X. X. kaebus Rae valla kohustamiseks andma kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Martti Kangur Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Kohustada Rae valda andma X. X. XX.XX.XXXX sündinud lapsele lasteaiakoht Peetri teeninduspiirkonna lasteasutuses 2023/2024 õppeaasta algusest.
3.Mõista Rae vallalt X. X. kasuks välja menetluskulu 1420 eurot. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja lapse nimi ning lapse sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-488 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. (kaebaja) vanem, XX.XX.XXXX sündinud laps käib alates 15.08.2022 Rae vallas Aruheina lasteaias. Kaebaja esitas 01.09.2021 Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO taotluse (dtl 11) oma XX.XX.XXXX sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks. Lasteaiakoha saamist taotles ta alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest, s.o alates 10.01.2023. Lasteaedade valikul märkis kaebaja esimeseks eelistuseks Peetri teeninduspiirkonnas asuva Aruheina lasteaia kui kodule lähima, teiseks eelistuseks Peetri lasteaia. Kaebaja esitas Rae vallale 27.01.2023 taotluse lasteaia koha saamiseks Aruheina lasteaeda oma teisele lapsele alates 2023. a sügisest ehk uueks õppeaastaks (dtl 22).
2.Rae vald selgitas 07.02.2023 kirjas nr 10-1.1/2558-2 (dtl 23-24), et järgmise õppeaasta lasteaiarühmade komplekteerimise otsused tehakse märtsi lõpuks ning aprilli 20. kuupäeva paiku korraldatakse sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele masskomplekteerimine, täpsustades, et kui järjekorras on vanemates vanuserühmades lapsi, siis neile on kohustus lasteaiakohad tagada enne. Rae vald selgitas, et kohasaamine sõltub mh järjekorras eespool olevate lastevanemate otsustest, kas nad võtavad oma lastele pakutud kohad vastu või mitte ja alles seejärel selgub, kas kohapakkumine võiks jõuda järjekorras järgmiste lasteni. Rae vald teatas, et suure tõenäosusega kaebaja lapseni lasteaiakoha pakkumine 2023. a augustiks ei jõua, kuid pakkus alternatiivseid võimalusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja esitas 02.03.2023 kaebuse Rae valla kohustamiseks andma tema XX.XX.XXXX sündinud lapsele koht teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias Aruheina lasteaias (täiendavad seisukohad 10.03.2023, 06.05.2023 ja 26.05.2023). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Rae vald on 07.02.2023 vastusega sisuliselt keeldunud lastaiakohta andmast. Kuna nii kaebaja laps kui lapse isa elavad Rahvastikuregistri andmetel Rae vallas ning kaebaja on avaldanud soovi lapsele teeninduspiirkonna lasteasutuse koha saamiseks, on kaebajale koha andmisest keeldumine õigusvastane. Vastustaja ei saa oma kohustust kaebaja lapsele lasteaiakohta pakkuda asendada lastehoiu või eralasteaia toetusega ilma kaebaja nõusolekuta, ehk valla kehtestatud toetused ei kõrvalda kaebaja õiguste rikkumist. 2) Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusest nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4) tulenevalt on kaebaja laps oma sünniaja tõttu faktiliselt vanusegrupi järjekorra lõpus, mis seab ta ebaõiglaselt teiste sama vanusegrupi lastega ebavõrdsesse positsiooni koha saamisel. Rae vald on rikkunud lasteaiakoha saamise taotluse lahendamise mõistliku aja põhimõtet. Seetõttu ei ole vastustajal õiguspärane tugineda kaebaja lapsele koha andmisest keeldumisel järjekorrale. Ka kohtupraktikas on mitmel korral järjekorrale tuginemist peetud õigusvastaseks ning seda vastustajale ka korduvalt rõhutatud. Esimeste kohapakkumiste tegemise järgselt, mis toimus 2023. a aprilli lõpus, on kaebaja lapse järjekorra koht hoopis langenud (kaebuse esitamise hetkel asus laps järjekorras kohal nr 203, kuid seisuga 06.05.2023 on laps kohal nr 204). Seega on vastustaja tõstnud kellegi järjekorra väliselt kaebaja lapsest ette, kuigi käesolevas menetluses on vastustaja järjekorra tähtsust ja 2(11)
3-23-488 teiste laste võrdse kohtlemise vajalikkust ise korduvalt rõhutanud. Ei ole tõenäoline, et kaebaja lapsele 2023. a sügiseks kohapakkumine tehakse. 3) Rae vald on koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 toodud kohustuse osas ilmselges rikkumises. Kohus saab kohustada vastustajat teeninduspiirkonna lasteasutuses kohta andma. Rae vallal on diskretsiooniotsus, millises teeninduspiirkonna lasteasutuses ta kaebaja lapsele koha annab, kuid selline diskretsiooniotsus allub haldusmenetluse reeglitele, kaalutlusõiguse teostamisel peab olema arvestatud kõikide oluliste asjaolude ja huvidega ning otsus peab olema ennekõike põhjendatud. Kaalutusõigus on jäetud vastustaja poolt teostamata ning see on oluline menetlusõiguse rikkumine. 4) KELS § 15 lg 3 kohaselt eelistab vallavalitsus võimaluse korral lapsi, kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses. Kuivõrd kaebaja esimene laps käib Aruheina lasteaias, taotles ta ka teisele lapsele kohta just Aruheina lasteaias. Aruheina lasteaias 07.02.2023 toimunud hoolekogu koosoleku protokolli nr 1-4/1 p 7 (dtl 32) andmetel lähevad 2022/2023 õppeaasta lõppemisega Aruheina lasteaiast kooli vähemalt 35 last, mistõttu tekib uutele lastele Aruheina lasteaeda kohti. Seega on vastustajal võimalik alates uuest õppeaastast KELS § 15 lg-s 3 sätestatu alusel kaebaja lapsele kohta pakkuda Aruheina lasteaeda. Kaebaja lapsele koha pakkumine muus lasteaias kui Aruheina ei ole mõistlik, kuna laste vanusevahe on 2 aastat ja 1 kuu ning ühine lasteaias käimise periood on pikk. Lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega, st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus nr 3-21-336). Kaebaja peaks laste erinevasse lasteaeda viimisele ja toomisele kulutama päevas tunde, sest Aruheina lasteaed asub kaebaja kodust lühikese jalutuskäigu kaugusel, kuid teised lasteaiad asuvad mõistliku jalutuskäigu kaugusest väljas. Enamus Peetri teeninduspiirkonda kuuluvaid lasteaedasid ei asu Peetri alevikuski, mistõttu tuleks sinna saamiseks kasutada ühistransporti, mille liikumistihedus ja peatused Rae vallas ei ole võrreldavad Tallinnaga. Rae valla 07.02.2023 vastus kaebaja pöördumisele ei sisaldanud põhjendusi ega KELS § 15 lg 3 kohaldamata jätmise kaalutlusi, st vastusest ei nähtu, kuidas vald kaalus sättes toodud kohustust võimalusel pakkuda kaebaja teisele lapsele kohta lasteaias, kus käib tema vend. KELS § 10 lg 1 toodud kaalutlusotsust tehes ei ole lasteaedade valiku ainuke otsustuskriteerium lasteaia tegelik kättesaadavus kaebaja perele, vaid kuna kaebaja peres on 2 last, tuleb otsus teha koosmõjus KELS § 15 lg-s 3 sätestatuga. Teisisõnu tuleb arvestada sellega, et kaebaja perele oleks pakutav lasteaia koht tegelikkuses kättesaadav ning võimalusel pakkuda kohta vennaga samasse lasteaeda. Eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Asjaolu, et kaebaja lapsed on väiksed ning lasteaed peaks asuma neile jõukohase jalutuskäigu kaugusel, on üks kaalutlus paljudest, mida vald peab lasteaia koha pakkumisel arvestama. 5) Kui Aruheina lasteaeda koha saamine kohtumenetluse kaudu võimalik ei ole, soovib kaebaja saada lapsele koht tegelikkuses kättesaadavas teeninduspiirkonna lasteaias. Kohus saab kohustada vastustajat andma tema lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses ning seejuures tuua otsuses välja olulised asjaolud, mida vastustaja teeninduspiirkonna lasteasutuse valikul hindama peab. Lasteaiakoha tegeliku kättesaadavuse hindamiseks tuleb kaaluda erinevaid asjaolusid, mh pere elukorraldus ja lasteaia asukoht kaebaja elukoha suhtes, kaebaja vanem laps käib Aruheina lasteaias, nimetatud lasteaiast läheb ligikaudu 35 last uuel õppeaastal kool ja seega tekib lasteaeda vabu kohti juurde, lasteaiakoht peab olema perele tegelikkuses kättesaadav, lasteaed peaks asuma lastele jõukohase jalutuskäigu kaugusel. 3(11)
3-23-488 6) Nii kaebaja kui ka laste isa on hetkel mõlemad töötud. Kaebaja on töötu alates 01.02.2023; isa on töötu alates 29.09.2022 ning uue töökoha saamine lähitulevikus tõenäoline pole. Kuivõrd kaebajal puudub võimalus tööle naasmiseks enne teise lapse lasteaia koha saamist ning ka laste isa on märkimisväärse perioodi olnud sissetulekuta, on kaebaja pere sattunud raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu tuleb lähiajal kaaluda tõenäoliselt pere ainukese auto müüki. 7) Käesolevasse kohtuasja ei puutu kuidagi Rae valla tegevus Jüri või Lagedi lasteaedade ehitamisel või projekteerimisel, kuivõrd need ei kuulu Peetri teeninduspiirkonda, kuhu kaebaja lapsel on õigus kohta saada ning kus on ühtlasi ka kõige suurem lasteaiakohtade puudujääk Rae vallas. Peetri teeninduspiirkonda võib olla tõesti alates 2019. a rajatud juurde lasteaiakohtasid nii kolme uue lasteaia ehitamisega kui ka kahte lasteaeda laienduste ehitamisega, kuid ilmselgelt ei ole selline tegevus olnud piisav. Vald tegeleb ulatuslikult määral vabatahtlike ülesannete täitmisega, nt spordirajatiste ehitamisega ning muu vabatahtliku tegevusega, projekteerides vallamaja, kuid lasteaiakohtade nappuse olukorras ning arvestades, et paljud riigiasutused lähevad suuresti üle just kodukontoris töötamise võimalusele, on uue vallamaja rajamise vajadus küsitav. Vald projekteerib ainult ühte uut lasteaeda Peetri teeninduspiirkonna kõige kaugemasse osasse Uuesallu, mis asub kaebaja kodust 8,1 km kaugusel, mistõttu ei oleks kohapakkumine Peetri elanikule asukoha tõttu mõistlik. 8) Munitsipaallasteaia ja lastehoiu vahel on arvestatavad erinevused. Kaebaja uuris lastehoidudesse koha saamist, kuid ükski ei andnud lootust sügiseks kohta saada. Rae valla pakkumine lastehoiukoha saamiseks alates 08.05.2023 ei vasta kaebuse nõudele. Kaebaja on pöördunud kohtusse nõudega saada lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses alates 2023. a sügisest, mitte kevadest. Kaebajal ei olnud võimalik pakkumist piisaval määral kaaluda ning pakkumise vastuvõtmise eelselt lastehoiuga tutvuda. Seega ei saa Rae valla kohapakkumist lastehoidu pidada valla poolseks abistamiseks lastehoiu koha leidmisel.
4.Rae vald palub 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 17.05.2023 ja 31.05.2023), leides järgmist. 1) Valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse lasteaiakohtade järele. Rae valla poolt on panustatud ja panustatakse jätkuvalt nii uute lasteaedade ehitamisse kui ka pakutakse lasteaiakohale alternatiivseid võimalusi erinevate toetuste näol, nt koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse toetus, koolieelse eralasteasutuse toetus ning vald on selgitanud neid ka kaebajale. Vastustaja on kohtumenetluse jooksul tegelenud võimaluste väljaselgitamisega kaebaja lapsele eralasteasutuse koha võimaldamiseks. 05.05.2023 on vastustaja teatanud kaebajale, et kaebaja lapsel on võimalik asuda kasutama alates 08.05.2023 lapsehoiuteenust Peetrikese OÜ-s, edastades kõik vajalikud lastehoiu kontaktid ning selgitades lapsehoiuteenuse toetuse saamist (kirjavahetus dtl 161-162). Kaebaja loobus 06.05.2023 lapsehoiuteenuse kasutamisest. 2) Vastustaja on teadlik ja nõustub, et tal on seadusest tulenev kohustus lasteaiakohtade tagamiseks. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Laps lisatakse oma elukohajärgsesse teeninduspiirkonna järjekorda oma vanuserühma, avalduse esitamise ajalises järjestuses. Lasteasutuse direktor kooskõlastab vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. 4(11)
3-23-488 aprillil. 1. aprilli seisuga kontrollitakse lasteaiakohtade järjekorras oleva lapse ja vanema elukohajärgset registreeringut rahvastikuregistris Rae valla aadressil. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud kohast loobub, tehakse kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õiguse kohaselt. 3) Lapsevanem on esitanud lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 01.09.2021 sooviga saada lasteaiakoht 10.01.2023 Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda. Laps võeti lasteaiakoha järjekorda. Määruse nr 4 kohaselt on lasteasutusse koha saamise aluseks teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord (§ 5 lg 1). Määruse § 5 lg 2 sätestab, millal võetakse laps väljaspool järjekorda lasteaeda. Muudel juhtudel eelisjärjekorras lasteaiakoha võimaldamiseks puudub alus. Lapsele pakutakse lasteaiakohta vastavalt määruses sätestatule teeninduspiirkonna lasteaias järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Kui lapsevanemad loobuvad tehtud kohapakkumistest, pakutakse lasteaiakohti järjekorras olevatele järgmistele lastele, ning kohapakkumisi tehakse alates kevadest kuni uue õppeaasta alguseni. Varasemalt on olnud hulgaliselt pakutud lasteaiakohast loobumisi just Peetri teeninduspiirkonnas. Seega ei ole vastustajal võimalik kinnitada, kas kaebaja lapsele saab lasteaiakohta võimaldada 2023. a sügisel soovitud teeninduspiirkonna lasteaias. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest, vaid koha saab anda teeninduspiirkonna lasteaiakoha järjekorra alusel. Kaebaja lapse positsioon oma vanuserühmas (s.o 01.10.2020-30.09.2021) on ARNO süsteemis seisuga 12.05.2023 fikseeritud nr 197, seega on lapse positsioon tõusnud, mitte langenud. Lasteaiakoha tagamine väljaspool kohataotlejate järjekorda ei ole õiguspärane ja võimalik. Lasteaiakoha andmine kaebaja lapsele kahjustaks teiste lasteaiakoha järjekorras olevate isikute õiguseid, kuivõrd lapsevanematel saab tekkida arusaam, et kohtusse pöördumisel saabki tagada lasteaiakoha väljaspool järjekorda nende poolt soovitud lasteaias. Lasteaiakoha näol ei ole tegemist abstraktse väärtusega, pakkuda saab lasteaiakohta, mis on reaalselt olemas. Kaebaja lapsele järjekorraväliselt lasteaiakoha eraldamine oleks õigusvastane. 4) Võimaluse korral pakutakse kohta teeninduspiirkonna selles lasteaias, mis on eelistusena märgitud kohataotluses. Vastustajal ei ole võimalik ja puudub kohustus lasteaia kohapakkumistel arvestada, missugust transporti lapsevanem kasutab, missugune on pere elukorraldus, kas lapsevanemad on töötud vms. Rae Vallavolikogu on kinnitanud neli teeninduspiirkonda: Jüri, Lagedi, Peetri ja Vaida. Vastavas teeninduspiirkonnas tegutsevad koolieelsed lasteasutused teenindavad samas teeninduspiirkonnas elavaid lapsi. Peetri teeninduspiirkond hõlmab Assaku alevikku, Järveküla, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla. Lasteaiakoha võimaldamisega elukohajärgses teeninduspiirkonna lasteaias (antud juhul Peetri teeninduspiirkonnas) on tagatud lapsele lasteaiakoht pere elukohale võimalikult lähedal.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohtu menetluses on nõue kohustada Rae valda tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses (27.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja selgitused p-s 10). Kohustamisnõude raames tuleb kohtul hinnata, kas vastustaja on kohustatud kaebaja lapsele lasteasutuses käimise võimaluse tagama ja kas see puudutab kaebaja õigusi (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 44 lg 1 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kohustamiskaebus on lubatav, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning haldusorgani tegevusetus või viivitus nõutava toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel rikub isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamisel 5(11)
3-23-488 võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3).
KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5– 7aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud sättest tuleneb kaebajale seega subjektiivne õigus nõuda oma lapsele teeninduspiirkonnas asuvas lasteasutuses käimise võimalust alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest. Seda selgitas kohus ka 27.03.2023 määruses kaebust menetlusse võttes. Säte hõlmab kohaliku omavalitsuse kohustust luua piisavalt kohti lasteasutustes, mis võimaldaks täita kohustust lapsevanemate ees. Selline kohustus on kohalike omavalitsuste jaoks olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud juba alates 01.07.2002, s.o 20 aastat.
Kaebaja eesmärk on saada lasteaiakoht vastavalt 01.09.2021 esitatud ja 27.01.2023 muudetud taotlusele uueks õppeaastaks, s.o 2023/2024 õppeaastaks, et ta saaks lasteaiakoha tagamise järgselt asuda tegema ettevalmistusi tööle naasmiseks. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et kaebaja lapsel tekkis õigus lasteaiakohale alates pooleteiseaastaseks saamisest, s.o 10.01.2023. Kaebaja taotleski 01.09.2021 (dtl 11) algselt lasteaiakohta alates 10.01.2023, kuid esitas 27.01.2023 uue taotluse (dtl 22) sooviga saada lapsele lasteaiakoht alates 2023. a sügisest. Seega on kaebaja lasteaiakohta soovinud alates uuest õppeaastast. Kaebaja lapse isa ja kaebaja lapse elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt Rae vallas, st lapse elukoht ühtib ühe vanema rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Kaebaja on taotlusele märkinud lasteaiakoha sooviks Peetri piirkonnas esimeseks eelistuseks Aruheina lasteaia ning teiseks eelistuseks Peetri lasteaia.
Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht valla teeninduspiirkonna lasteasutuses. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on täitnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse, lisades kaebaja lapse järjekorda, kuid jättes taotletud ajast tagamata kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirakonna lasteaias ja pakkudes selle asemel alternatiivseid lasteaiakohta asendavaid lahendusi. Vaidluse all on ka küsimus, kas vastustaja peab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks kaebaja lapsele tagama koha just kaebaja esimese eelistuse järgi Aruheina lasteaias.
KELS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab lasteasutuse teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu. Teeninduspiirkonna sätte eesmärk on olnud vältida laste viimist kodust kaugele ning garanteerida, et igale lapsele oleks elukoha alusel tagatud lasteaiakoht lähimasse lasteasutusse (vt Riigikogu VIII koosseisu 883 SE seletuskiri).
Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ (määrus nr 6) 1 § 1 p 3 kohaselt asub koolieelsete lasteasutuste Peetri teeninduspiirkonnas ka Peetri alevik. Kaebaja lapse ja tema isa ühine elukoht asub samuti Peetri alevikus, seega taotles kaebaja lapsele kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses. Rae valla haridusteenuste haldamise infosüsteemi kohaselt on Peetri teeninduspiirkonna munitsipaallasteaedadeks Aruheina lasteaed, Assaku lasteaed, Järveküla lasteaed, Leerimäe
3-23-488 lasteaed, Peetri lasteaed, Sõnajala lasteaed ja Uuesalu lasteaed.1 Nimekirjast nähtuvalt asuvad neist Peetri alevikus Peetri lasteaed (Pargi tee 6) ja Aruheina lasteaed (Aruheina tee 7).
10.KELS § 15 lg 4 kohaselt kehtestab laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Riigikohus on selgitanud, et lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra all tuleb mõista menetlust ehk seda, kuidas toimub pöördumine lasteaiakoha saamiseks, kuidas pöördumisi menetletakse jm tehnilisi küsimusi, mis puudutavad lasteaiakoha eraldamist või lasteaiast väljaarvamist (vt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-4-166-13, p 32). Selleks on Rae Vallavalitsus kehtestanud 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4)3.
11.Määruse nr 4 § 1 lg 3 kohaselt on Rae valla koolieelsetesse lasteasutustesse õigus kohta saada lapsel alates pooleteisest eluaastast, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Rae vald. Vastavalt määrusele nr 4 kooskõlastab lasteasutuse direktor vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks (§ 4 lg 1). Rühmade moodustamisel kontrollitakse 1. aprilli seisuga lasteaia järjekorras oleva lapse ja vanema elukohajärgset registreeringut rahvastikuregistris Rae valla aadressil (§ 4 lg 2) ning lasteasutuse järgmise õppeaasta rühmade komplekteerimisel tagatakse esmajärjekorras kohad vanemate vanuserühmade lastele (§ 4 lg 3). Määruse nr 4 § 5 lg 1 kohaselt on lasteasutusse koha saamise aluseks teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Sätte osa, mille kohaselt oli koha saamise aluseks ka vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas, on 06.02.2023 tunnistatud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale (§ 5 lg 3) ning lasteasutuse direktor kinnitab 10. septembriks rühmade nimekirjad (§ 5 lg 9).
12.Kaebuse lisade kohaselt on kaebaja lasteaiakoha sooviga valla poole pöördunud 27.01.2023 (dtl 22). Rae valla 07.02.2023 vastuskirja nr 10-1.1/2558-2 (dtl 23) kohaselt pakutakse lasteaiakohti järjekorra alusel ning suure tõenäosusega ei pruugi kohapakkumine 2023. a augustiks veel kaebaja lapseni jõuda. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks on vastustaja vastustest nähtuvalt kaebaja lasteaia järjekorras kohal nr 197. Vastustaja on kohtule ühtlasi teada andnud, et lapsele ei ole 31.05.2023 seisuga lasteaiakoha pakkumist tehtud ning vastustaja vastuste kohaselt ei nähtu kaebaja lapsele kohapakkumise tegemise kavatsust lähiajal. Seega on vald sisuliselt kaebaja soovitud lasteaiakoha tagamisest 2023. a sügisel keeldunud ning ka selle kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole kaebaja lapsele lasteaiakoha pakkumist tehtud.
13.Kaebaja 27.01.2023 taotlus on esitatud vähemalt 7 kuud enne soovitud koha saamise aega. Seega ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja on taotluse esitamisel järginud mõistliku aja nõuet. Vastustaja andis 07.02.2023 vastuskirjas kaebajale teada, et vallal ei ole võimalik kaebaja lapsele 2023. a sügisest lasteaiakohta garanteerida. Vastustaja on seisukohal, et vald ei ole keeldunud lapsele lasteaiakoha andmisest, vaid koha saab anda määruse nr 4 kohaselt teeninduspiirkonna lasteaiakoha järjekorra alusel. Vastustajale on varasemates kohtuvaidlustes selgitatud, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine, seejuures kohajärjekorras olemine kauem
3-23-488 kui taotluse lahendamise mõistlik aeg, tähendab selle andmisest keeldumist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 38). Kohus selgitas ka kaebust menetlusse võttes, et kui vald mõistliku aja jooksul lasteaiakohta ei taga ja kaebaja ei ole lasteaiakohast loobunud, rikub vald KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust (vt 27.03.2023 määruse p 6).
14.Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. Vald ei saa lasteaiakoha andmise kohustust täita pelgalt lapse lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb koht lasteasutuses anda üldjuhul umbes kahe kuu jooksul (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus nr 317-449, p 9; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 522-10, p-d 33 ja 34). Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada ka õppeaasta keskel.
15.Lasteaiakohtade jagamine üldjärjekorra alusel ei ole iseenesest õigusvastane (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 33; 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-66-13, p 38), kuid järjekorra olemasoluga ei saa õigustada mõistliku menetlusaja rikkumist. KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus nr 3-17-449, p 8). Kuigi kohalik omavalitsus võib seega pidada järjekorda kohta soovivate laste üle, tuleb lapsele koht siiski anda mõistliku aja ehk kahe kuu jooksul, arvestades ka vanema soovitud aega. Seetõttu ei saa üldjärjekord nt takistada pooleteiseaastaseks saavale lapsele lasteasutusse koha andmist, kui taotlus koha saamiseks on esitatud mõne kuu jooksul pärast lapse sündi.
16.Määruse nr 4 § 5 lg 1 seab Rae vallas lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast. Nagu ülal viidatud, on tegu menetlusliku normiga, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist ja lasteaiakoha andmise edasilükkamist vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 41).
17.On mõistetav, et lasteaiarühmadesse on võimalik vastu võtta teatud arv lapsi ning alati ei pruugi kõigile sõimeealistele lasteaiakohti jaguda. KELS § 10 lg 1 ei sätesta aga pelgalt kohustust pakkuda lapsele kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses, vaid kohustab vallavalitsust looma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Isegi kui mõnede lapsevanemate jaoks võib olla mõistlik ja otstarbekas asendada lasteaiakoht lastehoiuteenusega, peab kohalik omavalitsus arvestama ka olukordadega, kus lapsevanem mingil põhjusel lasteaiakoha asendamisega ei nõustu või see ei ole vanema jaoks võimalik. KELS § 10 lg 1 kohustuse täitmisel ega kohtu poolt sellise kohustuse täitmiseks kohustamisel ei oma sealjuures tähtsust, kas ja kui palju on vald varasemalt kohtade loomisel pingutanud või on pingutamas tulevikus kavandatavate lasteaedade juurdeehitamise näol. Lasteaiakohtade puuduse argument ei ole käesoleva kaebuse lahendamisel asjakohane, arvestades, et lasteaiakohtade vajadus on Rae vallale olnud teada aastaid – kohustust tagada vanema soovil lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakoht on vallale selgitatud viimase 10 aasta jooksul kümnetes kohtuasjades. Tegu on süsteemse,
8(11)
3-23-488 mitte ühekordse probleemiga. Kaebaja kui lapsevanema ees on vastustaja jätnud kohustuse täitmata ja lasteasutuse koha andmata.
18.Asjakohased ei ole väited, et kaebajal on võimalik saada koduse lapse toetust, lapsehoiu või eralasteaia kulud kuuluksid hüvitamisele. Asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust ka see, et vald on kaebajale pakkunud alternatiivset lastehoiu kohta kaebaja kodu lähedal asuvas lastehoius Peetrikese OÜ ja kaebaja on sellest keeldunud. Seadus ei näe ette selliseid alternatiive ega nende pakkumise võimalust. Munitsipaallasteaia koht on seaduse kohaselt võimalik lastehoiu kohaga asendada vaid lapsevanema nõusolekul. Kaebaja ei ole lasteaiakoha asendamisega nõustunud (06.05.2023 vastus, dtl 161). Vanema vastav nõusolek peab olema vabatahtlik ja eelnevalt peab olema vanemale selgitatud kõiki tagajärgi. Kaebaja välja toodud erisused lastaia ja lastehoiu vahel on asjakohased – lapsehoiuteenuse puhul ei ole tegemist haridusasutusega, see ei järgi riiklikku õppekava. Samuti seisnevad erisused tulumaksutagastuses, pedagoogide kvalifikatsioonis ning kohaja toitlustasudes.
19.KELS § 10 lg 1 ei nõua seda, et lasteasutuse koht tagataks kohalikule omavalitsusele kuuluvas lasteasutuses. Küll aga tekib ka sellisel juhul avalik-õiguslik suhe kaebaja ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu ei ole kohalik omavalitsus oma kohustust KELS § 10 lg 1 tähenduses täitnud siis, kui nõustub võtma üle eralasteaia kulude kandmise kohustuse. Sellisel juhul on tegu üksnes tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega, mis ei ole KELS § 10 lg 1 mõtteks, ning määrav osa kohustusest teenuse saamiseks jääb vanemale. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Vastustaja vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. Omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda nimetatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Kuna kaebaja lasteaiakohast vabatahtlikult ei loobunud, rikkus vastustaja lasteaiakoha andmata jätmisega KELS § 10 lg 1 esimesest lausest tulenevat kohustust. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et vastustaja hinnangul lükati kohustuse täitmine lihtsalt edasi.
20.Kaebaja lapsele lasteasutuses koha pakkumata jätmisel on vastustaja seega käitunud õigusvastaselt. Kaebajale ei saa ette heita soovi enda subjektiivset õigust kohtumenetluse teel maksma panna ning vastustaja ei saa kaebaja lapsele koha andmise keeldumist põhjendada vaid sellega, et kaebaja lapsele koha tagamine järjekorraväliselt oleks õigusvastane, sest selle tulemusel jääksid kohast ilma teised järjekorras eespool olevad lapsed. Vastustaja ei saa enda õigusvastase tegevusetuse alusel õigustada sama tegevusetuse jätkamist kaebaja lapse suhtes.
21.Kaebaja kinnitas 10.03.2023 seisukohas kohtule, et tema eesmärgile vastab kohustamisnõue teeninduspiirkonna lasteasutuses lasteaiakoha võimaldamiseks. Kaebaja on samas täiendavalt põhjendanud, et lapsele mõnda teise lasteaeda kui Aruheina lasteaed kohapakkumise tegemine ei oleks pere elukorraldust arvestades siiski mõistlik, kuna sellisel juhul peaks kaebaja laste erinevatesse lasteaedadesse viimisele ja toomisele kulutama päevas tunde. Kaebaja on selgitanud, et tema vanem laps käib Aruheina lasteaias ning laste erinevatesse lasteaedadesse viimine oleks mh laste väikest vanusevahet (2 a 1 kuud) ja sellest tulenevat pikka koos lasteaias käimise aega arvestades (eelduslikult on
9(11)
3-23-488 selleks maksimaalselt 3 aastat) praktiliselt võimatu. Kaebaja kirjeldusel asub Aruheina lasteaed tema kodust lühikese jalutuskäigu kaugusel (1,3 km kaugusel), kuid teised lasteaiad asuvad mõistliku jalutuskäigu kaugusest väljas, sh ei asu enamus Peetri teeninduspiirkonda kuuluvaid lasteaedasid Peetri alevikuski (ülejäänud Peetri piirkonna lasteaedade kaugused kaebaja kodust Google Maps rakenduse andmete järgi: Peetri lasteaed 1,7 km; Leerimäe lasteaed 2,6 km; Sõnajala lasteaed 3,5 km; Järveküla lasteaed 3,6 km; Assaku lasteaed 4,3 km; Uuesalu lasteaed 6,8 km).
22.Kohtupraktikas on selgitatud, et lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes teeninduspiirkonna lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav. See tähendab, et pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus nr 3-21-336, p 15). Ehkki KELS ei sätesta, kui kaugel võib lasteaed asuda või kui kaua võib kuluda aega kodust lasteaeda jõudmiseks ning kohalikul omavalitsusel on võimalik kehtestada oma haldusterritooriumil teeninduspiirkondi, ei ole kohalik omavalitsus täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust olukorras, kus perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus nr 3-21-336, p 17).
23.Kohtu arvates ei ole kaebaja välja toodud asjaolusid arvestades vastustaja kaalumisruum selle osas, millises teeninduspiirkonna lasteasutuses ta kaebaja lapsele kohta pakub, praegusel juhul siiski sedavõrd ahenenud, et ainsaks kaebajale tegelikkuses kättesaadavaks lasteaiaks tuleks pidada Aruheina lasteaeda. Kohus on kaebajale 03.03.2023 määruses selgitanud, et ehkki KELS § 10 lg 1 annab talle õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist, ei tulene sellest õigust nõuda, et lapsele tagataks koht pere elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias. Tagatav lasteaiateenus peab olema kaebajale tegelikkuses kättesaadav. KELS § 15 lg-st 3 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda lapsele lasteaiakohta konkreetses lasteaias, kui pere teine laps juba käib samas lasteaias. Sättega on kohalikule omavalitsusele vastavas osas antud kaalumisruum ning sama pere lapsi eelistatakse võimaluse olemasolul. Lasteaias käimise tegelikke võimalusi tuleb hinnata juhul, kui lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt on küll usutav, et lasteaiakoha pakkumine muus kui Aruheina lasteaias oleks kaebaja perele mõnevõrra ebamugavam, kuid veenev pole argumentatsioon, et sellisel juhul oleks tegu kaebaja jaoks tegelikkuses kättesaamatute lahendustega. Kaebaja kodust vähem kui 2 km kaugusel asub kaks lasteaeda, mida mõlemat saab pidada kodulähedaseks lasteaiaks. Kaebaja pere kasutuses on sõiduauto ning rakendusest Google Maps nähtuvalt on kahe lasteaia (Aruheina ja Peetri lasteaia) omavaheline kaugus alla 1 km. Kaebaja ei ole põhistanud, et lapsi ei saaks nt töökohustuste tõttu vm põhjustel lasteaeda viia ja tuua vaid üks lapsevanem, ega sedagi, et mõistlik ühistranspordiühendus tema kodust nt Peetri lasteaeda puuduks (veebilehe peatus.ee andmetel asub see lasteaed 1 bussipeatuse kaugusel ja seejuures oleks jalgsitee kogupikkus ligikaudu 1 km). Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene, et pakutav lasteaiakoht peaks asuma lasteaialapsele jõukohase jalutuskäigu kaugusel. Seetõttu ei saa kohus praegusel juhul teha vastustajale ettekirjutust konkreetses lasteasutuses koha tagamiseks.
24.Kuna eeltoodust nähtuvalt on vastustaja KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud ning lasteaiakoha võimaldamata jätmine on õigusvastane, rahuldab kohus kaebuse ning 10(11)
3-23-488 kohustab Rae valda tagama kaebaja lapsele Q. Q. lasteaiakoht alates 2023/2024 õppeaasta algusest Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Menetluslikud taotlused
25.Kaebaja on esitanud taotluse tema kasuks tehtava kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kohus lahendab kaebaja taotluse eraldi määrusega, sest sellel on eraldiseisev edasikaebekord.
26.Kaebaja esitas taotluse menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt 4240 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosneb 40 eurost riigilõivust ning 4200 eurost õigusabikuludest.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega tehti otsus vastustaja kahjuks.
28.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. 29. Kohtu hinnangul on taotletud esindajakulu ülepaisutatud, sest tegu polnud mahuka ega keeruka vaidlusega. Kaebaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 42 tunni eest, ehkki vaidlusküsimused ei eeldanud mahuka õigusliku hinnangu esitamist ning läbitöötamist vajavate dokumentide maht ei olnud suur. Materjalidega tutvumisele, kaebuse koostamisele ja seejärel vastavalt kohtu juhistele kaebuse täiendamisele kulunud enam kui 3 tööpäeva (ligi 25 h) on selgelt ülepaisutatud. Sama kehtib 06.05.2023 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 8 tunni kohta. Lisaks jätsid kohtud rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, vastava määruskaebuse ja taotluse tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks, mistõttu ei saa nendega seonduvad õigusabikulusid lugeda põhjendatuks. Asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalikuks esindajatasuks 1400 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 20 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.