KA (A) avaldus Tartu Ülikooli, Osaühing Tabal, aktsiaselts Automeister ja Tallinna linna vastu kinnisasjale juurdepääsu õiguse määramiseks ja kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KA määruskaebus Osaühing Tabal määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Puudutatud isik I Tartu Ülikool, lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Puudutatud isik II Osaühing Tabal (registrikood 10376887), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Puudutatud isik III aktsiaselts Automeister (registrikood 10074123), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Puudutatud isik IV Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), lepinguline esindaja Eva Vanamb
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.10.2016 määrus muutmata.
2.Jätta KA määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Osaühing Tabal määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.KA (avaldaja) esitas 18.12.2013 Harju Maakohtule avalduse Tallinnas Kadaka tee 187a/1 asuvale kinnistule juurdepääsu võimaldamiseks läbi naaberkinnistu või naaberkinnistute, kuivõrd avaldaja kinnistult puudus juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning nõusoleku saamiseks kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmiseks.
2.Harju Maakohtu 12.01.2015 määrusega rahuldati avaldaja avaldus osaliselt ja menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud puudutatud isikute I, III ja IV menetluskulud võrdsetes osades avaldaja ja Osaühing Tabal kanda (puudutatud isik II). 04.04.2016 määrustega jättis Riigikohus avaldaja ja puudutatud isiku II määruskaebused menetlusse võtmata ja nende poolt kassatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
3.Tartu Ülikool (puudutatud isik I) palus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest avaldajalt välja mõista 2 977,50 eurot ja viivise vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 4 (IV kd tl 163-164). Avaldaja vaidles puudutatud isiku I menetluskuludele vastu ja leidis, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid osaliselt põhjendamatud. Nimekirjas kajastatud haldusasjas 3-13-70214 kantud menetluskulud ei olnud kantud praeguse tsiviilasja raames, mistõttu ei saanud neid teiselt poolelt välja mõista. Samuti ei saanud puudutatud isikul I kuluda mitmete menetlusdokumentidega tutvumiseks, koostamiseks ja istungiks ettevalmistamiseks nii palju aega, kui menetluskulude nimekirjas oli kajastatud. Põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu oli kuni 21 tundi (V kd tl 34-35). Sarnaselt avaldajaga märkis puudutatud isik II, et menetluskulusid, mis on kantud halduskohtumenetluse raames, ei saa välja mõista praeguse kohtuasja menetlusosalistelt (V kd tl 41).
4.Puudutatud isik II palus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest avaldajalt välja mõista 2 395 eurot ja viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 (V kd tl 10-12). Avaldajal puudusid vastuväited puudutatud isiku II menetluskuludele.
5.Aktsiaselts Automeister (puudutatud isik III) palus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest avaldajalt ja Osaühing Tabalilt välja mõista 19 923,6 eurot (IV kd tl 112-114). Avaldaja vaidles puudutatud isiku III menetluskuludele vastu ja leidis, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid osaliselt põhjendamatud. Puudutatud isiku III esindaja poolt väidetavalt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg oli ülepaisutatud ja ei vastanud tegelikkusele. Éi olnud eluliselt usutav, et puudutatud isiku III esindajal kulus vaidlusega tegelemiseks u 117 tundi, kui puudutatud isikul I kulus selleks 33,5 tundi. Kohatu oleks teiselt poolelt nõuda kulutuste hüvitamist, mille advokaat on teinud büroosisesteks nõupidamisteks ja Riigikohtu lahendite läbitöötamiseks. Põhjendatud puudutatud isiku III õigusabi osutaja ajakulu oli kuni 31,5 tundi (V kd tl 31-34). Puudutatud isik III menetluskuludele vaidles vastu ka puudutatud isik II, kes nõustus avaldajaga, et puudutatud isik III menetluskulud olid ülepaisutatud ja suures osas põhjendamatud. Ei olnud eluliselt usutav, et olukorras kus nii puudutatud isikut II kui
puudutatud isikut III esindasid menetluses vandeadvokaadid, oli puudutatud isik III kandnud põhjendatud menetluskulusid, mille suurusjärk ületas kaheksa korda puudutatud isiku II menetluskulusid. Kulude ülepaisutatust ilmestab asjaolu, et puudutatud isik III oli märkinud suurema ajakulu ka nendele tegevustele, mille tegelik ajakulu nähtus protokollist. Eelnevale lisaks ei olnud põhjendatud teiselt menetlusosaliselt välja mõista kulu, mis tekkis menetlusdokumendi koostamisega, mille esitamist kohus ei palunud (V kd tl 40-41). Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas puudutatud isikute I, II ja III avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 2 055 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Avaldajalt ja puudutatud isikult II mõistis kohus puudutatud isiku I kasuks välja võrdsetes osades 577,50 eurot, s.o avaldajalt 288,75 eurot ja puudutatud isikult II 288,75 eurot ning viivise kuni kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku II kasuks mõistis kohus avaldajalt välja menetluskulud 1 330 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja menetluskulud 4 371 eurot. Avaldajalt ja puudutatud isikult II mõistis kohus puudutatud isiku III kasuks võrdsetes osades välja menetluskulu 1 826 eurot, s.o avaldajalt 913 eurot ja puudutatud isikult II 913 eurot Menetluskulude nimekirjas näidatud puudutatud isiku I esindaja ajakulu oli lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest põhjendatud osaliselt, s.o 29,25 tunni ulatuses. Põhjendatud ei olnud puudutatud isiku I menetluskulud seoses haldustoimingutega, sest need ei olnud tehtud tsiviilkohtumenetluse raames. Samuti vähendas kohus põhjendatud ajakulu avaldaja terviktekstile 28.11.2014 vastuse koostamiseks ja avaldaja määruskaebusele 29.01.2015 seisukoha koostamiseks, sest seisukoht kujundati asjaolude osas, mis ei olnud uudsed. Puudutatud isiku I esindaja tunnihind 90 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi turuhinna raamidesse, kuivõrd puudutatud isiku I esindaja omas kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulud olid lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest põhjendatud. Kohus ei analüüsinud ringkonnakohtus kantud menetluskulusid, sest ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt ei kuulunud puudutatud isiku II menetluskulud avaldajalt väljamõistmisele. Puudutatud isiku II esindaja tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi turuhinna raamidesse, kuivõrd puudutatud isiku II esindaja omas kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Menetluskulude nimekirjas näidatud puudutatud isiku III esindaja ajakulu oli lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest põhjendatud osaliselt, s.o 44,2 tunni ulatuses. Mitmete toimingute läbiviimine oli ebavajalik, kuivõrd tegu oli hagita menetlusega, milles on kohtul kõrgendatud tõendite ja asjaolude väljaselgitamise kohustus (nt paikvaatlus, nõupidamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga jne). Samuti puudus praktiline vajadus tutvuda toimikuga, kuivõrd kõik dokumendid olid kättesaadavad e-toimiku vahendusel. Kuivõrd Riigikohus ei esitanud ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebusi puudutatud isikule III seisukoha saamiseks, ei olnud põhjendatud ka ajakulu nendega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks. Mitmete erinevate toimingute läbiviimiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks taotluses märgitud esindaja ajakulu ei olnud täiel määral põhjendatud. Näiteks oli põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks ja kohtupraktika läbitöötamiseks, kuid mitte puudutatud isiku III esindaja poolt märgitud ulatuses. Ka tuli vähendada mitmete toimingute tegemiseks kulunud põhjendatud ajakulu arvestades asjas toimunud istungi ja paikvaatluse tegelikku ajalist kulu ja esitatud menetlusdokumentide mahtu ning sisu, sh argumentide korduvust. Puudutatud isiku III esindaja tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik
ja jäi turuhinna raamidesse, kuivõrd puudutatud isiku III esindaja omas kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Eelnevale lisaks oli põhjendatud puudutatud isikul III poolt kantud kulu kinnistusraamatu väljavõtte tegemiseks (üheksa eurot). Avaldaja määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isiku I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 2 343,75 eurot ja osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isiku III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja 5 284 eurot. Kõigi kolme puudutatud isiku esindajate töömahud olid asja menetluses samasugused. Sellest hoolimata pidas kohus puudutatud isiku III esindaja kulusid põhjendatuks peaaegu neli korda suuremas summas kui puudutatud isiku II menetluskulusid, kuigi mõlemad olid vandeadvokaadid ja töötasid ühesuguse tunnihinna alusel. Puudutatud isiku III menetluskulud olid ülepaisutatud ja ei vastanud tegelikkusele. Kõik seisukohad olid koostatud väga suure reavahega ning vähemalt kaks esimest lehekülge olid täis poolte ankeetandmeid ja seniste sündmuste kirjeldusi. Mitmed argumendid kordusid hilisemates menetlusdokumentides, mistõttu ei saanud nende koostamisele kuluda sedavõrd palju aega. Puudutatud isiku III märgitud toimingute läbiviimiseks kulunud aja ülepaisutatust ilmestas ka asjaolu, et arvest nähtuvalt tegeles esindaja paikvaatlusega kinnistul 1,1 tundi, kuid vaatlusprotokollis oli märgitud, et vaatlus kestis 27 minutit ning esindaja valmistus kohtuistungiks 4,7 tundi, kuigi põhjendatud oli ajakulu kuni 1 tund. Vastaspoolelt ei ole põhjendatud nõuda menetluskulu hüvitamist, mis on seotud Riigikohtu lahenditega tutvumisega, kontorisiseste nõupidamistega, korduvate kohtutoimikutega tutvumisega ja kliendiga e-kirjade vahetamisega. Kõrgeimat kvalifikatsiooni omav isik peaks olema kursis kohtupraktikaga, mis puudutab teeservituudi seadmist. Praegusel juhul on tegu väga selge vaidlusega ja ka Riigikohtu menetluses ei ole olnud sedavõrd palju vaidlusi, millise kohtupraktikaga oleks võimalik üheksa tundi tutvuda. Vajalik ei olnud puudutatud isiku III ajakulu seoses Riigikohtusse esitatud määruskaebustega, sest ringkonnakohtu määruse põhjendav osa oli vähem kui kaks lehekülge pikk ja puudutatud isikult III ei küsitud seisukohta määruskaebusele. Eelnevale lisaks jõudis maakohus valele järeldusele, kui tuvastas, et puudutatud isiku I menetluskulud olid põhjendatud 29,25 tunni ulatuses. Kohus asus vääralt seisukohale, et esindaja põhjendatud kuluks oli esindatavaga suhtlemine. Kohus jättis märkimata, missuguses ulatuses oli kliendiga suhtlemine põhjendatud. Ei olnud arusaadav ja tõendatud asjaolu, et arvetel näidatud suhtlus kliendiga oleks toimunud reaalsuses seoses praeguse tsiviilasjaga. Puudutatud isik II määruskaebus
8.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus mõistis avaldajalt ja puudutatud isikult II puudutatud isiku III kasuks välja 1 826 eurot, s.o puudutatud isikult II 913 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku III menetluskulude taotluse põhjendamatult suures ulatuses. Nii puudutatud isikut II kui puudutatud isikut III esindasid menetluses vandeadvokaadid, kes osutasid õigusabi samaväärselt ja samas mahus. Puudutatud isiku II menetluskulud kokku olid 2 395 eurot, kuid kohtu poolt puudutatud isikule III väljamõistetud menetluskulude summa oli 2,5 korda suurem. Kohus peab menetluskulude vajalikkuse ja
põhjendatuse hindamisel võrdlema menetlusosaliste menetluskulusid ja need välja mõistma samas suurusjärgus. Puudutatud isiku III esindaja kantud suurem ajakulu menetlustoimingute tegemiseks ei olnud usutav. Riigikohtu lahenditega tutvumiseks ning ametiasutustega ja kliendiga nõupidamisteks kulunud esindaja aja hüvitamist on esindajal õigus nõuda oma kliendilt, kuid selle hüvitamist ei saa panna teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isiku I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 2 343,75 eurot ja osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isiku III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja 5 284 eurot. Puudutatud isiku II määruskaebuse kohaselt vaidlustas puudutatud isik II maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt ja puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks välja 1 826 eurot, s.o puudutatud isikult II 913 eurot. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles puudutatud isiku II taotlus osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja ja puudutatud isiku II väite osas, et maakohus on jätnud piisaval määral arvestamata, et puudutatud isiku III menetluskulud on ülepaisutatud. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlustoimingu tegemiseks või menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isikute I ja III esindajate töö mahtu, sh pidanud silmas asjas toimunus istungi ja paikvaatluse protokollides märgitud tegelikku ajalist kulu, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja argumentide korduvust, võimalust materjalidega tutvuda e-toimiku vahendusel jpm ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Eelnevat ei väära avaldaja määruskaebuses esitatud väide, et kohus luges ebaõigesti põhjendatud esindaja ajakuluks üheksa tundi kohtupraktikaga tutvumiseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja on vääralt maakohtu selgitustest tuletanud, et maakohtu hinnangul oli praeguse asja raames põhjendatud ajakulu kohtupraktikaga tutvumiseks üheksa tundi.
Nimelt leidis kohus, et puudutatud isiku III arvel nr 140536 kajastatud 11 toimingu läbiviimiseks oli põhjendatud ajakulu kokku üheksa tundi. Kusjuures puudutatud isik III taotles kõnealuse arve alusel lepingulise esindaja ajakulu hüvitamist 21,9 tunni ulatuses ja üksnes marginaalne osa (vähem kui 3,1 tundi) sellest kulus Riigikohtu lahendite läbitöötamiseks. Teiseks, kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks tuleb esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Nimetatud kulu on vajalik sõltumata asjaolust, kas esindaja on vandeadvokaat või muu jurist, sest kohtupraktika täieneb pidevalt ja lepingulised esindajad ei ole enamasti vaid ühe valdkonna spetsialistid. Ringkonnakohus võtab järgmisena seisukoha määruskaebustes avaldatu osas, mille kohaselt tulnuks maakohtul võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajate kulusid ja lugeda põhjendatuks sarnaseks kulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 3-2-1-43-10, p 17). See tähendab, et hinnata tuleb konkreetse esindaja tegevust ja tema koostatud menetlusdokumente, pidades mh silmas kohtuasja keerukust ja mahukust. Asjaolud kas ja kui palju on teiste menetlusosaliste esindajatel kulunud sama tsiviilasja raames ajalist ressurssi, ei kuulu esindajakulude põhjendatus ja vajalikkuse väljaselgitamisel hindamisele. Vastuseks avaldaja ja puudutatud isik II etteheitele, et maakohus arvestas põhjendamatult puudutatud isikute I ja III kasuks väljamõistetava menetluskulu hulka aja, mis kulus suhtluseks kliendiga, märgib ringkonnakohus, et lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata, ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.