere, kes oleksid pädevad mitmes valdkonnas korraga ja vastavalt sellele koostati õppekavad. Sellest oli tingitud ka suur õppemaht. NSVL õppeprogrammide nimetused ei vasta tänapäeva õppeprogrammi nimetustele ja õppeaineid pelgalt nime järgi võrrelda on väär. Kohus on vääralt tõlgendanud ESTIS-e selgitust, mis vastupidiselt kohtu järeldusele kinnitab seda, et varasemalt oli ka KVJ valdkond soojusenergeetika inseneri pädevuses ja soojusenergeetiku kutse sisaldas nii KVJ sise- kui välisosa. Asjaolu, et tänapäeva standardid jaotavad KVJ valdkonna kaheks, ei muuda kaebaja omandatud hariduse olemust. ESTIS kinnitas omandatud distsipliinide alusel kaebaja pädevust KVJ alal, KVJ kutseandja muutumine või ESTIS-e edaspidise kutseandmise pädevuse lõppemine ei muuda omandatud distsipliine. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et „Ehitusfüüsika“ arvutuskäigust ei saa teha järeldust, et kaebaja on „Ehitusfüüsika“ distsipliini läbinud. Kaebaja üldfüüsika õpe oli 170 tundi ja ülejäänud 102 tundi oli ehitus- ja soojusfüüsika (mõlemad KVJ õppeained). Kaebaja õppis füüsikat ja ehitusfüüsikat kokku 272 tundi. Kohus pole kaebaja 1987. a õppeplaaniga põhjalikult tutvunud. Ilma ehitusfüüsikat omandamata ei oleks kaebajal olnud võimalik teha diplomitööd ja seda edukalt kaitsta. Kohus on ekslikult tuginenud ebausaldusväärsele TTÜ 14.09.2021 tõendile nr 11-39/E/1497-2. Kaebaja on korduvalt ümber lükanud väite, et kaebajal on puudu 13 õppeaine sisust tulenevad teadmised (vt 01.04.2022 kaebuse p-d 4.2 ja 8 ning kaebuse lisa 4; 20.06.2022 kaebuse täienduse p 5.1; 14.11.2022 täiendavate seisukohtade p-d 11, 14.2, 14.3). Paljudele TTÜ tõendil nimetatud õppeainetele on antud kaasaegsed nimetused, mis ei ühti kaebaja hinnetelehel olevate nimetustega. Erinevad distsipliinid läbis kaebaja teiste õppeainete nimetuste all. Kohus leiab vääralt, et distsipliinide läbimine peab olema eraldiseisvalt tõendatav, sh sisu, maht ja teadmiste kontroll. Ükski regulatsioon sellist nõuet ei sätesta. Kutsestandardi kohaselt peavad olema omandatud olulised distsipliinid vajalikul määral. KAK ega kutsestandard ei sätesta, millises mahus peab iga distsipliin olema läbitud. Seega ei saa seda tõendada ega ise määratleda. Kohus leiab ekslikult, et kaebaja esitatud konspektid ja õpikud ei tõenda vastustaja viidatud distsipliinide omandamist. Kaebaja hariduse sisu hindamisel oleks kohus pidanud lähtuma kaebaja õppeperioodi 1987‒1993 aegsest õppe sisust, mitte pelgalt õppeaine nimetustest. Kaebaja õppeperioodist on säilinud vähe õppeainete sisukirjeldusi ja aineprogramme. Kohtule on jäänud arusaamatuks õppeaine „Kompressorid, ventilaatorid, pumbad“ olemus. Kohus leiab ekslikult, et teadmisi omandati üksnes soojusenergeetiliste seadmete ja soojuselektrijaamade kohta. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja omandas teadmisi ka kompressorite, pumpade ja ventilaatorite alal ning nende kasutamist ja ekspluateerimist soojustehnilistes seadmetes ja soojuselektrijaamades. Kohus oleks pidanud tõendeid vaatlema tervikuna (ühe õppeaine kohta käivaid erinevaid tõendeid koos). Ventilatsiooniseade on soojusenergeetiline/soojustehniline seade. Kaebaja omandas teadmised KVJ süsteemide aeroja hüdrodünaamiliste arvutuste läbiviimisest, KVJ süsteemide ja nendega seotud seadmete

11(17)

3-22-761 tööpõhimõtetest jne. Kaebaja õppeaine „Kompressormasinad“ (9,2 EAP) kuulub KVJ distsipliinide hulka ja tuleb ainepunktide arvestamisel arvesse võtta. Kaebaja läbitud eriala vastavusel KVJ õppekavale ja haridusnõuetele omab määravat tähtsust AS arvamus. Tegemist on õppejõuga, kes vahetult teostas distsipliinide õpet ja saab anda selgitusi õppemahtude kohta. Kohus on jätnud kaebaja taotluse AS ärakuulamiseks põhjendamatult rahuldamata olukorras, kus arhiivis ei ole õppeainete sisu kohta infot säilinud. Kohus on arusaamatult võtnud aluseks KH arvamuse, kes on vastustajaga seotud ehk otseselt huvitatud isik. KH ja AS on seotud ehitusteaduskonnaga ja neil puudub kokkupuude kaebaja omandatud erialaga. Seega puudub neil pädevus hindamaks KVJ distsipliinide olemasolu kaebaja erialal. Kaebaja ei nõustu kohtu käsitlusega, et magistritöö ei ole enam uute akadeemiliste distsipliinide või teoreetiliste teadmiste omandamine. Diplomitöö käigus omandatakse iseseisvalt diplomitöö juhendaja juhiste põhjal uusi teadmisi distsipliinides, sünteesides erinevaid teadmisi omavahel. Magistritöö on osa magistriõppest. Kaebaja diplomitöö on selgelt kütte ja ventilatsiooni alane ning sisaldab veel järgnevaid distsipliine: sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted, õhu töötlemise alused ja õhuvahetuse arvutused ning nende rakendamise põhimõtted. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja 14.11.2022 seisukohtade ja tõenditega. Kuna kutse näol on tegemist KVJ alaga kui tervikuga ja kaebaja diplomitöö sisaldab nii kütte kui ka ventilatsiooni osa, siis tuleb diplomitöö kogu mahus (30 EAP) arvesse võtta. Tähtsust ei oma, milline on diplomitöös ventilatsiooni ja milline kütte osa. Kohus on lähtunud vastustaja ekslikust väitest, et kaebajal on distsipliine läbitud üksnes 58,7 EAP mahus. Kaebajal on lisaks KVJ erialaaineid mahus 59 EAP, mille kohus on jätnud arvestamata. Kõik KVJ distsipliine sisaldavad erialaained annavad kokku 117 EAP (58,7 + 59 = 117). Kohus ei analüüsinud kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud väiteid. Kohus on jätnud hindamata, kas kutse andja poolt KAK-s kehtestatud nõuded on põhiseadusega kooskõlas. KVJ süsteemide ehitus on kaebaja põhitegevusala juba 30 a, samuti tema ettevõtte põhitegevus. Täiskutse mitteandmise tõttu on kaebaja majandustegevus KVJ erialal ja hangetel osalemise võimatuse tõttu ka kütte- ja jahutussüsteemide ehitustegevuse alal piiratud ning kaebaja kannab majanduslikku kahju. Lisaks on kaebaja majandustegevus täiesti piiratud KVJ omanikujärelevalve osas, kuna selleks on nõutav täiskutse.

3-22-761 tutvumine lõputöö raames ei ole lõputöö fookuses ning omandatud teadmiste terviklikkuse ja mahu kontrollimine on raskendatud, kui mitte võimatu. Kohus ei ole kaebaja haridusnõuetele vastavust hinnanud pelgalt õppeainete nime võrdluse põhjal, vaid see on üks asjaolu, mida võib arvesse võtta. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja haridusnõuetele vastavust ja mittevastavust nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus on AS arvamust küll hinnanud, kuid see on asjakohatu, lähtudes tema pädevusvaldkonnast ja arvamuse aluseks olevatest andmetest. Tunnistajate ütlustega pole võimalik tõendada täiendavalt aine distsipliinide omandamist teiste ainete sees olukorras, kus tõendamine ei ole olnud võimalik ka õpikute ja konspektide alusel. Kohus on selgitanud, miks AS ja KH seisukohad on usaldusväärsed ja tuleb arvesse võtta. Kaebaja esitatud materjalidest (õppeainete sisukirjeldused, väljavõtted õpikutest/konspektidest jms) nähtus, et õpitu fookus oli soojusenergeetikal ehk küttealaste distsipliinide omandamisel, mitte laiemalt KVJ distsipliinide (sh jahutuse ja ventilatsioonisüsteemidel). Lõputöö ei ole enam uute akadeemiliste distsipliinide või teoreetiliste teadmiste omandamine, vaid õpitu sünteesimine, rakendamine olemasoleva probleemi lahendamisel ning eneseväljendusoskuse arendamine. Lõputöö mõiste ja sisu on aja jooksul samaks jäänud. Kaebajal ei teki varem kutse väljastamisest õigustatud ootust, et see väljastatakse alaliselt või üks kutse andja peaks teise kutse andja antud kutsed ka edasiulatuvalt, uue taotluse läbivaatamisel tunnustama. Vastustaja jääb (osa)kutsete väljastamisega seonduvalt varasema seisukoha juurde. Halduskohus leidis põhjendatult, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei ole võimalik anda kutset erijuhu alusel. Kaebaja taotlus on esitatud tavajuhu alusel, seega taotlust ei pidanudki hindama erijuhu alusel. Seetõttu ei oma tähendust see, kas kaebaja on varasemalt taotlenud kutset erijuhu alusel. Halduskohus on põhjendatult võtnud aluseks praegu kehtiva kutsestandardi ja TalTechis kehtiva õppekava. Kohus peab tegema asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See eeldab, et kaebaja omandatud haridust võrreldakse kehtiva (ja taotluse ajal kehtinud) kutsestandardi ja õppekavaga. Vastustaja on menetluses esitanud ka juba 2017. a-l kehtinud ESTIS-e kutsestandardi, millest nähtub, et ESTIS-e ja EEL-i pädevused olid erinevad ning ESTIS ei saanud juba tollal väljastada kutset, mida kaebaja on praegu taotlenud. Halduskohus jättis põhjendatult analüüsimata kaebaja etteheited hindamis- ja kutsekomisjoni erapoolikuse osas. Halduskohus ei pidanud hindama KAK-s sätestatud nõuete põhiseaduspärasust. Seda ei ole taotletud ja ka kohtul ei tekkinud kahtlust KAK-i andmise korra põhiseaduspärasuse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-761 haridusnõude täitmisele tugines esitatud tõenditele, oli piisavalt põhjendatud ja menetlusnõuetega kooskõlas, st õiguspärane. Õigusaktid ei näe haridusnõude täitmise tuvastamiseks ette eraldi kohtumenetlust, vaid see toimub kutse andmise menetluse raames. Teisisõnu saab halduskohus hinnata seda, kas kutsekomisjon on adekvaatselt hinnanud isiku haridusnõude täitmist, kuid mitte ise asuda kutsekomisjoni asemel vastavat hinnangut andma (vrd nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-27-1994, p 26). Samamoodi ei ole näiteks hankemenetluses mõeldav haridusnõude täitmise kontroll väljapool hankemenetlust (s.o kohtumenetluses eraldiseisva tuvastamisnõudega).

3-22-761 (HMS § 3 lg 2) ning õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt riigisaladuse või isikuandmete kaitse reeglid). Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus sõltub ka näiteks haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest (vrd Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p-d 18 ja 21), haldusorganile kehtestatud menetlustähtaegade pikkusest ja kontrolli vajavate avalduste hulgast (vt Riigikohtu 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 29) ning muudest konkreetse menetluse eripäradest. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (nt Riigikohtu 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 22). Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS § 38 lg 2, HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 251–305) ja konkreetsete tõenditega sama tõendiliigi piires (sh kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Haldusmenetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

3-22-761 täiskutse saamiseks (mida kaebaja taotleb) peab akadeemiline õpe olema omandatud distsipliinide osas terviklikult, mitte üksnes mingis osas, st, et isik on läbinud tervikdistsipliinid, mitte üksnes osaliselt või piiratuna. Seepärast ei saa nende distsipliinide tervikuna läbimist tõendada ka kaebaja diplomitöö. Kutsekomisjon on 19.10.2021 otsuses (dtl 173 jj) tuvastanud, et lisaks sellele, et kaebajal ei ole täidetud 80 EAP nõue, on akadeemilise õppena tal läbimata järgmised distsipliinid: õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted, ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse ja jahutuskoormuste arvutused ning nende rakendamise põhimõtted, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted. Seejuures on vastustaja tuginenud TalTechi 14.09.2021 kirjale (dtl 359). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud lisamaterjal (tema enda koostatud ainekirjeldused, õpikud, konspektid jne, dtl 448 jj) ei tõenda, et kaebaja oleks läbinud akadeemilisel õppel kõik nõutud distsipliinid tervikuna ja 80 EAP ulatuses. Ringkonnakohus peab usutavaks, et n-ö puuduolevaid distsipliine võidi puudutada mõne teise kaebaja poolt läbitud õppeaine raames, kuid kaebaja esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, milline oli selle õppe sisu, kvaliteet ja maht. Sellisele küsimusele ei anna vastust kaebaja poolt esitatud kaudsed tõendid ega võimalikud tunnistajate ütlused (seepärast pole halduskohus eksinud ka menetlusnormide vastu, kui on jätnud need tõendid osaliselt hindamata ja tunnistajad üle kuulamata), vaid adekvaatse hinnangu saaks sellele anda vaid haridust andnud ülikool ehk TalTech, mitte kutsekomisjon või kohus (vt ka praeguse otsuse p 17).

https://taltech.ee/vota

16(17)

3-22-761 ja kogutud tõendusmaterjalil. Ka kutsestandard (dtl 947 jj) p A.6 viitab võimalusele tõendada haridusnõude täitmist VÕTA kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.