Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
22.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2710
Haldusasi
Marina Minerals OÜ kaebus Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 24.11.2022 vaideotsuse nr 43 tühistamiseks ning Kohila valla kohustamiseks kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist
Menetlusosalised
Kaebaja – Marina Minerals OÜ, esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Vastustaja – Kohila vald, esindaja Roman Märtson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Marina Minerals OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Marina Minerals OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2710.
2.Rahuldada Marina Minerals OÜ määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 määruse haldusasjas nr 3-22-2710 resolutsiooni punktid 2–6.
3.Ennistada Marina Minerals OÜ kaebuse esitamise tähtaeg nõude osas, millega taotletakse Kohila valla kohustamist kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marina Minerals OÜ esitas 02.08.2022 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse liiva ja kruusa uuringuks Kõrgemäe uuringuruumis pindalal 6,96 ha (nõuetele vastav taotlus
3-22-2710 registreeritud infosüsteemis KOTKAS 17.08.2022). Uuringuruum asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas asuvatel Kõrgemäe (katastritunnus 31701:002:0082) ja Nõmme (katastritunnus 31701:002:0310) kinnistutel. Taotlust parandati 13.10.2022.
2.Kohila Vallavolikogu ei nõustunud 27.10.2022 otsusega nr 37 (allkirjastatud 29.10.2022) uuringuloa taotlusega. Otsuses oli märgitud, et selle peale võib esitada Kohila Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või kaebuse Tallinna Halduskohtule HKMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.
3.Marina Minerals OÜ esitas 09.11.2022 vaide Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 kehtetuks tunnistamiseks, mille Kohila Vallavolikogu jättis 24.11.2022 vaideotsusega nr 43 rahuldamata.
4.Marina Minerals OÜ esitas 28.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamist, 24.11.2022 vaideotsuse nr 43 tühistamist ja Kohila valla kohustamist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaaluma uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist.
5.Tallinna Halduskohus võttis 23.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse põhistada kohustamisnõude tähtaegsust või taotleda tähtaja ennistamist. Kuigi kohaliku omavalitsuse üksuse keelduv arvamus on halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustatav, ei näe HMS ette võimalust vaidlustada vaidega menetlustoiminguid. Seega ei ole kaebetähtaja kontrollimisel kohaldatav HKMS § 47 lg 2, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale ka varem selgitatud, et kohaliku omavalitsuse üksuste keeldumist loetakse menetlustoiminguks, mida vaidega vaidlustada ei saa (nt haldusasjad nr 321-2911 ja 3-22-2296).
6.Marina Minerals OÜ taotles 03.02.2023 seisukohas kaebetähtaja ennistamist juhuks, kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks. Kohalike omavalitsuste ja kohtute pikaajalisest praktikast nähtub, et geoloogilise uuringu loa taotluse kohta antavat kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust on võimalik vaidemenetluses vaidlustada. Kaebaja lähtus seega vaiet esitades levinud ja aktsepteeritud praktikast kaevandamis- ja uuringulubade taotluste kohta antud kohaliku omavalitsuse üksuste arvamuste vaidlustamisel. Kohila valla arvamus on vormistatud volikogu otsusena. Sellele oli lisatud selgesõnaline viide, et selle peale võib esitada vaide. Kohila vald lahendas vaide sisulise vaideotsusega. HKMS § 45 lg-st 3 ning HMS § 72 lg 1 p-st 3 ja § 72 lg-st 3 tulenevalt võis ettevõtja mõistlikult eeldada, et uuringuloast keeldumise otsust on võimalik ka vaidemenetluse korras vaidlustada, taotledes, et kohaliku omavalitsuse üksus vaataks taotluse uuesti läbi. Vaidemenetluse korras otsuse vaidlustamise eesmärk on muu hulgas põhjendamatu kohtuvaidluse vältimine, et selle asemel proovida jõuda kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppele. Ei saa nõuda, et ettevõtjad tunneksid detailselt haldusmenetluse nüansse puudutavat kohtupraktikat, eriti olukorras, kus haldus- ja kohtupraktika kinnitab vaiete esitamise võimalikkust. Kui kaebajal puudus vaide esitamise õigus, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist kohalike omavalitsuste ja kohtute varieeruvast praktikast ning Kohila valla eksitavast tegevusest tulenevalt.
7.Kohila vald ei esitanud halduskohtule seisukohta kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta.
8.Tallinna Halduskohus luges 17.02.2023 määrusega kaebaja kohustamisnõude mittetähtaegseks (resolutsiooni p 1), jättis taotluse kohustamisnõude esitamise tähtaja 2(7)
3-22-2710 ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3) ning jättis läbi vaatamata nõuded Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kohila Vallavolikogu 24.11.2022 vaideotsuse nr 43 tühistamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus tagastas kaebajale riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 5) ja jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 6). Geoloogilise uuringu loa menetluses antav kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus uuringuloa taotluse kohta vastab menetlustoimingu tunnustele ning seda sõltumata vastava arvamuse pealkirjastamisest volikogu otsusena või korraldusena. Väljakujunenud kohtupraktikas peetakse taolist siduvat kooskõlastust eelhaldusaktiga sarnanevaks menetlustoiminguks (nt Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-3-1-5-11, p 18). Kuigi siduva kooskõlastuse andmisest keeldumine on HKMS § 45 lg 3 alusel halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, ei ole vaidega võimalik vaidlustada menetlustoiminguid (vt HMS § 72 lg-d 1 ja 2). Vaideõiguse kontrollimisel ei saa lähtuda HKMS § 45 lg 3 tingimustest. Kaebaja viitab iseenesest küll õigesti, et vaidemenetluse korras võib nõuda ka ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3), ent HMS § 72 lg 2 näeb haldusmenetluse toimingute osas ette erireegli, mille kohaselt on vaidemenetluses menetlustoimingu iseseisvalt vaidlustamine HMS § 72 lg 2 järgi selgesõnaliselt välistatud (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2015 otsus nr 3-12-2686, p 12). HMS § 72 lg 2 kujutab endast § 72 lg 1 osas erisätet ning seega ei ole menetlustoimingut võimalik vaidega vaidlustada. Praegusel juhul ei ole tegu ka HMS § 72 lg-s 3 sätestatud olukorraga. Vaideõiguse tekkimise aluseks ei saa olla osa kohalike omavalitsuste üksuste aktsepteeritud praktika, vaidemenetluse üldised eesmärgid ega ka see, et praegusel juhul on vastustaja esitatud vaide vaideotsusega lahendanud. Eelneva tõttu tuleb kaebetähtaja kontrollimisel aluseks võtta HKMS § 46 lg 2. Kaebusele lisatud vaidest nähtuvalt edastati Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 37 kaebajale 03.11.2022 ja kaebaja esitas vaide 09.11.2022. Seega on kaebaja esitanud 28.12.2022 kohustamiskaebuse kaebetähtaega rikkudes. Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuses nr 37 esitatud eksitavat vaidlustamisviidet ega vastustaja poolt vaide sisulist lahendamist ei saa pidada kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebajat ei saa pidada kogenematuks isikuks. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel on Marina Minerals OÜ-le väljastatud üle 30 uuringuloa ning kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja varemgi pöördunud kohtusse geoloogilise uuringu loa menetluses kohaliku omavalitsuse üksuse antud arvamuste vaidlustamiseks. Kaebajale on halduskohtusse pöördumisel juba varem selgitatud nii seda, et kohaliku omavalitsuse keeldumist loetakse menetlustoiminguks, kui ka seda, et sellist menetlustoimingut kohtupraktika kohaselt vaidega vaidlustada ei saa. Nt on seda teinud Tallinna Halduskohus 28.10.2022 määruses asjas nr 3-22-2296, seega enne, kui kaebaja Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse peale vaide esitas (s.o 09.11.2022). Samas haldusasjas ei rahuldanud kohus kaebaja esitatud tähtaja ennistamise taotlust ja lõpetas menetluse kohustamisnõude osas 21.11.2022 määrusega. Kaebajal oli seda määrust arvesse võttes võimalik vältida praeguses asjas kaebetähtaja ületamist, kuna selle tegemise ajaks ei olnud kaebajal möödunud veel 30 päeva Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 kättesaamisest ja kaebaja võis esitada kohustamisnõude hiljemalt 05.12.2022, arvestades et kaebaja sai valla arvamuse kätte 03.11.2022. Kaebaja oleks saanud loobuda esitatud vaidest, mis 21.11.2022 seisuga ei olnud veel lahendatud. Lisaks on kaebajal ka kogemus, kus kohaliku omavalitsuse üksus tema uuringuloa taotluse kohta antud arvamusele esitatud vaide vaideõiguse puudumise tõttu tagastas (haldusasjas nr 3-21-2911 Viimsi Vallavolikogu 15.11.2021 vaide tagastamise kiri nr 153/4263-3). Seega pidi kaebaja arvestama võimalusega, et vaide esitamisel võib ta minetada tähtaegse kohustamiskaebuse esitamise võimaluse. Kaebetähtaja ületamise mõjuvaks 3(7)
3-22-2710 põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et kaebajale tundus ebaühtlast praktikat ja kohtuvaidluse kulusid arvestades ebamõistlik kohe kohtusse pöörduda. Seega jääb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kohustamisnõude osas tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Seejuures on haldusasjas nr 3-22-208 võetud menetlusse kaebaja kaebus Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 (s.o kaebaja 13.10.2022 parandatud taotluse kohta antud arvamuse) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kohila valla kohustamiseks kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui kohus tuvastab Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse õigusvastasuse, kohustab ta valda kaebaja muudetud geoloogilise uuringu loa taotluse kohta uue arvamuse andmiseks. Kuna ei nähtu, et Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamine oleks eraldiseisvalt kaebaja õiguste kaitseks vajalik või kaebajal oleks selle esitamiseks põhjendatud huvi, ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kuna kaebajal ei olnud menetlustoimingu peale vaide esitamise õigust, ei saa vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikkuda. Seega jäävad tuvastamisnõue ja vaideotsuse tühistamise nõue HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Marina Minerals OÜ palub 06.03.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.02.2022 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus kohustamisnõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja jätkata haldusasja menetlemist. Kaebaja palub jätta määruskaebemenetluse kulud Kohila valla kanda. Kaebaja pikaajaline kogemus kinnitab üheselt, et kohaliku omavalitsuse üksuse geoloogilise uuringu loa taotluse kohta antud arvamuse peale on võimalik vaiet esitada ja neid vaideid ka menetletakse, samuti menetleb halduskohus seejärel kohustamiskaebust. Kaebaja on 2021. a septembrist alates esitanud selliste arvamuste peale kümme vaiet. Neist üheksal juhul sisaldasid kohaliku omavalitsuse üksuse arvamused viidet vaide esitamise võimalusele, kõiki esitatud vaideid menetleti sisuliselt ja kolm ka rahuldati. Asjades, kus vaie jäeti rahuldamata ja kaebaja pidas vajalikuks kohtusse pöörduda, on kaks kaebust menetlusse võetud ja kaebus tähtaegseks loetud (nt Tallinna Halduskohtu 16.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2915). Üksnes asjas nr 3-222296 leidis kohus, et kaebetähtaeg on möödunud ja selles asjas vaidlustas kaebaja halduskohtu määruse ringkonnakohtus. Analoogselt on kohaliku omavalitsuse üksused menetlenud ka kaevandamisloa taotluste menetlustes nende arvamuste peale esitatud vaideid. Halduskohtu viidatud erand, kus Viimsi vald tagastas 2021. a-l vaide, seda üldist pilti ei muuda. Seejuures ei välistanud vaide tagastamine arvamuse peale esitatud kaebuse menetlemist halduskohtus, sest kohus luges kaebaja kaebuse ilma vaidluseta tähtaegseks ja võttis selle menetlusse, kuigi see oli esitatud enam kui 30 päeva pärast keelduva arvamuse andmist (haldusasi nr 3-21-2911). Eelnevat arvestades on põhjendamatu järeldada, et kaebaja oleks pidanud olema teadlik sellest, et nimetatud arvamusi ei saa vaide esitamisega vaidlustada. Seejuures eksitas kaebajat ka Kohila vald, menetledes vaiet sisuliselt ja lisades vaideotsusesse viite selle halduskohtus vaidlustamise võimaluse kohta. Kohalike omavalitsuste ja ka halduskohtute eksitava praktika tõttu ei ole põhjendatud ega õiglane karistada kaebajat, kes on oma õiguste eest heas usus seisnud. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et asjas nr 3-22-2296 tehtud määruse põhjal oleks ta pidanud vaide esitamise võimatusest aru saama. Kaebaja vaidlustas selle määruse. Lisaks ei olnud menetlusse mittevõtmist puudutava määruse kättesaamise ajal (21.11.2022) kaebajal enam võimalik teisiti käituda, sest ta oli juba enne seda, 09.11.2022 Kohila vallale vaide esitanud.
4(7)
3-22-2710 Pärast nimetatud määruse kättesaamist 21.11.2022 ei ole kaebaja kindluse mõttes enam vaideid esitanud. Halduskohtu järeldus vaide esitamise õigusliku aluse puudumise kohta on vaieldav või isegi ebaõige. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on välistatud vaidemenetluse korras HMS § 72 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse taotlemine toimingu sooritamiseks. Asjaolu, et Kohila vald asus esitatud vaideid lahendama ega tagastanud neid HMS § 79 alusel ja tegi sisulised vaideotsused, kinnitab, et ka valla hinnangul oli vaide esitamine lubatud. Halduskohus ei ole ka sisuliselt põhjendanud, miks ei saa tugineda HMS § 72 lg-le 3. Puudub vaidlus, et geoloogilise uuringu loa taotluse menetlustes on kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused seaduses sätestatud toiminguid. Samuti puudub vaidlus, et neid arvamusi on võimalik lõplikust haldusaktist eraldiseisvalt kohtus vaidlustada. Seega on arusaamatu halduskohtu seisukoht, et sellist toimingut ei saa HMS § 72 lg 3 alusel vaidemenetluse korras vaidlustada. Kui toimingu vaidlustamine oleks HMS § 72 lg 2 alusel täielikult välistatud, kaotaks HMS § 72 lg 3 mõtte. Halduskohtu seisukoht on eriti kummaline, arvestades asjaolu, et vaidemenetluse eesmärkideks on õiguste kaitse, halduse enesekontroll ja kohtute koormuse vähendamine. Vaidemenetluse raames on sageli võimalik pidada kohaliku omavalitsuse üksusega (ja kogukonnaga) täiendavat dialoogi ja puudub mõistlik vajadus algatada kohe suuremat vastandumist tekitavat kohtumenetlust.
10.Kohila vald palub 22.03.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Käimas on ka teine kohtumenetlus haldusasjas nr 3-23-208 samade poolte vahel ja sama nõudega (kohustada Kohila valda uuesti kaaluma Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates). Kui kohus rahuldab asjas nr 3-23-208 kaebuse, saavutab kaebaja oma eesmärgi. Seega ei ole praeguse asja menetlemine samaaegselt haldusasjaga nr 3-23-208 mõistlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 37 andis vastustaja maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg-s 7 sätestatud arvamuse Marina Minerals OÜ geoloogilise uuringu loa taotluste kohta, mille Keskkonnaamet kui uuringuloa andja (MaaPS § 26) edastas vastustajale arvamuse andmiseks 01.09.2022. MaaPS § 27 lg 7 alusel antav kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus on HMS §-s 16 tähenduses menetlustoiming Keskkonnaameti menetletavas uuringuloa taotluse menetluses. Olenemata sellest, et uuringuloa andmisest tuleb MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keelduda, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole uuringuloa andmisega nõus (s.o negatiivne arvamus on loa andjale siduv), ei ole tegemist (eel)haldusaktiga. Sarnaselt on menetlustoiming MaaPS § 49 lg 6 alusel antav arvamus kaevandamisloa taotluse kohta (nt Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 10; 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11; 10.06.2010 määrus nr 3-3-138-10, p 14). Tähtsust ei oma, et arvamused on vormistatud volikogu otsustena, sest haldusakte piiritletakse sisu, mitte vormi alusel (nt Riigikohtu 18.06.2004 määrus nr 3-3-1-26-04, p 15; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 määrus nr 3-22-2296 (jõustumata), p 13).
13.Ringkonnakohus jääb 16.03.2023 määruses nr 3-22-2296 avaldatud seisukoha juurde, et MaaPS § 27 lg 7 või § 49 lg 6 alusel antavad kohaliku omavalitsuse üksuse arvamused uuringuloa või kaevandamisloa taotluste kohta ei ole HMS §-st 72 tulenevalt vaidemenetluse korras vaidlustatavad. HMS § 72 lg 2 sätestab üldreegli, et menetlustoiminguid saab reeglina 5(7)
3-22-2710 vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, ning erandina on haldusaktist eraldi võimalik vaidlustada üksnes HMS § 72 lg-s 3 märgitud menetlustoiminguid. Seetõttu tuleb HMS § 72 lg-t 1 süstemaatiliselt tõlgendada viisil, et see näeb ette üksnes nõuded, mida saab esitada haldusmenetluse lõpptulemuse suhtes. Kaebaja viidatud HMS § 72 lg 1 p-s 3 märgitud „asja uue otsustamisena“ saab seetõttu käsitada üksnes uue sisulise otsuse tegemist, kuid mitte menetlustoimingu kordamist. Asjaolu, et MaaPS § 27 lg 7 alusel arvamuse andmine on ainus kohaliku omavalitsuse üksuse tehtav seaduses ettenähtud otsustus uuringuloa taotluste menetluses, ei muuda seda haldusmenetluse lõpptulemuseks, milleks on Keskkonnaameti otsus uuringuloa andmise või sellest keeldumise kohta. Toimingu sooritamise nõue ei saa samuti olla asjakohane, sest kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus ei ole toiming (HMS § 106 lg 1) ja toimingu kohta sätestatut menetlustoimingule ei kohaldata (HMS § 106 lg 2).
14.Ei saa nõustuda sellega, et HMS § 72 lg 3 p 5 tähenduses „muu seaduses sätestatud toiming“ peaks hõlmama ka nt sellised menetlustoimingud, mida on HKMS § 45 lg 3 järgi võimalik halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Seadusandja ei ole näinud vaidemenetlust sedavõrd üldise kohtueelse menetlusena, et selle läbimine peab enne kaebusega halduskohtusse pöördumist olema alati ja igas olukorras võimalik. Asjaolu, et kõigi menetlustoimingute peale ei ole võimalik vaiet esitada, ei muuda HMS § 72 lg-t 3 mõttetuks. Menetlustoimingute vaidlustamine (sh vaidemenetluses) peakski olema lubatav üksnes erandina, sest see kujutaks endast ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse olukorras, kus õiguste tegelik rikkumine ei ole veel selge, ja takistaks samas haldusorgani ülesannete täitmist. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata. Teatud menetlusvigu saab vajaduse korral kõrvaldada ka menetluse hilisemas etapis, samuti võidakse menetlustoiminguid vigade parandamiseks korrata. Ka sellest, et seadus võimaldab erandina pöörduda mõne menetlustoimingu vaidlustamiseks halduskohtusse, ei järeldu veel, et sama menetlustoimingu peale peab olema võimalik esitada ka vaie. Kaebaja käsitust ei toeta ka kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2015 otsus nr 3-12-2686, p 12). Menetlustoimingu peale vaide esitamise õigust ei saa tuletada sellest, et nii haldusorganid kui ka kohtud võivad olla vahel või isegi sageli jätnud selle esitamise piirangud tähelepanuta ning on seeläbi faktiliselt aktsepteerinud ebaõiget halduspraktikat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 määrus nr 3-22-2296, p-d 15–16).
15.Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et kuna kaebaja ei saanud esitada Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 peale vaiet, oleks ta pidanud pöörduma kaebusega otse halduskohtusse HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega järgides, s.t 30 päeva jooksul otsuse nr 37 teatavakstegemisest arvates. Vaidest nähtuvalt edastati Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 37 kaebajale 03.11.2022, järelikult on 28.12.2022 kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Seega tuleb lahendada kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
16.Praegusel juhul tingis kaebetähtaja ületamise eksimus Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse vaidlustamise võimalustes ja korras. Kaebaja arvates on kaebetähtaja ennistamine põhjendatud nii Kohila valla kui ka teiste kohalike omavalitsuse üksuste eksitava halduspraktika tõttu. Tähtaja järgimata jätmist õigustava mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib iseenesest olla käsitatav ka haldusorganite või kohtute vastuoluline või eksitav tegevus, kui kaebaja ei pidanud olema eksitusest teadlik (nt Riigikohtu 05.11.2018 otsus nr 317-1410, p 17; 20.09.2012 määrus nr 3-3-1-36-12, p 21). Arvestada tuleb ka menetlusosalise isikut ja tema varasemat kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3- 3-1-18-16, p 13; 16.01.2019 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-5702, p 19).
6(7)
3-22-2710
17.Ringkonnakohus leiab sarnaselt 16.03.2023 määruses nr 3-22-2296 avaldatuga (vt p-d 19– 20), et arvestades Kohila valla enda tegevust ja kaebaja varasemat kogemust teiste kohaliku omavalitsuse üksustega, esines kaebajal HKMS § 71 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus, mis vabandab kohustamiskaebuse esitamiseks HKMS § 46 lg-s 2 ette nähtud tähtaja ületamist. Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuses on märgitud, et selle peale võib mh esitada vaide HMS-s sätestatud korras. Samuti lahendas vastustaja kaebaja esitatud vaide 24.11.2022 vaideotsusega sisuliselt. Nagu kaebaja on selgitanud, on sarnases olukorras lahendanud vaideid sisuliselt ka teised kohaliku omavalitsuse üksused. Samuti on Tallinna Halduskohus 16.12.2021 määruses nr 3-21-2915 ja 20.12.2021 määruses nr 3-21-2911 märkinud, et kaebaja kaebused on tähtaegsed, kuigi mõlemal juhul oli kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse andmisest möödunud enam kui kaks kuud (ühel juhul oli tehtud sisuline vaideotsus ja teisel juhul vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastatud). Sellises olukorras ei saa väita, et halduskohtu viidatud Viimsi Vallavolikogu 15.11.2021 kirja nr 15-3/4263-3 (haldusasjas nr 3-21-2911) ning Tallinna Halduskohtu asjas nr 3-22-2296 tehtud 28.10.2022 ja 21.11.2022 määruste põhjal pidi kaebaja selgelt mõistma, et MaaPS § 27 lg 7 alusel antud volikogu arvamust ei ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada ning tal tulnuks kohtusse pöörduda juba 30 päeva jooksul volikogu arvamuse teatavakstegemisest alates. Eelnevast tulenevalt tuleb kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
18.Kohustamiskaebuse menetlemist ei takista asjaolu, et haldusasjas nr 3-22-208 on menetlusse võetud kaebaja kaebus Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 (s.o kaebaja 13.10.2022 parandatud taotluse kohta antud arvamuse) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kohila valla kohustamiseks kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vajaduse korral on kohtul võimalik praegune kaebus ja asjas nr 3-22-208 esitatud kaebus liita ja need ühiselt läbi vaadata (HKMS § 48 lg 1).
19.Kuna kaebetähtaja ennistamise tõttu tuleb kaebuse n-ö põhinõude osas menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 151 lg 1 p 2 alusel lõpetamine tühistada, tuleb halduskohtu 17.02.2023 määrus tühistada ka 27.10.2022 otsuse õigusvastasuse tuvastamise ning 24.11.2022 vaideotsuse tühistamise nõuete läbi vaatamata jätmist puudutavas osas. Samuti tuleb selguse huvides tühistada halduskohtu määrus riigilõivu tagastamise ja menetluskulude jaotuse osas.
20.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Marina Minerals OÜ määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 2–6. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega ennistab kaebuse esitamise tähtaja nõude osas, millega taotletakse Kohila valla kohustamist kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist, ning saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
21.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.