Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-23-488 Xi kaebus Rae valla kohustamiseks andma kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses Kaebaja – X, esindaja Martti Kangur Vastustaja – Rae vald, esindaja Helle Semmel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Xi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2023. a määruse peale.
2.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinn Halduskohtu 7. juuni 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 247 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X elab Rae vallas alates 2021. a kevadest. Tema xxx sündinud laps käib alates 15.08.2022 Aruheina lasteaias. Kaebaja esitas 01.09.2021 Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO taotluse oma xxx sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks. Lasteaiakoha saamist taotles ta alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, s.o alates 10.01.2023. Lasteaedade valikul märkis kaebaja esimeseks eelistuseks Peetri teeninduspiirkonnas asuva Aruheina lasteaia kui kodule lähima ja teiseks eelistuseks Peetri lasteaia. Kaebaja esitas Rae vallale 27.01.2023 taotluse lasteaia koha saamiseks Aruheina lasteaeda oma teisele lapsele alates 2023. a sügisest.
2.Rae vald selgitas 07.02.2023 kirjas nr 10-1.1/2558-2, et järgmise õppeaasta lasteaiarühmade komplekteerimise otsused tehakse märtsi lõpuks ning aprilli 20. kuupäeva paiku korraldatakse sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele masskomplekteerimine, täpsustades, et kui järjekorras on vanemate vanuserühmade lapsi, siis neile on kohustus lasteaiakohad tagada enne. Samuti
3-23-488 selgitati, et suure tõenäosusega kaebaja lapseni lasteaiakoha pakkumine 2023. a augustiks ei jõua.
3.X esitas 02.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks andma tema teisele lapsele koht teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias Aruheina lasteaias. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 27.03.2023 määrusega rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata.
jättis
13.04.2023
määrusega
kaebaja
määruskaebuse
Ringkonnakohus selgitas, et kuigi kaebuse eduväljavaated on head, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine siiski põhjendatud. Ringkonnakohus tõi välja, et kaebaja ei väida, et munitsipaallasteaiale puuduvad üldse alternatiivid lastehoiu (eralasteaia) näol või raskendaks sellise teenuse kasutamine täiendavalt pere toimetulekut, vaid ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist seetõttu, et ei nõustu lapsehoiuteenusega. Alusharidust saab laps omandada ka eralasteaias ja vastustaja on kaebajale selgitanud, et hüvitab sellisel juhul kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste kuludega. Kui kohtumenetlus pole 2023. a sügiseks lõppenud ning kaebajal tekib täiendavaid kulutusi nt lastehoiuteenuse või eralasteaia kasutamisega, on põhjendatud kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega.
6.Kaebaja esitas taotluse tema kasuks tehtava kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kaebaja lapsel on tõenäoliselt kohtuotsuse alusel keeruline lasteaia kohta saada, sest arvatavasti kaebab vastustaja otsuse edasi, võimalik apellatsioonimenetlus ei jõua sügiseks lõppeda ning asjas tehtav lõplik otsus jõustuda. Seega oleks kohtulahendi hilisem täitmine võimatu. Kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt ka kaebaja õigusi, sest sellisel juhul ei oleks võimalik vabade lasteaiakohtade puudumise tõttu kohtuotsust täita ning kaebajal puuduks seetõttu võimalus 2023. a sügisel naasta tööle ja teenida sissetulekut. Teiste, kaebaja lapsest järjekorras eespool olevate isikute huvid on kahjustatud seetõttu, et Rae vald on tegevusetu ega loo piisavalt lasteaiakohti Peetri teeninduspiirkonnas elavatele lastele, mitte seetõttu, et kaebaja lapse suhtes seadust täidetakse ja talle kohta pakutakse. Seetõttu ei ole kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine avalike huvidega vastuolus.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.06.2023 otsusega Xi kaebuse ja kohustas Rae valda andma kaebaja xxx sündinud lapsele lasteaiakoht Peetri teeninduspiirkonna lasteasutuses 2023./2024. õppeaasta algusest.
8.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2023 määrusega taotluse kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. HKMS § 247 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel tunnistada eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks ka juhul, kui kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks raskendatud või võimatu. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamisel arvestatakse ka teiste menetlusosaliste õigusi ja avalikke huve. HKMS § 247 lg 3 kohaldamine on eesmärgipärane ja lubatav, kui on piisav alus arvata, et kaebajale positiivse kohtulahendi täitmisega viivitamine kuni lahendi jõustumiseni võib tuua kaasa pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. 2(4)
3-23-488 Pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumise oht ei ole kaebaja põhistuste põhjal tõenäoline. Kaebaja on viidanud, et otsuse edasikaebamise korral ei ole tal kohtumenetluse ajal tõenäoliselt võimalik lasteasutuses kohta saada, tuues sellega kaasneva raske tagajärjena välja asjaolu, et sel juhul ei ole tal võimalik alates sügisest tööle minna ja sissetulekut teenida. Kaebaja põhistustest järeldub samas, et kaebajal ei oleks takistusi soovi korral koheselt tööd otsida ja tööle minna, kuna kaebaja on hinnanud lapse praegu samuti koduse isa uue töökoha saamise võimalusi lähitulevikus ebatõenäoliseks. Samuti ei ole kaebaja põhistanud, et ühe vanema koju jäämisel perekonna elustandard oluliselt langeks või tekiks perekonnal tõsiseid raskusi toimetulekuga. Lisaks ei nähtu praegusel juhul, et kaebaja perekonna ainuvalik kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamata jätmise korral on ühe vanema koju jäämine. Kaebajal ei ole välistatud kasutada vahepealsel ajal erahoiu teenust ja kaebaja ei ole ka põhistanud, et see oleks võimatu või raskendaks täiendavalt pere toimetulekut. Sellise võimaluse on vastustaja kaebajale kohtumenetluse ajal (dtl 161) ka välja pakkunud, selgitades ühtlasi võimalust taotleda lapsehoiuteenuse toetust. Seega on kaebajal võimalik vahepealsel ajal kuni kohtulahendi jõustumiseni lasteaiakoha ajutisest ootamisest tingitud tagajärgi leevendada. Alusharidust on võimalik omandada ka eralasteaias. Võimalikud erahoiu- või eralasteaiateenuse kasutamisega kaasneda võivad mõningad ebamugavused ja täiendav asjaajamine ei õigusta lahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kui vastustaja kaebab kohtuotsuse edasi, võib kaebaja taotleda ka ringkonnakohtult esialgset õiguskaitset. Esialgset õiguskaitset (või ka korduvalt kohtulahendi viivitamatult täitmist) on otstarbekas taotleda siis, kui kaebajal on tekkinud või tekkimas raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud tagajärjed.
MÄÄRUSKAEBUS
9.X esitas 19.06.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise taotlus. Halduskohtu määrus on vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 lausega 2 ja jätab kaebuse eesmärgi tähelepanuta. Kaebaja on kohtusse pöördunud justnimelt selle pärast, et kaebaja ei soovi asendada lasteaia kasutamist lapsehoiuteenusega. Kohtuotsuse hilisemal täitmisel saabuks kaebaja lapse lasteaiakoha järjekord nagunii ja kaebuse eesmärk jääks saavutamata. Lasteaiakoha võib lapsehoiuteenusega asendada üksnes vanema nõusolekul. Lisaks alushariduse omandamise eesmärgile soovib kaebaja lasteaiakohta ka seetõttu, et väikest last ei peaks mitme erineva koolieelse lasteasutusega harjutama. See on stressitekitav nii lapsele kui vanematele. Lastehoiu kasutamine on munitsipaallasteaiast märkimisväärselt kulukam. Nimelt on Rae vallas teise lapse kohatasu lasteaias 50%, kuid lastehoius või eralasteaias käivatele lastele sellist soodustust ei tehta. Need kulutused saab Rae vallalt hiljem sisse nõuda üksnes ressursimahuka kohtumenetluse kaudu, kuivõrd Rae vallas on tehtud põhimõtteline otsus ilma kohtuotsuseta neid kulutusi mitte hüvitada. Kuigi kaebaja lapse isa on töötu, otsib ta tööd ning tema tööle naasmine on pere toimetulekuks hädavajalik. Kaebaja on pöördunud väga paljudesse Rae valla eralasteasutustesse sooviga saada oma lapsele uuest õppeaastast koht, kuid Rae vallas on laste paljususe tõttu järjekord ka neis ning kohapakkumist kaebaja saanud veel ei ole. Rae Vallavalitsuse 07.02.2023 määruse nr 18 „Laste 3(4)
3-23-488 koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ järgi on Rae vallas järjekorra alusel kohapakkumiste tegemistega alustatud juba kevadel ning enamike kohtade osas on kohakasutamise kokkulepped tänaseks juba sõlmitud. 13.06.2023 kirjast nähtuvalt ei ole vastustajal kavas kaebaja lapsele lasteaiakohta sellest sügisest võimaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 247 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 07.06.2023 otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise eeldused kattuvad esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldustega. Kohtuotsuse täitmine on võimalik võimaliku apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse järel samavõrd, kuivõrd oleks tulevane kohtuotsus täidetav enne halduskohtu otsuse tegemist. Miski ei viita, et vastustaja tegevus või tegevusetus pärast halduskohtu otsuse teatavakstegemist muudaks kohtuotsuse täitmist selle jõustumise järel raskemaks.
12.Ringkonnakohus jääb 13.04.2023 määruses väljendatud seisukohtade juurde, et alusharidust saab laps omandada ka eralasteaias ja vastustaja on kaebajale selgitanud, et hüvitab sellisel juhul kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste kuludega. Kuigi kaebaja väitel oleks munitsipaallasteaia kohatasu kaebaja teise lapse puhul poole väiksem ja sellist hinnavahet eralasteaias käimisel vastustaja ei kompenseeri, ei näe ringkonnakohus, et kaebajal puuduks võimalus nõuda tekitatava kahju hüvitamist, kui kaebaja lapsele 2023. a sügisest munitsipaallasteaias kohta ei võimaldata. Kaebuse täiendamine edaspidi tekkiva kulu kandmise kohustamise nõudega või tekkinud kahju hüvitamise nõudega ei ole välistatud ka apellatsioonimenetluses.
13.Soov vältida lapse harjumist erinevate koolieelsete lasteasutustega ja seetõttu saada koht munitsipaallasteaias kohe ei õigusta kohtuotsuse viivitamata täitmist. Sellist huvi õigusnormid ei kaitse, sest vastustajal on võimalik ka olemasolevaid munitsipaallasteaedu ümber korraldada, samuti võivad vahetuda lasteaiatöötajad.
14.Kui kaebaja ei leia lapsele 2023./2024. õppeaasta alguseks samas piirkonnas kohta üheski eralasteaias, võib sõltuvalt asjaoludest olla põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, kui kohtumenetlus praeguses asjas ei ole selleks ajaks lõppenud. Praeguseks ei ole eralasteaia koha leidmise võimatus tuvastamist leidnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.