Marina Minerals OÜ kaebus Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsuste nr 32 ja 33 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maardu linna kohustamiseks otsustada uuesti geoloogilistele uuringulubadele kooskõlastuse andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – Marina Minerals OÜ, esindaja v.adv Pirkka-Marja Põldvere Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tuvastada Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsuse nr 32 „Arvamuse andmine Altmetsa uuringruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ ja 23.08.2022 otsuse nr 33 „Arvamuse andmine Tulisilla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ õigusvastasus ja kohustada Maardu Linnavolikogu otsustama uuesti uuringulubade kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Mõista Maardu linnalt Marina Minerals OÜ kasuks välja menetluskulu 5520 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marina Minerals OÜ esitas Keskkonnaametile 06.06.2022 geoloogilise uuringu loa taotlused liiva ja kruusa tarbevaru uuringuteks Altmetsa uuringuruumis (pindala 8,13 ha), mis paikneb kahe lahustükina Maardu linnas Põhjaranna tee 17a (kt 44601:001:0723; sihtotstarbeta
3-22-2296 maa) ja Piiri tee 11 (kt 44601:001:0865; sihtotstarbeta maa), ning Tulisilla uuringuruumis (pindala 23,04 ha), mis paikneb Maardu linnas Loosauna kinnistul (kt 44603:002:0247). Keskkonnaamet edastas taotlused maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel 04.07.2022 arvamuse andmiseks Maardu linnale.
2.Maardu Linnavolikogu ei nõustunud 23.08.2022 otsustega nr 32 ja nr 33 geoloogilise uuringu loa andmisega vastavalt Altmetsa uuringuruumis ja Tulisilla uuringuruumis. Keeldumist põhjendati järgmiste argumentidega: 1) Uuringute eesmärgiks on leida Rail Baltica trassi ehituseks sobivat maavara. Kuna MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö, arvestab Maardu Linnavolikogu otsuse tegemisel ka võimaliku edaspidise kaevandamisega. Altmetsa uuringuruumi puhul plaanitakse teenindusalale pindalaga 8,13 ha rajada kuni 35 puurauku ja kuni 35 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 20 m. Uuritavateks maavaradeks on kruus ja liiv. Tulisilla uuringuruumi puhul plaanitakse teenindusalale pindalaga 23,04 ha rajada kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 10 m. Uuritavateks maavaradeks on ehitusja täiteliiv. 2) Maardu linn on tiheasutusala ja uuritavad alad asuvad elamute vahetus läheduses. Lähim elumaja jääb Altmetsa uuringuruumi puhul 85 m kaugusele. Tulisilla uuringuruum asub Kallavere elamupiirkonna ja Jõelähtme valla Uusküla küla vahetus läheduses, kusjuures Kallavere elamupiirkond asub Ida-Harju paeklindil, mistõttu perspektiivse kaevandamisega seotud häiringud on ülimalt tõenäolised. Tulisilla uuringualas asub siiani kasutusel olev elamu. 3) Igasugune perspektiivne kaevandustegevus, millega võib kaasneda tolm, müra, liikluse suurenemine, on otseses konfliktis linna arenguvisiooniga. Geoloogilise seire teostamine perspektiivse kaevandamise eesmärgil on vastuolus Maardu Linnavolikogu 21.06.2022 kinnitatud määrusega nr 20 „Maardu linna 2022-2030 arengukava“ ning koostatava Maardu linna üldplaneeringuga, mis võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100. Vastavalt linna strateegilistele dokumentidele Maardus kaevandamistegevust ei planeerita. Koostatav Maardu linna üldplaneering on kooskõlastatud mh nii Maa-ameti kui KeA poolt. 4) Koostatava üldplaneeringu kohaselt on Piiri tee 11 katastriüksusele ette nähtud pea terves ulatuses haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarve, mis välistab kaevandustegevuse antud kinnistul. Lisaks jääb Piiri tee 11 katastriüksusele perspektiivse Maardu trammitee koridor. Tulisilla uuringuruumi puhul märgitakse, et osaliselt on Loosauna kinnistule ette nähtud nii perspektiivse trammitee kui ka perspektiivse uue tänava koridor. 5) Altmetsa uuringuruumi puudutavas taotluses olev läänepoolne uuringu ala lahustükk kattub Rail Baltica raudteetrassi koridoriga. Samuti kattub uuringu ala piirkonnaga, kus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel teostati Kroodi oja jääkreostuse likvideerimise projekt. Projektiga hõlmatud alale on mh ladestatud raskemetallidega saastunud pinnast ning vastavalt ehitusloa saanud projektile on ettenähtud kehtestada alale kasutuspiirangud, sh ei tohi kattekihti läbistada ehk midagi ei tohi rajada reostuskolde sisse. Tulisilla uuringuruumi osas on märgitud, et Loosauna kinnistut läbib ka oluline magistraalkraav, mis juhib sadevett nii endise fosforiidikaevanduse aladelt kui ka Kallavere elamupiirkonnast Kroodi ojja.
3.Maardu Linnavolikogu jättis 27.09.2022 vaideotsustega nr 35 ja nr 36 rahuldamata Marina Minerals OÜ 26.08.2022 vaided otsuste nr 32 ja nr 33 kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsustes esitas vastustaja kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
2(10)
3-22-2296 1) Välitööde lähedal asuvad elamud. Asjakohased ei ole viited muudele läheduses paiknevatele rajatistele. Võimaliku müra ja vibratsiooni tasemeid ei ole esitatud, samuti pole esitatud võimaliku tolmu levimise tõkestamise meetmeid. 2) Skepast&Puhkim OÜ 19.04.2017 töös „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ on Harju maakonna kohta märgitud, et Harjumaal valitseb uuringu tegemise hetkel liiva ja kruusa rahuldav varustuskindlus, seda nii madala kui kõrge peenosise sisaldusega maavara osas. Varustuskindluse tõstmiseks eraldi tegevusi pole vaja ette näha, sest olemasolevate karjääride ammendumisel (varustuskindluse langemisel) on kaevandamiseks sobilikku maavara veel (lk 14). Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ (kinnitatud teadusnõukogu otsusega nr 19-2) järgi Maardu linna haldusterritooriumil Harjumaa liiva ja kruusa perspektiivalasid ei paikne (lk 125-132). Kuna erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, et Rail Balticu ehitamiseks valitseb Harjumaal uuringu tegemise hetkel liiva ja kruusa rahuldav varustuskindlus ja selle tõstmiseks eraldi tegevusi ei ole vaja kavandada ning et Maardu linna haldusterritooriumil Harjumaa liiva ja kruusa perspektiivalasid ei paikne, ei ole mõistlikku põhjendust uuringuruumide geoloogilise uuringu loa andmiseks. Pädev riigiasutus on juba varasemalt kindlaks teinud liiva ja kruusa varude soovitud asukohas puudumise. 3) Esineb võimaliku reostuse oht, kui raskemetallidega saastunud pinnast hakatakse geoloogilise uuringu käigus teisaldama ja tagasi täitma. Kohaliku omavalitsuse huvi ei ole, et raskemetallid satuksid põhjavette. 4) Ülekaaluka riigi huvi puhul saab loa anda Vabariigi Valitsus, seega saab Marina Minerals OÜ KeA kaudu seda taotleda. Geoloogilise uuringuloa saamiseks pole isikul õigustatud ootust. 5) Esitatud garantiikiri on ühepoolne deklaratsioon, mis sisuliselt midagi ei taga.
4.Marina Minerals OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 27.10.2022 kaebuse Maardu Linnavolikogu 27.09.2022 otsuste nr 35 ja nr 36 tühistamiseks, 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maardu linna kohustamiseks otsustada uuesti Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumide geoloogiliste uuringu lubade väljastamiseks nõusoleku andmine. Tallinna Halduskohus võttis 28.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus jättis 26.01.2024 määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja oli vaidlustanud Maardu Linnavolikogu 27.09.2022 vaideotsuseid, sest kaebajal puudus menetlustoimingute peale vaide esitamise õigus. Kohus selgitas, et saab vaideotsuste põhjendusi arvestada vaidlusaluste menetlustoimingute põhjendustena, küll aga tuleb jätta tähelepanuta kaebaja sisulised etteheited vaideotsustele. Kaebuse nõudeks jäi seega kohustamisnõue üheskoos Maardu Linnavolikogu arvamuste kui loa andjale siduvate menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Marina Minerals OÜ 27.10.2022 kaebuse (täiendavad seisukohad 11.03.2024) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kaebaja põhitegevusala on ehitusmaavara perspektiivsete leiukohtade otsimine, nende uurimine ja võimalik kasutuselevõtt. Ettevõtjatel on õiguspärane ootus, et kohalik omavalitsus ei piiraks nende majandustegevust puuduliku haldusmenetluse tulemusena vastu võetud kaalutlemata ja põhjendamatute otsustega. 2) Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Vastustaja on samastanud uuringuloa osas nõusoleku andmise menetluse kaevandusloale nõusoleku andmise menetlusega ja tuginenud seetõttu läbivalt mitteasjakohastele kaalutlustele. Ükski esitatud põhjendus 3(10)
3-22-2296 (tiheasustus, kaevandamisega väidetavalt kaasnevad müra ja tolm, arengukavad, varasem jääkreostus) ei ole geoloogilise uuringu loa taotluse kontekstis asjakohane. Uuringuloast keeldumist ei saa põhjendada sellega, et esinevad väidetavad kaalutlused kaeveloa mitteväljastamiseks. Isegi kui arendaja eesmärk on kaevandamine, ei saa praeguses menetluses tugineda kaevandamisega seotud põhjendustele. Seda on kinnitanud Tallinna Halduskohus ka hiljutises otsuses asjas nr 3-22-2710. Positsioon on ka vastuoluline, kuna kohalik omavalitsus on (vaideotsuses) leidnud, et müra ja tolmu tekkega seotud selgitused ei ole seotud geoloogilise uuringuloa andmise menetlusega. Uuringutulemustel on iseseisev väärtus. Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Lisaks peab kohalik omavalitsus arvestama sätetega, mis võimaldavad kohaliku omavalitsuse kaevandamisloast keeldumisest üle minna. Riigi huve geoloogilise uuringuloa andmisel hindab KeA. 3) Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus geoloogiliste protsesside tulemusena tekkinud lasund on nõuetekohaselt uuritud ja arvele võetud ning kus tehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enne uuringust info saamist ei ole uurimata alal kaevandamise üle võimalik otsustada, samuti hinnata, mis ulatuses võiks potentsiaalne kaevandamine konkreetset loodus- ja elukeskkonda mõjutada ja kas ning milliste meetmetega saaks võimalikke häiringuid vältida, leevendada või hoopis soodustada. Samuti on alles pärast uuringute teostamist võimalik otsustada, kas kaevandamisele peaks eelnema keskkonnamõjude hinnang (KMH). Seejuures lasub kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus eelkõige KeA-l ehk loa andjal, mitte kohalikul omavalitsusel (vt nt RKHKo 3-20-1247/27, p 12) 4) Ebaõige on selgitus, justkui välistaks uuringuruumi asumine tiheasustusalal geoloogilise uuringu loa väljastamise. Mitmed karjäärid asuvad tiheasutusalal. Tulisilla puhul asuvad taotletavad uuringuruumid Maardu linna üldplaneeringu järgi äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maa-alal ja Altmetsa puhul pea täielikult tootmismaal (vt Tulisilla vaide lisa 4; taotletavad alad punase joonega, vt lisa 11). Lisaks on Altmetsa kinnistu Maa-ameti kitsenduste registri kohaselt määratud osaliselt kui riigi eriplaneeringu ala (RB trassi koridor). Puudub vaidlus, et mõlema kinnistu omanik (riik) on omapoolse tingimusliku kooskõlastuse uuringuteks andnud. Kui riik ja OÜ Rail Baltic Estonia on nõus geoloogilised uuringud kooskõlastama, on kohaliku omavalitsuse maa sihtotstarbega seonduvad vastuväiteid põhjendamatud. Tegu ei ole rahuliku elamupiirkonnaga, vaid tootmispiirkonnaga. Mõlemad uuringuruumid jäävad kavandatava RB trassi vahetusse lähedusse. Isegi kui mingis osas on planeeringute kohaselt uuringuruumi kohale ette nähtud haljasala (Altmetsa), saaks selle ellu viia arendajaga koostöös koostatava korrastusprojekti kaudu (pärast RB jaoks ehitusmaterjali realiseerimist). Linn ei ole selgitanud, kuidas võiks geoloogilise uuringu läbiviimine tekitada elanikele olulisi häiringuid ja mille alusel seda väidetakse. Isegi kui häiringud tekiksid, on tavapärane nende leevendamine. Samuti on praktikas väljastatud uuringulubasid ka paeklindil asuvatele uuringuruumidele. Paeklindile puudub oht, kuna pehmete setete uurimisel karbonaatkivimite lasundini ei jõuta. 5) Alusetu on käsitlus, mille kohaselt geoloogilised uuringud (ja kaevandamine) on välistatud seetõttu, et üldplaneering seda ette ei näe. Plaane ja kavasid vaadatakse aeg-ajalt üle. Aastast 2018 kehtivas Maardu linna üldplaneeringus ei olnudki võimalik ette näha kaevanduse rajamist, kui geoloogiise uuringu loa taotluse menetlusega alustati Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumides alles 2022. a-l. Enne uuringust info saamist ei ole uurimata alal kaevandamise üle võimalik otsustada. Samuti ei ole ega saagi enne geoloogilise uuringu tulemuste selgumist olla vastava ala sihtotstarbeks määratud mäetööstusmaa. Uuringute teostamine ei eelda üldplaneeringus maa juhtotstarbe muutmist, kuivõrd uuringute tegemise tulemusena maa juhtotstarve ei muutu. Lisaks on Riigikohus leidnud, et suure üldsusastmega planeeringule viitamisel MaaPS järgse 4(10)
3-22-2296 loale nõusoleku andmisest keeldumise korral tuleb haldusorganil selgitada ka seda, kas ja kuidas kavandatav tegevus takistab viidatud planeeringuga seatud eesmärkide saavutamist (RKHKo 33-1-35-13, p-d 13 ja 17). Vastustaja ei ole oma arengudokumentidega seotud keeldumist kehtiva Maardu linna üldplaneeringu asjakohaste eesmärkidega seonduvalt kuidagi põhjendanud. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas ning miks välistavad Maardu linna strateegilised arengudokumendid antud juhul geoloogiliste uuringute läbiviimiseks nõusoleku andmise. Isegi kui sellekohaseid väiteid veel kohtumenetluses esitataks, puudub alus arvata, et neid asjaolusid oleks haldusmenetluses reaalselt kaalutud. Kehtiv üldplaneering ka ei välista Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumide maavarade kasutuselevõtmist (sh maavara kaevandamist). Pärast kaevandamist maa-ala korrastatakse, mis avaldab linnapildile pigem positiivset mõju. Seega on Maardu linna arengudokumentidega seotud argument Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumide geoloogilise uuringu lubade väljastamiseks nõusolekute andmisel otsitud ja alusetu. 6) Tolm, müra ja liiklustiheduse kasv ei ole geoloogilise uuringu läbiviimise kontekstis asjakohased kaalutlused. Lisaks ei teki liiva ja kruusa kaevandamisega, ammugi geoloogilise uuringuga, olulist täiendavat müra ega tolmu ja puudub oluline keskkonnamõju. Pigem tekib täiendav liikluskoormus kaugemalt täitematerjali vedamisega. Üldse ei ole kaalutud, et luba taotletakse seoses RB ehitusega, st tegu oleks ajutise projektiga. Arvestada tulnuks RB trassi ehitusega nagunii kaasnevate häiringutega. Taotletavate uuringuruumide vahetus läheduses toimub juba praegu linnaga kooskõlastatult nt ehitusjäätmete ümbertöötlemine. Häiringute hindamisel ei saa lähtuda pelgalt meetritest. Ei viidata ühelegi argumendile, mis kinnitaks geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasnevat ülenormatiivset häiringut. Elanike väidetavad mälestused seoses fosforiidi kaevandamisega kaasnenud negatiivsete häiringute ja keskkonnamõjudega ei ole kõnealuste taotluste lahendamisel asjakohased kaalutlused. Isegi liikluskoormuse teatava kasvu korral uuringu perioodi jooksul oleks selle minimaalse mahu tõttu antud põhjusel nõusoleku andmisest keeldumine ebaproportsionaalne. 7) Uuringuruumide osaline kattumine muude tegevustega või arendustega on tavapärane, mitte uuringuid välistav asjaolu. Ükski vastustaja viidatud tegevus ei ole geoloogilise uuringuga takistatud. Kuna nii Transpordiamet kui ka Maa-amet on taotluse kooskõlastanud, on nad arvestanud tulevikus konkureerivate tegevustega (trammi- jm teede ehitus). Tavapärane on ka kattumine mõne kraavi või maaparandussüsteemiga. Ohtu magistraalkraavi toimimisele ei ole. Kraavid ei takista geoloogilise uuringu läbiviimist ega ka kaevandamist. Seost ei ole uuringu läbiviimisel ja raskemetallide põhjavette sattumisel. Kroodi oja jääkreostuse likvideerimise projekt ei välista Altmetsa uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmist. KeA ei ole pidanud uuringuid keskkonnale ohtlikuks. Uuringute kaudu oleks võimalik saada reostunud pinnase kohta lisainfot. 8) Vaideotsuste viited väidetavale varustuskindlusele ei ole õiged ega asjakohased. Skepast&Puhkim OÜ tööst nähtub, et uute varude lisandumiseta langeb Harjumaa varustuskindlus vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale. Sama leiti uurimistöö p-s 7. Uurimistöös leiti samuti, et pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. 9) Vastustaja ei ole määratlenud ega tuvastanud põhjendatud huvisid ega neid kaalunud. Nt pole arvestatud, kas esineb mingi avalik huvi; et uuringuruum asub riigi omandis oleval kinnisasjal ja kinnistu omanik ei ole loa väljastamisele vastu. Avalik huvi võib toetada loa väljastamist, anda teavet liiva ja kruusa ning reostuse kohta. Arvestamata on jäetud kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega. 10) Vastustaja pole arvestanud õiguse üldpõhimõtteid, st hinnanud keeldumise proportsionaalsust ega kaalunud võimalusi seada lisatingimusi. Järgitud pole ka mõistlikkuse
5(10)
3-22-2296 põhimõtet, samuti hinnatud, kas loa mitteväljastamine on õiglane olukorras, kus taotletav uurimine ei saa rikkuda kohalike elanike õigusi ega kahjustada keskkonda. Garantiikirja sisu on jäetud analüüsimata. Rikutud on põhjendamiskohustust.
Maardu linn palub 26.02.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Vastustaja jääb nii 23.08.2022 otsustes nr 32 ja 33 kui ka 27.09.2022 vaideotsustes nr 35 ja 36 esitatud põhjenduste juurde. 2) Põhjendamatud on etteheited, et vastustaja on sidunud geoloogilise uuringu tegemise ja sellele järgneva kaevandamise. Kaebaja eesmärgiks ei ole üksnes geoloogilise uuringu tegemine maavara liikide ja koguste välja selgitamiseks, vaid kaevandamine. Kaevandamisega kaasnevad müra ja tolm ning raskesõidukite liiklusintensiivsus on linnalises keskkonnas tegutsemiseks olulised sisendid. Kui kaebaja on lähenenud geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisele niivõrd pealiskaudselt, et ta oma ekspertide põhjenduste tõttu ei suuda nõusoleku saamiseks olla usutav, ei ole mõistlik selles osas vastustajale arvamuse andjana etteheiteid teha. 3) Maardu linna kui Eestis fosforiidi kaevanduslinna elanikel ja nende järeltulijatel on meeles kaevandamisega kaasnenud negatiivsed häiringud ja keskkonnamõjud, mis annavad tunda tänapäevalgi (nt raskemetallide reostus, kaevandamisega kaasnenud müra ja tolm). Linnaelanikel tekitab negatiivseid emotsioone, ärevust ja stressi ainuüksi teadmine, et elamukvartalite lähedusse planeeritakse ja tehakse ettevalmistustöid järjekordse kaevanduse avamiseks. Kaebaja on jäänud paljasõnaliseks, kui väidab, et tavapärane on häiringute leevendamine või kompenseerimine. Kuidas seda teha kavatsetakse, kaebusest ei selgu. 4) Üldplaneeringud ja arengukavad on kohaliku omavalitsuse üksuse arengudokumendid ja kehtivad seni, kui neid ei muudeta. Arengudokumentide muutmine peab jääma linna otsustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtu menetluses on Marina Minerals OÜ kaebus Maardu linna 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 kui menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maardu linna kohustamiseks otsustada uuesti Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumide geoloogiliste uuringu lubade väljastamiseks nõusoleku andmine. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 06.06.2022 Keskkonnaametile kaks geoloogilise uuringu loa taotlust: Altmetsa uuringuruumis pindalal 8,13 ha liiva ja kruusa uuringuks ning Tulisilla uuringuruumis pindalal 23,04 ha liiva ja kruusa uuringuks. Keskkonnaamet teavitas 04.07.2022 Maardu Linnavalitsust Tulisilla ja Altmetsa uuringuruumide geoloogilise uuringute lubade taotluste menetlusse võtmisest ning palus kohalikul omavalitsusel esitada arvamus. Vaidlustatud otsustega nr 32 ja 33 ei nõustunud Maardu Linnavolikogu Altmetsa ja Tulisilla uuringuruumide geoloogilise uuringu loa andmisega. Praeguse kohtuasja keskmeks on vaidlus selle üle, kas Maardu linn on nõusoleku andmist nõuetekohaselt kaalunud.
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, sest vastustaja ei ole nõusoleku andmise otsustamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud.
9.Nii taotluste esitamise kui ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtis MaaPS § 27 lg 7 järgmises sõnastuses: loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
6(10)
3-22-2296
10.Kohtupraktikas on – küll MaaPS v.r § 27 lg 7 kohta – selgitatud, et sättest ei tulene, et geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata jätmiseks piisab üksnes sellest, et kohaliku omavalitsuse üksus ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 12.2.). See seisukoht kehtib jätkuvalt, kuna seadus ei ole selles osas muutunud (vt Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 otsus nr 3-22-1616, p 14). Viidatud otsuses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb eristada, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning neil on erinevad tagajärjed nii kohaliku omavalitsuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ega ka kaevandamisega kaasnev mõju kohaliku omavalitsuse üksusele ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2).
11.Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamist. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku omavalitsuse üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1041, p 12.3). Ainuüksi geoloogilise uuringu loa saamine ei tekita selle loa omanikule õiguspärast ootust saada hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb küsida kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekut ning uuringuloaga nõustumine ei välista tema õigust hiljem keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 12-14).
12.Eelnevat arvestades ei saa uuringuloa andmist seega reeglina tõrjuda vastuväidetega, mis puudutavad kaevandamist ja selle mõjusid. Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud põhjendustel võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine konkreetses uuringuruumis on välistatud – sel juhul võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle alusel geoloogilise uuringu tegemine selles uuringuruumis on eesmärgitu (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 otsus nr 3-20-2094, p 17). Sellist ilmselget järeldust esitatud asjaolude pinnalt praegusel juhul ei nähtu. Muuhulgas on ka vastustaja asjas tehtud vaideotsustes viidanud kaebaja võimalusele ülekaaluka riigi huvi korral saada luba Vabariigi Valitsuse kaudu. Seega ei ole vastustaja ka ise lähtunud eeldusest, et kõnealustes piirkondades ilmselgelt mingil juhul kaevandamisluba väljastada ei saaks. Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus teiste seas, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Muuhulgas saab kohalik omavalitsus kooskõlastust andes väljendada enda seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, mis võimaldab seejärel uuringuloa taotlejal endal otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras jätkuvalt otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p14).
13.Vaidlusalustes otsustes on märgitud, et nende vastuvõtmisel arvestatakse võimalikku edaspidist kaevandamist. Otsustest nähtub, et keeldumise põhjusteks olid uuritavate alade asumine tiheasustusalal, sh elamupiirkondade läheduses ning perspektiivse kaevandustegevuse vastuolu linna arenguvisiooniga, sh Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 vastu võetud üldplaneeringuga.
14.Kohus leiab, et nende põhjenduste puhul on lähtutud ennekõike perspektiivse kaevandamisega seotud häiringutest ja seeläbi ebaõigesti omistatud kaalumisel oluline tähendus asjaoludele, mida tuleb arvestada kaevandamisloale nõusoleku andmisel, mitte geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisel. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole kaalunud ega 7(10)
3-22-2296 põhjendanud, kuidas võiks geoloogilise uuringu läbiviimine uuringuruumide lähedal elavatele inimestele olulisi häiringuid tekitada või miks välistab ainuüksi uuringuruumide asumine tiheasustusalal geoloogilise uuringu loa saamise. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et geoloogilise uuringu läbiviimisega ei kaasne kaevandamisega sarnaseid mõjusid, seega ei ole võimalik kaevandamisega kaasnevaid hüpoteetilisi häiringuid võrdsustada geoloogilise uuringuga kaasnevate lühiajaliste mõjudega. Kaebaja leiab õigesti, et põhjendused, mis puudutavad perspektiivse kaevandamistegevusega kaasneda võivat tolmu, müra ja liikluse suurenemist, ei ole geoloogilise uuringu loa taotluse kontekstis asjakohased. Samuti ei ole elanike väidetavad mälestused seoses fosforiidi kaevandamisega kaasnenud negatiivsete häiringute ja keskkonnamõjudega kõnealuste taotluste lahendamisel asjakohased kaalutlused.
15.MaaPS kohaselt on geoloogilise uuringu korral uuringuloa omajal õigus töö käigus võtta ja töö tegemiseks kasutada uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Nagu viidatud ka geoloogilise uuringu loa taotlustes, lähtutakse geoloogilise uuringu tegemisel keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks,“ mis kehtestab geoloogilise uuringu nõuded ja korra, sh konkreetselt liiva ja kruusa uurimise uuringumetoodika (§ 30). Puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, et kehtestatud uurimismetoodikat järgides läbiviidud geoloogiline uuring põhjustaks lähipiirkonnas elavatele inimestele või nende elukeskkonnale olulisi häiringuid.
16.Taotlustes on seejuures põhjendatud, et geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Taotlustes on veel selgitatud, et uuringutega ei tekitata normatiive ületavat müra või tolmu, puudub heide õhku, olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse ega lõhnareostust ei kaasne, põhjavett ei reostata. Samuti on põhjendatud, et uuringut läbi viivad masinad tekitavad mõningal määral müra, mida võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga, kuid müra tekitatakse vaid välitööde ajal lühiajaliselt päevasel ajal, ning võimalik mõningane vibratsioon piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga ja on lühiajaline. Seega ei kaasne taotlustest nähtuvalt geoloogiliste töödega eelduslikult ümbruskonnale ega keskkonnale intensiivseid häiringuid.
17.Lisaks nähtub uuringulubade taotlustest ja seda on kajastatud ka vaidlustatud otsustes, et Altmetsa uuringuruumi puhul plaanitakse teenindusalale pindalaga 8,13 ha rajada kuni 35 puurauku ja kuni 35 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 20 m, Tulisilla uuringuruumi puhul aga teenindusalale pindalaga 23,04 ha kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 10 m. Taotlustes on selgitatud, et esialgu kavandatakse uuringupunkte vähem (Altmetsa puhul 21 ja Tulisilla puhul 17), jättes ülejäänud varuks. Uuringupunktid likvideeritakse taotluste kohaselt kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, kasutades samast kohast välja tõstetud materjali või vajadusel seda juurde tuues. Samuti on taotlustes selgitatud maapinna loodusliku situatsiooni taastamist.
18.Kohus järeldab eeltoodust, et uuringutöödega ei kaasne suure tõenäosusega kehtestatud piirnormide ületamist ning tegevus on taotlustes esitatut arvestades ajutine ja üsna lühiajaline. Uuringupunktide rajamine on taotlustes esitatud andmete põhjal kiire, toimub tööajal ning selle tulemusena ei muutu uuringuruumide väljanägemine olulisel määral. Seega ei nähtu, kuidas geoloogilise uuringu tegemine mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda või elukeskkonda. Vaidlustatud otsustest ei ilmne, et vastustaja oleks neid asjaolusid kaalumisel arvesse võtnud.
8(10)
3-22-2296
19.Vastustaja on loa andmisest keeldumist põhjendanud lisaks ka nii Maardu linna arengukavaga kui ka koostatava Maardu linna üldplaneeringuga, mis võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega, kuid mis polnud veel otsuste tegemisel kehtestatud.
20.On tõsi, et kohalik omavalitsus saab otsuse tegemisel arvesse võtta seda, kas kõnealusel katastriüksusel kaevandamine on kehtiva üldplaneeringuga vastuolus (nt kui üldplaneeringus sisaldub keeld uute kaevandusalade kavandamiseks) ning kohalik omavalitsus ei pea hakkama kaaluma seda, kas üldplaneeringut tuleks hakata muutma. Samas tuleb arvestada, et koostamisel oleva planeeringu näol ei olnud tegemist kehtiva planeeringuga, mis olnuks järgmiseks kohustuslik. Kehtivaks muutus üldplaneering alles kehtestamisel, mis toimus pärast vaidlustatud otsuste tegemist.
21.Kohtupraktikas on, küll seoses kaevandamisloaga, leitud, et maakonnaplaneeringute suurt üldistuse taset arvestades ei saa reeglina väita, et perspektiivse kaevandamisala paiknemine näiteks miljööväärtuslikul ja rohevõrgustiku alal välistaks kaevandamise. Kohalikul omavalitsusel tuleb selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). Neid asjaolusid tuleb selgitada ka juhul, kui kohalik omavalitsus viitab kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel üldplaneeringule (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-1247, p 11.1).
22.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole praegusel juhul enda arengudokumentidega seotud keeldumist kuidagi põhjendanud seoses otsuste tegemise ajal kehtinud Maardu linna üldplaneeringu asjakohaste eesmärkidega ega vaidlustatud otsustes või ka hiljem välja toonud, miks välistasid Maardu linna strateegilised arengudokumendid antud juhul geoloogiliste uuringute läbiviimiseks nõusoleku andmise. Uuringuruumide osaline kattumine muude tegevustega või arendustega ei ole iseenesest uuringuid välistav asjaolu ning kohtule ei nähtu, kuidas uuringute teostamine takistaks vastustaja nimetatud muid tegevusi (nt perspektiivne Maardu trammitee koridor, Rail Baltica raudteetrassi koridor). Kaebaja on selgitanud, et ka kattumine mõne kraavi või maaparandussüsteemiga on tavapärane ning kraavid ei takista ei geoloogilise uuringu läbi viimist ega ka kaevandamist. Lisaks ei tähenda maa-ala valdava otstarbe järgimine tingimata, et seal ei võiks olla üksikuid kinnistuid, millel on teistsugune otstarve (vt Riigikohtu 14.02.2024 otsus nr 3-21-101). Uuringu tegemine iseenesest ei eelda maa juhtotstarbe muutmist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks otsuste tegemisel kaalunud, kas või milliseid olulisi mõjutusi üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbele võiks uurimine või ka kaevandamine konkreetsetel katastriüksustel praegusel juhul kaasa tuua.
23.Täiendava põhjendusena on Maardu Linnavolikogu 27.09.2022 vaideotsustes nr 35 ja nr 36 tuginetud Skepast&Puhkim OÜ 19.04.2017 tööle „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte.“ Vastustaja on selle pinnalt järeldanud, et Rail Balticu ehitamiseks valitses Harjumaal uuringu tegemise hetkel liiva ja kruusa rahuldav varustuskindlus ja selle tõstmiseks ei ole seega vaja eraldi tegevusi kavandada. Lisaks on 27.09.2022 vaideotsustes viidatud ka uurimistööle, mille kohaselt ei paikne Maardu linna haldusterritooriumil Harjumaa liiva ja kruusa perspektiivalasid.
24.Riigikohus on kaevandamisloa kontekstis selgitanud, et varustuskindluse tagatuse aspektile tuginemine on asjakohane, aga mitte määrav (Riigikohtu 14.02.2024 otsus nr 3-21-101). Seda põhjusel, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole mitte kohaliku, vaid riigielu küsimus. Maavarade säästlikku kasutamist kavandades tuleb lähtuda üleriigilisest perspektiivist ja huvist. Üksikul omavalitsusel ei ole ülevaadet maavarade levikust ning nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). Kohalik omavalitsus ei saa niisiis langetada lõplikku otsust selle kohta, kas varustuskindlus piirkonnas on tagatud või mitte, vaid see otsus on Vabariigi
9(10)
3-22-2296 Valitsuse pädevuses. Arvestades, et praegusel juhul oli tegemist mitte kaevandamisloa, vaid geoloogilise uuringu loa menetlustega, sai varustuskindluse tagatuse aspektil olla nõusoleku andmise otsustamisel veelgi väiksem kaal. Lisaks on kaebaja viidanud asjakohaselt asjaolule, et samades uuringutes on olenemata rahuldavale hetkeseisule viitamisest tõdetud, et uute varude lisandumiseta langeb ka Harjumaal liiva ja kruusa varustuskindlus vahemikus 2020-2025. a kriitilise piiri lähedale (dtl 143) ning pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks (dtl 149).
25.Vastustaja on kaebusele vastates ühe kaalutlusena välja toonud ka võimaliku reostuse ohu, kui raskemetallidega saastunud pinnast hakatakse geoloogilise uuringu käigus teisaldama ja tagasi täitma. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole põhjendanud seost uuringu läbiviimise ja raskemetallide põhjavette sattumise vahel. Ehkki keskkonnamõjudega seotud määramatuse arvestamine ei ole asjakohatu kaalutlus, ei nähtu praegusel juhul, millel põhineb kohaliku omavalitsuse kartus, et kavandatavate geoloogiliste uuringutega võiksid kaasneda häiringud, mis võivad põhjustada raskemetallide sattumist põhjavette. Keskkonnamõjude väljaselgitamise kohustus lasub seejuures eelkõige Keskkonnaametil, kes ei ole pidanud uuringuid keskkonnale ohtlikuks. Õige on kaebaja osundus, et uuringud võimaldaksid reostunud pinnase kohta hoopis lisainfot saada.
26.Tuginedes ennekõike perspektiivse kaevandamisega seotud mõjudele, on vastustaja jätnud arvesse võtmata, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka ilma potentsiaalselt järgneva kaevandamiseta: saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada nt uute planeeringute ja arengukavade koostamisel; kohalikul omavalitsusel on kogutud teabe alusel rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada. Kogutava teabe väärtus on seega üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel tulnuks arvestada (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). Lisaks esineb geoloogiliste uuringute läbiviimise vastu ka avalik huvi, kuna maavara hilisem potentsiaalne kaevandamine ei toimu üksnes kaevandamisloa omaja ärihuvides, vaid seeläbi saab riik täita endal lasuvaid avalikke ülesandeid.
27.Seega on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Kohus tuvastab eelnevast tulenevalt Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse ja kohustab Maardu Linnavolikogu uuesti otsustama geoloogilistele uuringulubadele kooskõlastuse andmise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb 11.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulu hüvitamist summas 6575,10 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 6555,10 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa kaebaja põhjendatud õigusabikulu ületada 5500 eurot (käibemaksuga). Tegemist ei ole väga mahuka ega õiguslikult keeruka kohtuasjaga ning kaebuse koostamisel on saanud tugineda ka juba vaidemenetluses esitatud argumentidele. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja kasuks mõista välja õigusabikulusid kogu taotletud ulatuses. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja menetluskulud summas 5500+20=5520 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.