X kaebus Rae valla kohustamiseks andma kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja MK Vastustaja – Rae vald, esindaja HS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p 5 haldusasjas nr 3-23-488 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X elab Rae vallas alates 2021. a kevadest. Tema XX.XX.XXXX sündinud laps käib alates 15.08.2022 Aruheina lasteaias. Kaebaja esitas 01.09.2021 Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO taotluse oma 10.07.2021 sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks. Lasteaiakoha saamist taotles ta alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, s.o alates 10.01.2023. Lasteaedade valikul märkis kaebaja esimeseks eelistuseks Peetri teeninduspiirkonnas asuva Aruheina lasteaia kui kodule lähima ja teiseks eelistuseks Peetri lasteaia. Kaebaja esitas Rae vallale 27.01.2023 taotluse lasteaia koha saamiseks Aruheina lasteaeda oma teisele lapsele alates 2023. a sügisest.
2.Rae vald selgitas 07.02.2023 kirjas nr 10-1.1/2558-2, et järgmise õppeaasta lasteaiarühmade komplekteerimise otsused tehakse märtsi lõpuks ning aprilli 20. kuupäeva paiku korraldatakse sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele masskomplekteerimine, täpsustades, et kui järjekorras on vanemates vanuserühmades lapsi, siis neile on kohustus lasteaiakohad tagada enne. Samuti selgitati, et suure tõenäosusega kaebaja lapseni lasteaiakoha pakkumine 2023. a augustiks ei jõua.
3-23-488
3.X esitas 02.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks andma tema teisele lapsele koht teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias Aruheina lasteaias. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Rae valla kohustamiseks teha kaebaja lapsele kohapakkumine 2023. a uueks õppeaastaks Aruheina lasteaeda. Rae vald on 07.02.2023 vastusega sisuliselt keeldunud kaebaja teisele lapsele alates 2023. a sügisest lastaiakohta andmast. Kuna nii kaebaja laps kui lapse isa elavad rahvastikuregistri andmetel Rae vallas ja kaebaja on avaldanud soovi lapsele teeninduspiirkonna lasteasutuse koha saamiseks, on kaebaja koha andmisest keeldumine õigusvastane. Rae vald ei arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel kõikide oluliste asjaolude ja huvidega ning jättis kaalutulusõiguse teostamata. Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusest nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4) tulenevalt on kaebaja laps oma sünniaja tõttu faktiliselt vanusegrupi järjekorra lõpus, mis seab ta ebaõiglaselt teiste sama vanusegrupi lastega ebavõrdsesse positsiooni koha saamisel. Rae vald on rikkunud lasteaiakoha saamise taotluse lahendamise mõistliku aja põhimõtet, kuivõrd kaebaja esialgsest 01.09.2021 esitatud taotlusest ning 27.01.2023 esitatud taotlusest saada koht alates 2023. a sügisest on 2023. a sügiseks möödunud kahe kuu asemel kaks aastat ja seetõttu ei ole vastustajal õiguspärane tugineda kaebaja lapsele koha andmisest keeldumisel järjekorrale. Kuivõrd kaebaja esimene laps käib Aruheina lasteaias, taotles ta ka teisele lapsele kohta just Aruheina lasteaias. Aruheina lasteaias 07.02.2023 toimunud hoolekogu koosoleku protokolli nr 1-4/1 p 7 andmetel lähevad 2022/2023. õppeaasta lõppemisega Aruheina lasteaiast kooli vähemalt 35 last, mistõttu tekib uutele lastele Aruheina lasteaeda kohti. Seega on vastustajal võimalik alates uuest õppeaastast koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lg 3 alusel kaebaja lapsele kohta pakkuda Aruheina lasteaeda. Kaebaja lapsele koha pakkumine muus lasteaias kui Aruheina ei ole mõistlik, kuna laste vanusevahe on 2 aastat ja 1 kuu ja ühine lasteaias käimise periood on pikk. Kaebaja peaks laste erinevasse lasteaeda viimisele ja toomisele kulutama päevas tunde, sest Aruheina lasteaed asub kaebaja kodust lühikese jalutuskäigu kaugusel, kuid teised lasteaiad mõistliku jalutuskäigu kaugusest väljas. Enamus Peetri teeninduspiirkonda kuuluvaid lasteaedasid ei asu Peetri alevikuski, mistõttu tuleks sinna saamiseks kasutada ühistransporti, mille liikumistihedus ja peatused Rae vallas ei ole võrreldavad Tallinnaga. Rae valla 07.02.2023 vastus kaebaja pöördumisele ei sisaldanud põhjendusi ega KELS § 15 lg 3 kohaldamata jätmise kaalutlusi. KELS § 10 lg-s 1 toodud kaalutlusotsust tehes ei ole lasteaedade valiku ainuke otsustuskriteerium lasteaia tegelik kättesaadavus kaebaja perele, vaid kuna kaebaja peres on 2 last, tuleb otsus teha koosmõjus KELS § 15 lg-s 3 sätestatuga. Teisisõnu tuleb arvestada sellega, et kaebaja perele oleks pakutav lasteaia koht tegelikkuses kättesaadav ning võimalusel pakkuda kohta vennaga samasse lasteaeda. Eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Kaebajal ei ole autot. Laste isale kuulub liiklusregistri andmetel küll 2 autot, kuid reaalselt on tema kasutada neist ainult sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX. Teise sõiduki otsene valdus on üksnes laste isa alaliselt Soomes elaval isal, kes on sõiduki ainukasutaja. Nii kaebaja kui ka laste isa on hetkel mõlemad töötud. Kaebaja on töötu alates 01.02.2023 ja tema vanemahüvitise maksmine on alates 01.03.2023 lõpetatud. Laste isa on töötu alates 29.09.2022 ja uue töökoha saamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Kuna kaebajal puudub võimalus tööle naasmiseks enne tema teise lapse lasteaiakoha saamist ja ka laste isa on märkimisväärse perioodi olnud sissetulekuta, on kaebaja pere sattunud raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu tuleb lähiajal kaaluda tõenäoliselt pere ainukese auto müüki.
2(7)
3-23-488 Kuivõrd Rae vald on 07.02.2023 vastusega sisuliselt keeldunud lapsele 2023. a sügisel kohta lasteaias andmast, hiljemalt märtsi lõpus toimub lasteaia järgmise õppeaasta rühmade liikide ja kohtade kinnitamine ning alates 1. aprillist hakatakse rühmade komplekteerimiseks kohapakkumisi tegema, tuleks kaebaja lapsele esialgse õiguskaitse korras teha kohapakkumine Aruheina lasteaia olemasolevas liitrühmas või uuel õppeaastal moodustatavas sõimerühmas. Kui kaebaja lapsele lasteaiakohta käesoleva kohtuvaidluse alguses esialgse õiguskaitse korras ei reserveerita ja kaebus rahuldatakse, saaks vastustaja öelda, et kõikide Aruheina lasteaia vabade kohade osas on kohakasutamise kokkulepped juba sõlmitud. Sellises olukorras muutuks aga kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võimatuks. Samas ei kahjustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja lapsele koha reserveerimine teiste isikute õigusi pöördumatult, sest juhul, kui kaebust ei rahuldata, saab Rae vald pakkuda kaebaja lapsele reserveeritud kohta mõnele teisele järjekorras olevale lapsele. Kui esialgset õiguskaitset ei rakendata, puudub kaebajal võimalus oma lapsele faktiliselt 2023. a sügisel lasteaia kohta saada ja seetõttu võimalus ka tööle naasta.
Rae vald palus 17.03.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse lasteaiakohtade järele, mistõttu on tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on panustatud ja panustatakse jätkuvalt nii uute lasteaedade ehitamisse kui ka pakutakse lasteaiakohale alternatiivseid võimalusi erinevate toetuste näol, nt koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse toetus, koolieelse eralasteasutuse toetus. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub määrusega nr 4 kehtestatud korras ja lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Laps lisatakse elukohajärgsesse teeninduspiirkonna järjekorda oma vanuserühma avalduse esitamise ajalises järjestuses. Lasteasutuse direktor kooskõlastab vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. 1. aprilli seisuga kontrollitakse lasteaiakohtade järjekorras oleva lapse ja vanema elukohajärgset registreeringut rahvastikuregistris Rae valla aadressil. Kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht 1. aprilli seisuga ei ole rahvastikuregistri andmetel Rae vald, arvatakse laps lasteasutusse taotlejate arvestusest välja ja kohapakkumist ei tehta. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud kohast loobub, tehakse kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õiguse kohaselt. Lapsele pakutakse lasteaiakohta vastavalt määruses sätestatule teeninduspiirkonna lasteaias järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Võimaluse korral pakutakse kohta teeninduspiirkonna selles lasteaias, mis on eelistusena märgitud kohataotluses. Vastustajal ei ole võimalik ja puudub kohustus lasteaia kohapakkumistel arvestada, missugust transporti lapsevanem kasutab, missugune on pere elukorraldus, kas lapsevanemad on töötud vms. Rae Vallavolikogu on kinnitanud neli teeninduspiirkonda: Jüri, Lagedi, Peetri ja Vaida. Vastavas teeninduspiirkonnas tegutsevad koolieelsed lasteasutused teenindavad samas teeninduspiirkonnas elavaid lapsi. Peetri teeninduspiirkond hõlmab Assaku alevikku, Järveküla, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla. Lasteaiakoha võimaldamisega elukohajärgses teeninduspiirkonna lasteaias (antud juhul Peetri teeninduspiirkonnas) on tagatud lapsele lasteaiakoht pere elukohale võimalikult lähedal. Määruse nr 4 § 5 lg 2 sätestab, millal võetakse laps väljaspool järjekorda lasteaeda. Muudel juhtudel eelisjärjekorras lasteaiakoha võimaldamiseks puudub alus. Kaebaja lapsele lasteaiakoha reserveerimine 2023. a sügiseks tähendaks koha tagamist väljaspool järjekorda. 3(7)
3-23-488 Lasteaiakoha tagamine väljaspool kohataotlejate järjekorda ei ole õiguspärane. Selline lasteaiakoha reserveerimine kahjustaks teiste lasteaiakoha järjekorras olevate isikute õigusi, sest lapsevanematel saab tekkida arusaam, et kohtusse pöördumisel saabki tagada lasteaiakoha väljaspool järjekorda nende poolt soovitud lasteaias. Rae vald ei ole keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest 2023. a sügisel, vaid võimaldab koha järjekorra alusel. Seega ei ole võimalik öelda, kas kaebaja laps saab lasteaiakoha käesoleva aasta sügisest, kuna kohapakkumisi 2023/2024 õppeaastaks ei ole veel tehtud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 5 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub praegusel hetkel esialgse õiguskaitse vajadus lapsele konkreetses lasteaias või teeninduspiirkonna lasteaias lasteaiakoha reserveerimiseks. Kaebaja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsuse, millega ta võeti töötuna arvele 01.02.2023, ja 29.09.2022 otsuse, millega on alates 29.09.2022 võetud töötuna arvele lapse isa. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust ja temale saabuvat kahjulikku tagajärge põhjendanud eelkõige sellega, et kui lapsele uueks õppeaastaks lasteaiakohta (Aruheina lasteaias) ei tagata, ei ole kaebajal võimalik tööle naasta ja sissetulekut teenida. Ehkki on usutav, et väikelapse vanemal ei ole võimalik lasteaiakohta saamata või lapsehoiu võimalust leidmata tööle naasta, on kaebaja praegusel juhul rõhutanud, et lisaks tema enda töötuna arvel olekule on ka lapse isa juba üle 5,5 kuu olnud töötu ja uue töökoha saamine ei ole lapse isal lähitulevikus tõenäoline. Arvestades, et mõlemad lapsevanemad on kodused ja lapse isa osas ei ole tööle naasmine lähemal ajal tõenäoline, ei saaks lasteaiakoha mittesaamine juba kohtumenetluse ajal praegusel hetkel omada olulist negatiivset mõju kaebaja enda võimalusele tööd otsida ja tööle minna. Seega ei esine praegu sellise raskusastmega kahjulike tagajärgede saabumise ohtu, et jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on üksnes selliste tagajärgede vältimine, mis kahjustavad ebamõistlikult kaebaja õigusi. Ka esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel tuleks kohtul kaaluda erinevaid õigusi ja huve. Ehkki kaebus lasteaiakoha saamiseks Peetri teeninduspiirkonnas on perspektiivikas, ei ole kohtu hinnangul avalike huvidega kooskõlas teadaoleva lasteaiakohtade nappuse tingimustes lasteaiakohtade reserveerimine esialgse õiguskaitse korras. Kaebajal puudub õigus nõuda, et lapsele tagataks tingimata koht pere elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias. Vastustaja peab tagama tegelikkuses kättesaadava lasteaiateenuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel ja erinevate huvide kaalumisel arvestatakse ka potentsiaalse hilisema kahju hüvitamise võimalikkust. Juhul, kui kohtumenetlus pole selleks ajaks lõppenud ja kaebajal tekib alates 2023. a sügisest täiendavaid kulutusi nt seoses lapsehoiuteenuse kasutamisega, on kaebajal võimalik kaebust täiendada ja lisada kohustamisnõudele hüvitamisnõue lapsehoiuteenuse kasutamisega kaasnevate kulutuste hüvitamiseks. Selline hüvitamisnõue on perspektiivikas. Kaebaja ei ole põhistanud, et lapsehoiuteenuse kasutamine oleks võimatu või seaks mingil moel löögi alla pere toimetuleku.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 29.03.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p 5 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus on kohaldanud valesti KELS § 10 lg 1 teist lauset ja rikkunud HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3. Vastustaja on 07.02.2023 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest 2023. a sügisel. Kaebaja on pöördunud kohtusse ja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse seepärast, et ei soovi asendada lasteaia kasutamist lapsehoiuteenusega. Kaebaja soovib lapsele alusharidust. Lisaks soovib kaebaja lasteaiakohta seetõttu, et väikest last ei peaks mitme 4(7)
3-23-488 erineva koolieelse lasteasutusega harjutama, mis on lapsele suureks stressiallikaks ja nii lapsele kui perele liigselt kurnav. Väikelapsed vajavad rutiini, mida lasteasutuste tihe vahetamine rikub. Esialgset õiguskaitset kohaldamata on ilmne, et kohapakkumist ühessegi Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda (sh Aruheina lasteaeda) ei tehta ja kaebus muutub mõttetuks. Halduskohus on näinud kaebaja õiguste kaitse võimalikkust ebaõigesti selles, et kaebaja saab oma lapse paigutada lastehoidu ja esitada vajadusel hüvitamisnõude. Kui kaebaja lapsele kohtuvaidluse alguses esialgse õiguskaitse korras lasteaiakohta ei reserveerita ja kaebus hiljem rahuldatakse, on vastustajal selleks ajaks kõikide teeninduspiirkonna lasteaedade vabade kohtade osas kohakasutamise kokkulepped sõlmitud. Kohus on möönnud kaebuse perspektiivikust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva avalikke huve. Vastupidi, avalikke huve riivab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Kuigi kaebajal puudub õigus nõuda, et lapsele tagataks koht pere elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias, ei välista see esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja peab tagama tegelikkuses kättesaadava lasteaiateenuse. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb oluliste asjaoludega (nt millist transporti lapsevanem kasutab, pere elukorraldus, kas lapsevanemad on töötud) kaalutlusotsuse tegemisel arvestada. Kaebaja jaoks on tegelikkuses kättesaadavaks lasteaiaks just Aruheina lasteaed. Kaebaja ei nõua lasteaiakohta kohe, vaid kohapakkumise tegemist alates 2023. a uuest õppeaastast. See, et kaebaja laste isal ei ole lähitulevikus tööle naasmine tõenäoline, tähendab, et hetkel ei ole tal kuskil pooleliolevat tööle kandideerimise menetlust. Laste isa hoiab end tööturupakkumistega igapäevaselt kursis ja pere majanduslik olukord tööle mittenaasmist ei võimalda. Mõlema vanema 2023. a sügisel tööle naasmine eeldab lapsele sügisest lasteaiakoha saamist.
Rae vald palub 05.04.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Vastustaja on teadlik KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustusest. Vaatamata sellele, et vastustaja on viimastel aastatel loonud juurde hulgaliselt lasteaiakohti ja tegeleb sellega pidevalt, on elanikkonna kiire kasvu tõttu tegemist suure nõudlusega lasteaiakohtade järele. Selle leevendamiseks on vastustaja kehtestanud erinevaid toetuseid: koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse toetus, koolieelse eralasteasutuse toetus. Nimetatud võimalusi toetuste taotlemiseks on kaebajale selgitatud 07.02.2023 kirjas. Munitsipaallasteaeda koha taotlemist ja sinna vastuvõtmist on vastustaja selgitanud 23.03.2023 halduskohtule esitatud seisukohas. Kui lapsevanemad loobuvad tehtud kohapakkumistest, pakutakse lasteaiakohti järjekorras olevatele järgmistele lastele. Seega tehakse kohapakkumisi aasta läbi. Varasemalt on olnud hulgaliselt pakutud lasteaiakohast loobumisi ja seda eriti Peetri teeninduspiirkonnas. Kaebaja lapsele pakutakse lasteaiakohta määrusega nr 4 sätestatud korra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Kaebaja laps on oma vanuserühmas 203. positsioonil, mistõttu rikutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebaja lapsest eespool olevate laste subjektiivseid õigusi ja tagatud ei oleks võrdne kohtlemine, kohast jääks ilma kaebaja lapsest järjekorras eespool olev laps. On tõenäoline, et ka selle lapse vanematel tekib raskusi, mis kaasnevad lasteaiakohast ilmajäämisega. Kaebaja huvid ei ole seega kaalukamad. Väljaspool järjekorda võetakse lapsi lasteaeda määruse nr 4 § 5 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Vastutajale ei ole teada, et antud juhul esineks määruses toodud tingimus, mis võimaldaks eraldada koht eelisjärjekorras.
5(7)
3-23-488 Kaebajal on võimalik kasutada eralasteasutuse teenust, ka kaebaja esimene laps on käinud lastehoius. Sel juhul hüvitab vastustaja kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste kuludega. Rae valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad ei ole suured ega hõlma kogu Rae valla territooriumi. Kaebajal puudub õigus nõuda kohta elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias. Avalike huvidega ei ole kooskõlas teadaoleva lasteaiakohtade nappuse tingimustes lasteaiakohtade reserveerimine esialgse õiguskaitse korras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
9.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
10.KELS § 10 lg 1 järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Viidatud säte annab lapse vanematele õiguse saada soovi korral oma lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses. Omavalitsuse vastavat kohustust ei saa täita pelgalt lapse lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid see hõlmab ka kohustust luua piisavalt kohti lasteasutustes. Koht lasteasutuses tuleb anda mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktikas peetud kahte kuud taotluse esitamisest (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p-d 33 ja 34; 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 33).
11.Vaidlust ei ole selles, et vastustajal on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht valla teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vastustaja on haldusasja menetluses läbivalt selgitanud, et kaebaja lapse järjekorraasetuse tõttu ei ole temale kohapakkumise tegemine uueks õppeaastaks tõenäoline. Seega on ebatõenäoline, et esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kaebajal võimalik enda lapsele saada taotletav lasteaiakoht Rae vallas. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses ja määruskaebuses põhjendanud, et lasteaiakoha andmata jätmine tähendab, et vanematel võib tekkida raskusi töö- ja pereelu ühitamise ning toimetulekuga. Neid tagajärgi ei pruugi olla lihtne ka positiivse kohtuotsusega kõrvaldada. Kahjulike tagajärgede saabumine ei pea olema seejuures kindel, kohtul tuleb määruse tegemisel arvestada ka selliste tagajärgede saabumise ohuga.
12.Kaebuse edulootusi võib pidada heaks. Kaebajal on õigus nõuda KELS § 10 lg-st 1 kinnipidamist ja lapse lisamine järjekorda ei tähenda, et vald oleks sättes nimetatud kohustuse täitnud. Alushariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmine ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalistest võimalustest. Kui kohalik omavalitsus jätab KELS § 10 lg-st 1 6(7)
3-23-488 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanemale munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus nr 3-17-449, p 9).
13.Kuigi kaebuse eduväljavaated on kohtupraktikat arvestades head, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine puudutatud isikute õigusi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi arvestades siiski põhjendatud. Rae vald ei ole lasteaia kohapakkumisi taotlejatele 2023/2024. õppeaastaks veel teinud. Vastustaja on 07.02.2023 vastuskirjaga kaebajale selgitanud, et kohtade komplekteerimine algab 20. aprilli paiku ja suure tõenäosusega ei ole võimalik kaebaja lapsele 2023. a sügisest lasteaiakohta garanteerida. Kaebaja laps on lasteaiakoha Peetri teeninduspiirkonnas oma vanuserühmas 203. kohal (ARNO väljavõte, kaebuse lisa 12), mis tähendab, et talle esialgse õiguskaitse korras lasteaia koha andmisel on tõenäoline, et oma kohast jääb ilma kaebaja lapsest järjekorras eespool olev laps. KELS § 10 lg 1 sätestab kõigile valla territooriumil elavatele lastele võrdse võimaluse saada lasteaiakoht. Vastustaja on 17.03.2023 seisukohas selgitanud vallas uute lasteaedade ehitamisega seonduvat. Nii on 2022. a märtsis avatud Sõnajala lasteaed Järvekülas Peetri piirkonnas ja käimas on Uuesalu lasteaia projekteerimine ning Lagedi lasteaia juurdeehitus, mis valmivad 2024. a-l. Olemasolevate rühmade suurendamisele seavad piiri KELS §-s 7 sätestatud rühmade piirarvud. Üksiti on tõenäoline, et ka kaebajast eespool olevate laste vanematel tekib lapse lasteaiakohast ilmajäämisel analoogseid raskusi kaebajaga. Seega saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustatud teiste, järjekorras eespool olevate laste õigused ning tagatud ei oleks võrdne kohtlemine.
14.Kaebaja ei väida, et munitsipaallasteaiale puuduvad üldse alternatiivid lastehoiu (eralasteaia) näol või raskendaks sellise teenuse kasutamine täiendavalt pere toimetulekut, vaid ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist seetõttu, et ei nõustu lapsehoiuteenusega. Alusharidust saab laps omandada ka eralasteaias ja vastustaja on kaebajale selgitanud, et hüvitab sellisel juhul kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste kuludega. Halduskohus on täiendavalt asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel ja erinevate huvide kaalumisel tuleb arvestada ka hilisema kahju hüvitamise võimalikkust ja juhul kui kohtumenetlus pole 2023. a sügiseks lõppenud ning kaebajal tekib täiendavaid kulutusi nt lastehoiuteenuse või eralasteaia kasutamisega, on põhjendatud kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega. Seega ei ole kaebaja huvid praeguses olukorras kaalukamad kolmandate isikute huvidest ja lasteaiakohtade nappuse tingimustes ei ole lasteaiakoha reserveerimine põhjendatud.
15.Eeltoodud kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.