Maksuõigus › Maksuotsused

3-22-698

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebaja esitas eriarvamuse 19.11.2021.

3-22-698 tellimusel kajastatud hinda seda tellimust ise edasi esitades. Selline võimalus on RMK süsteemi sisse ehitatud. RMK tellitud tööde hinnad on avalikud, mistõttu ei ole tavapäratu, et peatöövõtja avaldab alltöövõtjale, millise hinnaga ta saab teenust edasi müüa; 4) akti alusel koostatud arve tasumisega aktsepteeris kaebaja arvet ja seega ka teenust. Poolte vahel vormistatud aktid koostati pärast reaalset tööde teostamist ja nende ülevaatamist kaebaja poolt. Akti vormistas kaebaja. Akti koostamisega kinnitas kaebaja Viptimber OÜ tööde vastuvõtmist ja aktsepteerimist aktis märgitud RMK aktidega tellitud tööde ulatuses. Viptimber OÜ andis tööd üle; 5) kaebajal puudus teadmine, et töid võis teha tundmatu kolmas isik. Viptimber OÜ on müügikäivet kaebajale deklareerinud. Viptimber OÜ jaoks ei omanud tähtsust, kellele RMK akti väljastas. Kui kaebaja arve esitas, siis on põhjendatud töö kajastamine just kaebajale esitatud arvel; 6) kaebaja olnuks valmis ka RMK-le teenust osutama suulise lepingu alusel. Kui mõlemad pooled on nõus alltöövõtulepingu sõlmima suulises vormis, ei ole mõistlik kirjaliku lepingu sõlmimine üksnes maksuhaldurile esitamiseks. Siinsel juhul tõendavad tehingute toimumist Viptimber OÜ-ga arved, tööde aktid, Viptimber OÜ käibedeklaratsioonid, kaebaja ja Viptimber OÜ esindajate ütlused ja kinnitused; 7) RMK ei kontrollinud, kas kaebajal on alltöövõtjad või mitte. Maksuhaldur ei saa põhjendada täiendava maksukohustuse määramist sellega, et Viptimber OÜ ei teatanud maksuhaldurile oma alltöövõtjaid. Puuduvad ka igasugused tõendid, mis annaksid alust kahtlustada, et kaebaja on Viptimber OÜ-ga kokku leppinud, et viimane teenust kaebajale ei osuta. Poolte pikaajaline tutvus saab siinsel juhul üksnes kinnitada tehingute tegelikku toimumist, mitte vastupidist; 8) asjaolust, et BL ei selgitanud maksuhaldurile, millist infot ta Viptimber OÜ uuele juhatuse liikmele edasi andis ja ei ole nimetanud Viptimber OÜ alltöövõtjaid, ei saa järeldada, et BL taolist infot ei vallanud või seda uuele juhatuse liikmele edasi ei andnud. Selle põhjuseks võis olla soov vältida võimalikku maksukohustust. Kaalutlused võisid olla tingitud ka toimunud kriminaalmenetlusest ja enese mittesüüstamise privileegist. Sellest tulenevalt võis BL anda maksuhaldurile üldsõnalisi ja ebaõigeid ütlusi; 9) kaebaja täitis hoolsuskohustuse. Kaebaja selgitas, et teadis, et Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas ega pidanud vajalikuks kontrollida, kas ettevõte tõesti selles valdkonnas tegutseb. Kaebaja teadis Viptimber OÜ juhatuse liiget BL varasemast ajast ning teadis, et isik on võimeline korraldama tööde teostamist, mida kaebaja vajas. Kaebaja suhtles Viptimber OÜ juhatuse liikmega ja sai kinnituse, et ettevõte omab võimekust teenust osutada. Kaebajale teenuse osutamise ajal oli Viptimber OÜ-l üks töötaja. Ettevõte on tasunud makse juba alates 2015. aastast. Tööde kvaliteedi kohta ei teinud etteheiteid ka RMK; 10) kaebaja andis 2020. a sõlmitud laenulepingute alusel Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le laenu 127 000 eurot. Kaebaja andis 01.06.2020 laenulepingu alusel laenu Balti Varahaldus OÜle 20 000 eurot. Maksuhaldur ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole toimunud laenu andmist Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le . Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahaldus OÜ suhted ÜMga ei oma tähtsust, hindamaks kaebaja suhteid nimetatud ettevõtetega. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on viidatud laenulepingute alusel väljamakseid teinud, st omandanud nõuded Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahaldus OÜ vastu. Kaebaja maksustamisel ei oma tähendust, milleks laenusaajad laenu võtsid või milleks kasutasid. Tähtsust ei oma ka see, et laenu saajad on laenu andnud osaliselt üle otse ÜMle. Balti Metsahooldus Grupp OÜ on 2021. aastal maksnud saadud laenust tagasi 61 000 eurot, mis kinnitab, et tegemist on laenuga. Balti Varahaldus OÜ on tagastanud 2021. a-l laenu 37 840 eurot. Võttes arvesse varasemat laenujääki (26 800 eurot), on Balti Varahaldus OÜ kontrolliperioodil antud laenu tagastanud 11 040 eurot, st laenujääk on 8960 eurot. Ei oma tähendust, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ja Balti Varahaldus OÜ-l oli kohustusi ÜM ees. Isegi kui see omaks tähendust, siis ei ole tõendamist leidnud, et nimetatud ettevõtetel puudusid kohustused ÜM ees 55 000 euro ja 20 000 euro ulatuses. Kaebaja ei saa ka tõendada ÜM poolt 3(15)

3-22-698 teenitud tulu suurust Soomes või isiku säästude olemasolu või suurust. Balti Varahaldus OÜ soetas 17.05.2018 vara enampakkumise aktis märgitud Nigula tee kinnistu, mille soetamiseks andis äriühingule laenu ÜM 25 030 eurot. Balti Varahooldus OÜ soetas 06.06.2018 Haagimetsa kinnistu 31.05.2018 toimunud enampakkumiselt. Kinnistu soetamiseks andis laenu 17 722 eurot samuti ÜM. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et ÜMl ei olnud nõuet Balti Varahooldus OÜ vastu, mille tagastamiseks Balti Varahooldus OÜ kaebajalt laenu võttis. ÜM on eelneval perioodil teenitud säästudele lisaks võtnud ka laenu füüsiliselt isikult enam kui 100 000 euro ulatuses. Kaebaja on esitanud haldusasja materjalide juurde ÜM konto väljavõtte, millelt nähtub laenu 167 172,90 euro tagastamine APle. MTA oleks igal juhul pidanud maksukohustust vähendava asjaoluna arvesse võtma summade tagastamist Balti Varahooldus OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ poolt ning lugema maksukohustuse ära langenuks, mida ei tehtud.

4(15)

3-22-698 1) kohus nõustub MTA kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 2) MTA ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebaja on esitanud põhjalikud vastuväited. Eriarvamuse esitamise tähtaega on korduvalt pikendatud kuni 24 päeva; 3) MTA ei pidanud enne maksuotsuse tegemist ära ootama kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-21-835. Lahend jõustus 17.08.2022. Korralduse täitmist ei olnud peatatud. Kui MTA leiab, et maksu määramiseks vajalikud asjaolud on tõendatud teiste tõenditega, ei saa MTA menetlusega põhjendamatult viivitada; 4) vaidlusaluseid töid ei teinud Viptimber OÜ, vaid tundmatu kolmas isik; 5) RMK aktid ei tõenda, et kaebaja tellis tööd maksuotsuses toodud arvete alusel Viptimber OÜ-lt. Tööde vastuvõtmine tõendab lepinguliste kohustuste täitmist, mitte aga seda, et need tööd tellis kaebaja Viptimber OÜ-lt. Arvetelt ei nähtu, milliste teenustega tegemist oli, millal tööd tehti ja millal tööd üle anti. RMK poolt kaebajale väljastatud tellimused ei ava tööde sisu, tegemise aega ega tööde mahtu; 6) usutav pole tööde tellimine selliselt, et kaebaja, saanud RMK-lt tööde tellimuse, muutis talle RMK poolt esitatud töökäske selliselt, et nendel toodud andmed jäid valdavalt samaks, kuid muutus teenuse hind. Kaebaja selgituste kohaselt kajastas see hind poolte kokku lepitud hinda ning Viptimber OÜ-lt telliti täpselt need tööd, mis olid toodud RMK poolt kaebajale väljastatud tellimusel. Asjaolu, et RMK väljastatud dokumendid seda tehniliselt võimaldasid, ei muuda RMK tellimusi veel kaebaja Viptimber OÜ-le väljastatud tellimuseks ega tõenda väidet, et kaebaja ja Viptimber OÜ vahel toimusid tehingud. Samuti ei ole tegevus, mis võimaldab andmete muutmise teel luua kolmandates isikutes mulje, et tegemist on RMK väljastatud dokumendiga, õiguslikult korrektne ega usutav. Tavapäraselt dokumenteerivad majandustehinguid tegevad ettevõtjad omavahelised tehingud viisil, et oleks jälgitav, milliseid töid ning millises mahus tehti. Alltöövõtja töödest ei anna ülevaadet tellija poolt töövõtjale esitatud tellimused; 7) kohtuistungil üle kuulatud Viptimber OÜ esindaja BL selgitas, et poolte vahel ei olnud RMK hindade osas saladusi ning poolte kokkuleppeks oli, et Viptimber OÜ-le makstav tasu on protsent kaebaja saadavast tasust. Selliselt nähtub see ka Viptimber OÜ arvetelt. Samuti selgitas tunnistaja istungil, et kokkulepped sõlmiti suuliselt ning ta ei saa kinnitada, et nägi vaidlusaluseid RMK akte ning tellimiste kohta dokumente ei koostatud, st tellimust paberkandjal ei olnud. Istungi käigus tunnistaja muutis oma ütlusi ning asus väitma, et tellimuseks olid RMK aktid, mille põhjal töö teha võeti. Tunnistaja ütlused on olnud ajas muutuvad ega ole usaldusväärsed. Istungil antud tunnistaja antud selgitused ei sisusta arvete sisu ega võimalda tuvastada, kuidas tegelikkuses väidetavate tööde tellimine toimus. Usutav pole, et tööde tasuks arvestatakse üksnes mingi protsent RMK tellimusel toodud tööde hinnast, arvestamata tööde spetsiifikat ja raskust. Nimetatud hinnakujunduse muudab äärmiselt kaheldavaks ka BL kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ta lankidel ise kohal ei käinudki, vaid usaldas tööde osas oma allhankijate (KK ja RU) edastatud teavet. Seega ei olnud Viptimber OÜ-l mingit teadmist sellest, mida ning millal konkreetselt teha tuleb ning kaebajal polnud mingit teadmist, kas või millised tööd tehakse; 8) maksumenetluses üle kuulatud Viptimber OÜ juhatuse liige BL ei osanud MTA-le maksumenetluses seletada, milliseid töid Viptimber OÜ teostas ning vastas üldsõnaliselt, et tegeleti erinevate töödega üle Eesti. BL on nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et koostas arved kaebaja poolt esitatud informatsiooni alusel ning teisi dokumente ei olnud. Usutav pole, et isik, kes võtab endale kohustusi, ei tea täpselt, mida tuleb teha. Kaebaja esitatud tõend selle kohta, et RMK on saatnud oma tellimuse andmed korraga nii kaebajale kui ka tema alltöövõtja Teravsaag OÜ-le, ei tõenda kaebaja väiteid. Pole selge, millistel asjaoludel RMK kaebaja alltöövõtjatega kaebajalt tellitud teenuste arveid jagas. Tavapäraselt on tehingupartnerite vaheliste tehingute hinnad ärisaladus ning neid ei jagata alltöövõtjatega. Seega võib tõenäoliselt olla tegemist erandliku asjaoluga, miks vastavad andmed edastati RMK 5(15)

3-22-698 poolt kaebaja alltöövõtjale. Tõend ei muuda usutavaks kaebaja väidet, et RMK tellitud tööde hindade osas ei olnud kaebaja ja Viptimber OÜ vahel saladust, ning et kaebaja leppis Viptimber OÜ-ga kokku üksnes vahendustasus, mis pidi jääma kaebajale; 9) Viptimber OÜ-l puudus majandustegevus. Töötamise registris on Viptimber OÜ endine juhatuse liige BL registreeritud alates 29.10.2015 juhtimis- ja kontrolliorgani liikmena. Nimetatud kanne on kehtiv praeguseni, ehkki isik ei ole alates 01.06.2020 enam Viptimber OÜ juhatuse liige. Rohkem töötajaid Viptimber OÜ-l registris ei ole. Viptimber OÜ-l on esitamata majandusaasta aruanded 2017. a-st alates. Usutav pole BL kohtuistungil antud selgitus, mille kohaselt ei olnud ta majandusaasta aruannete esitamise kohustusest teadlik. Isik oli ettevõtte juhatuse liige alates 2015. a-st ning kuni 2017. a-ni olid majandusaasta aruanded esitatud. Endine juhatuse liige BL kinnitas kohtuistungil, et ettevõttel puudusid töötajad ning kõik tööd teostati alltöövõtjate abil. Viptimber OÜ pangakontolt ei nähtu ettevõtluse tarbeks kulutuste tegemist. Viptimber OÜ esindusõiguslikku isikut kohustati MTA 13.01.2021 korraldusega nr 12.2-3/054620-1 esitama tõendid Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Viptimber OÜ jättis korralduse täitmata ning ei andnud teavet, ei esitanud dokumente ega tõendanud ettevõtlusega tegelemist, mistõttu kustutati ettevõte 28.01.2022 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist. Viptimber OÜ otsust ei vaidlustanud; 10) ÜM ja BL kui kauaaegsete tuttavate kinnitused tehingute toimumise kohta ei kinnita nende tegelikku toimumist; 11) BL on kohtumenetluses väitnud, et Viptimber OÜ osutas kaebaja tellitud teenused alltöövõtjate kaudu, kelle kaebajale leidsid RU ja KK. Kumbki nimetatud isikutest ei ole registreeritud Viptimber OÜ töötajana ja nad ei saanud töötasu. Samas väitsid mõlemad isikud kohtuistungil, et otsisid Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid, kuid ei osanud kumbki nimetada ühtegi konkreetset alltöövõtjat, kelle nad leidsid. Väidetavaid alltöövõtjaid ei suutnud nimetada ka BL ja PS, kes ometigi pidid omama ülevaadet alltöövõtjatest, kuivõrd väidetavad alltöövõtjad said tasu tehtud töö eest nende kaudu. Kaebaja ei ole vaielnud vastu MTA tuvastatule, et R U viibis valdava osa kontrollperioodi ajast kinnipidamisasutuses, mistõttu ei saanud ta Viptimber OÜle alltöövõtjaid objektiivsetel põhjustel otsida. Samuti ei ole usutav, et BL usaldas nimetatud isikut sellisel määral, et ta ei pidanud vajalikuks isegi huvi tunda, kas tööd, mille eest ta väidetavalt raha üle andis, on ka tegelikkuses tehtud. Ei ole usutav, et teave tehtud tööde kohta võis jõuda BL ÜM kaudu, kuivõrd väidetavad alltöövõtjad ÜMga ei suhelnud. KK selgitas istungil ka seda, et ta täpselt ei tea Viptimber OÜ-st, sest BLl on olnud mitmeid ettevõtteid. KK väitis ka, et ta ei tunne PS. KK kirjeldus osutatud teenuse eest sularaha saamise kohta erineb oluliselt PS kirjeldatust. Kaebaja ei ole maksumenetluses kordagi nimetanud KK oma väidetava koostööpartnerina. Nimetatud väite esitas kaebaja alles kohtumenetluses. Seega on sellele isikule kohtumenetluses viidatud vaid põhjusel, et luua kohtule mulje Viptimber OÜ-st kui teenuse tegelikust osutajast. Kaebaja asus väitma, et KK otsis Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid peale seda, kui MTA oli toonud välja objektiivsed asjaolud, mis välistasid RU ja Viptimber OÜ koostöö; 12) BL kirjeldus KKle tellimuste esitamise kohta erines oluliselt KK selgitustest. BL väitis, et KK tõi arved paberil ning selle alusel andis ta KKle sularaha. BL ütlustest järelduvalt omasid just väidetavad töövõtjad ülevaadet tehtud tööde kohta. BL ise lankidel ei käinud ja töid ei kontrollinud. KK aga selgitas, et BL saatis talle kaardid koos sõnumitega nende juures, mida on tarvis teha. Raha alltöövõtjatele maksmiseks sai ta ümbrikus, mida ise üle ei lugenud, kuna tal puudus teave, kes olid tegelikud alltöövõtjad, kuidas ja millises mahus lankidel töid tehti. Isiku ütlustest ei selgunud üldse, kuidas sai ta väidetava vahendusteenuse eest tasustatud. Olulised vastuolud tunnistajate ütlustes viitavad asjaolule, et isikud ei kirjelda tegelikkuses aset leidnud sündmusi. Ka PS antud ütlused ei anna ülevaadet Viptimber OÜ tegevusest ning ka tema seletustest ilmneb, et tema tegevus seisnes samuti üksnes kaebajale arvete ja aktide vormistamises ja ÜMlt saadud sularaha väidetavalt KKle edastamises. Lisaks eeltoodule selgus PS kohtuistungil antud ütlustest, et isiku elus oli vaidlusalusel perioodil aeg, mil ta ei suutnud 6(15)

3-22-698 teda ümbritsevat täiel määral tajuda, mistõttu ei osanud ta kohtule ka täpselt selgitada, kuidas täpselt ta juhatuse liikme kohustusi täitis. PS ütlustest ei selgunud ka, kas Viptimber OÜ-l oli pangakonto või kuhu said Viptimber OÜ majandustegevusega seotud dokumendid. Isik ei välistanud nende põletamist. Kaebaja ja Viptimber OÜ vaheliste tehingute kohta vormistatud aktid ja arved ei saanudki näidata tegelikku teenuse osutamise mahtu ja aega, sest aktid ja arved vormistati RMK tellimuste, mitte aga reaalselt teostatud tööde alusel; 13) usutav ei ole väidetavate teenuste eest tasumise praktika. Väidetavalt sai Saaremaal elav BL kaebaja juhatuse liikmelt mandril tehtud teenuste eest sularaha ning seejärel kohtus ta paar korda kuus Lõuna-Eestis KKga, et anda talle üle sularaha ja saada vastu tšekid. Seejuures ei pidanud BL vajalikuks kontrollida töid lankidel. Ta ei osanud ka nimetada ühtegi alltöövõtjat, kelle nimed olid väidetavalt märgitud tšekkidel. Selline sularaha transportimine ja arveldamine ei ole eluliselt usutav. Ükski äriühing ei ole kontrolliperioodil Viptimber OÜ-le teenuse osutamist deklareerinud, kuigi tunnistaja BL ütluste kohaselt võisid mõne alltöövõtja arved kalendrikuus kokku ületada 1000 eurot; 14) kuna teenuste tegelik osutamine ei olnud tõendatud, jättis kaebaja õigusvastaselt deklareerimata ka Viptimber OÜ teenuste eest makstud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Kaebaja on kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksuarvestuses alusetult kajastanud Viptimber OÜ arvetel kajastatud käibemaksu 15 242,13 eurot ning on ebaõigesti jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja tasumata tulumaksu; 15) MTA asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja raamatupidamises näidatud laenu andmist Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le ei ole toimunud, tehingud on näilised ja need vormistati üksnes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. Näiliste tehingutega sai kaebaja maksueelise, mis seisnes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu maksmata jätmises. MTA on tehingutega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud kontrolliakti p-s 1.3.2 ja maksuotsuse p-s 3.9. Kohus nõustub MTA seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 16) pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kandis kaebaja kontrollitaval perioodil ÜM pangakontole üle 227 604 eurot. Kaebaja esitatud kassaarvestusest nähtuvalt kanti juhatuse liikme pangakontole kantud raha omakorda ettevõtte kassasse, kust tehti nii ettevõtlusega seotud kulutusi kui ka sularaha väljamaksetena vormistatud laenu makseid 147 000 eurot Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le (127 000 eurot) ja Balti Varahaldus OÜ-le (20 000 eurot); 17) kaebaja on menetluses jätnud tähelepanuta, et kaebaja oli isikuks, kelle pangakontole laekunud summad jõudsid kaebaja juhatuse liikme kontole, kust nende edasist liikumist ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida. Usaldusväärseks ei saa pidada tehingute ahelat, kus raha liikus teistele ÜMga seotud äriühingutele ja sealt omakorda ÜM kontole tagasi. Raha ettevõtlusest välja viimine on toimunud kaebaja juures, mille varjamiseks vormistati näilikud laenutehingud; 18) ÜM poolt kontrollimenetluses esitatud dokumentide kohaselt oli ta andnud Balti Varahooldus OÜ-le ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le aastatel 2018–2020 laenu 154 148,66 eurot. ÜMl puudus sissetulek, mille arvel oleks tal olnud võimalik endaga seotud ettevõtetele laenu anda. Kõik laenudokumendid Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahooldus OÜ ja kaebaja juhatuse liikme vahel on allkirjastanud üks ja sama isik, st kaebaja juhatuse liige. Nimetatu võimaldaski kajastada dokumentides andmeid, mis ei vastanud tehingute tegelikule sisule. Kui tegelikult oleks toimunud ÜM poolt Balti Varahaldus OÜ-le ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le laenu andmine ja kui kaebaja oleks soovinud neid laene tagastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenuga, siis ei oleks kaebajal olnud põhjust raha pangakontolt välja võtta, vaid võimalik oleks olnud raha kandmine otse ÜM pangakontole. Kaebaja juhatuse liige ei ole maksumenetluses tõendanud, et tal olid laenude andmiseks säästud. Kohtumenetluses asus kaebaja aga väitma, et ÜM poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le antud laen pärines eraisikult saadud laenust. Väljavõttelt nähtuvad raha väljamaksed APle aastatel 2018–2020 summas 167 172,90 eurot. AP selgitas 7(15)

3-22-698 kohtus, et on andnud ÜMle laenu ning tal olid selleks vajalikud rahalised vahendid. Kohus ei pea AP selgitusi usaldusväärseks, kuivõrd ei ole usutav, et isik annab laenu suurtes summades kirjalikku laenulepingut sõlmimata. Raha tagastamine ei olnud tagatud, laen oli intressita ning puudub ka laenu tagastamise tähtaeg. Istungil selgus ka, et laenu tagastamise üle pidas arvestust üksnes laenu saaja ning laenu andja ise arvestust ei pidanud. AP selgitustest järeldub, et tal puudus igasugune ülevaade sellest, milline oli laenu jääk mingil konkreetsel ajahetkel. Usutav pole, et mõistlikult käituv isik teeks tegelikkuses sellistel tingimustel tehingu. Tunnistaja ütlustest ei selgunud, et summa ei olnud tema jaoks olulise suurusega või et selle tagasi saamine ei olnud tema jaoks üldse oluline. APle summade laekumisest ei saa järeldada laenusuhte tegelikku olemasolu. MTA on põhjendatult viidanud asjaolule, et ÜM poolt RMK-le saadetud taotlusel alltöövõtu kasutamise kohta on alltöövõtjana märgitud OÜ Pärismets. Samas ei nähtu kaebaja pangakonto väljavõttelt, et ta oleks Pärismets OÜ-le alltöövõtu eest tasunud. Seega ei saa välistada, et ÜM pangakontolt on tasutud hoopis Pärismets OÜ poolt tehtud töö eest ja väljamaksed on tehtud muu õigussuhte alusel. Kaebaja väited Balti Metsahooldus Grupp OÜle ja Balti Varahaldus OÜ-le laenude andmisega ei ole tõendatud. Olukorras, kus tõendamata on asjaolu, et ÜM pangakontole kantud raha jõudis kaebaja kassasse ja selle andmine laenudena Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahooldus kasutusse, ei ole kaebaja väited väidetava laenu tagasimaksmise kohta piisavad selleks, et seostada ülekandeid vaidlusaluste tehingutega. Rääkimata sellest, et need saaksid tõendada tehingute toimumist. Seega on maksuotsuses õigesti leidnud, et kaebaja on teinud ettevõtlusega mitte seotud väljamakseid 147 000 eurot ning MTA on nimetatud summa õigesti tulumaksuga maksustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8(15)

3-22-698 8) kohus jätab tähelepanuta, et kuna tegemist oli riigihanke alusel teostatud tellimusega, siis olid tellimuse hinnad sisuliselt avalikud. Seega nende varjamine ei oleks olnud tulemuslik. Kaebaja on 19.09.2022 selgituse punktis 1.6 selgitanud, et isegi RMK ise on tellimusi otse kaebaja alltöövõtjatele edastanud. Kaebaja esitas ka 19.09.2022 selgituse lisana 5 sellekohase tõendi. Kaebaja möönis, et tegemist ei ole küll Viptimber OÜ tehinguga, kuid kaebaja soovis eeltooduga näidata, et nende RMK tehingute puhul ei toimu hindade varjamist alltöövõtjate eest. Kohus on eeltoodu kohta üksnes üldsõnaliselt väitnud, et see ei tõenda praeguses asjas tähendust omavaid asjaolusid. Kaebaja ei nõustu sellega, kuna tegemist on kaudse tõendiga, mis kinnitab, et hindade varjamist reaalselt ei toimunud; 9) halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Viptimber OÜ-l puudus majandustegevus. Viptimber OÜ kustutati registrist alates 28.01.2021, see on enam kui 2 kuud pärast viimase tehingu tegemist kaebaja ja Viptimber OÜ vahel. Seejuures on ka tunnistaja PS 13.10.2022 kohtuistungil kinnitanud, et pärast seda Viptimber OÜ-l majandustegevust ei toimunudki. Seega on ka põhjendatud, miks Viptimber OÜ ei vaielnud vastu MTA otsusele Viptimber OÜ registrist kustutada. Seejuures ei ole MTA otsuses tuvastanud, et Viptimber OÜ-l ei olnud perioodil oktoober 2019 – november 2020 käivet; 10) BL on selgitanud, et info selle kohta, et tööd on alltöövõtja poolt tehtud, laekus temale KK või RU kaudu. Seejärel teavitas tema sellest ÜMt. Viimane läks kas ise tehtud töid üle vaatama või teavitas sellest omakorda RMK metsakasvatajat, kes vaatas tööd üle. Kui tööd olid kvaliteetselt tehtud, teavitas RMK sellest ÜMt, kes omakorda teavitas BL, et võib tehtud tööde eest arve teha ning BL omakorda KK või RU kaudu alltöövõtjaid (06.09.2022 kohtuistungi protokoll alates 1 tund 3 minutit 00 sekundit). Kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel tutvunud BL tunnistusega ja on esitanud kohtuotsuse p-s 18 ebaõige väite, mis ei tugine ühelgi asjas kogutud tõendil ning on vastuolus BL antud tunnistusega; 11) kaebaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et asjaolu, et kaebaja ei nimetanud maksumenetluses KK nime, viitab, et isik ei olnud tehingutega kuidagi seotud. Mis puudutab kohtu väidet, et kaebaja nimetas KK oma koostööpartnerina alles kohtumenetluses, siis see ei tugine asjas kogutud tõenditele ja esitatud seisukohtadele. Kaebaja ei ole isikut kunagi nimetanud oma koostööpartneriks, vaid isikul olid sidemed Viptimber OÜ ja BLga. Samas viitas kaebaja Kuldarile esmakordselt oma vaides kui isikule, kes kaebajale teatavaks saanud info kohaselt tegeles Viptimber OÜ-le alltöövõtjate leidmisega; 12) kohus viitab ebaõigesti väidetavale vastuolule tunnistajate BL ja KK kohtuistungil antud tunnistustes. Samas ei viita kohus konkreetselt, milles need väidetavad vastuolud seisnevad. Isiku tasustamise ebaselgus ei saa aga kuidagi mõjutada kaebaja maksukohustust. Tunnistaja KK on selgitanud kohtuistungil, et on alltöövõtjaid otsinud ja otsib neid ka praegu erinevatele äriühingutele; 13) asjaolust, et alltöövõtjad ei ole nimeliselt üle 1000-eurostel arvetel kajastatud teenuseid Viptimber OÜ-le deklareerinud, ei järeldu, et teenuse osutamist üldse ei olnud. Teenuse vahendamist kinnitab KK ja Viptimber OÜ endine ja praegune juhatuse liige. Lisaks sulges pank Viptimber OÜ pangakonto 2019. a lõpus; 14) vastustaja ei saa lugeda kaebaja poolt laenu andmist Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluks põhjendusega, et laenu saajatel ei olnud kohustust ÜM ees. Juhul, kui laenu saanud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ja Balti Varahaldus OÜ-l ei oleks olnud kohustust ÜM ees, kuid väljamakse tegemiseks ÜMle võeti laenu, saaks väljamakset maksustada Balti Metsahooldus Grupp OÜ või Balti Varahaldus OÜ ettevõtlusega mitteseotud kuluna. MTA ei ole korraldanud kontrollimenetlust ega tuvastanud, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ja Balti Varahaldus OÜ-l oli kohustus ÜM ees või mitte; 15) kohus on laenutehingute toimumisele hinnangut andes jätnud tähelepanuta kaebuse punktis

3-22-698 käsitlenud, kaebaja seisukoha ega viidatud tõendite osas seisukohta võtnud, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Laenu osalise tagastamise kaebajale jättis tähelepanuta ka MTA maksuotsusest tehes, rikkudes sellega oluliselt uurimiskohustust; 16) säästude olemasolu on tõendatud. Erinevalt maksuhaldurist on kaebaja esitanud vaide lisana tõendid selle kohta, et kaebaja on isiklikult tasunud Balti Varahaldus OÜ kahe kinnistu soetamisega seotud kulud, mis kinnitavad kaebaja väidet säästude olemasolu kohta. Paraku on maksuhaldur vaidemenetluses ja kohus kohtumenetluses jätnud need tõendid täielikult tähelepanuta; 17) AP selgitas tunnistajana, et sõlmiti suuline leping, aga vist sai vormistatud ka mingi paber. Kohus pole hinnanud AP antud selgitusi kontekstis, kus isikul olid vahendid, mida ta ei saanud avalikult eksponeerida seoses lahutuse protsessiga. Samuti ei arvestanud kohus asjaoluga, et AP sai laenu andmisest kasu kaudselt ÜM poolt juhitud kauplusest seadmeid ja teenust soodsamalt soetades; 18) kohus ja vastustaja väidavad paljasõnaliselt, et ÜM poolt AP pangakontole tehtud laenutagastused on hoopis Pärismets OÜ poolt tehtud töö eest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et AP kinnitas 13.10.2022 kohtuistungil tunnistust andes, et tehingud Pärismets OÜ ja kaebaja vahel on alati toimunud tasumisega pangakontole. Lisaks jätab kohus tähelepanuta, et Pärismets OÜ ei ole registreeritud käibemaksukohustuslaseks; 19) kohtuotsus on allkirjastatud 05.12.2022, kuid põhjust kahelda selles, kas kohus on hinnanud kogumis ja vastastikkuses seoses kõiki tõendeid ja võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, annab see, et kohtuotsus kannab e-toimikus dokumendina numbrit, mis viitab selle koostamisele juba enne 13.10.2022 istungit.

10(15)

3-22-698 5) majandusaasta aruande esitamata jätmisest saab järeldada äriühingu majandustegevuse puudumist. Viptimber OÜ käibedeklaratsioonides käibe kajastamine näitas vaid näilikke tehinguid kaebajaga ega vastanud tegelikule olukorrale. Halduskohtu järeldus majandustegevuse puudumise kohta on õige; 6) kohus on teenuste vastuvõtmist õigesti kajastanud. Kaebaja jätab tähelepanuta kaebaja väite, et teenuste tegelikust ja kvaliteetsest osutamisest sai ta teada sellest, kui RMK oli lankidel tehtud tööd vastu võtnud. Seega sai kaebaja Viptimber OÜ-le teatada ka sellest, et oli valmis teenuste eest maksma. BL seevastu väitis, et tema sai tööde valmimisest teada KKlt või RUlt. KK ütluste kohaselt ilmus ta BL juurde raha järele koos alltöövõtjate tšekkide ja aktidega. Ka BL selgitas tunnistajana, et kui tema vahendusel tehti töö, siis RMK kontrollis ja võttis töö vastu ja siis tegi alles tema Viptimber OÜ nimel akti. Kaebaja ega tunnistajad ei ole nimetanud ainsatki töövõtjat, kes tegelikult osutasid teenuseid; 7) kohus on õigesti selgitanud, et just kaebaja oli isik, kes ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid tegi ja omab seetõttu ka tulumaksukohustust. Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks kohus tuvastanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemise üksnes seetõttu, et laenusaajatel ei olnud ÜM ees kohustust, mida saadud laenu arvelt tasuti; 8) kinnistute soetamiseks tehtud pangaülekannete põhjal ei ole võimalik väita, et nende kinnistute soetamisega seotud kulud tõendavad ÜM nõuet Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahaldus OÜ vastu; 9) kaebaja ei ole vaides laenuandja nimele (AP) viidanud. Halduskohtu oletus, et ÜM poolt APle tehtud ülekanded võivad olla tasu alltöövõtjana osutatud teenuste eest, on põhjendatud ja tõendatud. Kaebaja ise (kelle alltöövõtjaks Pärismets OÜ oli) ei ole oma pangakontolt Pärismets OÜ-le tasu maksnud. Kaebaja rõhutab AP väidet, et Pärismets OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute tegemise eest on alati tasutud pangakontole, kuid ÜM on tasunudki APle pangakonto kaudu. Seega ei välista AP ütlused kaebaja ja Pärismets OÜ vaheliste tehingute toimumist ja nende eest maksmist; 10) apellant väidab põhjendamatult, et kohtuotsus on tehtud valmis enne viimast istungit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-698 pahausksus, mis võib väljenduda mh selles, et ostja teadis või pidi teadma, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja (nt Riigikohtu 02.06.2014 otsus nr 3-3-1- 27-14, p-d 18, 21). TuMS § 51 lõike 2 p 3 kohaldamine on võimalik nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige (Riigikohtu 06.11.2017 otsus nr 3-15-1758, p 10 koos seal viidatud kohtupraktikaga).

3-22-698

13(15)

3-22-698 pinnalt on pigem usutav, et laenu tagasimaksete näol oli tegemist sooviga muuta näilikku tehingut tagantjärgi usutavamaks.

3-22-698 kohustusi, siis ta oli oma õigustest teadlik ja tal oli võimalus vastu vaielda maksuhalduri seisukohtadele ja esitada tõendeid ja tagatud oli võimalus viidata olulistele asjaoludele. Kaebaja juhatuse liige on saanud maksumenetluses anda suulisi seletusi (vt maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll 30.03.2021, dtl 475-482). Kuna professionaalset õigusabi osutav advokaat mainis vaides üksnes Kuldari eesnime ja AP nime üldse ei maininud, siis ei kahjustanud advokaadi vahenduseta eriarvamuse esitamine praegusel juhtumil kaebaja õigusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.