Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-21-2744 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-21-2744 Kasutusloa väljastamisest keeldumine on õigusvastane ja selle põhjendused otsitud. Kui hoone on valmis ja ehitusteatise- või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, ei saa uue ehitusloa või veel enam DP nõudmist pidada vajalikuks ega õiguspäraseks. Ehitise kasutamine määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Kõrvalekalde ehitusloast tingis põlispuude säilitamise vajadus. Ehituskeeluvööndi piiri ei ole ületatud. Terrassi vähene ulatumine ehituskeeluvööndisse ei saa kaasa tuua kasutusloa andmisest keeldumist. Ehituskeeluvööndi kindlakstegemisel on määrav, milline veepiir aluseks võtta, sest see võib olla ajas muutuv. Keskkonnaamet loeb hoone asumist ranna ehituskeeluvööndis nn mõõtemääramatuseks, sest selle täpset asukohta ei ole looduses võimalik mõõta GPS-ga täpsemalt kui ca ±5 m. Seega ei saa ehituskeeluvööndi ületamine 1,5‒ 2 m võrra mõõtemääramatuse tõttu tuua kaasa kasutusloa väljastamisest keeldumist. Hoone asub ka väljaspool üleujutusala ja emaputke kasvuala ja on seega kooskõlas ehituskeeluvööndi kehtestamise eesmärgile. Hoone asub olulisel määral hoonestusalal. Tegemist on hajaasustusega ja hoonestusala DP-s on soovituslik, mitte kohustuslik. Vastustaja on 2021. a jaanuaris hoone paiknemise kooskõlastanud ega nõudnud ehitamise peatamist. Sellega on vastustaja ehitusluba muutnud või vähemalt võis kaebaja sellest nii aru saada. Vaatamata mitmete dokumentide esitamisele ja kohtu tõendite kogumisele ei ole õnnestunud välja selgitada, kus hoone pidi paiknema. Seega ei saa seda meelevaldselt kasutada kaebaja vastu ja väita, et kõrvalekalle on oluline. Elamu koordinaate on ehitisregistris 01.04.2022 muudetud ja paranduskannet tuleb käsitada ehitusluba muutva haldusaktina. Õigusaktid ei keela isikul elamu väljaüürimist kasu saamise eesmärgil, kui üürnik kasutab seda elamiseks. Üürilepingu sõlmimisel ei ole tegemist majutusteenusega. Järelikult on hoone sihtotstarve formuleeritud õigesti. Kuni vastustaja ei ole veenvalt tõendanud, et ehitise audit on ebaõige, tuleb seda käsitada õigena. Eeltoodud põhjustel on vastustaja diskretsioon redutseerunud nullini, mistõttu tuleb teha definitiivne ettekirjutus kasutusloa väljastamiseks.

Saaremaa vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Kasutusloa andmisest keelduti põhjustel, et ehitis ei vasta ehitusloale ja taotluses esitati valeandmeid (EhS § 55 p-d 3 ja 10). Kasutusloa juurde esitati projekt, milles näidati hoonet ehitusloajärgses asukohas. Tegelikkuses asub hoone kohas, mis lükati ehitusloa menetluses tagasi. Kaebajale oli teada, et ehitusloa menetluse käigus lükkas vastustaja hoone praeguse asukohavaliku tagasi, kuid kaebaja ehitas siiski tagasilükatud lahenduse alusel edasi. Valla geoinfospetsialistile on esitatud geodeetiline teostusmõõdistus vormilise korrektsuse hindamiseks, kuid kaebaja ei ole vastustajale esitanud üheselt mõistetavat infot, et hoone asukoht on muutunud. Hoone asukoht ei vasta hoonestusala tingimustele. Hoone asukoht väljaspool hoonestusala on geoinfospetsialisti poolt kantud illustreerivale lisale (kasutusloa väljastamisest keeldumise eelnõu lisa, kaebuse lisa 5). Hoone asub hoonestusalast väljas ca 7 m ja 1,5‒2 m ehituskeeluvööndis. Kaebaja esitatud lisa 6 ei ole vaidluses asjakohane, kuna see puudutab teist maaüksust ja kaebaja kinnistu osas on läbi viidud täppismõõdistus. Kui planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine, tuleb määrata ka hoonestusala. Ehitusõigus on lahutamatult seotud hoonestusalaga. Hoonestusala oma definitsiooni kohaselt ei saa olla soovituslik. 3(12)

3-21-2744 Vastustaja on lähtunud DP põhijoonisele kantud ehituskeeluvööndi piirist. Vastava piiri õigsuse üle oleks pidanud kaebaja vaidlema DP menetluse käigus. Kui kanda kaardile tegelik veepiir, asuks ehituskeeluvöönd veelgi rohkem sisemaal ehk hoone asuks veel suuremas osas ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndi vähendamine kehtib ainult selle DP lahenduse kohta, mis Keskkonnaametile otsuse tegemiseks esitati. Ehituskeeluvööndi tõttu ei saa väljastada ka DP-d täpsustavaid projekteerimistingimusi. DP-s hoonestusala määramisel on arvestatud haljastuse säilitamise vajadusega. Ehitisregistrisse tehtud märkuse kohaselt on vastuolu konstruktiivse projekti ja valmisehitatu vahel. Märkust ei saadetud lahendamiseks, kuna selgus, et asendiplaaniliste probleemide tõttu ei saa kasutusluba välja anda. Eeltoodust tulenevalt jäi menetluses tõendamata ehitise ohutus, kuna ei ole usutav, et üksnes visuaalse vaatluse pinnalt saaks kinnitada küllaltki suure sildega kandekonstruktsiooni kandevõimet. Nende puuduste kõrvaldamine ei olnud enam otstarbekas. Ehitise ohtlikkus või ka ohutus jäi tõendamata. Kaebaja on taotlenud kasutusluba üksikelamule ja vastustaja jaoks on üllatav teave, et kaebaja soovib kasutada puhkemaja väljaüürimiseks. Sellisel juhul on hoone vastuolus DP-ga. Kaebajale on antud suunised, kuidas edasi toimida. Ennekõike on hoonet võimalik seadustada uue DP koostamise kaudu. Sealjuures ei takista menetlemist ka koostamisel olev üldplaneering. Vastustaja ei ole nõudnud hoone lammutamist ega pea seda ka täna vajalikuks.

3-21-2744 Vastustaja on otsuses möönnud, et DP põhijoonisel on märgitud „soovituslik“ hoonestusala. Toodud leppemärk ei anna kaebajale siiski vaba voli ehitada hoonestusalast väljapoole ega vastuolus ehitusloas tooduga. DP kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 3 kohaselt on DP ülesandeks piiritleda krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Sellest saab järeldada, et muudele krundi osadele ei või hooneid ehitada. Ka DP seletuskirjast ega DP kehtestamise otsusest ei nähtu, et hoonestusala oleks soovitud reguleerida üksnes soovituslikuna. DP seletuskirjas on toodud, et hoonestusala kohavalikul on arvestatud Pihtla valla ehitusmäärusest tulenevate piirangutega, Kasti lahest tulenevate piirangutega ja samuti olemasoleva haljastusega (lk 5). Hoonestus ja juurdepääsutee on planeeritud alale, kus puittaimestikku on minimaalselt (lk 8). Hoonestusala ja Kasti lahte eraldavad olemasolev kõrghaljastus ja reljeef. Hooned (eluhoone ja kaks abihoonet) on planeeritud Vanamõisa-Laheküla tee äärde ja olemasolevast Kasti lahest ja emaputke kasvukohast kaugele (lk 10). Kavandatud hooned on lahendatud teekaitsevööndisse, et tagada looduskaitse all oleva emaputke kasvukoha säilimist (lk 12). Eeltoodu näitab, et hoonestusala on hoolikalt kaalutud ja tegemist ei ole üksnes soovitusliku alaga. Asjas on sisuline vaidlus selle üle, et hoone ehitamisel ei ole järgitud ehitusloa järgset hoone asukohta ja hoone jääb ka DP hoonestusalast väljaspoole. Ehitusloa saanud ehitusprojekti asendiplaani kohaselt asub hoone hoonestusala sees. Teostusjoonisel toodud hoone koordinaadid on ligilähedased algses ehitusloa taotluses toodud koordinaatidele, kus ehitis asus osaliselt hoonestusalast väljas. Teostusjoonisest nähtub, et ehitis on liikunud võrreldes algse ehitusprojektiga (kus ehitis oli juba väljaspool hoonestusala) veel enam lääne poole ehk hoonestusalast välja. Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt asub hoone teostusjooniselt nähtuvate koordinaatide asukohas. Hoone tegelik asukoht (teostusjoonise järgne) on ehitusprojekti asendiplaaniga võrreldes umbkaudu 7 m lääne pool. Seega ei asu ehitis ehitusloaga ettenähtud asukohas, vaid on nihutatud ca 7 m võrra mere poole. Sama järeldus nähtub ka kasutusloa väljastamise keeldumise eelnõu illustreerivast lisast, kus on sinise punktiirjoonega märgitud ära hoonestusala ja selle peale kantud teostusjoonise koordinaadid. Asjakohane ei ole kaebuse lisa 6 mõõtemääramatuse kohta, kuna see kiri on esitatud teise kinnistu kohta ja kaasatud haldusorgan on selgitanud, et vaidlusalusel kinnistul on tehtud täppismõõtmine. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited, et ta ei ole aru saanud, kuhu võis hoone ehitada või millise projekti alusel ehitusluba väljastati. Kaebaja on kaebuses ise möönnud, et hoone ei ole ehitatud ehitusloale vastavalt ja see on ehitatud väljapoole hoonestusala. Nii projektid, mille osaks on asendiplaanid, sh projekt, mille alusel väljastati ehitusluba, kui ka teostusjoonis on koostatud kaebaja poolt või tellimisel. Kui kaebajale ei olnud selge, kuhu ja millise projekti alusel ta tohib ehitada, ei tohtinud kaebaja ka ehitustöödega alustada. Ametniku kooskõlastus joonisele geoinfo õigsuse küsimuses ei tähenda, et haldusorgan on heaks kiitnud ehitise asukoha muutmise või kooskõlastust saaks käsitada ehitusloa muutmisena (s.o uue haldusaktina). Ehitusloa muutmiseks tuleb läbida korrakohane haldusmenetlus ja geodeedi e-kirjast ega vallavalitsuse ametniku vastusest ei saa järeldada tahet sellist haldusmenetlust läbi viia. Vastustaja ei ole haldusmenetlusse kaasanud Keskkonnaametit ega küsinud tema seisukohta. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 4 sätestab, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeeringu, sh ehituskeeluvööndi vähendamine toimub planeeringu jõustumisel. Seega ei saa planeeringu muudatuse ja looduskaitselise piirangu heakskiitmine toimuda n-ö möödaminnes kasutusloa menetluses. Lisaks tuleb arvestada planeerimismenetluse avalikkust. 5(12)

3-21-2744 Tegemist ei ole väikese kõrvalekaldega DP-st ja ehitusloast. Üldjuhul tuleb eeldada, et kasutusloa saab üksnes hoone, mis on kooskõlas planeeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusloaga. Kohtupraktikas on erandlikult mööndud, et arvestades hoone suurust ja ehitustegevuse kulukust, ei oleks sisuliselt eesmärgipärane, sh oleks isikule endale ülemäära koormav, kui mistahes väiksemate kõrvalekallete korral jääks kasutusluba andmata. Eeltoodu ei tähenda aga, et kasutusloa menetluse eesmärk oleks kõrvalekallete seadustamine. Samuti ei tulene hoone valmimise faktist, et vastustaja peab valminud hoonet sõltumata õigusvastasusest aktsepteerima. Selline järeldus ei ole kooskõlas seadusandja tahtega EhS-i kehtestamisel. Sellises olukorras lasub põhjendamiskohustus, kas tegemist on väikese või mahuka kõrvalekaldega, mis on selle sisuks ja miks see ei riiva teisi isikuid, isikul, kes on ehitades ehitusloast kõrvale kaldunud. Võrreldes ehitusloa saanud projekti ja vastustaja illustreerivat lisa hoone tegeliku asukoha kohta, nähtub, et majakarbi kese (s.o V-tähe ühenduskoht, idapoolseim osa) on sisuliselt nihutatud asukohta hoonestusalal, mis pidi ehitusloa saanud projekti kohaselt jääma tühjaks (s.o asub mõlema haara vahel). Hoone kumbki „tiib“ või haar põhjas ja lõunas aga asuvad väljaspool hoonestusala. Seega kattub hoone tegelik asukoht minimaalselt sellega, mis oli ehitusloa andmise aluseks. Võttes aluseks esimese korruse plaani ja võrreldes seda illustreeriva lisaga, nähtub sellest, et hoonestusalast jääb välja terrass suurusega 108,7 m2, samuti kahe sõiduki varjualune pindala suurusega üle 70 m2. Seega asub hoone kogupindalast 180 m2 ehk ca 70% väljaspool ette nähtud hoonestusala. Kuigi esimesel korrusel asuvad väljaspool hoonestusala justkui üksnes terrass ja parkimiskohad, nähtub teise korruse plaanist, et kogu terrassi kohal on rõdu ja lisaks ühe toa osa ja parkimiskohtade peal asuvad veel kolm tuba. Sellist kõrvalekallet ei saa pidada väikesemahuliseks ega kasutusloa menetluse raames kõrvaldatavaks. Tegemist ei ole üksnes vormiliste või menetluslike puudustega, vaid oluliste sisuliste kõrvalekalletega. Läbida tuleb asjakohased menetlused, sh vajadusel ka planeerimismenetlus, et viia toimunud ehitustegevus haldusaktidega kooskõlla. Kaebajal puudub õigustatud ootus, et ehitusluba eirates ehitatut saab igal juhul terves ulatuses seadustada. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta vaideotsuse õiguspärasus ega seal toodud suuniste ammendavus, samuti ehitisregistris 01.04.2022 tehtud paranduskanne, kuivõrd haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Asjas on välistatud, mh tühistamisnõude rahuldamise korral, definitiivse ettekirjutuse tegemine, s.o et kohus kohustaks vastustajat kasutusluba andma. Vastustaja on selgitanud, et ehitise ohutust ei ole täies ulatuses kontrollitud. Märkuste lehe kohaselt on küsimus vahelae kandevõimes. Viimati, 15.06.2021 on esitatud märkused: 1) esitatud konstruktiivne projekt ei kattu esitatud fotodega. Kui projekti on ehituse ajal täiendatud, tuleb esitada täiendatud projekt allkirjaga; 2) arhitektuurse projekti asendiplaan ei vasta tegelikult valmisehitatule. Esitada tuleb ehituse ajal muudetud projekt. Neid märkuseid ei ole kaebajale edastatud, sest vastustaja jõudis järeldusele, et hoone ei asu DP-kohaselt planeeritud hoonestusalal. Kohus kontrollib haldusorgani tegevuse õiguspärasust ning ei asu vastustaja asemel kasutusluba väljastama ega väljastamise eelduseid kontrollima, kui vastavaid toiminguid ei ole läbi viidud. Seetõttu ei asu kohus kohtumenetluses kontrollima, kas hoone on piisavalt ohutu ning kas esitatud audit ja projektid on kasutusloa väljastamiseks piisavad. Definitiivse ettekirjutuste tegemist välistab ka see, et kaebaja on avaldanud, et soovib kinnistul pidada puhkemaja. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistule on antud ehitusõigus elamu tarbeks. Lühiajaline väljaüürimine on oluliselt teistsuguse koormusega nii keskkonnale kui ka naabruskonnale. Tegemist ei olnud asjaoluga, mis oli vastustajale haldusakti andmise ajal teada, vaid uue asjaoluga, mida tuleb arvestada edaspidiste haldusmenetluste läbiviimisel.

6(12)

3-21-2744 Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-2744 Vastustaja on pärast kaebaja suhtes negatiivse otsuse tegemist pidanud võimalikuks lahendada samas külas teise isiku sarnane küsimus kasutusloaga, kuigi isik ehitas suvemaja rekonstrueerimise asemel hoopis uue hoone ja erinevasse kohta. Samuti aktsepteerib vastustaja ajutise kasutusloa väljastamist, kui ehitis ei vasta ohutusnõuetele. Seega oleks ka kaebajale tulnud kasutusluba väljastada. Riigikohus on leidnud, et terrassi ulatumine ehituskeeluvööndisse u 3,5 m ulatuses vastuolus ehitusloaga ei takista kasutusloa väljastamist (Riigikohtu lahend nr 3-18-2244, p 19) ja keelama ei pea juba valmisehitatud tuuliku kasutamist ka siis, kui see asub 200 m ettenähtud asukohast eemal (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-16, p III). Halduskohtu seisukoht, et kõrvalekallete korral on kasutusloa andmine erandlik, on ebaõige. Hoone ei vasta kunagi täpselt projektile, sest vastasel juhul ei oleks vaja teha teostusjooniseid ja muid ehitamist dokumenteerivaid dokumente. Küsimus on vaid selles, kui olulised või ebaolulised on kõrvalekalded. Aga ka siis, kui jaatada, et mõnel juhul on tegemist erandliku olukorraga, ei anna see haldusorganile õigust tegutseda meelevaldselt, vaid erandi tegemise üle tuleb otsustada kaalutlusreegleid arvestades. Vastutaja ei väida, et ta oleks erandi tegemist kaalunud ja halduskohus ei ole leidnud, et erandi tegemine oleks õiguslikult välistatud. Halduskohus on valikuliselt ja üllatavalt võetud koordinaatide põhjal arvestanud välja, et hoone on 70% väljaspool ettenähtud hoonestusala. Selline seisukoht on vastuolus EhS § 27 lg 4 pdega 2 ja 3. Halduskohus pidi lähtuma hoonealuse pinna võrdlusest, kuid sellist analüüsi ei ole kohus teinud. Hoonestusala skeemilt on ka eriteadmisi omamata näha, et hoone ei asu 70% väljaspool soovituslikku ehitusala. Kui ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik alalise kasutusloa andmine, on kaebaja ja avalikkuse huvide tasakaalu tagamiseks võimalik teha ettekirjutus ajutise kasutusloa väljastamiseks või kasutusloa väljastamise uueks otsustamiseks. Praeguse kohtuasja tuumaks olevaid õigusküsimusi on Riigikohus käsitlenud 09.06.2023 otsuses nr 3-20-2247. Selles otsuses leidis Riigikohus, et detailplaneeringu menetlust ei tohi kasutada valminud ehitise seadustamiseks (p 22), vaid täielikult valmis ehitatud ehitise seadustamist saab kohalik omavalitsus kaaluda näiteks kasutusloa menetluses, eriti siis, kui ei rikuta naabrite õigusi (p 26). Seda on apellant läbivalt taotlenud. Põhimõtteliselt on hoone seadustamine võimalik läbi viia projekteerimistingimuste väljastamise kaudu (p 25). Vastustaja ei ole kohtus selgitanud, et ta oleks kaalunud ülalviidatud võimalusi ning miks neid ei peetud sobivateks.

jätta

Apellatsioonkaebuse p-des 4.1 ja 4.2 viidatud tõendid ei saa olla seotud paranduskandega, kuna paranduskandega muudeti vaid ehitusalust pinda, mitte koordinaate. Kasutusloa väljastamisest ei keeldutud ehitise auditi (ehitise ohutuse tõendamatus) puudulikkuse tõttu, vaid eelkõige seetõttu, et ehitis ei asu ehitusloa kohases asukohas hoonestusalal. Seega, isegi kui hoone ohutus on tõendatud, ei saa kasutusluba (ka ajutist) väljastada. Tegemist on olulise kõrvalekaldega ehitusloast. EhS § 38 annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitatud ehitis ei ole ehitusprojektile vastav asendiplaani osas. See pidi kaebajale olema teada juba ehitusloa menetluses, mil lükati korduvalt tagasi praegu valmisehitatud lahendus.

8(12)

3-21-2744 Ehitusluba kui haldusakti ei muudeta registri paranduskandega. Paranduskande tegemise eesmärk oli ehitisealuse pinna täpsustamine vastavalt ehitusprojektile. Ehitisregistris on näha ka märkus paranduskande tegijalt. Ehitisregistris on näha, et 03.12.2020 on tehtud aadressiandmete muutmiskanne ADS-i infosüsteemist. Selle avamisel on näha ka hoone koordinaadid, kus on märge „Geomeetria moodustusviis – kaardistatud“. See tähendab, et Maa-amet teostab ülelende ja kaardistatakse olemasolevad ehitised ning koordinaadid antakse selle järgi, mis on looduses. Juba 03.12.2020 kaardistamise tulemusel on ehitise koordinaadid muutunud võrreldes ehitusloa koordinaatidega. Viimane aadressiandmete muutmiskanne ADS-i infosüsteemist on tehtud 04.03.2022, selle avamisel on vasakul menüüs „Asukoht“, mille avamisel avaneb aken „Hoone – Üksikelamu – Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Saadu“. Klikkides sõnal „Hoone“ ja seejärel „Vaata koordinaate“, avanevad need koordinaadid, mis on ka vastustaja poolt tehtud registri paranduskandel ja automaatselt hõlmatud ehitisregistri eripärast tulenevalt, mitte seetõttu, et vastustaja oleks neid muutnud. Kui võrrelda ehitusloa saanud koordinaate ja hoone tegelikke (ka paranduskandel olevaid) koordinaate, siis on näha, et hoone ei asu ehitusprojekti kohases asukohas, vaid suurusjärgus 7 m lääne pool, ulatudes osaliselt Läänemere ehituskeeluvööndisse. Paranduskande vajadus tekkis, kuna kaebajale ei olnud arusaadav, et ehitise ehitisealune pind on sinna ekslikult sisestatud ehitusloa taotleja poolt ja vajas kooskõlla viimist ehitusloa saanud ehitusprojekti arvandmetega. Fakti, et ehitis ei asu ehitusloaga lubatud asukohas, näitab ka ehitisregister. Paranduskande puhul ei ole tegemist uue ehitusloaga ja halduskohus ei saanud seega lähtuda nn uuest ehitusloast. Hoone ohutus või ohtlikkus on lõplikult tõendamata, sest kasutusloa menetlus lõppes muul põhjusel. Hoone ohutuse küsimuse saab lahendada siis, kui esitatakse uus kasutusloa taotlus. Asjaolu, et DP algatamise korralduse lisa 2 kohaselt pidi planeeringu plaan olema esitatud ka .dwg formaadis, ei muuda olematuks fakti, et elamu ei ole ehitatud hoonestusala sisse. Planeeringule oli lisatud pdf-fail, kus on selgelt näha ka hoonestusala. Kaebajale oli ehitusprojekti kaudu üheselt teada, kus hoonestusala asub. Vastutaja ei ole kordagi asunud seisukohale, et hoonestusala on soovituslik. Nii ehitisregistrist kui ka vastustaja poolt varasemalt esitatud dokumentidest on selgelt näha, et ehitusluba anti versioonile 4. Kaebaja pidi ehitama hakates aru saama, millisele projekti versioonile ehitusluba anti. Hoonel on vaid üks ehitusluba. Ehitusloale vastav ehitusprojekt on samuti ainus. Ehitusprojektis olev hoone asukoht on koordinaatide kaudu üheselt määratud, seetõttu jääb arusaamatuks ehitusloa ebaselgus kaebajale. Põlispuudega on arvestatud juba planeeringumenetluse käigus. Kaebaja viidatud juhtumi, kus samas külas uue hoone ehitamisel on lõpptulemusena väljastatud kasutusluba, ning praeguse vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad. Kaebaja viidatud juhtumil, kus väljastati ajutine kasutusluba, ei olnud tegemist ohutusnõuete täitmata jätmisega ja vallavalitsus ei pidanud kasutusloa menetluses auditit vajalikuks. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid nr 318-2244 ja 3-3-1-15-16 ei ole asjakohased, sest kaebaja on ehitanud ehitusloast mööda sellise lahenduse alusel, mis lükati ehitusloa menetluses tagasi. Mis puudutab erandi tegemist kasutusloa andmisel ehitusloast kõrvalekaldumisel, siis valmisehitatud lahendus lükati tagasi ehitusloa menetluses, mida taotleja tol korral ka aktsepteeris, esitades detailplaneeringule vastava lahenduse. Antud olukorras ei pea vastustaja võimalikuks ehitusloas tehtud otsustele vastupidiste otsuste tegemist, andes kasutusloa ehitisele, mille detailplaneeringule vastavust ehitusloa menetluses ei jaatatud.

9(12)

3-21-2744 Apellant on mõistnud valesti Riigikohtu 09.06.2023 otsust nr 3-20-2247. Kui ehitamine on toimunud vastuolus detailplaneeringuga, ei tohi asja lahendada läbi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise või projekteerimistingimuste väljastamise, vaid koostada tuleb uus detailplaneering. Otsuse p-s 25 on selgitatud, et projekteerimistingimustega ei saa legaliseerida juba toimunud ehitustegevust. Detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine oleks praegusel juhul vastuolus EhS § 27 lg-ga 3, mis sätestab, et projekteerimistingimustega ei saa täiendada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Juhul kui projekteerimistingimustega täpsustatakse tingimusi, mida detailplaneering üldplaneeringus ei muutnud, oleks see ehk võimalik, ent praegusel juhul muudeti üldplaneeringut muuhulgas hoonestusala määramisega ja ehituskeeluvööndi vähendamisega, mistõttu ei ole hoonestusala võimalik muuta projekteerimistingimustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2744 koordinaate (dtl 721), on näha, et hoone ei asu ehitusprojekti kohases asukohas. Hoone on ehitusloa järgse asukohaga võrreldes suurusjärgus 7 meetrit lääne pool, ulatudes osaliselt Läänemere ehituskeeluvööndisse. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, et vastustaja illustreerivalt jooniselt (dtl 27) nähtuv, sh see, et hoone ulatub osaliselt ehituskeeluvööndisse, oleks vale. Vastustaja on selgitanud, et nimetatud joonis on saadud detailplaneeringu asendiplaani, ehitusprojekti asendiplaani ja ehitise geodeetilise teostusmõõdistuse alusel ning joonise peal on erinevate kaardikihtide kombineerimisel näha krundi kõik asjakohased parameetrid. Hoone kuju, hoonestusala ja koordinaatide erinevus nähtub selgelt ka apellandi enda esitatud tõendilt (dtl 619).

3-21-2744 kogupindalast asub 180 m2 ehk ca 70% väljapool ettenähtud hoonestusala. Ehkki apellant on apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud, ei ole ta esitanud ometi arvutusi ega tõendeid selle seisukoha ümberlükkamiseks. Kui halduskohtu arvutus ei ole ka päris täpne, nähtub dtl 27 asuvalt illustreerivalt jooniselt siiski selgelt, et nii terrass kui autode varjualune asuvad pea tervikuna väljapool hoonestusala ja osaliselt ehituskeeluvööndis. Seejuures ei ole asjakohane apellandi viide EhS § 27 lg 4 p-le 2, sest halduskohus ei hinnanud hoone asumist väljapool hoonestusala mitte projekteerimistingimuste andmise võimalikkuse kontekstis, vaid seda, kas detailplaneeringu ja ehitusloaga vastuolus ehitamist saab pidada ebaoluliseks või mitte kasutusloa andmise kontekstis. Praegusel juhul on ringkonnakohtu hinnangul määrav see, et hoone on ehitatud olulises ulatuses väljapoole hoonestusala ja ulatub osaliselt ehituskeeluvööndisse. Sellist kõrvalekallet ei saa seadustada kasutusloa menetluses, vaid seda tuleb teha detailplaneeringuga. Ka Riigikohus on 09.06.2023 otsuses nr 3-20-2247 sarnasele olukorrale hinnangut andes selgitanud, et olukorra lahenduseks saab olla vaid 1) muudatusprojekti ja seega ka ehitise viimine kooskõlla seni kehtinud detailplaneeringuga; 2) uue detailplaneeringu kehtestamine või 3) seni kehtinud detailplaneeringu muutmine (p 22). Ainuüksi asjaolust, et naabrid pole 2014. a-l kehtestatud Saadu detailplaneeringule vastu vaielnud ja Keskkonnaamet on selle kooskõlastanud, ei saa selle detailplaneeringu ja ehitusloaga vastuolus valmis ehitatud hoone puhul järeldada naabrite õiguste ja loodusväärtuste riive puudumist. Ka neid tuleb planeeringumenetluses uuesti kaaluda.

(allkirjastatud digitaalselt) 12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.